Tere, me oleme nüüd oma rännusaadetega olnud ju liikumas seal maailma suurimal saarel Gröönimaal enamik sellest saarest jääb Arktikasse ja eelmises saates oli siis juttu sellest, milline on selle arktilise saare inimajalugu tõepoolest uskumatult pikk, tuhandeid aastaid vana, väga kirju, väga mitmekesine, väga põnev. Aga täna on mu jutukaaslaseks Mark Soosaar, Mark Soosaar on filmimees ja üldse mitmekülgne inimene ja muuhulgas on ta teinud ka siis pärimusfilme ja neid filme tehes on ta siis mitmel pool maailmas ringi reisinud ja üks neist kaugetest paikadest, kus ta on siis käinud, on Lääne-Siber seal on ta käinud andi rahva juures ja kohe üle tosina korra. Ja selle põlise siberi rahva juures olen käinud ka mina. Me käisime seal erinevatel aegadel erinevatel asjaoludel. Mark Soosaar tegi siis filmi isa, poeg ja püha toorum. Aga mina käisin hantide juures ühe Eesti Rahva muuseumi ekspositsiooniga. Ma olin seal fotograafina kaasas ja me jäädvustasime seal siis andi rahva folklooritraditsioone kombeid ja igasugust pärimust. Ja kes need hundid on, noh, enamik võib-olla teavad, nad on meie eesti rahva kauget keelesugulased ja kunagi väga palju aega tagasi olime me mõlemad metsarahvad. Aga hantide mõned pered on jäänud tänase päevani väga looduselähedaseks ja võib siis öelda, et nende mõtteviis on nagu metsa poole kiivas ja nad on väga huvitava mõtteilmaga. Ja mõlemat. Mark Soosaarega käisime siis täiesti erinevates paikades seal hantide juures, mina põhja hantide juures ja Mark Soosaar seal kusagil leantori linna kandiseksis, hobi keskjooksul. Aga siin saates me siis tahamegi jagada neid oma muljeid Nende handi perede juurest kelle juures me siis olime ja kelle käest me saime kuulda väga kummalisi lugusid ja väga omapärast ja huvitavat mõtteilma. Tere, Mark Soosaar, tere. Täname, hakkame kõnelema siis huntidest, vest aga põnevast Siberi metsarahvast ja Me kumbki oleme seal käinud eri aegadel ja erihandi rühmade juures. Aga kõigepealt sellest laulust, mis siin alguses kõlas, et kas sa ütleksid paar sõna selle laulu kommentaariks. Siin selles filmi avakaadris Sosso eesti keelde tõlgituna nirk, mees tuleb siis ühe Pulootsikuga järve pealt mõned pardid on tal seal paadipõhjas. Aga raadiokuulaja võib-olla ei aima aga väga hästi seda, kes need hundid on, et see on siis rahvas, Lääne-Siberis elab suure siberi jõe kandis, selle nimi on hobijõgi ja see on õieti Obi jõgi konnas, kus nad elavad tohutult laial alal. Ja nüüd, 2010. aastal oli need ametnikud 30000 aga sama ametlike andmete järgi ainult üks kolmandik nendest räägib hunti keelt. Ja kaks kolmandikku räägivad vene keelt. Kui mõelda, et nii meeletult suur ala, selle läbimõõt põhjast lõunasse on suurem kui Soomel ja et seal elab kusagil 30000 anti siis see on väga hajutatud rahvas. Muideks, väga tähtis märkus on teada, et need 30000 ei ela üldse metsas, enamik neist elab hoopis linnades ja on oma keele ja kultuuripeaaegu unustanud, aga noh, nüüd on ju rahvuslik ärkamine moes ja siis nad on ennast nimetanud antideks. Põlvnevad jaht tõesti, huntidest ja näoilme on ka selline, et meid, metsa, hunte siis kui mina filmi tegin seal üheksakümnendatel aastatel ametlikult oli kusagil 15000, aga tõenäoliselt isegi veel vähem. Ja veel, nad jagunevad ju sellel tohutul alal eri murretesse ja praktiliselt Need eri murde Antid ei saagi üksteisest aru, need on nii kauged murded. Ja me oleme käinud selles mõttes küll huntide juures, aga erinevates paikades. Et mina käisin põhja hantide juures, hobi alamjooksul üks väike Kelloporii küla ja nagu sa ütlesid enamik hunt, et üldse ei ela seda metsaelu nagu vanasti ja neid peresid, kes elavad ja kellel on säilinud see endisaegseid traditsioone, neid tuleb otsida nagu nõela heinakuhjast praegusel ajal. Ja mina olen siis seal Lopparii külas ja see asub ja maalineenetsi autonoomses ringkonnas. Aga sina oled vist kuskil 1000 kilomeetrit lõuna pool. Ei, ma ei tea, kui palju sealt sinu juurest lõuna poole oli, aga mina olin Pimi hantide juures ja ja neil on kolm keelkonda ja vastavalt kolme hobi aru ja järgi nad siis elavad minu filmikangelased soso, šamaan ja tema naine, kes on ka šamaan tohiak tõlkes, siis tolmutera pärinevad erinevatest jõgikondadest, aga nad on ülem, jooksudelt pärit. Nii et Nad räägivad kumbki erinevas handi keeles, mis on palju rohkem erinevad kui näiteks seto keel võib-olla kihnu keelest. Aga nad saavad teineteisest aru sellepärast, et nad on kokku puutunud, aga nii palju, võib-olla kuulajatale veel oleks hea teada, et metsahundid elavad jahindusest ja kalandusest ja sealsetes metsades ja jõgedes on palju vähem saaki kui meie meres, jõgedes ja metsades. Selleks, et üks andi pere oma kojas oma lapsed ka veel ära suudaks toita, peab nende ümber olema vähemalt 25 kilomeetrit raadiuses jahimaad, ehk siis järgmise kandi kojani on kusagil 30 35 kilomeetrit maad. Ja, ja no seal Lopparii kant, see on selles mõttes veel rikkumata kant võrreldes nende lõunapoolsete ka, et seal on säilinud täitsa palju puutumatut metsa ja seal huntide peredel ongi sellised talionnid kus nad siis elavad talvel, jahi ajal ja suvel käivad kalastamas, nii et seal oli terve hulk selliseid peresid, kes ikkagi elatusid endisaegsel moel, aga see on väga erandlik antide jaoks muidugi. Aga mis aastaajal sa käisid häälega palju kordi. Kõikidel aastaaegadel, talvel, suvel, kevadel, sügisel ja põder on ikkagi peamine loom põhjapõder, keda nad siis kasvatavad. Ja selleks, et sa oma pere põtradega ära toidaks, peab sul need vähemalt sadakond olema, aga noh, tegelikult on ikka väga väheks jäänud, sellepärast et neid liigirikkaid, metsi noh, liigirikkaid sealses mõttes. Meie liigirikkusega ei seltsi sealsed petsi võrrelda. Rännatakse ringi ja rännatakse põtradega kaasa sinna, kus on selline sammal. Et kui talvel põder sambla välja kraabib ta siis sealt alt ikkagi midagi ka leiaks. See põdrasammal, mis meie metsades siin kasvab ja on võib-olla sul pöiani peab seal olema vähemalt poolde säärde, ta toidaks ära selle vaeva, kui põder on välja kraapinud, siis sambla Mina käisin seal põhja hantide juures südatalvel aastavahetusel ja olin seal kuu aega ja minu peamisteks õpetajateks lisaks sellele külarahvale ja nendele küti peredele, kes olidki kutselised kütid. Nad olid tulnud välja selleks ajaks, kui aastavahetus on, sest lapsed lasti koolist lahti, algas koolivaheaeg. Lapsed ei elanudki perede juures, nad elasid ühiselamus. Pered võtsid oma lapsed ja said nendega minna oma kodukohtadesse metsadesse, seal põhja antidel on küll niimoodi, et sealse põhjapõdrakasvatus enam ei toimi. Neil on mootorsaanid, aga nad kütivad, kalastavad väga hoolega ja saavad põhilise tulu sellest karusnahkade küttimist põhja antide juures on niimoodi. Põtradega niimoodi, et selleks, et nad täiesti metsikuks ei muutuks ja et nad teaksid, kus on nende kodu ja nende peremees selleks suvel tehakse koja juurde tuli maha ja siis nad tulevad suitsu sisse sääskede vastu. Ja see on põhjus, miks nad tulevad suvel, aga talvel võetakse külmunud kala, raiutakse peeneks ja lisatakse neile maha. Ja siis on põhjus, miks nad tulevad jälle peremehe juurde, muidu võivad, nad ei tea kuhu ära jalutada, nii et kaks sellist nippi on. Minu nii-öelda õpetaja oli Petra Petra oli kuuekümneaastane mees ja nii õpetust tuli suurelt jaolt sellest, et meil oli palju aega ja olid pimedad õhtud ja siis me nii-öelda igavledes rääkisime igasuguseid lugusid vahetpidamata Ta ja siis selle jutu sees tooli niisugusi, väga vabasid eneseväljendusi, mida kunagi ei tule sellisel juhul, kui sa otse midagi küsid, et ta saab ise rahulikult mõelda ja ja Petra puhul oli näiteks karu seosed olid minu jaoks täiesti vapustavad, minu meelest oli ise ka natukene karu nägu ja siis ta rääkis tõsimeeli sellise loo mulle, et kuidas on võimalik aru saada, et see Ilmselt ainult siiski hantidel Sestantid On ju karude sugulased. Ja et siis mingil teatud ta pidi leidma metsast ühe puu, mille juurte alt saab läbi pugeda. Ja siis ta ütles, et ma ohverdan seal põhjapõdra soovitavad, et isa põdra ja siis ütlen enne puu juurte alt läbiminekuks mitmeks aastaks. Ma tahan karuks jääda ja siis lähen sealt alt läbi ja ma saan karuks. Aga nad on õigel ajal tagasi tulema lubatud ajal, kui ma seda ei tee, siis ma jäängi igaveseks ajaks Karuks ja ta rääkis seda niivõrd veendunult. No minu sõber Saša rääkis ka karulugusid ja temal on kaks või kolm karu Pealtaltaril siis pea kohal ja vene armee vastased mundri nööbid silmadeks õmmeldud. Aga tema naine, Tohve kasutab karu pead selleks, et võtta ühendust inimestega, kes on kaugele ära. Näiteks neil on probleeme omakasupojaga, kes surgut, meeste gaasis, parseldati maha põlisrahvamaid ja siis kannad temaga, pahandavad natukene viinaga võetud siis võtavad karupea ja siis ta hakkab temaga kõnelema, hakkab noomima, kuidas elama peab ja. Maria rääkis mulle ka, kuidas tema karuga suhtleb ja tema nagu põhiline niisugune hoiak oli see, et et ma pean karule selgeks tegema, et me oleme sugulased ja tema lugu oli näiteks niimoodi, et Ta nagu ütlesin, et kui ma kohtun karuga metsas, siis ma ütlen, et tere, mina olen hunt, mina ei ole venelanna. Siis karu saab aru, et sugulane ja siis ma pööran ümber parema õla ümber ja lähen rahulikult minema ja kõik on väga hästi. Et selles mõttes otse karuga niisugune kahepalgeline suhex, ühtpidi teda kütitakse, tapetakse, süüakse seda liha ja teistpidi peetakse teda väga pühaks loomaks ja temaga ollakse äärmiselt aupaklikult ja sinna juurde käib siis nagu ka see veendumus, et karu kaitseb mind, et sellel saan ma iial oli näiteks kaelas karukihv ja ta ütles, et ta sai selle siis, kui ta hakkas nägema unes aina ühte sama asja. Ta oli kuskil kalmistul hundi kalmistul ja haudadest hakkasid tõusma üles tema surnud sugulased ja ei lubanud teda enam sealt kalmistult välja. Ta küsis oma küla kõige targema handi käest, et mis ma pean tegema. Ta ütles, et sinu meessugulane peab laskma karu. Ja selle karu kihva pead sa panema endale kaela. Ja nii ta tegigi ja ütles, et pärast seda surnud sugulased teda enam ei tülitanud. Võib-olla natuke ka sellest suure maailmapildist, nii palju, kui minu ees avanes isa toorum on siis see, kes on taevas ja ja tema on siis tormat, nii nagu eesti keeles kätte, eks ole. Ema on hankija ka siin, nagu meie keele sugulust ei ole, kust see tuleb, ma ei tea. Ja toorum, ema on siis maa. Nendele on siis seitse poega ja kõige noorema nimeks oli või on siis tema mõttes Ivanduratšokk. Minu võin öelda õpetaja Petra, tema oma ilm, tal oli ka seitse sees, aga seitse oli hoopis niipidi, ta ütles, et seitse taevast ja seitse põrgut sotsiaalsfääri ja need on üksteise kohal niimoodi. Ja, ja siis ta ütles, et selles kõige ülemises elab siis isotuur ja ja rohkem ei rääkinud. Aga siis ühel õhtul, kui me olime hästi pikalt kõnelenud ja tõesti usalduslik suhe oli, siis ta läks ühte nurka ka ja tõmbas sealt ühe pildi pealt Tra rätiku, seal oli alati rätik peal. See oli muide vanast õhtul ja siis ta tõmbas selle pealt ära ja siis ta näitas, et et see ongi see torm ja ta nimetas teda kuidagi veel mingi Nikolai nimega seoses, et see on ka niukene. Väga kummaline seos. Jaa, jaa, pidi oli mingit kahtlust ei olnud, et see oli üks vana vene õigeusu ikoon tegelikult seal peal ja ta lihtsalt tõlgendas, kuna maailmas selle enda jaoks tervikuks ja ümmarguseks, aga see seitse oli sees. See seitse on paljudel rahvastel ja aga kas sina kadundsid hantide juures seda, et oleme sattunud 1000 aastat tagasi ja kohe hakkavad tekkima paralleelid, kas meie esivanemad siin Läänemere ääres 1000 aastat tagasi ka trummisid selliselt, sest trummivad ju kõik maailma rahvad, eks ole, mängivad, eks ole. Tähendab, löökpillid on tähtsamad kui meloodiapilli, aga et nii keeles kui ka uskumustes. Et midagi niisugust ürglähedaste, ma olen siin tähele pannud, et mitmel pool Eesti kaugemates maanurkades ja väikesaartel ka vanemad inimesed ei tapa loomi, vaid võtavad. Oja sellega on minu meelest mark niimoodi, et kunagi vaieldamatult minu peas kogu see Põhjala metsavööndi inimesed. Kui nad elasid metsas ja veel põldu ei tehtud, siis oli see meil antide esivanematel ja kõigil üpriski sarnane see metsa tuur. Aga praegusel ajal on muidugi niimoodi, et ta on tohutu segu tänapäevast ja mingist väga iidsest pärimusest ja mulle isenesest isegi öelda mind nagu mängu ilu, kuidas nad enda jaoks panevad sujuvalt kui tänapäeva asju väga muistsete asjadega ja teevad seda üliloomulikud näiteks. Maria hommikul meil oli seal raadio krapsis, raadiost tuli hommikul ikka mingi venekeelne dobroje utro, siis ta kummardas ja kõneles selle raadioga nagu arvestades kindlasti noh, tema ütles mulle, mina ütlen talle vastu. Ja näiteks sama ikoon, mille Petra endastmõistetavalt tegi, seostas kohe toorumiga. Jah, sellepärast, et elades metsas, elades korilasena ja elades suulise pärimuskultuurisfääris on inimene looja. Ja ma arvan, et selliseid, kes on loonud oma ilma elades praegusel ajalgi väga looduse lähedal, selliseid leidub, see kestis Kindlasti leidub ja me peaks neid palju rohkem hoidma, kui nüüd on. Aga veel kord võib-olla hüppaks tagasi sinna hantide juurde ja ma ikka pärast kuutteist ekspeditsioone, mis sina olen teinud enamasti üksinda, muideks sellepärast et kui kojas elab vanem mees koos vanema naisega, kellega ta on kogu aeg ütleme, viis 60 aastat koos elanud ja harvad külalised on vahel tulnud, ööbinud ja siis edasi sõitnud siis kui sa läheksid, et sinna filmigrupiga, siis see muutub täiesti talumatuks neile isegi minu viibimine üle nädala või 10 päeva muutus neile väsitavaks, olgugi et ma aitasin neil töötaja ja käisin putru otsimas ja õppisin nende keelt nii palju, kui vähegi suutsin. Siis ma ikkagi ei näinud kõiki neid sfääre, mis on ümber maja ja näiteks puid lõhkudes panin puud valesse kohta ja pärast seda päev läbinal minuga ei rääkinud ja alles hiljem ma sain aru, milles asi on naine näiteks ei tohi. Naissoost isik ei tohi üldse koja taha minna sinna, sellesse sfääri, mis on pühasfäär, kus on püha nart, aja püha, nafta taga on siis veel püha puu, mille külge on siis põtrade päid kinnitatud riidetükke, mis on õnnistatud ja nii edasi. Ja, ja ma olin üsna õnnelik ikkagi, et see, see on väga lähedane ja tore kontakt mul nende kahe inimesega tekkis, sellepärast et ma arvan, et ma olen kas ainuke või üks väga-väga vähestest, kellel õnnestus siis filmida seda, kuidas soso tormiga kõneleb. Ja siis ta läks sinna puu alla, kutsus mind ka ja eks me siis koos natukene seal niimoodi palvetasime mina eesti keeles nii palju, kui ma oskasin ja panin nii palju sinna hulka andikeelseid sõnu, kui ma juba teadsin. Aga näiteks tihti on ka nii minu meelest, et kui sa oled saanud selle usaldusliku suhte, siis mõnikord sa paned selle magnetofoni kõrvale, paned selle kaamera kõrvale ja lihtsalt oled ja mäletan, ükskord oli niimoodi, Petra hakkas ka kõnelema, ta ei kõnelenud mitte väljas. Petra ei olnud maad, ta oli tavaline hant. Aga tal oli seesama see ikoon trummolimas, aga ei, tal ei olnud trummi ja ta lihtsalt kõneles selle ikooniga. Kõigutas ennast niimoodi, rääkis anti keeles väga pikalt, vaator noogutas. Siis raputas pead, siis ütles midagi. Ühesõnaga ta kahtlemata. Tal oli väga pikk kahekõne, kas oli niivõrd intiimne, et selles ei tohtinudgi üldse sekkuda, seda oli juba suur au, pealtnäha, kuidas nii tihe suhtlemine tegelikult käib. Kas ta kogutas ka ette ja taha, nagu palve ajal tehakse ja, ja nojah, see on nende keha keeleliselt, et kui tekib selline pühalik tekst või pühalik kõne, siis kõik see toimub niisuguses rahulikus ette taha kogutamisega. Paljud niisugused väga tähtsad hetked minu jaoks, mille üle ma siiamaani järgimata Lähen juhtisid täiesti juhuslikult. Ükskord läksime Mariaga. Me elasime otse Laborii küla asub otse Obi jõe ääres ja seal ei ole mingit kaeve, lähed, minnakse jõe, jää peale, raiutakse auk ja võetakse vete kael kokkudega tuuakse ära. Ja siis me läksime ükskord Mariaga niimoodi vette tooma, oli pime või tähendab, öö oli kogu aeg, sest seal sellel laiuskraadil praktiliselt päeva ei olnudki keset talve, aga taevas silasid tahad. Ja siis korraga ma vaatan, et Maria seisab paigale niimoodi ja kummardab siis ma küsisin, et mis need on, Maria ütles, et ka sellele tähele tulebki alati kummardada. Ja siis ma vaatasin, mis täht see on kahtlemata põhjanael. Ja ta ütles seda, et see täht näeb kõike ja teab kõike, mida teised inimesed ei tea sinust. Ja ta ütles ka veel seda, et kunagi olnud on olnud see tähtinimene, et nihukesed, pisikesed killud, sa mõtled nendele sama jooksul rääkis ta, et virmalisi sellel õhtul ei olnud. Aga ta ütles, et kond, virmalised siis virmaliste ka tuleb rääkida. Tema reegel oli, see firmalistega tuleb rääkida. Ja kui sa virmalistega räägid, siis sul mingi asi läheb edaspidises elus paremini kui siis, kui sa ei oleks rääkinud. Sellised killud. No kui ma filmisin ühes peres ühe Polotsiku tahumist ja ma veel ei olnud šamaani peresse sattunud siis hilja tibin oli selle mehe nimi, tema ei olnud suurvaimuelukandja, ta oli väga praktiline inimene. Tal selg jäi haigeks, ta tuli paadi vahelt välja, üks jalg oli paadist, teisega oli talle õõnestuskirves. Heitis sambla peale pikali, vaatas üles ja ütles, täna on see tuul, mis mehe surnuks külmetas. Ma küsisin, mis tuul son, seda näitas, siis ma sain aru, et see on põhjatuul kusagil põhjakaarest ja siis küsisin ta käest, et aga missugune on kõige parem tuul sinu meelest istudes kõige parem tuul on see, mis on hanede tee. See oli loode kirde suund ja see oli siis nagu mõlemas suunas üks nimetus. Mõtlen. Selle marja mõtteilma peale siis seal ühel viimasel päeval me olime kuu aega elanud Maria Petrovna, sest nad olid niikuinii väga sellised tõesti teatud inimesed, aga siis oli meie suhe eriti avatud ja siis viimasel päeval praktiliselt enne äraminekut, tal olid nurgas olid niisugused kohvrid kõige kõige suurem siis järgmine, siis järgmine, järgmine Nad ise enam ei rännanud, neil nad elasid tares aga see oli jäänud sellest ajast tegelikult. Ja siis ta võttis selle kohvri, et lahti ja näitas, mis seal sees on. Ja seal kõige peal olid niuksed nagu nukuriided, erinevad ja pastlad ja, või noh, ütleme talvejalatsid, talvejalatsid siis igasugused ehted. Ja siis lõpuks, kõige alumisest kohvrist võttis ta välja niisuguse nuku. See oli umbes 20 sentimeetri pikkune. Tema näo asemel oli mingi papp. Aga ta oli väga kaunilt riietatud ja Maria rääkis loo, et tal oli olnud niimoodi, et ta oli hakanud nägema kõndides väljas, et tema selja taga jookseb üks väikene loom. Umbes niisugune nirgi suurune helepruun jookseb tema järel. Ja siis ta läks jälle selle kõige targema handi juurde külaski siis, mis on, ütles, et see on väga paha lugu. Sa hakkad nüüd haigeks jääma, et see on üks sinu hingesid, mis tahab sinust ära minna neil mitu hinge oma uskumust mööda, aga et see on väga halb ja selleks, et ta sinu juures püsiks, pead sa tegema selle nuku. Ja siis ta tegi selle. Enam ta seda looma ei näinud. Ja see oli tõesti selge, et seda ei näidata yldiselt võõrastele, mitte kunagi. Ja see oli märk, et nüüd ta tõepoolest usaldas meid päriselt. Ja tema maja taga püha nartata ei olnud, ei olnud siis need kohvrid olidki see püha narta modifikatsioon muideks. Küllap oli nii nagu Petra all oli see ikoon seal teisel pool, eks ole, mis väliselt oli ikoon, aga mille tähendus oli hoopis midagi muud, siis temal olid kohvrid. Püha nartamist seisab koja tagasi, on siis nii suvel kui talvel seal. Ja kui igal sellisel rändhundil on kaks korda üks on suve kodajad ennem talvekoda ja kojad kestavad 10 15 aastat, selle aja jooksul söövad põdrad piirkonna tühjaks, siis minnakse, ehitatakse ka suve või talvekoda teise koha peale. Aga siis püha narta viiakse alati sinna kaasa, kus elatakse, suvel tuuakse ta suvega vaja taha ja, ja talveks talvekoja taha. Ja sellel nafta peale on selline kast, millel on kaas peal ja selle kaane all on siis trumm ja need nukud mis siis tähistavad, kas kadunud perekonnaliikmed või ka Neid põtru, kellelt hingan võetud? Ma olen seda tähele pannud, et arvatakse, et loodusrahvaste keel on vaene ja et seal ei ole piisavalt sõnu nüansside tabamiseks. Aga ta on vastav sellele loodusele, näiteks handi keeles puudub sõna okaspuu, puudub üldine sõna, käbi on kas kuusekäbi, seal on eraldi sõna või on seedri käbi. Selles mõttes on keel lihtsam, aga samal ajal on seal fantastilisi FM istme ja selle filmi tegemise ajal olin ma lõpuks ikka väga hädas, sellepärast et tohe rääkis ühe jõgikonna keelt ja soso teise jõgi konnakeelt ja nende loitsude ja nende tekstide tõlkimiseks pidin ma kasutama kahte erinevat tõlki. Ja, ja kõik isegi ei saanud ka päris hästi hakkama vene keelde ringi panemisega muidugi, sest et et need linna Handid enam ei tea nende ütlemiste tegelikku tähendust. Ja nii taat, kui ta karu peaga seal otsib, kasutab sellist sõna Lõmpsot, Pompsat, Lõmpsad pomsa. Ja kui Topher omakasupojaga räägib, surguti karu pead jällegi liigutades üles-alla rütmiliselt liikudes ja jälle ütleb lõbusalt Pompsat siis esimene tõlk ütles mulle, et see ei ole midagi erilist, et seal noh, mingisugused niuksed, niuksed, noh, rohi ja lehe, noh, midagi niisugust, ma mõtlesin, mis rohi on, lehed, mis see siia puutub. Ja siis teine tõlk ütles, et ei, et see ei ole sugugi mitte niisama rohi ja lehed, need on erilised rohud ja erilised lehed, mida tegelikult looduses ei oleks. Ja alles kolmas tõlk ütles mulle, et feminism talise filoloogia tundub väga, väga sügavalt ja põhjalikult andi kultuuri ja tõenäoliselt usaldas ka mind rohkem kui eelmised tõlgid. Eelmist tõlget võisid ka natuke juba pihta saada, aga lihtsalt ei öelnud. Ta ütles, et see ei ole midagi muud, kui ta ütleb, et inimeste tahtmised ja jumalate võimalused Ja, ja sellel on juba peaaegu et niisugune maailmavaateline tähendus, eks ole. Aga tegelikult ongi ju niimoodi, et see pärimus hundipärimus pärineb aegadest, kui elategi metsast ja veest ja loodusest ja loodusega koos. Ja see mõtteviis, keel, need kõik olid suunatud õieti sellele, et olla elus, püsida tasakaalus oma ümbrusega. Ja igal juhul just see, et püsida elus, on elu ja surma küsimus. Minu meelest inimkonna suur traagika ongi see, et ei ole arvesse võetud loodusrahvaste kuldreeglit, et loodusest tuleb võtta ainult niipalju, kui sul on enda ellujäämiseks tarvis. Ja noh, lõpetuseks ma võib-olla võtakski selle asja sedamoodi kokku, et et see maailm, mida me siin natukene kompasina antide mõtteilm, vaimuilm võib tunduda mõnelegi ajast ja arust ja lapselik ja naiivne, primitiivne tegelikult on õige öelda, et ta on teistsugune. Ta sisaldab endas selliseid tarkusi, mida jälle meil siin ei ole, nad on võrdväärsed või täpsem, on öelda, me ei saa anda hinnangut, kumb on parem, aga ta on teistsugune võimalus näha maailma seda kirjeldada. Ja nüüd siis selle Mart Soosaare filmist pärit peategelase handi šamaani laulu saatel. Me tänase saatega lõpetame neist meie kaugetest keelesugulastest seal kaugel Siberis. Kumbki meist käis seal omaette paikades huntide juures ja meie kokkupuuted sealsete metsa peredega olid väga isiklikud, saime aimu nendest mõttemaailmadest, saime aimu, kuivõrd erinev on see meie eestlaste praegu euroopalikust mõtteviisist ja samas, kui kütkestav see on. Sest ühest küljest on see iidne metsarahvas säilitanud ikka väga palju sellest metsapärimusest, mida meil Eestis enam ei ole. Ja noh, teisest küljest peab küll ütlema, et, et selliseid peresid on huntide hulgas ikka tänapäeval järelejäänud õige vähe. Enamik nendest on jätnud oma endise eluviisi ja kombed ja nii-öelda tsiviliseerunud. Aga järgmises saates läheme nüüd juba esimesse Gröönimaa asulasse, kus me jala maha saime. See oli selline linnake nimega asiaat. Ja seal oma purjelaeva oodates saime päris palju asula vahel ringi käia ja esimesi tähelepanekuid teha sellest Gröönimaaelust. Et mismoodi see Gröönimaa väike linn tänapäeval siis välja näeb ja mismoodi elatakse siin igapäevast elu? Need on tõepoolest väga imelikud ja kummalised, kui võrrelda selle eluga, mis käib meil Eestis siin asulates ja vot nendest muljetest ongi siis see järgmine saade.