Vikerraadio pere, kel on neli minutit 10 läbi ja huvitaja alustab nagu ilmateade ähvardab, siis talv jõuab õige pea kohale ja talve tulekuga loomulikult algab tubaste tegevuste võidukäik, kuid ka külmal ajal või õues aktiivselt liikuda ja trenni teha. Sellest me tänases saates räägimegi näiteks jooksusõbrad ei pea talve kartma. Kuidas end sellisel juhul aga külma eest kaitsta ja kas vahel võib väljas teenimiseks olla ka juba ohtlikult külm. Kasulikke nõuandeid jagavad saates kas jooksusõpra saate teises pooles, vahendab novaatori portaali terviseuudiseid, nagu ikka teisipäeviti Marju Himma-Kadakas, kas täna räägime muuhulgas noorte alkoholi tarbimisest ja vananemisega seotud ajuhaiguste võimalikust ennetamisest? Sellised teemad tänases huvitajas. Mina olen saatejuht Juhan Kilumets. Head kuulamist. Oh oleks minu olemine teiseks viilu deegeemine tuua tuulele ja sauna saare oksale siise, istuks nurgale ja laulaks laulu saksa keelt. Rakvere Tohverena pirnid, germei. Tatar ja riisalu. Taldrikult. Verre eriti. Olemine teiseks viinu deegeemine klin tuua tuulele ja sauna saare oksale istuks nurgale ja laulaks laulu saksa krusseris lemme entindi. Altari lähme, mis veel, Helsingi, meil? Kes me ei käi linnu tallalevistata kaunderi, Calder. Lumesadu ja tuisk jõuab täna Eestimaale väga tore, meie hakkame tema just täpselt sellest, kuidas sellise lumesaju ja tuisuga võiks õues väljas hakkama saada. Ja eelkõige räägime sellest just trenni tegemise võtmes, sest talve tulek ei tähenda tingimata seda, et kõik trenni ja jooksusõbrad näiteks peaksid kolima tubastesse tingimustesse või kas mõnel juhul võib see ikkagi seda tähendada. Kui ilm läheb liiga karmiks, seda me kohe uurime. Vikerraadio stuudios on kaks jooksusõpra. Jooksutreener Viljar Vallimäe ja harrastusjooksja ja entusiaste Hanno kindel tere. Tere hommikust, tere hommikust kõigile. Kuule. Tere tore teid siin näha ja miks ma kutsusin täna stuudiosse, just jooksusõbrad on eelkõige seetõttu, et suusatajatega on asi selge, nemad talvel niikuinii väljas trenni teevad, kus siis mujal, aga et just veidi uurida, kuidas lahendavad jooksjat selle probleemi, et ilmad lähevad külmemaks ja, ja tuleb hakata mõtlema sellele, kus joosta ja kuidas siis ette valmistada. Ma küsingi alguses kohe ära, et noh, kas on see õige talve tulek ei tähenda teie jaoks seda kolite oma treeningutega tubastesse tingimustesse, sellist trenni nagu jooksutrenn vist väga raske ainult toas teha. Ja kindlasti, et kuna ikkagi jooksja isegi harrastusjooksja ikkagi nädalas jookseb üsna palju, et siis sees lihtsalt läheks nagu liiga üksluiseks ka see tegevus. Et kõik sellised rahulikud jooksud tehakse ikkagi talvel ka täiesti julgelt väljas selleks nagu sisse ka minema, et eks siin muidugi on, natukene, sõltub ka temperatuurist, aga, aga noh, öeldakse, et et noh, kuni miinus 15-ni, siis tegelikult võib rahulikult jooksvalt julgete uuesti teha, et ei pea selle jaoks nagu sisetingimustes minema. Ja põhimõtteliselt noh, mis on seal tähtis nendel natuke jahedate ilmadega, et on väga tähtis on silmas pidada sellist õiget riietumist, et ta kindlasti peaks olema mitmekihiline ja seal kõige all võiks olla kas võrk, pesu, mida, noh mis on nagu füüsikaseaduste kohaselt kõige efektiivsem üldse, aga loomulikult on väga palju erinevaid spordipesu ja sinna peale panna siis veel mõned kihid ja ja see peaks olema täiesti piisav, et kuni miinus 15-ni ikkagi täiesti ohutult väljas jooksu teha. Riietusest me kindlasti räägime veel, see on vist see kõige olulisem faktor, aga selle intervjuu vestluse mõte on kindlasti ka see, et julgustada inimesi ikkagi pigem, et talvel väljas, kui sa ei ole ka suusasõber, siis külmal ajal väljas liikumine on ju kindlasti mitmes mõttes just ehk tore ja kasulik. Jaa, absoluutselt, et ega noh, väljas on, igal ajal on kasulik liikuda, et tekst on muidugi sõltub ka natukene, et kus kus kohas täpselt see liikumine toimub, et kas ta on siis linnatänavatel, kus võib-olla jah, ei ole õhk kõige puhtam, aga aga noh, ikkagi kuskil pargis või metsarajal joosta on, on kindlasti väga-väga kasulik ja, ja asjale külmal, külmal ajal teenimisega on nagu selline selline asi ka, et niisugune noh, kuldreeglit on üsna raske nagu üldse öelda, mis kõigile sobiks. Et kindlasti tuleb pigem jälgida seda, et kui lähed õue, siis kõigepealt võiks olla kergelt jahe. Et kui sa lähed õuel, sul juba on soe, siis see tähendab seda, et sa oled ennast riietunud ja sul hakkab kindlasti väga, väga palav jooksu ajal. Just pidin küsima, et kas on nii, et kogu aeg peab olema mõnus olla või on see mingisugune tunne, mille järgi sa saad aru, et sa oled ehk õigesti riidesse pannud, sest mina ise olen kogu aeg selle küsimuse ees, et kas ma nüüd sain liiga soojalt riidesse või vastupidi, et mis hetkel peab hakkama soe, mis hetkel on juba ohumärk õhus, et ahah, ma kindlasti nüüd midagi tegin riietumise juures valesti. Väga harva võib juhtuda seda, et pannakse ennast liiga õhukeselt riidesse, pigem need tähelepanekud kõikvõimalikelt, rahva jooksudelt, mida ju tehakse aastaringselt annavad märku sellest, et inimesed riietuvad ennast üle. Et Viljar juba andis selle põhilise nagu, nagu kontrolltunne tuse enne jooksma minekut, et kui sa välja lähed, siis peab kindlasti olema kergelt jahe, et noh, me ikkagi eeldame, hakkame liigutama ja ja, ja, ja, ja siis on, mida intensiivsem see liigutamine on, et siis seda võib-olla veidi õhemalt panna riidesse sellepärast et see on halb märk, kui, siis juba peale mõnda kilomeetrit oled sa läbimärg ja, ja just nimelt see ongi ohtlikkus, tekkida need erinevad haigestumised. Ja siin tuleb kindlasti silmas pidada ka seda, et et juhul, kui me oleme enda need intensiivse liigutamise lõpetanud et oleks kindlasti sellised vahetusriided, et see aeg oleks minimaalne, kui me oleme enda jooksu lõpetanud ja Me oleme märgade riietega sellises passiivses olekus, et see on kindlasti moment, kui väga sageli haigeks jäädakse, just nimelt siis jäädakse haigeks, eks ju. Nii et et selline optimaalne riietus välja minnes ja kerge jahedustunne alguses ja, ja, ja siis võimalikult kiire siis nende tünniriietevahetuse jooksu lõppedes. Aga treeni riietest veel rääkides, mitme kihilisus siin juba käis jutust läbi see, milline võiks olla alusriiet, kus aga tähtis on ikkagi see, et sellele tuleb mõelda, et oleks kvaliteetne õige riiet, kui sa tahad talvel väljas liikuda, et ei ole päris nii, et kampsun siia särk alla veel mingisugune jope peale ja minekut, et endal oleks mõnus ja tervist hoida, selleks tuleb ikkagi korralikult valmistuda. Ja muidugi noh, jope tasub ikkagi jätta kuju logisi rippuma, kui lähed jooksma, et et siis joobe selga panna, siis on ikka täiesti kindel, et sul palav hakkab nii-öelda. Et mina isiklikult olen nagu ikkagi selliste leebemalt talveilmadega Aasiat pannud siis tõesti kolm kihti, et on, on olnud soe pesu, siis on olnud pikkade varrukatega särk ja siis on olnud niisugune kire kylekas või dressikas nii-öelda, mis saab peale ja, ja sellest on nagu täiesti piisanud ja jalga on siis niimoodi, et on taastanud vigade liibukad on all või siis sooja sooja pesu püksid ja peal on siis lihtsalt jälle kiledressipüksid, et et noh, see on, see on täiesti selline piisav ja ja eks siis nagu see juba sõltub. Paljuski jällegi on individuaalne, kes jookseb mütsiga, kes jookseb peapaelaga, et kuidas kellelegi meeldib. Et mina isiklikult jooksen peaaegu siis noh, alati talvisel ajal peapaelaga suhteliselt noh, mulle isiklikult meeldib, kui mul nagu pea jah, kaudu ma vaid ikkagi kergelt nagu hingab ka nii-öelda. Et kuigi jah, pealuud on soojakadu suur, et selles suhtes seda kindlasti ei pea tegema, aga ma ütlen, et see, see ongi hästi individuaalne, et siin ei saa nagu öelda, et kõik peavad nii tegema et teeks nagu tunnetama, et käid, käid treenimas, vaatad, kuidas, kuidas nii-öelda nagu tunne on, kui ikkagi mõnel mõnel juhul hakkab liiga jahe, siis tead, et järgmine kord tuleb panna natukene rohkem riideid selga. Ja siis võib-olla ka mingid spordisokid, mille valik on fantastiliseks muutunud viimasel ajal, et et mina soovitaks nagu külmal ajal siis sinna alla veel panna need põlvikud, eks ju, mis ilusti hoiavad sul kõik need tilgad ja kõik kannad ja kõik, kõik need sellised muidu külmal ajal võib-olla väga ohtlikuks muutuvad, kui seal ei ole hästi kaitstud, eks ju. Et siis neide, häid põlvikuid, spordisokke, neid on meil valikus on palju. Ja nüüd siis tossu valik on ju see ka muidugi jooksu, rahva, sealse tossu teemal lõpmatu jutuajamiste teemas on päevselge, aga jälle kinni täpselt selle, millest Viljar juttu tegi, et, et kus kohas jooksevad, et juhul kui sa jooksed siis linnasetänavatel ka parkides, kus on mis, mis on väga hästi hooldatud, tuleb peab mainima. Et, et võib-olla seal tõesti saab ka tavalise nagu suved usuga hakkama näiteks minu enda väga suur osa talvistest jooksudest jääda järvevana tee kergliiklusteele Tallinnas, mis on ülihästi hooldatud talve läbi ja, ja, ja seal ma teen enda neid kiiremaid liigutusi ka harrastus jooksjana ja, ja tõesti, seal ei ole vaja nagu mingit maastiku tossu kanda. Aga kui siis on tegemist ja minekut metsa alla, siis mõtlen ka maastikutossude valik on hämmastavalt lai viimasel ajal, nii et kõik kõik on kinnisituatsioonis ja kohas, kus jooksed Räägime veel põgusalt nendest jalanõudest, see on talvel oluline vikerraadio saatejuhtidel on ka eksperiment terviseeksperiment käimas ja sealt eelmisel nädalal käis läbi see, et isegi lehtede peal sügisel juba nii libe joosta, et kohati kannatagi minna jooksma. Aga siin saab ka jalanõude õige valikuga palju ära teha, et nagu juba tuli jutuks, et, et tegelikult see valik on nii lai, et noh, võib-olla kiilasjää peal on, on raske seda jooksmist harrastada, aga ikkagi et ei pea kartma, et talv ja libedus automaatselt sörkjooksuga on kõik. Ei muidugi, et eks juba see libedates oludes ja lumisel teel jooksmine on üldse nagu tehniliselt ka teistsugune, et et siis esimesed treeningkorrad võivad olla üsna väsitavad, et ikkagi töötavad, töötab oluliselt rohkem lihasrühmi, kui, kui joosta, lihtsalt hooldatud teel. Aga jalatsite valik on suur, et, et siin on lihtsalt, et nii-öelda tavalised, millega joostakse suvel mille muster on niisugune küllaltki tagasihoidlik ja siis on nii-öelda noh, sellest maastikujalatsid, mis on nagunii-öelda sügava mustriga, kuni siis nii-öelda naerteni välja, et joostakse Joossesega talvel sihukeste kergelt. Aga see ongi jällegi selline. Et noh, kellele meeldib, kellele mitte, et ta on niisugune lumise tee peal, jäise tee peal on ta hea, aga kui ka seal asfalt väljas olema, et siis on jällegi üsnagi eba ebameeldiv joosta. Et aga see kõik on maitse asi, mina jällegi isiklikult olen, olen alati jooksnud nii-öelda tavalise tavalise jooksutasuga terve aastaringselt, nagu et kui ma olen pannud jalga sihukese talvekindlama jalanõu, siis minu jaoks on, sa oled natukene sihukene, massiivne ja natuke kobakas, aga see on jällegi kõik on selline nii-öelda puhtalt maitse asi. Et aga noh, üldjoontes on ikkagi see, et jooksmine on üsna lihtne spordialad, õnneks ta ei ole väga, väga tehnikasport, et, et siin nagu noh, jah, muidugi räägitakse ka jalatsite kaaludest ja nii edasi, et mõni alati nii-öelda mõne mõni gramm kergem, aga, aga noh, tavaliselt see nii määrav ei ole. Et jooksmine on selles suhtes hea, lihtne alajat. Ja pigem tuua ka selline nagu ilma teema sisse, et kaks viimast talve on sisuliselt olematu tulnud vähemalt siin Põhja-Eesti kandis ja ja, ja isegi sai paar aastat tagasi keset talve tehtud otsuski minna kevadel aprilli keskel Rotterdami maratonile. Ainult sel põhjusel, et kusagil esimestele jaanuarini päevadel kuidagi seismise tunne ütles, et kui, kui see asi nii edasi läheb, siis ega seda talda vist ei tule, et, et võtaks selle Rotterdami maratoni endal kavva ja tuli välja, et see oli õige otsus, et too talv siis kaks talve tagasi sisuliselt oligi olematu ja, ja, ja, ja täpselt sama kehtib ka eelmisel talvel suhtes, et. Ma olen teinud ühe sellise traditsiooni koos lapsepõlve sõpradega, et me nüüd veebruari keskel teeme siiski ka Tartu suusamaratoni ära, et ma ainult ei jookse, kogu aeg. Aga jäi ära eelmine aasta isegi Tartu suusamaraton, nii et meie heitlikud talved taustal. Ma julgeks küll lubada, et mitte ainult kevad, suvi ja sügis, vaid ka talve läbi saab joosta, tegeleda, tegeleda harrastusega, mida sa saad teha sõna otseses mõttes 365 päeva aastas. Sa ei sõltu ilmaoludest niipalju kui näiteks suusatamine seda sõltuda. Ei, absoluutselt ja ja eks meil on treeningutel ka hästi palju nalja heidetud just selle ilmale, et jaanipäeval on sama soe kui jõulude ajal, et viimased aastad on niimoodi läinud, et eks, eks paistab, kui kare käre kallines see aasta tulemust. Kuidas suhtuda sellesse, et on inimesi, kes käivad vodka talvel jooksmas lühikeste pükstega, lühike särk seljas, Pirita teelgi, kui mina sõidan hommikuti tööle, võib päris tihti selliseid inimesi näha, eks see on individuaalne muidugi joostes liigutades ikka hakkab ju soe, aga, aga mina küll, noh, vaatan, mul tulevad ikkagi külmavärinad peale, et Achilleuse kõõlused paljad konkreetselt lihtsalt lühikesed püksid, et kas siin saate teie kohe ära öelda, et kindel ei või teatud tingimustel võib see olla lubatud. Okei. Ma muidu ütleks hea meelega, et see on kindel, ei, aga ongi jällegi et noh, ikkagi inimesed on erinevad ja, ja kui sa, kui seda inimeste näed ka teist korda seal särgiga jooksmast, siis järelikult tema jaoks on see okei, et kui sa ained näete ühe võrra ja mitte kunagi rohkem seal ei näe, sisuliselt ei olnud okei, aga aga Tartus oli ka niisugune situatsioon. Elasin siis terve talv talv läbi, oli üks naisterahvas, kes jooksiski, puuvillane särk oli seljas, lühikesed püksid olid jalas ja ta lasi niimoodi terve talve, et kui teised inimesed käisid paksu talvejopega, siis tema igal õhtul jooksis seal. On erinevatel jooksuklubidel omad kinnised või lahtised, vahet ei ole Facebooki leheküljed kinnised grupid, kus siis arutletakse kõik kõik, mis on jooksul temaatikaga seonduvaid ja ja loomulikult riietus on üks nendest ja, ja väga palju arutletakse ka sel teemal, et kui paksud peavad olema need kindad käes näitel ma toon lihtsalt näitena, et talvel, et kõik hea oleks ja siin tulevadki need erisused välja, kui keegi jookseb sisulised ta talv läbi paljaste kätega, siis mul ei tule kõne allagi. Ja teatud jahedatel ilmadel ma panen kõik käpikud käte kätelt külm, nii et et seetõttu täpselt Viljar ütleski sellesama väga olulise asja ära, et alustada ja proomimist tasuks kindlasti alustada väga konservatiivselt, et ikkagi kõik need ettenähtud kihid ja kindad, mütsid, pikad riided, kõik asjad selga panna, aga kui kellelgi see soojusvahetus on nii tugev ja ta suudab seal nii väheste riietega hakkama saada, palun väga, tehku seda. Aga kõigepealt alustame sellisest nii-öelda traditsionaalse mast lähenemisest ja siis sealt saab igaüks edasi minna. Küsin selle kohta selle edasiminemise kohta, et on ju võimalik end keelidega kaitsta tuule eest. Näomaskid on olemas, et kas siin kehtib ka see põhimõte, et kui sulle sobib, siis palun väga või on see ikkagi juba väga ekstreemne soovetenti keelidega määrima hakata ja kuidas sellega on, või kasutajatega näiteks teie igapäevaselt selliseid abivahendeid? Lihtsalt jooksmine siis pigem ikkagi paned korralikult riidesse ja siis ei ole nagu otseselt soja kreemja selliseid asju vaja. Aga noh, näiteks kui ikkagi lähed jaheda ilmaga maratoni jooksma, et noh, siis, siis ikka üsna palju osutatakse sooja kreemjat paneksin riietuse nõukene siis siis nii-öelda jaheda ilmaga ta natukene nii öelda aitab, et et siis nagu seda kasutatakse. Maskiga on selline lugu, et, et jällegi Oki individuaalsus on aga teise külje pealt, et liiga pala liiga külma ilmaga, jällegi on ta ka natukene võib-olla selline halb variant, sellepärast et ta nii-öelda läheb igatseda niiskeks ja siis siis ta nii-öelda kipub natukene jäätuma, et ta selle poole pealt on nagu veidi ebamugav. Võib-olla hoiaski selliste soovituste koha pealt täna veidi sellist konservatiivsemat joont, sellepärast et igasuguseid äärmuslikud näited võivad tekitada nagu vale arusaama, et igaüks võiks seda proovida, kindlasti mitte. Ja siin ei ole võib-olla sellist ühest kokkulepet, et kui jahe ilm peaks olema, kui tasuks siiski tõesti sisehalli minna või teha neid asju jooksmise puhul teistes tingimustes, aga no näiteks miinus 15, eks ju, et võib-olla tõesti, et külmema ilmaga kui miinus 15, et sisse ahmitav õhk võib, võib vahetevahel kellelgi nagu halvasti mõjuda hingamisteedele ja ja, ja ikkagi noh, tänased soovitused on kõike meil harrastajatele, eks ju, et selge on see, et kes on seal elukutseline jooksja ikkagi Eesti koondises ja nii edasi, et nende eluolu natuke teine ja eks nad ole ka väga mitme kuulistes lõunalaagrites, eks ju. Et ei, ei punniga nemad siin väga kõige külmemate ilmadega väljas Joosmi joosta, eks ju. Nii et, et hoiame selliseid heas mõttes, kuna tänane saade on eelkõige harrastajatele, siis jooksusõpradele nagu selliste nõuannete tegemiseks sellist heas mõttes konservatiivset joont ja võib-olla see teatud piir võiks olla miinus 15, eks ju. Et kus siis külmema ilma puhul on, meil õnneks on neid sisehalle piisavalt ehitatud ja, ja, ja siis on nad ka kõik päris täis, tuleb mainida nii, et rahvastel on meie sisehallides talvisel ajal kohe päris palju. Me jätkame oma stuudiovestlust õige pea, saame rääkida ka jooksutreeningutest veidi laiemalt. Head raadiokuulajad, kasutage võimalust. Kaks asjatundjat on meil stuudios, võite vikerraadio kodulehele huvitaja saada, tal oma küsimusi postitada ja võite ka helistada kuus, üks, üks, 40 40, kui on midagi sellist, millest me ei ole ehk veel rääkinud, aga mis teid huvitab, kuulame vahepeal muusikat ja siis juba jätkame. Ei. Lasknud mul. Armulaua. Arvatavasti ei. Anna. Armulaua. Kui lubada mängida, siis mängin, olen rõõmus, on meie eluilma, mänguta ei saa. Naudin oma elu, igat viimset rõõmus, kuidas armastan Martin, eestima. Armulaua. Huvitaja saade jätkub, stuudios on kaks jooksusõpra, üks jooksutreener ja teine tubli harrastaja Viljar Vallimäe ja Hanno kindel, me oleme rääkinud sellest, kuidas talvel väljas saab trenni teha tublisti ja meil on ka esimene raadiokuulaja helistanud, tunneb huvi, ju on raadiokuulajal küsimus ja Liane Maardust helistab meile tere, Me kuulame teid, saatekülalised eksperdid ka valmis teid aitama. Aitäh leane, helistasite ja väga tore midagi nendele inimestele, kellel käed kipuvad pigem külmetama ja kes võib-olla käivad ka koeraga jalutamas. Tõesti, ega meie saadet ei kuula ju ainult inimesed, kes sörkimas käivad, aga head raadiokuulajad, te võite julgelt veel helistada kuus, üks üks 40 40 ja kirjutada ka vikerraadio kodulehele. Meile on kirjutatud ka kodulehele. Kain on tundnud huvi, et ei ole küll otseselt talvel treenimisega seotud, aga tunneksin huvi, mida arvata Ta õllest taastusjoogina. Kas eksperdid soovitavad ja kui, siis millises koguses tuli ära see küsimus mis ikka tundub, et sellistele harrastussportlastele, mida meeldib küsida nüüd saad, saavad meie saatekülalised, kas siis oma seisukohta väljendada? Jah, et kindlasti ei saa öelda, et noh, et ei tohi üldse nüüd õlut juua, et noh, kui sa ikkagi aktiivsed liigud, siis ma arvan, kui sa tõesti seal vahel ühe ühe õlle endale lubad, siis midagi katki ei ole, aga noh, kindlasti me ei saa rääkida õllest kui taastusjoogist või kui spordijoogist, et et noh, seda, seda ei ole, ta on ikkagi alkoholi, alkohol ei ole spordiookega taastusjook. Võib-olla isegi teatud nagu ajad peale pingutust, ma olen siin lugenud meie spordifüsioloogide poolt nagu isegi hoiatust, et kui sa oled teinud nagu tugevama pingutuse, et võib-olla lausa mingi kaks, kolm tundi pidada vahet enne kui noh, ma ei tea, kas juua õlut või midagi taolist, eks ju, tõesti, et ta ei ole otseselt ikkagi sellise sportlase menüüsse kuuluv. Küll aga näiteks mul endal oli nüüd paar kuud tagasi Berliini maratonilt väga hea kogemus, kus siis seal finišialal pakkuda Teie alkoholivaba õlut ja, ja mis, mis on siiamaani nagu mitte minu lemmikute hulka kuulunud, aga, aga, aga ju see saksa tootja lihtsalt oli nii hea alkoholivaba õlle teinud, et tundus nagu sobivat selleks hetkeks, nii et nii ja naa. Võtame ühe küsimuse veel kodulehelt ka ei ole seotud otseselt talvel treenimisega, aga see pole ka oluline. Tõnu on sattunud lugema huvitavat raamatut kiirtrenn ja küsib, et kas oskate ehk teie arvamust avaldada selles raamatus toodud soovituste kohta. Doktor Michael Mosley, ma vaatan kiiresti raamatupoe kodulehelt on sellise raamatu kirjutanud raamat, neile, kellele ei meeldi trenni teha, ei taha paksuks minna soovivad kõige tõhusamad aia säästikumal moel hea tervise juures püsida. Aga ka raamat neile, kes armastavad trenni tegemist, tahavad sellest maksimumi võtta. Kiirtrenn, kas te teate sellest raamatust? Midagi jah, sellest raamatust kahjuks ei tea, aga, aga iseenesest nagu teemaga põgusalt olen ikkagi kokku puutunud, et nii-öelda siit-sealt olen kuulnud nende tõesti nende kiirtreeningute kohta, et viis minutit ja kõik on tehtud. No siin on jällegi selles suhtes eks igasuguseid suundi on meil tänapäeva, et põhimõtteliselt võib-olla arst saab ka virtuaalselt treenida, ma ei oska seda öelda, aga aga, aga üldjoontes on niimoodi, et, et tegelikult räägitakse, et et nii-öelda kasulik liikumine algab ikkagi poolest tunnist. Et, et noh, siis kui nii-öelda see on piisav piisav aeg, et organismile nii-öelda mõju avaldada. Aga, aga noh, võimalik võimalik muidugi, et et nüüd on ka sellel lühikesel mingi kasu. Ja meil on helistanud inimesed, et me saame siin veel. Rääkida küll tundub, et. Seda inimest meil enam liinil ei ole, aga meile on. Õnneks inimesed helistanud. Kuulda on vaid millegipärast. Tooni, aga te võite julgelt uuesti proovida, sellepärast et meil veel aega on. Ja nüüd tundub, et meil on ka helistaja liinil. Tere, Me kuulame teid. Millegipärast praegu ei õnnestu ühendust saada, aga vaatame ma ühe korra proovin veel, siis me saame saatekülalistega vahepeal juttu ajada. Nii, kas keegi kuuleb meid? Te olete vikerraadio otse-eetris. Rääkida sellest õllest, et kas keegi on vaadanud, mis seal õlu sees on, kõik ta, ega siis ameeriklased on paksud sellepärast et nad paljunevad, vaid, mida see õlu sisaldab. Et kui mu lähisugulane on kaks korda päevas ühte teatud selle vabrikusse viinud nõndanimetatud seda vedelat suhkrut, et mis keeemmaa kehaga tegelikult teeb? Väga hea, et kindlasti ka sellele aspektile meie tähelepanu juhtisite, aga võtame järgmise helistaja. Tere. Kas te kuulete meid? On teil äkki küsimusi jooksmise väljas treenimise kohta? Poole saate pealt kuulama, kas oli juttu sellest alussärkidest, mis hoiaksid sellest niiskuse kehast hästi eemal. Olen väga helistanud, tüüp otsiks sellist abinõu. Väga oluline küsimus, sellest oli põgusalt juttu, aga kindlasti on see talvel treenimise juures ka üks kõige olulisemaid asju, nii et rõõmuga saatekülalised aitavad. No siin oli tõesti juttu siis erinevatest aluskihtidest, mida talvisel treeningul endale selga panna, kui väljas joosta. Antud juhul ma soovitakse kasutada siis erinevaid siis sportlikke võrksärke, mille tootjaid on väga erinevaid, on need tünne või on need meile isegi ka olümpiasangar Jaak Mae siis eestvedamisel tehtavad sisele spordivõrksärgid püksid, et no need oleks sellise alumise kihina kõige soovitavad soovitatavamad antud juhul nii, et. See selline oleks nagu meiepoolne esmane soovitus. Väga tore ja oli meil üks helistaja, aga ei jõudnud tema ära oodata, igal juhul. Ma tahan rääkida meie intervjuu lõppu veel teiega jooksmisest veidi laiemalt. Võtame viimase helistaja vastu, siis me saame kuulata ära ka, mis on temale öelda või mis on küsida. Tere, te olete otse-eetris, me kuulame teid. Ja tervist Taivo, olen. Endise tippjooksjana tahaksin küsida sellist asja, et olen nüüd jooksvast mitu aastat juba eemal olnud ja olen näinud tänavapildis ka päris tihti sellist asja, et jooksjatele on ees sellised maski plastikust või midagi sellist, et küsiks eelkõige viljardilt siis, et mis ta arvab sellistest kobakatesse näos? Ja Viljar vastav aitäh, et huvi tundsite. Ja et Taivo Toyota oli tore kuulda üle pika aja, aga sellega on jah see lugu, et et nii-öelda noh, nii-öelda ka minut on küsinud, erinevad harrastajad ja ja nii-öelda noh, jooksuhuvilised, et oh, ma nii-öelda tahaksin soetada endale seda maski, aga sellega on nii-öelda siis ja et ta natukene stimuleerib siis seest siis keskkonda, kus siis nii-öelda hapnikku on vähem kui, kui oleks nii-öelda siis tavatingimustes. Aga noh, harrastajad, harrastajate puhul ma pigem ütleks, et noh, kindlasti kõigepealt piisab ikkagi ka tavatingimustes jooksmisest, et ei, ei ole otseselt seda kobakat endale näo ette vaja. Et, et nii-öelda Teie areng kindlasti toimub ka siis, kui kui te jooksete täiesti tava tavatingimustes Ja võib-olla märkusena ma tahakski öelda, harrastaja jooksja poole pealt, et kindlasti noh, mis siis võib juhtuda tavapäraselt, kui niisugune väike jooksupisikut nagu nakatab ja tekib väike hasart seal harrastusjooksjad siis siis neid võimalusi ületreeninguteks on väga palju, aitäh. Et siin ma soovitangi kindlasti siis kui see huvi on väga suur juba harrastajana, siis võta ühendust erinevate jooksuklubidega ja ja, ja kui tõesti huvi on nii suur, siis noh, sa saavad ka erinevad jooksutreenerid teha ka kavu spetsiaalselt ja, ja need ikkagi peavad silmas sedasama konkreetset harrastajat, et sa pead teadma, Kenda neid füüsilisi näit. Ta ei tea, väga soovitab, soovitan käia erinevates tervisekontrollides ja, ja viia kogu see nii-öelda treeningprotsess siis ikkagi väga mõistuse tasandile ja, ja siin on hästi, sageli on treeneri roll, on hindamatu. Ja mina olen omalt poolt alati üritanud nii-öelda jätta harrastajad harrastajate, et et see on minu jaoks kõige-kõige olulisem, et ei ole mõtet näha igas arvestades keeled või, või mõnda mõnda muud tippjooksjad kohe, et selles suhtes, et pigem lasta tal kogu protsessist rõõmu tunda jätta ikkagi kogu see treeningmaht ja koormused piisavalt selliseks inimlikuks. Et tihtipeale me ikkagi näeme sellist olukorda, kus minnakse natukene liiga nagu professionaalsele tasemele juba, et koormused lähevad väga suureks ja, ja hakatakse taga ajama seal nii-öelda paari minutit, mida kuskilt kärpida võistlustulemustest, aga, aga siis ongi see, et pigem ikkagi harrastaja tuleb sellest kõigest rõõmu ja jääb ikkagi sinna nii-öelda normaalsete kogemuste juurde treenima. Kui inimene tõesti tunneb, et ta tahaks jooksmisega just lähemalt tutvust teha, rohkem tegeleda ja ja otsib treeneri abi, siis mis selliste rühmatreeningute kasuks siin räägib, et eestlane individuaalne inimene võib-olla meeldib eelkõige just klapid pähe panna, minna üksinda jooksma või äkki ma juba siin eksin, et on need rühmatreeningud millegi poolest hoopis paremat ka, et ja kas need on eestlaste seas populaarsed? Ning kindlasti on aastatega nüüd kogunud päris palju populaarsust ja neid gruppe tõesti on hästi palju tekkinud. Et noh, inimesi ikkagi, kes tegelevad jooksmisega on ikkagi aastatega järjest juurde tulnud, et selge see, et neid inimesi on oluliselt rohkem, kes käivad iseseisvalt jooksmas, kuigi noh, ma ütlen, et mina isiklikult klappidega jooksmist nii palju nagu ei soovitaks sellest, et et noh, esiteks jah, ta on isegi nagu ohtlik, sõltuvalt siis kus kohas joosta. Aga teise külje pealt on ikkagi tore, kui kuule, ska enda hingamist ja tihtipeale ongi, kui sa paned klapid pähe, pani muusika mängima, siis enam ei kuule, kuidas hingad ja siis võibki nii-öelda endale ka natuke liiga teha, et et siis, kui lähedki tuleb, vastusele jookseb, klapid on peas, siis ta juba tegelikult hingeldada, aga noh, enda arvates teeb rahuliku jooksu. Et see selles suhtes, et pigem pigem jah, nagu jätta klapid koju. Ta esiteks pida Viller välja tõi üks põhiline asju, mida, nagu algajad harrastajad valesti teevad. Klassikute klassika on see aeglaseid otsi joostakse liiga kiiresti ja ja siis, kui on vaja kiirelt lõiku teha, siis seal võib-olla seda maksimumi nagu endast välja ei võeta. Ja, ja, ja see kõik kokku lõpebki selle tõdemusega, et sa pead nende keha kuulama, kõik see õnnis aeg, kui sa jooksed ja ja, ja ma olen 100 protsenti nõus, et klapid peas, see mõte läheb mujale ja see enesetunnetuse ei olegi nii nagu esmane, aga mis, mis peab just vastupidiselt olema esmane jooksmise juures enese tunnetamine, enda keha tunnetamine ja need kõikvõimalikud tehnilised vidinad, mis su randme peale on, nad on kõigest abimehed, mitte nagu eesmärk oma, eks ju. Nii et kõik need aeroobsed lävel anaeroobset läve, et kus sa jooksed liiga kiiresti teatud treeningu puhul, kus jooksed liiga aeglaselt, eks ju, et et noh, see kõik ikkagi kokkuvõttes taandub enesetunnetusele. Vigu on tegelikult lihtne teha, Viljar, sa võid kohe oma mõttega välja öelda, aga ma esitan enne seda ka siis ühe oma viimastest küsimustest. Tänasest aeg hakkab meil otsa saama, et kas saab öelda, mis hetkel tuleb see piir, et võiks ikkagi otsida treeneri abi, see on see igipõline küsimus, et, et inimesele meeldib jooksmas käia, aga vigu, lihtsaid vigu, mis võivad päris karmilt kätte maksta, on lihtne teha, et kas saab üheselt öelda, mis hetkel võiks otsida professionaali abi vähemalt mingil määral? Noh, kindlasti oleks siis pöörduda natukene asjatundja inimese poole, kui, kui võib-olla hakkavad vigastused kimbutama et siis kindlasti tasuks nagu nii-öelda pöörduda spetsialisti poole, kes nii-öelda siis vaataks kas või põgusalt jooksutehnika üle, et noh, juuksetehnika on ka muidugi selline selline asi, mida ei saa muuta ühe treeninguga. Jooksuharjutusi tuleb teha ja sellega saab jooksutehnikat parandada, kuid see ei käi päris niimoodi, et ühe korra teen ja nüüd mul on tehnika ja vigastused enam ei kimbuta, et et eks see on nagu natuke pikem protsess. Üks asi, mida Viljar on kogu aeg rõhutanud ja ma usun seda rõhutavad kõik treenerid, mis võib-olla sellisele noh, teatud innustust saanud harrastajale, kes siis nagu ka prooviks, et mis sealt nagu välja võib tulla, on siis tegelikult puhkamine. Nii hämmastav, kui see ei ole, siis, et küsimusele mitte väga suurtes mahtudes süda on Viljar täna korduvalt öelnud, et püüame neid ülepingutamisi vältida, vaid just nimelt puhkuseosaga Jääd sind tasukski öelda, et mulle meeldib alati öelda ka treensulad, pigem nii vähe kui võimalik, et selle juures oleks tulemus maksimaalne, mitte teenida maksimaalselt, et tulemus oleks minimaalne. Väga-väga hästi öeldud tõesti sel teemal võikski rääkima jääda vähemalt teie kahega, aga et mitte teha liiga raadiokuulajatele, kes on kodulehel tuntud, siis kiirkorras saate ehk anda vastused kahele kuulajale. Joel on tundnud huvi, et mis aitaks jooksmisel ära hoida meestel hõõrdumist näiteks jalge vahel tõesti, mis, mis võib päris ebamugav olla ja probleem, kas on ime, imeravim olemas. Eks seda on, ma arvan tõesti kõigile ette tulnud ja ma arvan ka noh, nii-öelda naisteaineid. Et noh, kasutatakse ühe variandina vaseliini pannakse nii-öelda määritakse peale ja noh, isiklikult mina kui mina olen juba ära ongi pöördumine on toimunud näiteks vahest mõnel võistlusel või nii, siis ma lihtsalt palun nagu plaastri peale, et see on ka nagu natukene leevendanud, aga noh, üldjoontes pigem saab seda reguleerida riietusega, et ega, ega siin muid variante nagu väga, väga nagu ei ole. Ja lõpetame tänase saate sellega, millega alustasime, ehk siis eelkõige talvel väljas treenimisega. Rõhk sõnal eelkõige, aga Alar on küsinud või palunud lahti seletada veel kord riietumise kihtide põhimõtted, et me oleme rääkinud materjalidest erinevatest särkidest, aga äkki Hanno siis välja võtab väärikalt meie vestluse kokku. Ossa lühidalt siis kõigepealt kihilisus, ei jumala pärast ei ole olemas ühte sooja paksu riietuseset, mida jooksuks selga panna, et see ei lõpe hästi, need kõigepealt kas on siis kõige alla panna spordipesu või siis mingisugune sisevastavaste võrk, materjalist tehtud, särgid, püksid siis sinna peale võiks selline õhem pikkade käistega siis särk või, ja, ja siis sellest soojast siis spordipesust, püksid jalga või siis võrkpüksid jalga, sellest piisab sinna peale tuledel kilepüksid ja need sellest kahest kihist jalgadele piisab siis üleval on lisaks sellele spordipesule pikkade käistega särk ja siis valikuliselt, et siis kas mingisugune tuulejook, mis on ka kindlasti tagant hingav, et vaadata, et nende sport, riiete valik on pööraselt laiaks läinud, eksju ja siis nüüd mütsid, näomaskid, kõik, mida pähe panna, äärmiselt individuaalne, täpselt nii, nagu me täna rääkisime, kõik katsetavad selle ise omal peale ära kui paksud kindad, et täpselt samamoodi, aga mida ma panen südamele jumala pärast, et, et ei oleks liiga lühikesi sokke, mis siis jätavad siis kannaosa hiljuse osa paljaks külma ilmaga teenimisel neid moodsaid siis väga madalaid spordisokke meil liiga palju pakkumises, et seetõttu minul soe soovitus kasutada põlvikuid talvisel ajal treenimiseks jalga täpselt nii nagu Vilniuse köite see, see kõik on kinni selles kohas, kus te jooksete linnatänavatel hästi hullutatud linnatänavatel. Talle võib talv läbi joosta ka suviste tossudega aga on olemas siis sellised maastiku tossu variandid, mis on jämedama mustriga ja lisaks on olemas ka naelad. On olemas eraldi sellised maastikutossud naeltega, kuid on olemas ka väga odavad tavalises supermarketis müüdavad siis need nii-öelda külge pandavad kummikummiga, mille all on naelad, mida on võimalik siis tossudele peale panna selliseks jäiseks perioodiks. Ja, ja see oleks nagu kõige sujuvam kombo. Et kui tõesti on väga jäine ilm, et siis paned need naelad alla ja siis võtad ära. Ilus kokkuvõte, valmistuge ette, head raadiokuulajad, ärge kartke ka külmal ajal naljas treenida, aitäh selle vestluse ja nende nõuannete eest. Viljar Vallimäe ja Hanno kindel. Aitäh. Huvitaja saade jätkub veel järgmised 10 minutit, kell on 10 51 ja nüüd on vikerraadio stuudios Marju Himma-Kadakas. Tere. Tere hommikust. Et tutvustada nagu ikka teisipäeviti portaali novaator olulisemaid terviseteemasid, et ja ma saan aru, et hea uudis seekord tuleb kohe meile noorte alkoholi tarbimisest noored ja alkohol kokku ei käi, ei tohiks käia, aga et see tänane uudis vist on positiivne või. Just Tartu Ülikooli meedia, kommunikatsiooni doktorante Mari-Liis ja partner on väga mitu aastat nüüd uurinud seda, kuidas noored suhtuvad, et alkoholi tarbimisse ja, ja milline on seal selline asi nagu keeldumis skulptuur ehk et oskus öelda ei alkoholile. Tal on väga-väga huvitavaid tulemusi juba praeguseks. Näiteks kas sa teadsid seda, et noored alustavad alkoholi tarbimisega 12 kolmeteistaastaselt ja üheksanda klassi lõpuks peetakse nende nii-öelda oma eakaaslaste hulgast täiesti normaalseks, et üheksanda klassi lõpuks peab olema nagu kõigil proovitud alkohol, et selline suhtumine. Ja ühtlasi ka see, et 15 aastastest 83 protsenti poistest 85 protsenti tüdrukutest on kõik proovinud alkoholi ehk et me näeme, et tegemist on tegelikult, et sellise väga levinud asjaga, aga nagu me teame, mida nooremas eas alustada alkoholi tarbimist, seda kehvemini see mõjub meie ajule. Mis on aga tõesti hea uudis, on see, et noorte hulgas on selline keeldumise kultuur olemas ehk et oskus öelda ei, see ei ole väga väljapaistev, sest et ei ole väga populaarne olla just see, kes ütleb, et kõik ülejäänud te võite alkoholi tarbida ka mina ei taha. Aga Mari-Liisa uuris siis erinevates internetifoorumites ka seda, kuidas noored omavahel jagavad, näiteks soovitusi, kuidas alkoholile ei öelda. Et me teame siin ka ju Eestis on ka täiskasvanutele tehtud kampaaniaid, et kuidas öelda alkoholi leia, kuidas mitte pidada pahaks seda, kui keegi ei soovi alkoholi näiteks peol juua siis noorte hulgas on levinud, sest kolm suuremat soovitust, et kuidas siis kuidas siis hoiduda alkoholi tarbimisest kusjuures need on väga huvitavad, minu jaoks oli väga üllatav näiteks see, et et soovitataksegi lihtsalt ei öelda, et soovitatakse ka nendest sõpradest, kes soovitavad sul alkoholi tarbida, soovitatakse siis nendest lahti saada, et ära nendega sõber. Teine hea soovitus oli siis see, et ära mine peole, kus tarbitakse alkoholi. Ja, ja kolmas, mis on, võib-olla kõige üllatavam on siis see, et kui sa ei taha olla nii-öelda ebapopulaarne, siis leia põhjus ehk et ütle taamas ja praegu alkoholi tarbida, sellepärast et ma söön mingisuguseid ravimeid. Ehk et see on nagu väga-väga üllatav, aga samas hea uudis tõesti on see, et on olemas selline asi nagu keeldumise kultuur ka teismeliste hulgas. Ja tundub, et kavalusega, ehk siis mõelda välja mingi põhjus võiks olla küll kõige targem, viis, sest noh, nagu saga paraku rääkisid sellist pidu ehk leida, kus üldse alkoholi ei tarbi, nooretega see väga lihtne vist ikkagi ei ole ja kui ma mõtlen ka oma kooliajale tagasi, siis need vanused ja klassid 13 ja seal põhikool, et mida sa mainisid, et see paraku nii on, et seal proovitakse ja, ja vaadatakse, aga samas oma kogemusest tean öelda, et minu klassikaaslased, paralleelklassikaaslased, et täitsa normaalsed inimesed on vist ka tulnud. Et mitte, et see oleks siis normaalne, et proovitakse ja tarbitakse, aga et noh, nii ta ikkagi paraku on. Jah, et reaalsus tegelikult selline on, et alkoholi proovitakse ja olgem ausad, eks elus on kõikide asjadega, nii et ühel hetkel proovitakse Nende ära või väga paljude asjadega vähemalt nii. Küsimus on lihtsalt, kuidas lükata edasi nüüd seda aega, et see proovimine ei oleks seal 10 11 12 aastasena, vaid ikkagi pigem seal täiskasvanu eas juba, kus organism on välja kujunenud. Ehk et see on see põhjus, mis just meedia kommunikatsiooniuurijad tegelevad sellega, et kuidas ka noortele õpetada oskust öelda, et ma ei soovi, ei tähenda seda, et ta kunagi peaks hakkama täiskarsklaseks või ta kunagi prooviks alkoholi. Ma arvan, et selle saavutamine saab olema väga keeruline, küsimus on, kuidas kõigega mõistlikult toime tulla ja selleni, sellele aitab just Mari-Liisa partneri doktorid ja väga hästi kaasa. Suurepärane, ja tore, et noored selliseid nõuandeid omavahel jagavad, see kõlab väga hästi, aga teine teema on sul veel ette valmistatud ja siin tuleb juttu nüüd vananemisest ja sellega seotud ajuhaigustest, et jällegi tõsine teemaga, et ka siin on positiivseid märke või vähemalt selle teemaga tegeletakse. Just nagu me teame, meie rahvastik jääb kogu aeg vanemaks ja see tähendab küll seda, et me ka see, et meie keskmine eluiga kasvab, mis on muidugi väga positiivne, aga sealjuures tuleb vaadata, et mida rohkem on rahvastikus, vanemaid inimesi, nad võivad küll elada sajaaastaseks, aga mis sest kasu, kui need 20 kaheksakümneaastaselt juba dementsed on näiteks mis tähendab seda, et kui neil on Alzheimeri või Parkinsoni tõbi või, või mis tahes muu nii-öelda ajuhaigus või nagu öeldakse keerulisema sõnaga neurode tee, generatiivne haigused, et see ei ole kvaliteetselt elatud elu. Aga et millega siis arstid tegelevadki tänapäeval, et kuidas vältida neid haigusi ja kuidas neid võimalikult varakult avastada? Tegelikult haakub ka juba eelneva teemaga just, et et kuidas, kuidas oma aju hoida kogu aeg nii-öelda värskena ja hoida nende haigusi, tuleksin, et ei tuleks nii varakult, ehk et seesama alkoholi tarbimine sellel on selge mõju ka selliste ajuhaiguste väljaarenemisel vanas eas, et et võib-olla tundub küll, et ei ole midagi, kui ma kaheksateistkümneaastaselt väga palju purjus, et noh, käib nii-öelda tudengi või mis iganes elu juurde, siis mõelge selle peale, kas te 70 viieselt või kaheksakümneselt tahate tegelikult olla mõne sellise ajuhaigusega natukene nagu rahvakeeli öeldakse nõdrameelne ehk et see on pikaajaline protsess, kuidas neid haigusi vältida, aga täpselt see, millega meditsiin tegeleb, meil on tulemas siis sellel nädalal ERR novaatorist. Väga huvitav tav loeng professor Pille tabalt Tartu ülikoolist, kes räägibki siis seda, kuidas neid ajuhaigusi hästi varakult avastada ja kuidas neid ravida ja kus me praegu oleme selle kõigega. Nii et vananevas ühiskonnas väga-väga oluline teema jällegi, mida käsitleda. Mõtlemapanev igal juhul kaks teemat, mis on ka otseselt, nagu sa rääkisid omavahel seotud ja tore, et selline loeng tuleb ja et sellest räägitakse, sest tõesti see tulevik ju ühel või teisel viisil ootab meid kõiki ees, et see on meie enda asi, milliseks see kujuneb suuresti ka meie enda asi. Just, ja see on see meie elu elu eal tehtud tervisekäitumine, mis meile siis vanas eas nii-öelda maksud maha võtab, et kui, kui palju sa oled nooruses enda keha kulutanud, selle võrra võtab siis tulevikus tervis meid vanas eas maha. Suur aitäh Marju Himma-Kadakas ja huvitaja tänaseks lõpetab, helipuldis hoidis asjad kontrolli all liivi karakaia. Mina olen saatejuht Juhan Kilumets, aitäh, et kuulasite ja mõnusat päeva. Olen otsinud, vist? On tunnistanud ka? Sinuga. Püünut väikest püünutu, suudlen suudlematult kuuli aga nüüd sinu poole. See on Tuuli, olen igatsenud su huuli. Mate sa minu poole olete. Tundnud üksindust, ootust näinud igatsus ja lootus seal Iluba ole, olete.