Vikerraadio tervistavad kuulajad tänases huvitaja saates räägime erivajadustest just nimelt erivajadustega lastest. Mismoodi märgata lapse erivajadusi, millised on lähedasemad laste probleemid ja kas erivajadusega laps saab täiega tavakooliks selle üle arutleme siis tänases saates Tallinna Ülikooli loogika, lektori ja rajaleidja keskuse spetsialisti Ene Varik, Maasik uga. Ja saate teises pooles tuleb meil juttu sellest, mida soovitada lastele lugemiseks siis, kui lugemine kohe üldse huvi ei paku. Ja üheks alternatiiviks on näiteks spordiraamatut. Sellest räägib meile Eesti lastekirjanduse keskuse lugeja, teeninduse juhataja Anne kõrge. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja helipuldis aitab täna Maristamba. Nõnda siis räägime tänases saates erivajadusega lastest ja sellest, mismoodi siis neid üles kasvatada. Ja meie saatekülaliseks on Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor tor ja rajaleidja keskuse spetsialist Ene Varik. Maasik. Tervist. Tere. Alustame võib-olla sellest, et mis asi see erivajadus üldse on, et siin enne kui me saadet tutvustasin, siis Rain kooli ütles ka mulle, et ta on kuulnud väidet, et tänapäeval on igal inimesel mingisugune erivajadused, et mis see, mis see erivajadus üldse on, millele me peaksime tähelepanu pöörama? Ma peaksin alustama sellest, et erivajadus on suhteline mõiste. Ühelt poolt me oleme inimestena erinevad, meie lapsed on erinevad, nad erinevad sellisel määral, et ju eelkõige me oleme harjunud sellega, et inimeste välimus on erinev sama ka laste puhul. Et kui meie laps tuleb meile tänaval vastu, me tunneme selgelt ära, ta erineb teistest lastest, teist samasugust ei ole olemas. Rohkem mõeldakse selliselt, et inimesed on erinevad. Just mõeldes inimeste isikuomaduste, õpioskuste teadmiste peale. Selle nendes valdkondades enam eeldatakse, et, et rohkem on sarnased. Et palju võrreldakse laste arengut. Muretsetakse, miks minu laps ei hakka rääkima nii vara kui naabrilaps ja muud taolist. Kõikide erinevuste korral kindlasti erivajadust ei saa rääkida. Erivajadus tähendab ikkagi sellist olulist erinevust, mille puhul ilmneb ühelt poolt siis Ida-vastavale erivajadusele omaseid tunnuseid. Erivajadust ei saa määratleda ühe väikese erinevuse puhul, mis, mis on keskmiselt inimestel lastesse selles vallas ja erivajaduste mõiste puhul. Valdavalt rõhutatakse seda, et see on nii suur erinevus mis tuleneb teatud erinevatest võimetest taustalt, isiksuseomadustest. Sellest tingituna. Laps vajab õppimisel õpetamise ümberkorraldamist, kuna ta ei saa õppida tavapärasel viisil tavapäraseid õppemeetodeid ja materjale kasutades. Et selliselt defineerida, see erivajadus on siiski natukene kitsam nähtus kui et see, et me oleme kõik erinevad. Et siis prillikandmine selle mõiste järgi nagu väga enam ei ole erivajadus või kuidas? Kui nägemine on kahjustunud sel määral, et ei saa õppida tavapärasel viisil, et tuleb õppimist ümber korraldada, siis kindlasti võime rääkida erivajadusest. Aga lihtsalt prillikandmine, see on tänapäeval mitte ei ole erivajadus, vaid lihtsalt siis üsna tavaline. See on tavaline nähtus repliigiks liigitaks seda erivajaduseks, et kui me vaatame erivajaduste liigitusi, siis otseselt prillikandmist me sealt ikkagi tõesti lugeda välja ei saa. Aga saame natukenegi tuttavamaks, et millega teie tööalaselt kõige rohkem kokku puutute näiteks sealsamas rajaleidja keskuses ja, ja kuidas, kas siis Tallinna Ülikoolis eripedagoogikat õpetate? Ja need on kaks täiesti erinevat valdkonda erinevalt poolt minu elus. Need hoiavad vast minu hinnangul hästi tasakaalus. Selle, mida ma teen. Tallinna Ülikoolis keskendunud ma eelkõige tulevaste eripedagoogide ettevalmistamisele, õpetan eripedagoogika üli üliõpilasi. Loen erinevaid ainekursusi kõik on seotud eri erivajaduste eripedagoogikaga, õppe kohandamisega, rajaleidja keskuses. Nimelt töötan Põhja-Eesti rajaleidja keskuses, et siin töötan maal logopeedina ja minu poole pöörduvad lapsevanemad kõige enam siis lapsevanemad küsimuste korral, mis puudutavad lapse kõne arengut, kõne probleeme. Kuidas leida abi siis, kui, kui on kõneprobleemi märgatud ja, ja muud taolist. Nii et hindoni nõustan endal lapsi, nõustan lapsevanemaid. Kui rääkida üldse erivajaduse märkamisest, siis ega see tuleb ju tegelikult välja juba enne kooliga ja, ja kas sellel puhul on ka hästi oluline see, et, et lapsevanemad oskaksid nagu õigel ajal märgata ja, ja ei jääks nagu ka hilja? Peab nõustuma sellega, et erivajadused tavapäraselt ilmnevad juba enne kooliiga. Enamasti juba varajastel arenguaastatel märgatakse teatud erinevusi lapse arengus. Reeglina vanemad märkavad, et lapse kõne areneb aeglasemalt kui eakaaslastel märgata taksega motoorsetes oskustes erineva erinevusi, võib-olla käitumise omapärasid, omapärasid või ka keskendumisel teatud raskusi. Võib-olla nii, et kui laps lasteaias ei käi kodus, tullakse nende erinevustega hästi hästi toime ja need ei tundu olevat sellised nii-öelda päris erivajadused, aga nad siis sügavamat ilmnevad just koolias. Aga erivajaduste korral peab ütlema, et kui on tegemist sügavamat erivajadustega, siis neid tänapäeva Eestis avastatakse küll juba väga varakult, et enamasti juba kohe sünnijärgselt või, või mõningate juhtude puhul ka sünnieelselt. Meil kõik vastsündinud läbivad, mitmed tähendab läbivad testimise, kõik sooritavad abcaritesti hinnatakse nende kuulmise kuulmist, ka siis viiakse läbi testid, mis võimaldavad välja selgitada ainevahetushaigusi. Ja sügavamad erivajadused ilmnevad tõepoolest juba üsna üsna varakult esimestel elutundidel. Sageli aga Nende erivajaduste puhul, mis ilmnevad eelkõige siis hilisemas heas sünnijärgselt, et neid ei pruugita muidugi nii vara märgata. Ja selleks, et lapse arengut jälgida varakult, oleks võimalik erinevusi olulisi erinevusi siis märgata. Et selleks ongi tähtis, et, et vanemkorrapäraselt lapsega külastaks Peri perearsti. Et esimene arengujälgija ja hindaja ongi perearst hiljem vanem saab ise jälgida oma lapse arengut, selleks on vaja tunda seda, kuidas lapsed arenevad võrrelda oma lapse arengut, et siis näiteks kirjanduses ära toodud tavapärase arenguga või ka siis teiste lastega, kellega laps oma mängudes või tegevustes kokku puutub. Ja kui laps asub õppima lasteaeda, siis enamasti lasteaiaõpetajad üsna edukalt märkavad seda kui lapsel. Mingi oluline erinevus on arengus õppimises. Aga kui tulnud siia ka näiteid, et, et mis on tänapäeval võib-olla need sagedasemad erivajadused ja probleemideta, et me oleme praegu rääkinud siin üldiselt sellest, et et lapsel võib olla siis mingisugune selline erivajadus või probleem, aga kindlasti on, muidugi me ei jõua siin kõiki ette lugeda, et, et neid, neid teemasid on väga palju ja probleeme, aga võib olla, mis on levinumad praegu üldse lasteaianurka. Muuhulgas siin peab vaatama lapse vanust, erinevas vanuses ilmnevad rohkem ühed või teised erivajadused koolieelses eas kindlasti kõige rohkem esineb kõne probleeme käitumisprobleeme lasteaia lasteaiaealistel lastel. Kooliealistel lastel on kõige enam esinevad õpiraskused, käitumisprobleemid vast tulevad siis järgmisele. Järgmisena. Võib-olla isegi olukord, kus üks ja sama vajadus, et see erilisus ilmneb erinevatel eluetappidel arenguetappidel erineval moel et kui, kui laps on koolieelses eas, siis on näha ta kõne areng on aeglane, kui läheb kooli oskus ei ole piisavalt piisavalt hea, et lugeda, kirjutada, et õppida, lugeda, mis kirjutamist edukalt ja tal ilmnevad õpiraskused ja selle pinnalt, kui laps kogu aeg tunneb ebaedu. Võivad tekkida ka käitumisraskused, nii et mitmed raskused Kasama nagu erilisuse baasilt. Et nii võib olla. Kui oluline on sinna õpetaja oskus märgata just seda, seda lapse, siis erinevust või erivajadust ja võib-olla milliseid täiendavaid oskusi see vajab ja kas jällegi veel kolmas küsimus siia juurde, et, et kas kas see olukord on kuidagi tänapäeval ka muutunud, et kas õpetajate oskus peab olema kuidagimoodi süvendatud selles valdkonnas erivajaduste märkamise valdkonnas kuna väidetavalt neid lapsi on ka tänapäeval rohkem? Ja nii on, et õpetajad on, õpetajatel on baasteadmised erivajadusest kindlasti olemas. See võib-olla veidi erinev erinevatel õpetajatel olenevad sellest, millisel ajal nad oma õpetaja baaskoolituse omandasid. Enamasti õpetaja oskab märgata neid erinevusi, mis õppimisel ilmnevad klassiruumis, et ta paneb tähele seda, et laps ei tule toime sama kiiresti või edukalt kui, kui klassikaaslased või et ta paneb tähele seda, et laps vajab rohkem juhendamist. Aga rohkem jääb puudu seda, et, et õpetaja oskaks kalt kohandada antud lapsa õpetamist nii, et laps saaks klassis edukalt kaasa töötada. Et see on kõige suurem valukoht. Ja selles osas kindlasti õpetajad vajavad rohkem täiendkoolitusi need õpetajad, kes on juba juba koolis tööd alustanud ja edaspidi pööratakse nendele küsimustele rohkem tähelepanu ka õpetajate ettevalmistamisel ülikoolides. Ma olen kuulnud ka seda näiteks ühe näitena siin Tallinnas tegutsevast Püha Johannese koolist, et nemad võtavad oma klassi teadlikult ka näiteks mõne puudega lapse, kas keegi, kes on ratastoolis või või kellel on nägemispuue ja see on mõnes mõttes justkui ka osa õppimisest, et me tuleme toime erinevatena ühes klassis ja, ja see ongi nende selline kindel kindel soov, et klassis oleks keegi, kellel silmnähtavalt on siis mingisugune erivajadust, kus teised lapsed peavad ka omalt poolt aitama ja ja olema siis omamoodi tugiisikuteks. Et kas seda praktikat võiks võiks heaks kiita. Ma arvan, et see on väga hea praktika. Selliselt õpilased õpivad nägema seda, et me oleme erinevad, et nad harjuvad selle mõttega, et ühiskonnas on erinevad inimesed, et nii nagu klassis õpivad erinevad õpilased, neil on erinevad oskused, nad vajavad mõnikord erinevate asjade juures abi, et kasvatab neis empaatiatunnet oskust näha abivajajat. Ja see on see on, võib pidada väga positiivseks näiteks ka sellepärast, et, et Eesti hariduspoliitikast ka lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest ja sellest tulenevalt peaksid võimalikud kõik lapsed, kellel erivajadus on saama õppida elukohajärgses koolis. Mitmest aspektist lähtuvalt on see positiivne, kuigi seal siin võib välja tuua ka negatiivseid aspekte, et selliseid ohukohti, mida peaks silmas pidama, Ta ei tekita, ei tohiks tekkida sellist olukorda, kui klassis on mitmeid või keeruliste erivajadustega lapsi ja õpetada ja on seal klassis päris üksi jäetud. Et ta ei saa kellegagi nõu pidada. Kuidas kohandada õpetamist või kuidas toime tulla üldse. Ja et erivajadusega lapsega töötamine võtab temalt nii palju jõudu, energiat, et tal võib-olla mõne teise jaoks, keda peaks märkama klassis, jääb vähe tähelepanu, et see on üks ohukoht. Nojah, kui ütleme, liikumispuudega või nägemispuudega inimese suhtes tekib selline teatud empaatia kaasõpilastes. Ja, ja samas, kui tegemist on nüüd ütleme, käitumisraskusega või õpiraskusega, siis see empaatia nii väga lihtne tulema ei ole. Et siin on ka tegelikult erinevad olukorrad. Ja, ja neid inimesi, kellel tekib probleeme õppimisega, hakatakse kuidagi nagu pahadeks, poisteks või pahadest tüdrukutest pidama, siin on siin on ka omaette probleem. Siin on väga suur roll õpetajatel, kuidas õpetajad selgitavad seda olukorda. Praegu on välja antud ka selliseid trükiseid, mida saab kasutada kas inimeseõpetuse, tunni või mingi muu ainetunni raames klassijuhataja tunnis kasutada, mis aitavad selgitada seda, et mis erivajadus on, et mille poolest ta erineb ja mille, kuidas mina nii-öelda tavalise õpilasena saan, saan sellist õppijat aidata. Et toetada, siis nendele õpetaja roll on väga suur. Et see algab juba sellest, kuidas õpetaja ise suhtub sellesse erivajadusega õpilased lases, et, et ta suhtub hästi sellesse, et ta ise ei näita välja, et et ta, et ta ei toimi tõrjuvalt, et ta näitab välja negatiivset suhtumist. Ja ta paindlikud ja positiivset, oskab teistele õpilastele selgitada. Klassis. Milline see see tendents praegu on, et rohkem ikkagi hoida erivajadustega lapsi tavakoolidesse ja tavaklassides mitte mitte nüüd panna neid eraldi kuhugi teise kooli eemale teistest ja las nad siis seal omavahel saavad kuidagi muidugi. Ja nüüd ma pean, viib mõne sõnaga haridus ja teadusministeeriumi poolt välja töötatud kontseptsioonile mis näeb ette, et tulevikus erivajadustega õpilased rohkem õpivad tavakoolide tingimustes, aga siin ikkagi mõeldakse seda, seda neid ideid selliselt, et et sügavate erivajadustega õppijate jaoks, nende jaoks, kes vajavad, et rohkem lisaressursse, kes vajavad oluliselt kohandatud õpetamist et nende jaoks jäävad erikoolid alles. Aga nende õpilaste jaoks, kes kes saavad tavakoolis õppida neile sobivate kohandustega, et nende puhul nähakse ette, et nad õpivad eelkõige oma elukohajärgses koolis. Ma tean isiklikult ühte näidet, kus minu ühe tuttava last ei tahetud võtta tavalisse või siis elukohajärgsesse kooli, sellepärast. Ta on diabeetik ja lasteaias ta sai nuga hakkama, see oli see teine lasteaed kulisid linnast välja natukene ja, ja siis seal koolis arvati, et tal peaks kindlasti tugiisik kõrval olema. Et või kardeti siis sellist vastutust võtta. Mine sa tea, mis võib juhtuda inimesega, kellel on lapsega, kellel on diabeet. Ma arvan ka, et see võib olla seotud hirmudega ka vähese teadlikkusega sellest, mis diabeet on, kuidas on võimalik diabeediga elada, toime tulla, kuidas laps ise võib kontrollida oma veresuhkru taset ja ja kuidas reageerida, kui midagi juhtub, et see võib olla seotud siis vähese teadlikkuse ja hirmudega. Aga mõnes mõttes tänavaõpetajal on siis ka vaja arstiarstid. Siis. Ma päris nii ei arva. Varasemalt erivajadustega laste puhul lähtud lähtute lähtuti meditsiinikesksest lähenemisest ja ja siis oli, tahtis teada, millise diagnoosiga on tegemist lähtuvalt diagnoosist otsiti siis sobivaid abivõimalusi ravi tänapäeval ikkagi kooli puhul lähtutakse sellest ideest, et kool on haridusasutus, kuulis ei ravita lapsi. Kui lapsel on terviseprobleemid, siis nende küsimustega eelkõige tegeleda Perearst, meditsiinisüsteem laiemalt. Et kool on haridusasutused, siin. Peaks lastele pakkuma sellist, et siin peaks olema erivajadustega laste jaoks olemas selline tugimeeskond, tugiõppe süsteem, et laps saapa tema võimetele tema vajadustele vastavalt õppida, et oma õpet kohandatakse vajaduse klassiruumis. Aga et teda ei peaks ravima ja, ja õpetaja ei peaks suutma panna meditsiinilisi, diagnoose. Tennisisti pigem toetada, eks ole, kui kui tõepoolest tekib mingisugune olukord, siis siis, et õpetaja oleks valmis ka reageerima ja last aitama. Aga, aga missugune tugivõrgustik üldse olemas on tänapäeval koolis, mistahes koolis ühel õpetajal või missugune ta võiks olla see tugimeeskond et tulla toime siis kõikide lastega ja jäävad teiste hulgas siis ka erivajadustega lastega? Tänapäeval peaks igas koolis olema tugimeeskond. PõhiPGS-iga on ette nähtud see, et igas koolis direktor määrab isiku, kes vastutab, tab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise eest. Lisaks tugimeeskonda võivad ja peaksid kuulama, aga otseselt seda v, kes nüüd ei nõua, peaksid kuuluma siis eripedagoog võiks kuuluda logo, peed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, lastele, pakkuda koolis õpiabi rühmateenust. Et see on praegu tugiteenustest kõige enam levinud siis klassidesse võiks olla lülitatud abiõpetajad juhul, kui seal on mitmeid erivajadusega lapsi, kelle õpet peab oluliselt kohandama. Ja koolilogopeedi teenus võib olla kättesaadav, aga samas erinevates koolides on siis erinevates omavalitsustes korraldatud tugitoe pakkumine koolis üsna erinevalt, et peab ütlema, et see on ka Tallinna koolides väga-väga-väga erinev, et on koole, kus on hea ja hästi toimiv tugimeeskond on ja on kooli, kus koole, kus vanemad peavad raskuste ja probleemide korral otsima abi pigem väljaspoolt ja sellisel juhul nad pöörduvadki ise otse rajaleidja keskusesse. Ja see lühend PKS, mida te mainisite, on siis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. Just, teeme siinkohal väikese pausi. Meil on külas Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor ja samuti siis rajaleidja keskuse spetsialist Ene Varik, Maasik. Ja pärast muusika peale ootame teie küsimusi ja kommentaare seal tänase saate teemal. Erivajadustega laps ja number on meil stuudios kuus, üks, üks, 40 46, üks üks, 40 40. Tänasest huvitaja saates räägime siis erivajadustega laste kasvatamisest ja rohkem võib-olla hariduse andmise võtmes ning meil on külas Tallinna Ülikooli eripedagoogika elektrit. Ene Varik, Maasik, kes töötab ka rajaleidja keskuses logopeedina. Ja kuus, üks üks 40 40 on meie telefon. Kui on küsimusi selle teema kohta, siis ka need on oodatud ja ühtlasi vaatan ka meie kommentaariumi, mis on aadressil huvitaja, punkt vikerraadiopunkt. Ja, ja siin ongi üks lapsevanem juba kirjutanud ja toonud esile selle teema, millest meil siin ka eelnevas intervjuus juttu oli nimelt ta ütleb, et tema laps käib koolis, kus on liitklassid ja siiani oli kõik väga hästi, saime tugeva põhjaaines ja nüüd tuli sellesse klassi erivajadusega laps ja õpetaja aeg kulub temale küllaltki palju ja tavalastele siis aega nii palju ei jää, nende tase langeb ja langeb ja õpetajal ei jätku aega kohe klassi ja veel selle lapse jaoks, nii kannatavad kõik ja ka see õnnetu Laps aitäh küsimuse eest. Jätkaksin selle teemaga, et tõepoolest on nii, et kui, kui õpilase erivajadusega õpilase erilised erilisust tungitud vajadused on päris ulatuslikud, siis ta nõuab klassis väga palju tähelepanu ja ja vahel on vaja selliselt õpetamine klassis ka ringi korraldada, vaadata üle kõik need ressursid, mida saab kaasata õpetamisel, selleks, et õpetaja, et tuleks toime kogu klassi õpil kõigil klassi õpilaste õpetamisega ja keegi ei jääks tahaplaanile, et vaadata, tuleks kriitiliselt seda, et kas saab kaasata antud klassi töösse abiõpetaja või siis, et kuivanud tud lapse puhul on tegemist üsna selgelt ja ja märkimisväärselt avalduvad erivajadusega, et võimalik, et, et siin saaks abiks olla tugiisik, et selle lapse isiklik isiklik abistaja siis selliselt tugiisik, et need ressursid peaks vaatama läbi esmajärjekorras koolisiseselt ja selle järel vajadusel tegema koostööd kohaliku omavalitsusega, et seda ei tohi ka edasi lükata, sest selliselt rahulolematus ülejäänud lasteaia vanemate rahulolematus suureneb. Need probleemid, mis teistel lastel hakkavad ilmnema, need ka süvenevad ja selliselt või kellelgi veel kida erivajadus näiteks õpiraskus selle tõttu, et õpetaja ei jõua õpetada edukalt kõiki õpilasi antud klassis. Aga me kuulame helistajat. Meile helistab Leo. Ma loen ühe väikese Kaks lauset, ühesõnaga see on ajakirjas Horisont 1990 906. number horisondi 90990 906. number, see on Albert Einsteini. Siin on üks artikkel, aga ma loen sealt ainult lause. Ta õppis väga hilja. Mis tundus talle esialgu ületamatult keeruline. Teadlane leiab, et sel ajal, kui teised tema eakaaslased olid juba kahtluseta täis ka täiskasvanute maailmas valitsevad reeglid omaks võtnud esitas tema ikka veel lapselik küsimusi. Näete, niisugune areng seal oli ja minul oli ka selline areng, et ma lapsepõlves väga kaugemale kinni ja siis järsku läks lahti. Tol ajal selliseid küsimusi ei olnud, nii et kas kõik lapsed just nii halvad nagunii varakult, nagu määratakse nende elusaatusi areng, et just elusaatused nii varakult chillema lähevad nad lahti. Ma tänan selle näite eest. Albert Einsteini tuuakse väga sageli erivajadustega inimestest rääkides tuuakse ühe üheks näiteks. Et tõepoolest, et see on laialt teada, et tema areng lapse eas kulges teisiti, eriti kui, kui keskmiselt, selle selle sellel perioodil, selles kontekstis laste areng ja õppimine kulges. Kui, kui mõelda veel, et ka eripedagoogika see tuuakse või laiemalt rääkides erivajadustest tuuakse sageli mitmeid ja mitmeid kuulsaid inimesi, näiteks kes on koolis olnud suurtes õpiraskustes, kuid keda hiljem ei ole see takistanud saada väga edukaks teha on väga-väga suuri, väga olulisi avastusi, mis on jätnud jälje kogu maailma teadvusesse tihti või siis väga mitmeid ja mitmeid kuulsaid näitlejaid on, kel, kellest on teada, et nad on lapse ja skoolias olnud väga suurte raskustega näiteks lugemisraskusi omanud, siis selliselt peabki rõhutama Ta ma seda, et et erivajadus, et kui see ilmneb mingis lapse arenguetapis, see ei tähenda tingimata seda, et see takistab tal hiljem edu kalt edukalt toime tulla järgmistes eluetappides. Erivajadused, juhul, kui nad saavad ka piisavat tähelepanu ja sellis, pakutakse lapsele selliseid teenuseid, nagu tal vaja on, mis aitavad need raskused võimalikult edukalt ületada. Et need sageli mööduvad, hiljem ei jää inimest oluliselt segama. Ja, ja siin tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele, et need tugevad küljed, mis antud lapsel on, et need ei jääks tähelepanuta. Et tuleb kindlasti arendada lapse tugevusi, et kui keegi on väga edukas muusikas või kunstis, et siis arendada neid külgi, tunnustada teda selle eest ja vahel on vaja need asjad, mis, mis tulevad suure raskusega isegi selle pakutava toe puhul ma vahel ütlen, et sellest tuleb lihtsalt üle elada. Päris nii ei julge öelda, et võib alati rahulikult ootama jääda, et see raskus läheb üle. Sest see ei pruugi nii olla. Kui last ei last ei abistata, tal ei pakuta sellist selliseid tugimeetmeid, mis aitavad tal õppimisel toime tulla, siis see võib väga rängalt kahjustada tema enesehinnangut. Ja see võib jätta Ta jälje tema isiksuse arengule. See võib Ta talle selle tunde, et ta ei saa hakkama millegagi ja hilisemalt, kogu elu võib see mõjutada saada. Nii et, et siin ongi siis mitu aspekti. Ühelt poolt need tugevad küljed, mis antud erivajadusega lapsel on need kindlasti neid võimalikud arendada sellisele tasemele, et ta saaks, saaks neid kasutada oma tugevusi kasutada tulevases elus. Ja teiseks, et, et kohandada lapseõpet sellisel määral, et ta tajuks kogu aega läbi aastate ebaedu, et see ei kahjustaks oma enesehinnangut. Ja meil on veel üks helistaja ootel Hellen Haapsalust ja luulet otseselt. Ja olen tal, ei ole. Tere. Andke andeks. Mina olengi eripedagoog, see tähendab töötanud 40 aastat niisuguste lastega kes olid vajasid eri erikohtlemist ja eriõpetamist. Ja mul on õudselt hea meel, et tänapäeval ei pöörata enam nendele erisuguste omadustega lastele, õpilastele kuskil tänaval või ükskõik kuskil avalikus kohas tähelepanu. Minu ajal oli nõnda, et need lapsed, kes olid, et kuidagi kas käisid halvasti või, või rääkisid pahasti või nad ei julgenud üldse välja minna isegi oli üks perekond, kes ütles, et võtab poja suveks koju ja ta istub terve selle aja rõdu peal, sest kardab inimesi. Aga tänapäeval on nõnda, et kõik on loomulik, ei vaata keegi järele. Ja teate, kui pahased need lapsed olid, kui nad nägid, et keegi vaatab või veel haletseb neid. Aga kui kui lapsed liiguvad tänaval, siis keegi ei pane neid tähele. No meil on niisugune linn, et meil on ka palju neid niisuguseid lapsi, aga siis ma tahan veel öelda, et erivajadustega lapsed kasvavad väga tublideks, tragideks inimesteks. Kui ma siin tahan veel midagi kedagi välja tuua, siis Ain Seppik oli meie õpilane ja ta oli suurepärane poiss, ta oskas juba kooliajal ja muidugi ka elus. Algul oli meil ju polümäe leidiga, tema oligi põdenud Põlumeli ja need olid kõik väga targad lapsed, nendel ei olnud õpiraskusi. Aga hiljem need õpiraskustega lapsed on ka kõik elus suurepäraselt läbi löönud. Meile, ma ei tea ühtegi näidet, kes oleks elus hätta jäänud. Ja võtame veel ühe kommentaari ka ette lugeda siit kommentaariumist mari ütleb seda, et peamiselt räägitakse antud teemast põhikooli valguses, aga meie laps on gümnaasiumis õpihimuline ja soovib kooli lõpetada. Õppekoormus aga on kõrge ning teatavasti gümnaasiumis väike klass või üks-ühele õpet ei ole. Ja millised on võimalused tavagümnaasiumis juba lapse osas siis õppetööd kohandada? Õppetööd on võimalik kohandada individuaalse õppekavaga, seda nii põhikoolis, õppivatel kui ka gümnaasiumis õppivatel õpilastel. Siis. Kohandusi on võimalik üsna mitmesuguseid rakendada. Ühelt poolt on võimalik siis kohandusi rakendada selliselt, et, et õpilane saab kasutada rohkem oma oma tugevusi. Näiteks kui, kui õpilasel on olulised lugemisraskused, et siis kohandada seda, milliseid tekste, millisel määral ta loeb. Tänapäeval on võimalik kasutada vajadusel ka audioraamatuid, kus õpilane kuulab seda teksti kohustuslikku kirjandusse kuuluvate teoste või, või muud taolist s et seega siis individuaalse õppekavaga päris ulatuslikult kohandada, saab anda õpilastele lisaaega. Kirjalikeks töödeks saab anda lisajuhiseid kohandada eksima, tingimusi ja mitmeid mitmeid aspekte. Ja aitäh teile tulemast stuudiosse Tallinna ülikoolist, eripedagoogika lektor ja rajaleidja keskuse spetsialist Ene Varik. Maasik meie aeg saab läbi, muidu oleks rääkida veel ja veel ja helistajaid, kui oleks veel. Aga, aga iseenesest on nagu hea selle hea meel selle üle, et ka need helistajad siin tõid välja selle. Ja nagu te ise mainisite ka, et erivajadus on, millele tuleb tähelepanu pöörata, et aga see ei ole see mingi takistus. Edasises elus ilmtingimata vaata vaid vaid vastupidi, see selle erivajaduse pinnalt, et võib hoopis märgata tugevusi lapses ja neid arendada. Ja ma olen nõus sellega muidugi nii üheselt, et ei saa ka üldistada, sest oleneb siiski erivajaduse sügavusest. Sügavate erivajadustega lapsed vajavad ka täiskasvanu eas erinevaid toetatud tegevusi, toetatud elu ja töökeskkonda. Aga enamlevinud erivajaduste puhul see tõesti nii on. Aitäh veel kord tulemast stuudiosse Ene Varik. Maasik. Mina ei millegagi liiale. Nõnda siis on käimas laste ja noorte kultuuriaasta, mina ka on selle juhtmõte ja, ja me räägime neljapäeviti saate teises pooles ka siis laste ja noortekirjandusest, sellest, mida meil lugemiseks pakkuda on. Ja täna on meil stuudios Eesti lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne kõrge tervist, tere. Rääkisime erivajadustega lastest. Ega erivajadustega lapsed on ju ka head lugejad, aga tulebki osata valida, mida mida pakkuda ja ma ei tea, kas seda vist ei saa nimetatud erivajaduseks, aga kui üldse nagu laps lugeda? Taha ma just enne kuulasin seda intervjuud, eelmist intervjuud ja, ja mõtlesin just täpselt seesama mõte käis mul läbi, et kas see, kui mõni ei taha nii palju lugeda kui üldiselt. Me arvame, et lapsed loevad, et kas see on erivajadus, ma arvan, et see ei ole erivajadus väga tihti tegelikult täiskasvanud küsivad, et kas tänase päeva lapsed ikka loevad, loevad küll ja Ühed loevad rohkem, teised vähem, aga nad loevad. Iga lapsele on võib-olla erinevad raamatut, mida nad loevad ükslal, fantaasiat, teenime põiga üldsegi ilukirjandust lugeda. Ja, ja siis on nagu hea, et on ka, et me leiame need erinevad raamatud, mis talle võiksid meeldida. Sport. On siis üks võimalus leida just spordiraamatut üles pakkuda heid lugemist. Ja et kuidagi niimoodi tulnud välja, et võib-olla, et selline nagu tegevused, raamatuid ja harrastuse raamatuid, et ma arvan, et neid võiks olla rohkem ja see sporditeema ja võib-olla spordist veel eelkõige võtta jalg palli teema, et seal lähevad küll väga paljude, võib-olla rohkem siis ka poiste nagu silmad põlema, kui nad neid raamatuid näevad. No siin täna laua peal ka päris hulk raamatuid ja, ja ma vaatan, et just nimelt siis jalgpalliga seonduvalt on siin on siin lausa kolm köidet. Ja need on just ühe Poola, ütleme niimoodi, et üks Poola lapsevanem, üks ema tahtis kirjutada oma pojale jalgpalluritest raamatuid ja neid on kirjutatud kiust, ütleme mõeldes vanusele, seal noh, seitse pluss vanusel, kui lapsel lugemise selgeks õppinud, et ta sirvib, et ta vaatab, hakkab lugejaid, on väga lastepärasest viisis kirjutatud hästi palju pildimaterjali. See selle autor on Eveta Zoltowska Tarzka, kui ma nüüd õieti pooladelt hääldan, aga ta on väga palju intervjueerinud, et siin on kolm raamatut, praegu, mis mujal on siin Ibrahimovici ston, messist on Ronaldo seda, et ta on kasutanud, et ta on palju materjali läbi töötanud, aga ta on ka ise neid jalgpallureid intervjueerinud ja ma tean, et poola keeles on veel kolm raamatut, kas nüüd eesti keelde tõlgitakse, ei tea, aga kui ma neid raamatuid ise lugesin? Ma võiks öelda, et ma olen ka ikka olnud, mina jalgpallihuviline alati vaatan jalgpalli, et ma sain nendest raamatutest ütleme väga palju teada uht, fakti, mida ma ei teadnud ennem. Siin on siis kokku pandud kirjandus ja teisipidi teatud selline nende nende jalgpallurite staariks olemine, et nad niikuinii on laste lemmikud ja, ja siis on ju huvi rohkem lugeda. Nende kohta ja siin raamatutes tasub ära mainida seda, et siin on nendes nagu peal Giladki ütlevad, et Ibra poiss, kes leidis oma tee, või messi väike poiss, kellest sai jalgpallilegend väga rõhutatud seda, et et kui sai lapsepõlves midagi, tahad endisse nende nagu kujunemise lugu, et kuidas nende lapsepõlv on läinud, et ütleme niimoodi, et Ibrahimovici Loioopis minu arust väga karm lapsepõlv ja Messit ja Ronaldot. Et kui nemad pidid ikkagi 12 aastaselt peaaegu messi pidid teise riiki minema üle üle ookeani sõitma, selleks, et jalgpall jalgpalli edasi tegeleda. Ja, ja Ronaldo Ki Läks ma läks moderast Lissaboni, et see, kuidas nad kõik on saanud selleks jalgpalluriks, et see peaks neid siis ütleme tänapäeva neid noori nagu innustama. Nii, aga vaatame teisi raamatuid veel, mis te olete kaasa toonud? Mul kahjuks jäid maha kaks miga keraneni raamatut, aga kui mõelda, et siin on tegelikult on siin laua peal on praegu tõlkeraamatud, et et kas meil Eestis ka keegi kirjutab jalgpallist raamatuid näiteks või üldsegi siis spordist raamatuid, et kas selleks kirjutaja peab olema ise spordihuviline, siis ütleme, miga keranen kes on tegelikult küll soomlane, aga ta on palunud ennast nimetada eestlaseks eesti kirjanikuks, et ta on kirjutanud kaks jalgpalliraamatut, üks on siis väikesest poisist armandost, kes on tegelikult Argentiina poiss, kes on Eestisse tulnud, tegelikult on Argentiina eesti segaperest. Ja kuidas teda näiteks sellest ka nagu tema kujunemise lugu, kuidas teda nagu siis alguses nagu vastu ei võetud ja arvati, et ei oska üldse jalgpalli mängida. Statisti poisid ei teadnud, et kõik tegelikult Argentiina poisid on nii-öelda jalgpallisaabas jalas sündinud ja teine, mis ma tahaksin välja tuua miga keelani raamat on nagu noortele kirjutatud raamat väravajoonel. Aga siin on sinuga veel kunagi jalgpalliraamatut kaasa võetud. Et need on tõesti justati sporditeemast, on just jalgpall nagu kõige rohkem nagu esindatud nende spordiraamatute hulgas. Ja, ja noh, nende jalgpalliraamatute puhul on ka see hea, kui on palju pilte Ja julgustab see loomulikult ja siis kui nende pildi ja kui need pildid oleks, ütleme, need on uuemat raamatut, et võib-olla et tänapäeva lapsed ei teagi, kes on näiteks Diego Maradona võib-olla. Või kes on pele võib-olla isegi, et siis on nagu hea, et nüüd seda uut pildimaterjali ka sees. Aga jätame siis need spordiraamatud lastele avastamiseks ka lastevanematele avastamiseks, ma saan aru, et lastekirjanduse keskuse poole võib ilmselt ka pöörduda, kui on küsimusi, et, et missuguseid missuguseid raamatuid võib-olla lasteaia noortele soovitada, sest teil on, teil on need teadmised kõik olemas, et te olete läbi proovinud juba, mis, mis töötab ja mis. Ja kindlasti, et ütleme kasvõi meie kodulehekülje pealt on väga palju soovitusi, soovitusnimekiri, lusi, nimekirju ja ka õpetajad. Väga tihti paluvad, et me teeksime mõne heas soovitusnimekirja vastavalt sellele vanusele vastavalt sellele klassile ja kui ütleme, lapsevanem tuleb raamatukokku või laps ise tuleb, siis tavaliselt küsitakse, soovitage midagi head. Ja nüüd me peame nii-öelda siis välja arusaama kohe, et mis on see hea, sest igaühele on hea, on, võib olla erinev raamatu hoopiski. Aitäh tulemast stuudiosse, Eesti lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne kõrge Jah, ei, ei, ei. Mina kepiraag kehtminega minema minema. Mina ka. Ja noorte kultuuriaasta 2017 vaata mina KE. Ja tänaseks huvita saade, lõpetab mina saatejuht Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Aitäh ka helioperaatorile Maristambakile. Kena päeva. Liigun täiesti tuule, muud ei näe, ei kuule. Lootusetult aeg kaob käest. Juba mitmes õhtu veel ei tea, mis juhtu. Kui kahtlaselt vaikseks keskkohta jälle juhuslikult. Tuhanded planeedi meiega süsteemi nii kaugele kui silm vanide, unistuste retke. Käes on ilm siis või ärale. Vara on veel aega kaasa käest ja nüüd Mul. Tuleb kustuta tuled kustuta tulekust Ta tuleb kustuda.