Kui nad tagasi jõudsid, läks Michali peapostkontorisse. Sinna saadeti nende kirjad pärast Veneetsiast lahkumist ühel temale adresseeritud ümbrikul tundis ta ära ersi esimese mehe, Zoltan Pattake käekirja. Ehk on selles midagi niisugust, mida ERR-i ei tohiks lugeda mõtles ta ja võttis kirjaga istet kohviku ees. Ennäe meeste solidaarsus, mõtestan naeratades. Kiri, kõlas nii. Kulla Michali? Ma tean väga hästi, et see on pisut imal, et ma sulle pika ajasõbraliku kirja kirjutan pärast seda, kui sa mu abikaasa võrgutasid ja põgenema veensid. Aga sa pole kunagi olnud konventsioonide inimene. Ja seepärast tsehh ei raba sind kui minagi. Kuigi sa oled mind alati vanaks kompromissiks nimetanud, ei hooli seekord meie käitumist suunavatest reeglitest. Mitte sinu tegu poleks mind murdnud. Ma ei pea ju sinu salgama, aga see jäägu loomulikult meie vahele, kui väga ma praegugi Erset jumaldan. Ent ma mõistan, et sina ei saa sinna midagi parata. Ma ei usu üleüldse, et selles maailmas midagi parata saaksid, ära pane pahaks. Ja just sellepärast ma sulle kirjutangi. Tunnistan ausalt, et olen ersi pärast natuke mures. Näed, Nende paljude aastate jooksul harjusin tema eest hoolitsema, tema vajadustega, arvestama teda, varustama kõigega, mida tal vaja oli ja peamiselt sellega, mida tal vaja ei olnud. Jälgima, kas ta on ikka soojalt riides, kui õhtul välja läheb. Nüüd ei suuda ma sellest muretsemisest üleöö vabaneda. See mure on sidemes, mind nii väga Ersiga seob. Tunnistan sulle, et hiljuti nägime rumalat unenägu. Nägin unes, et ersi kummardus aknast välja vaatama ja oleks vaated välja kukkunud, kui ma temast kinni poleks haaranud. Ja siis torkas mulle pähe, et ma pole kindel, kas sina märkaksid, kui ersi liiga sügavalt aknast välja kummarduks. Sa oled ju nii hajameelne ja sissepoole pööratud inimene. Seepärast mõtlesin, et palun sul paari asja eriliselt tähele panna. Kirjutasin kõik paberile üles, nii nagu mulle meelde tuli. Ära pahanda, aga mina tunnen, ersid vaieldamatult palju kauem kui sina. Ja see annab mulle teatud õigusi. Esiteks jälgijaid ERR-i sööks. Vahest oled juba isegi aru saanud, et ERR-i kardab väga paksuks minna ja see hirm valdab teda vahel paaniliselt. Sel juhul ei sööda mitu päeva ja pärast on tal rängad seedehäired, mis aga on kahjulik tema närvidele. Mõtlesin, et ehk inspireerib teda sööma see, et sul on ebaõiglaselt hea isu. Mina olen kahjuks vana mao haige ega suutnud head eeskuju pakkuda. Teiseks ole maniküüri ijatega ettevaatlik, kui ersi reisil maniküüri tahab võtta maniküüri otsimine enda peale ja kasuta ainult kõige paremat firmat. Küsi infot hotelli portjelt. Ersi on selles suhtes erakordselt tundlik ja mitu korda on juhtunud, et maniküüri ja hooletuse tõttu läheb ta sõrm umbe mis poleks ilmselt sullegi meeltmööda. Kolmandaks ära lase Ersil vara tõusta. Ma tean, et reisil olles on kiusatus selleks suur. Kui me viimane kord Itaalias käisime, tegin ka ise selle vea, sest Itaalia linnadevahelised bussid väljuvad väga vara. Jätan need bussid kus kurat, hirsi, läheb hilja magama ja ärkab hilja. Varane tõusmine teeb talle ainult halba. Ta ei suuda sellest mitu päeva toibuda. Neljandaks. Ära lase tal süüa Scampid, fruti, timaaret või teisi vee-elukaid. Ta saab neist lööde. Viiendaks. See on väga delikaatne asi. Ma ei teagi, kuidas sellest kirjutada. Ehk peaksin oletama, et see on ka sulle teada, aga ma ei tea, kas nii abstraktse filosoofilise loomuga inimesel on kombeks millegi sarnasega kursis olla nimelt naiseliku loomuse otsatu hapruse ja sellega, kui väga valitsevad seda teatud kehalised asjad. Palun sind, jäta hästi meelde ersi kuupäevad. Nädal enne ole temaga järeleandlik ja lõputult kannatlik. Sel ajal ei vastuta hirsi enda eest. Ta otsib riidu. Kõige targem on, kui sa temaga tõepoolest nägeled, see maandab tema ärritust. Aga ära tülitse tõsimeeli mõtlesin, et tegemist on üksnes füsioloogilise protsessi või millegi taolisega. Ära lase ennast kaasa tõmmata, ära ütle midagi sellist, mida hiljem kahetsesid. Ja ära mingil juhul lase midagi sellist öelda Ersil sest hiljem kahetseda seda väga ja see teeb halba tema närvidele. Ära pahanda, peaksin veel 1000-st asjast kirjutama 1000-st pisiasjast, mida peaksid tähele panema nende niukses kõige olulisemad. Aga praegu ei tulenenud mulle meelde, mul ei ole üldse fantaasiat. Ent siiski, milleks salata, ma olen väga mures. Mitte ainult sellepärast, et tunnen aircit vaid esmajoones sellepärast tunnen sind. Persi on harjunud sellega, et tema, mees tema eest igas mõttes hoolitseb teda iga tuule eest, kaitseb, et tal ei oleks vaja millelegi mõelda üksnes oma vaimsele ja hingelisele elule ja mitte vähemal määral oma keha eest hoolitsemisele. Perse on loomu poolest luksuse naine. Kodus kasvatati teda selleks ja mina kohtlesin teda sellisena. Ja ma ei tea, kas ei pea ta sinu kõrval otsa vaatama sellistele tõsiasjadele, mida tema isa ja mina tema eest hoolega varjasime. Ühesõnaga lühidalt öeldes ei ole sa sellises olukorras, et ersi võiks oma harjumuspärast elustandardit jätkata. Aga et mulle on väga oluline, et Ersil kõik olemas oleks, paluma sind väga, ära pane pahaks, kui teatan sulle, et vajaduse korral olen tingimusteta sinu teenistuses. Kui soovid, siis ka pika tagasimakse tähtajaga laenu kujul. Tunnistan ausalt, kõige meelsamini maksaksin iga kuu teatud summa, aga tean, et sul oleks häbematus. Ent nii palju ma sulle ütlen. Kui ainult vaja, pöördu minu poole. Palun sind, ära ole minu peale pahane. Olen lihtne ärimees, mul pole muud ülesannet kui raha teenida ja tähendab jumalale, teen seda korralikult. Ma arvan, et on õiglane, kui soovin oma raha kulutada nende peale, kelle peale tahan, kas pole. Nii, et veel kord nihts Ungud, tunnen ennast hästi sõbraliku tervitusega, sinu truu austaja, Zoltan. Kiri lõi Mihhai täiesti rööpast välja. Teda ajas iiveldama pataki ebamehelik headus mis polnudki tegelikult headus, vaid üksnes ebamehelikkus. Aga isegi kui see oli headus, polnud sugugi sümpaatsem, sest Mihhai polnud headusest kuigi heal arvamusel. Ja see viisakus polnud midagi teha. Pataki jäi üksnes kaupmees elliks, ükskõik kui rikas ta oli. Aga kõik Zoltan pataki mure ja tema oma asi, kui ta on ikka veel armunud ercisse, kes käitus temaga tõeliselt alatult mitte see ei löönud teda rööpast välja, vaid kirja need osad, mis puudutasid teda, ersid. Esiteks ainelised asjad, mis austas väga majanduslikku paratamatust. Võib-olla just seepärast, et tal endal selleks nii vähe tunnetust oli. Kui keegi ütles talle, materiaalsed põhjused sunnivad mind nii või naa toimima, jäi Mihhail kohe vait ja pidas kõiki ootusi põhjendatuks. Just seepärast tegi teda ülimalt rahutuks asja see aspekt, mis oli ilmnenud juba varem aga ersioonised alati naljatades tõrjunud, nimelt et Ersile oli temaga abiellumine suur materiaalne kaotus. Enne olid olnud rikka mehe naine nüüd aga kodanliku keskklassi kuuluva mehe oma. See maksab end varem või hiljem kätte. Seda näed ka kaine ja materiaalsetest asjadest. Nii kodus olev Zoltan pataki juba praegu selgesti. Korraga meenus Michalile hulk asju, mis juba seni ka pulmareisil nende kahe elustandardi vahelise erinevuse teravalt välja oli toonud. Pole vaja kaugelt otsida näiteks kas või hotell, kus nad praegu elasid. Pärast seda, kui Mihhail oli Veneetsias jäära vennas, näinud, kui palju paremini ersi itaalia keelt oskab ja kui palju osavamalt räägita portjedega, keda tema ise niikuinii pelgas, jättis ta Firenzes hotelli ja muud maised mured juba täiesti ersi hooleks. Seepeale üüris ersi ilma pikema jututa toa ühes Arno jõe kaldal asuvas majas üsna kallis väikeses hotellis selle põhjendusega, et kui juba Firenzes ollakse, siis tuleb tingimata elada Arno kaldal. Toa hind nagu Mihhail ähmaselt aimas, kuna oli laisk arvutama polnud sugugi proportsioonist selle summaga, mille nad Itaalias viibimisele olid planeerinud oli palju kallim kui nende tuba Veneetsias ja hetkeks Turkasse Mihhail säästlikkusega harjunud südamesse. Aga siis kihutas ta vastikust, tundes selle väikese mõtte endast eemale. Lõppeks oleme ju pulmareisil, ütles ta endamisi ega mõelnud enam sellele. Aga nüüd pärast pataka kirja lugemist seisis seegi tema ees kui sümptom. Aga suurim mure, ei olnud mittemateriaalne, vaid moraalne. Kui Mihhail oli pärast pooleaastast piinarikast peamurdmist jõudnud otsusele, et lahutab ersi, kellega tema suhe oli kestnud siis juba terve aasta mehest ja võtab ta endale naiseks, siis astustusele tõsiste tagajärgedega sammu selleks, et kõike heastada. Ja selleks, et päris abielu toel lõplikult täiskasvanud korralike inimeste ritta astuda, et olla võrdväärne näiteks sellesama Zoltan patakiga. Just seepärast oli ta endale lubanud, et püüab kõigest väest olla hea abikaasa. Ta tahtis ersid unustama panna, kui hea mehe too tema pärast maha jätab. Ja pealegi tahtis ta kõike heastada. Teisme eani välja. Nüüd veenis pataka kiri teda lõplikult selle ettevõtmise lootusetusest. Nii hea mees ei oska ta kunagi olla kui Zolton pataki, kes suudab ka truudusetu ja kaugel viibivat abikaasat isegi kaugelt eemalt kaitsta suurema hoolitsuse ja vilumusega kui tema, kes ta on siin ja hoolekandja rolliks nii sobimatu, et isegi hotelli ja muud maised mured ersi kaela lükkas selle vägagi läbinähtava ettekäändega, et ersi oskab paremini itaalia keelt. Võib-olla on Pattake lõigus, mõtles ta ja ma olen tõesti väga abstraktne ja sissepoole pööratud inimene. See on muidugi lihtsustus. Inimene pole kunagi nii hõlpsalt tõlgendatav. Aga kindel on see, et olen maailma asjades erakordselt kohmakas ja ebakompetentne. Ma ei ole üldse see mees, kellel rahulikus vastutusvõimes võiks naine kindel olla. Miks ma sellele kõigele ei mõelnud enne kui abiellusin või pigem kuidas võib-olla, et ERR-i, kes on nii tark, ei mõelnud asja paremini läbi. Aga muidugi ei saanud erciseda läbi mõelda, sest ersi oli Mihhaisse armunud ja tema suhtes tajunud tark ei märganud Mihhail vigu. Paistab, et ei ole praeguseni märganud. Aga see on kõigest tunnete mäng. Ersi ihkab üsna toore pidurdamatu isuga armuõnne, mida ta pataki kõrval ei leidnud. Aga ehk saab tal ükskord isu täis, sest säärane tundeline kirge ei kesta tavaliselt kaua. Kui mis sai pärast pikka ütlemist tagasi hotelli jõudis, pidas ta juba täiesti vältimatuks, et ersi jätate ükskord maha. Pealegi veel pärast kohutavaid kriise ja kannatusi pärast inetuid afääre tema nimegi needes nagu oli kombeks öelda. Teatud määral oli ta möödapääsmatu ka juba leppinud. Ja kui nad õhtustama istusid, vaatas ta ersid juba nagu ilusat Osama minevikust. Ning teda tabas meeleliigutus. Kui ilus mälestus on see 10 aasta pärast, et käisin kord Errsiga Firenzes. Missugune sisu on sellel mälestusele tundes lett, mida ma praegu ei aimagi? Oma kõrgendatud meeleolu väljendas ta piduliku menüü koostamise ja kalli veini tellimisega. Errzi tundis Mihhaid. Ta teadis, et suur õhtusöök tähendab suuri tundeid. Ja temagi üritas olukorra kõrgusele tõusta. Ta suunas vestluse osavasti paari küsimusega Firenze ajaloo kohta, nii et Mihhai mõtted ajaloo poole suunata, sest teadis, et ajaloolised assotsiatsioonid vaimustavad Mihhaid veel rohkem ja pidulikumalt kui vein. See on lausa ainus asi, mis Mihhai tema ükskõiksusest välja toob. Mis andis tõepoolest innukaid, värvikaid ja andmete poolest ebausaldusväärseid selgitusi. Siis aga proovis säravi silmi analüüsida, mida kõike kui palju imesid ekstaasi tähendab talle juba ainuüksi see sõna Toskaana. Sest sellel maal pole ainsatki lapikest, mida ajaloolised sõjaväed keisrite ja prantsuse kuningate suurepärastes kostüümides väed tallanud poleks. Siin viivad kõik rajad mingisse väga olulisse kohta. Ja Firenze ühele tänavale jagub rohkem ajalugu kui kodus. Seitsmele maakonnale. ERSO kuulas imetlusega Toskaana aia loolisus ei huvitanud teda hetkel küll põrmugi aga ta armastas Mihhaid väga, kui too niimodi tuliseks läks. Talle meeldis, et just sellistel puhkudel ajaloolistes unelustes siis kui inimeste, siinsest ja praegusest maailmast kõige kaugemal viibis leevenest tema ükskõiksus ja temagi oli nagu inimene. Ta teadis, kui kergesti võib ta, Mihhail, tuli see meeleolu ajaloolt endale suunata. Piisas, kui ta pani käe Mihhai käele ja vaatas talle sügavalt silma. Mihhai unustas Toskaana ja tema veinist õhetama löönud nägu kahvatas äkitselt tekkinud ihast. Seejärel hakkas ta flirtima ja meelitama, nagu võitleks ta ersi armastuse eest praegu esimest korda. Kui kummaline, mõtles Errzi ka pärast aastapikkust lähedust, flirdib ta minuga sellisel toonil säärase sisemise lahutusega, nagu poleks ta sugugi kindel, kas ma teda kuulan. Mida enam ta mind ihaldab, seda rafineeritum smaneerista flirdib. Just nagu ma ihadekureerides sellele vajaliku auväärsust andes. Ja ka suurim lähedus, kehaline lähedus ei toodide lähemale. Ta suudab armastada vaid siis, kui tajub meie vahel distantsi. Nii see oligi. MISA iha oli adresseeritud kaugele Errsile sellele, kelle kohta ta teadis, et toode maha jätab ja kes elas tema mõtetes juba pigem ilusa mälestusena. Seepärast jõigide nii palju, et säilitada endas seda meeleolu ennast veenda, et ta ei ole koos mitte Ersiga vaid mälestusega Errsist ersi kui ajalooga. Aga ka Errzi jõi ja talle mõjus vein alati tugevasti. Ta muutus häälekaks headujuliseks ja üsna kärsituks Mihhaile oliseersi uus, sest enne abiellumist oli Ersil vähe võimalusi, mis sai seltskonnas avalikkuse ees nii sundimatult käituda. Minu arvates oli seersi üsna kütkestav ja kiirustasid üles oma tuppa. Tollel ööl, kui ersi oli uus ersi ja ühtlasi ajalooline mälestuste ERR-i ja kui Zoltan pataki kiri ja tema ümber tiirlevad mälestused ulpiustest teda sügavalt puudutasid, unustas Mihhail oma varem antud lubaduse ja viis abiellu selliseid elemente, mida oli tahtnud Ersist eemal hoida. Peame silmas teatud armastuse viisi, mis on moes teismeliste poiste ja neitsist tütarlaste vahel, millega võib naudingut tekitada kaudselt ja vastutuseta. On inimesi nagu Mihhai, kellele see vastutustundetu mõnu meeldib rohkem kui täiesti tõsised ja lausa ametlikku laadi naudingud. Ent Mihhail häbenes seda kalduvust kohutavalt iseendagi ees, sest oli teadlik selle ebaküpsusest seotusest teisme eaga. Ja kui ta Ersiga oma tõelise täiskasvanud armsamaga intiimsuhet alustas, otsustas ta, et Ersiga jääb ta alati armastuse ametlikke piirde raamesse. Nii nagu kahele korralikule täiskasvanud armunule kohane. See Firenze öö oli esimene ja ainus erand. Ersi imestas Michal ebaharilike õrnuste üle, kuid need tundusid talle meeldivad. Ja ta vastas neile. Ta ei saanud asjast aru ega mõistnud hiljem ka Mihhai hirmsat tuska ja häbenemist. Miks? Küsis ta ka nii, oli ju väga hea. Pealegi ma armastan sind. Ja ta jäi magama. Nüüd oli Mihhai see, kes ei suutnud kaua uinuda. Ta tundis, et nüüd oli ta lõplikult ja faktiliselt tunnistanud abielu läbikukkumist ja kokkuvarisemist. Ta oli nentinud, et ei suuda ka abielus olla täiskasvanu. Ja mis kõige hullem, ta pidi taipama, et ersi polnud talle kunagi suuremat naudingut pakkunud kui nüüd, mil ta ei armastanud teda kui täiskasvanud ja kirglikku armukest, vaid nagu ebaküpset teismelist tüdrukut. Mõnel kevadisel väljasõidul. Ja siis tõusis Mihhaivoodist kui ta oli veendunud, et ersi magab, läks tualettlaua juurde, millel lebas ridikul. Ta otsis sellest välja tšekid, sest raha oli ersi käes. Ta leidis kaks rahvuspanga liiri tšeki mõlemal sama suur summa, üks tema nimele, teine ersi omale. Ta võttis oma tšeki ja sokutas selle asemele samasuguse kujuga paberitüki tšeki, aga pani hoolikalt oma rahakoti ja heitis tagasi voodisse. Järgmisel hommikul sõitsid nad edasi Rooma poole. Rong väljuski rentsest ja oligi Toscana maastikul roheliste ja kevadiste küngaste vahel. Rong liikus aeglaselt, seisis igas jaamas 10 minutit. Reisijad läksid maha ja kui rong lahkuma valmistus, lonkisid lõunamaise muretusega tagasi vesteldes ja naerdes. Vaata, ütles Mihhail. Kui palju rohkem on siin aknast välja vaadates näha, kui mõnel teisel maal? Ma ei tea, millest see tuleb. Kas on horisont avaram või asjad väiksemad. Aga võin kihla vedada, et siin on viis korda rohkem külasid, linnumetsi, jõgesid, taevast või pilvi, kui näiteks Austrias rongiaknast välja vaadates. Tõsi jah, ütles Jerzy. Tauli, unine ja Michal, itaalia vaimustus juba ärritas teda. Austria on ikkagi ilusam, oleks pidanud sinna minema Austriasse. Hüüatas Michali. Ta solvus nii rängalt, et jäi vait. Vanema pass ära, ütles Herzy. Jälle unustasid selle laua peale. Rong, teatus kurt toonas Mihhai tunnis väikest mägilinna nähes, et on seesuguseid kunagi juba palju näinud ja naudib nüüd jällenägemisrõõmu. Ütle, miks mulle tundub, nagu oleksin, nägi linnades veetnud osa oma noorpõlvest. Aga ersi ei öelnud selle kohta midagi. Ma olen sellest suurest reisimisest juba tüdinenud, ütles ta. Tahaksin juba kapril olla, seal puhkan ennast välja. Mis Capri palju huvitavam oleks siin kortunas maha minna või ükskõik kus väljaspool programmi näiteks järgmine peatusena, retso, arretso, plastiline arretz on tõepoolest olemas ja seda ei mõelnud välja Dante, kui võrdles sealt pärit akrobaat kuraditega, kes väänasid oma alakehad trumpetiks. Lähme õige retsas maha. Ei tule mõttessegi. Mina peaksin maha minema sellepärast, et Dante kirjutab niisuguseid sigadusi. Retso väike kolgas. Kindlasti on siin toomkirik 13.-st sajandist palatsu kommunale iga nurga pealt uudse portree ja vastavad rahvuslikud loosungid, palju kohvikuid ja hotell nimega Stella titaalia, see ei huvita mind, see on tüütu. Ma tahaksin juba kapril olla. Huvitav. Võib-olla sellepärast, et sina oled juba korduvalt Itaalias käinud, ei minesta sa enam, kui näed mõnd frangeeliku pilti või Belbaise juustu. Mina aga tunnen, et teen surmapatu igas jaamas, kus ma maha ei lähe. Rong jõudis jaama nimega Terontola. Ma lähen maha, joon kohvi, ära mine. Sa pole itaallane. Rong läheb veel ära. Pühkida läheb, see seisab igas jaamas veerand tundi seda ega Jumalaga head aega, ahvike kirjutasid vahel Michaljaks maha, tellis kohvi ja oodates, kuni espressomasin suurepärase kuuma joogitilkhaaval ennast välja paistab, hakkas ta ühe kohalikuga rääkima Peruutse vaatamisväärsustest. Seejärel jõi ta kohvi ära. Tulge ruttu, ütles kohalik rong, hakkab juba liikuma. Tõepoolest, selleks ajaks, kui nad välja jõudsid, oli pool rongi juba jaamast läinud. Napilt jõudis ta viimasesse vagunisse hüpata. See oli vanamoeline kolmanda klassi vagun ilma koridor itta. Iga kupee oli eraldi, maailm pole viga. Järgmises peatuses lipanete poole, mõtles ta. Kas te lähete praegu esimest korda peroodžasse? Küsis sõbralik kohalik Peruutšasse. Peruusiasse ma ei lähe, kahjuks mitte. Siis sõidate kindlasti edasi Anconasse, see ei ole hea mõte. Minge Peruusias maha, see on väga vanalinn. Aga ma sõidan Rooma, ütles Mihhail. Rooma. Härra vist naljatab. Mida ma teen? Küsis Mihhail, arvates, et saab itaalia sõnast valesti aru. Naljatate, hüüatas itaallane. See rong ei lähe rooma Noonu. Te olete väga naljakas mees. Ütles ta itaaliapäraselt grimasidades. Kuidas ta siis Rooma ei lähe. Tulin naisega Firenzes rongi peale ja seal oli kirjas, et see läheb rooma. Aga see pole see rong, ütles itaallane niisuguse mõnuga, nagu kuuleks ta elu parimat nalja. Rooma rong läks juba varem minema. See on Peruutšancoona rong. Terontaroson sõlmjaam. Vaimustav ja siin juura sõidab rahulikult rooma suunas. Sensatsiooniline. Ütles Mihhail ja vaatas nõutult läbi akna Trasimeenu järve. Ehk sõuab sealt tema poole mõni lahendus. Kui ta öösel oma tšeki ja passi enda kätte võttis mõtles ta sellele muidugi mitte täiesti tõsiselt, et vahepeal võivad nende teed juhuslikult lahku minna. Kui ta Terontolas maha läks, käis tal jälle peast läbi, et laseb Herzil rongiga ära minna. Aga nüüd, kui see oli tõesti teoks saanud, tunnistada üllatust ja kimbatust. Aga igatahes see oli juhtunud. Ja mida te nüüd teha kavatsete? Kiirustas itaallane teda takka. Lähen järgmises peatuses maha. Aga see on kiirrong enne perootsad ei peatu. Siis lähen maha, peruisias. Ma ju ütlesin, kohetsedate Peruudiasse pole viga, see on seda väärt. See on väga vanalinn ja vaadake ka linna ümbruses ringi. Hüva, mõtles Mihhai. Mina sõidan Peruutšesse. Tõenäoliselt sõidab ta edasi Rooma ja ootab seal järgmist rongi. Aga võib ka olla, et ta läheb juba järgmises peatuses maha. Vahest läheb tagasi Terontolasse. Ka sealt ei leia ta mind. Vaevalt ta taipab, et ma sõitsin ära Peruu tse rongiga. Ja see tuleb talle vaevalt pähe. Ja kui ta nüüd perruutses maha läheb, on üsna kindel, et päevapaar ei leia teda keegi. See võib kesta kauemgi, kui ta jää Peruutšasse, vaid sõidab sealtki mõnd ebatõenäolist marsruuti mööda edasi. Õnn, et pass on minu käes. Pagas. Eks ostan omale särgi ja pudi-padi aluspesu Itaalias hea ja odav. Niikuinii tahtsin osta. Ja raha. Mis siis mind rahaga on? Ta võttis rahakoti ja leidis sealt rahvuspangatšeki. Õige, sest eile öösel vahetan selle Peruutses rahaks. Kindlasti on seal pankuse vastu, võetakse. Ta puges nurka jäi sügavalt magama. Sõbralik itaallane, ajas ta üles.