Vikerkäär. Tere, head kuulajad ütlevatele Valter ja Jaak Ojakäär. Meie tänane külaline on peaaegu sama pikk nagu kunagi siin viibinud Martin Müürsepp. Küll mitte kaks, null seitse, aga meeter 94, aga tema ei ole mitte korvpallur, vaid tema on muusik ja ma ütleksin väga selline laiahaardeline muusik. Tere tulemast, Mihkel Mattisen. Tere kõigile. No sa tegutsed nii kerge kui tõsise muusika vallas ja nüüd viimasel ajal oled ka veel telestaariks hakanud, kuidas siis kõige jaoks aega jätkub, eks telestaar on õige sõna on, aga noh, see selleks. Ma ise ka imestan, et kuidagi aega jätkub muidugi raske Ansemassed. Võib-olla ma olen natukene liiga palju asju korraga käsile võtnud, aga samas noor inimene jõuab ja kui ma praegu ei tee, siis millal ma enam teen, et aga tõepoolest neid ametinimetusi võiks mul siin kuhjaga anda laulude kirjutaja, sõnade kirjutaja, muusikaprodutsent, laulja, pianist, mis iganes, et aga siiani ma olen kuidagi ikkagi hakkama saanud ja ütleme lihtsalt niimoodi, et väga pikad päevas on. Iga hommik heliseb kell kuus kell ja õhtul kella 10 paiku on koju. Aga eks selle ajaga jõuab nii üht kui teist tehtud. Üks, viimane suurem asi on valmis saanud, see on siis džämmi uus plaat, selle džämmi kohta ei saa vist öelda ansambel, see on ju tegelikult kahe mehe projekt, kuhu kaasatakse siis ka veel teisi muusikuid, jah, vaja, põhimõtteliselt niimoodi on, et ja lava peal on meil küll alati kolmas liige ka juures saksofonimängija nimelt. Ja kunagi oli ka kitarrist, paraku emigreerus Ameerikasse, nii et teda meil enam ei ole. Ja ma lihtsalt teist nii sobivat kitarristi pole endale leidnud, aga võib-olla tulevikus jälle. Aga põhimõtteliselt on siiski tegemist kahe inimese ansambliga selles suhteliselt meie jussiga siis just tamme kahekesi teeme stuudios kõik põhitöö ära ja siis lihtsalt kutsume sinna ka teisi pillimängijaid juurde. Et koos oleme seda asja teinud juba aastast 94 ja nii ta on läinud. Vahepeal oli vist väike paus või millesti paus ka olnud ja, ja noh, samas ma ei leiagi. Üks ansambel peab andma igal aastal plaadi välja või selles mõttes, et niimoodi jookseks võib-olla endaga natukene ummikusse, et me oleme üsna rahulikult seda asja võtnud ja kui oleme tundnud, et nüüd on jälle õige aeg uus plaat välja anda ja kui tunneb, et on aega piisavalt, siis me oleme seda ka teinud. Ja nüüd siis ilmub või ilmus siis meie viies plaat juba nimega mainus-d. Kui nüüd võrrelda ansamblit aastal 1994, aastal 2002, mis on muutunud tund, on kõik põhimõtteliselt, kas sa olid siis veel koolipoiss või siis ma olin just värskelt lõpetanud muusikakeskkooli. Ja ja siis oligi niimoodi. Me olime kooli ajal juba kõikidele umbes pasundasime seal, teil on vaja, et meil on ansambel, meil ansambel, kuigi me ühtegi lugu ei olnud teinud nagu ütleme niimoodi, et idee oli meil juba tükk aega ja siis lõpuks otsustasimegi ära teha ja ja esimese loo viisi mägi ise raadiosse. Ja siis ta sai nagu üsna ootamatult meie jaoks menu osaliseks hakkasid Discord mängima, seda siis juba võtsimegi ühendust. Aarne Valmis, kes on siiamaani meie mänedžer ja siis üsna ruttu sai ka esimene plaat tehtud, aga see oligi selline. Praegu on seda päris naljakas kuulata. Ühtepidi muidugi, süda läheb soojaks, noorusaeg nii-öelda meelde, aga aga eks ta oli suhteliselt selline ebaprofessionaalne panna ja ütleme, algus asi. Et ega siis üldse see selline tantsumuusika ja kõik selline oli üsna väljaarenemata, tegelikult Eestis on keegi seda eriti Montend tšehhist saatori natuke enne meid alustanud ja siis eksjalgratta leiutamine nii-öelda käis seal ja esimene plaat sai tehtud koostöös Mikk Targo või kes oli tol hetkel meie produtsent ja nüüd on ka see vahe, on juba suur vahe, et nüüd me oleme täitsa omapäi ja teiste produtsentidega enam tegemist pole teinud, et muutunud on, ma arvan, väga palju ja iga inimene, kes paneb peale meie esimese alluvuse viimase albumi, saab kindlasti sellest vahest isegi aru. Palun, õnneks olen ma õppinud natukene laulma nüüd. Et alguses ei kippunud, oled kohe käinud kellegi juures õppimas või, või lihtsalt hea ei ole, aga harjutamine teeb meistriks, nagu öeldakse, rohkem laulad, seda paremini hakkab tulema. Alguses oli kuidagi selle eneseväljendamisega raskusi hääle kaudu, et isegi kui midagi tunned, siis kuidagi millegipärast see hääles sugugi kippunud kajastuma. Eriti poisid ei taha seda teha. Tüdrukud lausa hoia tagasi poisse vea. Ja teine probleem oli mul ka alguses, võib-olla see 10 aastat olen siiski laulnud RAMi poistekooris ja siis mul oli see nii-öelda poistekoorilaulus, Nizza Schmidt oli nagu liiga sügaval sees, et siiski popmuusika laulmine, teine asi ja sellest oli alguses raske saada ja see on üldse päris paljudel inimestel probleem, kes on käinud meil stuudios laulmas ja nii et ma ei ole sugugi ainuke. Paneme siis nüüd selle uue plaadi peale ja kuulame sealt kõigepealt kohe seda esimest pala, mis on siis nii-öelda mõeldud vist nagu selleks, mis see on, nüüd ütleme siis me jõuga plaadi esimene singlilugu, mida siis raadiod hetkel üsna hoolsasti mängivad ja kannab pealkirja ainus tee vast üks tantsulisemaid lugusid, isegi selle plaadi pealt. See oli siis ainus tee muusika autor Mihkel Mattisen, sõnad Mihkel Mattisen, kuidas sul sõnad, muide, tulevad kergelt või pead punnitama neid, see on täiesti kuidas kunagi kumb enne ja kumb enne jah, no ütleme niimoodi, et ikkagi mina olen seisukohal, et meloodia on sest popmuusikalugude puhul tihtipeale ikkagi tähtsam, vähemalt sellist tantsulist lugude puhul, et ma alati ikkagi mõtlen üldiselt enne meloodia välja. Et ja vahel juhtub isegi sellist asja, et tuleb korraga niimoodi, mingi mingi sõnade lõik tuleb koos mingi viisiga, see on nagu ideaalvariant, et siis on, kui nad juba koos tulevad, järelikult sobivad hästi kokku ka, et et aga üldiselt ikkagi meloodia on see, mis kõigepealt klaveri taha istun, tavaliselt hakkan mõtlema, midagi seal mingeid oi neid mängima midagi vaikselt ümisema ja nii ta tavaliselt tulebki, nii et sa tegutsed rohkem klaveri juures. Ma tean, et paljud lähevad kohe masinate juurde, hakkavad nuppe keerama ja ja siis tuleb sealt kõik siis, mis vaja. Tähendab minule selline süsteem eriti ei istu, ma olen proovinud seda, aga ma ei leia, et niimoodi tulevad kõige paremad lood. Ma lähen ikkagi stuudiosse masinate taha alles siis, kui ma olen leidnud, et vaat nüüd on hea meloodia välja mõeldud, kõik on tip-top, et seda lugu tasub minna stuudiosse tegema seene kohe masinatega seal mingi punnitamine, ma ei leia, et see nüüd kõige parema tulemuse annab, aga tihti võib mingi viisi, loomulikult tuleb täiesti suvaliselt kuskil x hetkel vähe ja ma isegi olen mõelnud, et peaks ostma endale sellise telefoni, kus ta osaleb, mobiiltelefonidel on diktofon ka sees. Et mul on tõesti vahel niimoodi tänaval tuleb mingi hea viisijupp pähe ja kahjusta vahel ununeb ära, nagu mul oleks kohe käepärast diktofon võtta, siis ma saaks selle sealsamas kas või tänaval sisse ümiseda ja siis möödakäijad vaatavad, et see vend on nüüd küll ära pööranud. Lähen nurga taha. Laulan omaette. Aga nende masinate kohta veel nii palju, et selles äsja kuuldud palas sinu hääl või teie hääled, no te laulate mõlemad, eks ole, ikkagi tegelikult stuudios laulan ma üksi sisse nii soolo kui ka taustvokaali. Et see oli kuidagi nagu natuke ära keeratud või kuskile või seal oli mingisugune äss, on see nipp, mida tänapäeva tantsumuusikat üsna palju kasutatakse, et ehk ma ei oskagi seda kuidagi kommenteerida. Mõtlesime, et proovime ka ja antud loos seda sobides minu arust üsna hästi. Otsustasime ka, et miks mitte, aga ülejäänud lugudes ikka ehedat häält rohkem või? Jah, ei no sinu käelehe, aga lihtsalt jah, ta on ikkagi mingil määral jah läbi selle masinaid turi ütleme siis tümpsu lugudes võiks seda teha, aga kui on juba selline rahulikum asi, siis läheb nõmedaks. Meil ongi vist üks rahulikum asi varsti järge ootamas, aga Valter, sa tahtsid küsida veel midagi. Tuli meelde, et hakati muundama neid džässis hakas. Olid, nimetati dekooderiteks, tähendas, mis võis mitu oktaavi alt juurde anda ja võis igasuguse häälemuundurid. Aga need olid muidugi praegusega võrreldes niuksed primitiivselt lähe ja eks ta on ikkagi analoogne asi, põhimõtteliselt. Põhimõte on sama, eks igasuguseid trikke on läbi aegade kasutatud ja küllap kasutatakse edasi ka ja nii mõnigi tulnud sellesama vana naturaal klaveri juurde tagasi. Eks Hancock, kes tükk aega visklesid nende masinate juures, leidis, et ikka päris ilusad, eks, eks see ongi tihti niimoodi muusikas või moes või ükskõik kus ikkagi läheb kuhugi ära ja lõpuks jõuab ikka sinna, ütleme nagu öeldakse, teeb trammiga ringi peale, jõuab samasse kohta tagasi, et nii ta lainetena ju käib alati. Muide, mul on täpselt sama arvamus, et tegelikult see nõuaks muidugi palju rohkem saateaega ja pikemat arutelu, et kas popmuusika, kuhu ta üldse veel võib edasi minna, et, et nagu on, on mingid piirid kätte saada, mida näiteks Mihkel näed. Kuidas sina arvad? Minu maitse jaoks vähemalt on need osad väga kaasaegsed, asjad on natukene liiga kaasaegsed. Mina olen selles mõttes veel võib-olla vana aja inimene, et mulle meeldivad ka ikkagi ilusa meloodia ja nii edasi, aga kui huvitav asi on siis? Ma ei, ma ei oskagi niimoodi öelda, sest tehakse tõenäoliselt väga palju erinevat muusikat. Mulle meeldib väga erinev muusika, kui on huvitav ja hästi tehtud väga selles mõttes, et väga kaugele edasi ja tõesti et see asi saaks minna, kuna varsti jääb järgi, ainult hoitakse ühte nooti all vot veel vaja ja ongi kõik. Vot mulle tundub ka vahel nii, et mõni mees läheb välja selle kõige kergema, kõige kergema vastupanu teed, et ta saab üks kaks takti mingist riffi, noh nagu korduvat motiivi ja nii ta jääb neljaks minutiks. Ta põrutab jah, ja, ja midagi levidest ei muutu. Ja tegelikult nii-öelda klassikalises muusikas on sama seis minu arvates seal teha. Seal on ka nagu kõik juba ära leiuta, võimalik leiutada, eks ole, jah. Ma olen. Me hiljem kuulame siin mihklit mängimas süvamuusikat ja ma leian, et ega neil meloodiaid vist nii väga kergelt juhtuda ei, seda kindlasti mitte ja nii nagu Rahmaninovi kirjutas jõuame venna, me jõuame, aga nüüd me jõuame järgmise loo juurde. Ja muide, mina ei ole seda plaati veel enne kuulnud, nii et seda ei ole nagu keegi veel kuul, see on niivõrd värske. Mihkel ütles igal juhul järgmine pala, mis on ka tema kirjutatud peaks olema veidi rahulikuma hinnanud, leian veel, on selle pealkiri sind leian meelust ja ma pean mainima, et mul ma ise olen. See on üks nendest lugudest, võib-olla, millega ma kõige rohkem isegi siit plaadi pealt rahul olen. Et mulle endale vähemalt meeldib. Meie tänane külaline Mihkel Mattiisen on või õigemini diisel ikkagi hääldus on Mattiisen selles mõttes, et see kirjapilt Mattisen On päris sellest ajast, kui siin hirmsasti Eestis tatama hakati, nimesid ma isegi siin vahepeal mõtlesin, et muudaks algupärase versiooni tagasi, mis oli siis Mathieesel ja aga, aga kuna ma olen siin juba ajakirjanduse ja niimoodi õpetanud õigesti nii-öelda oma nime kirjutama ja siis ma mõtlesin, et ma ei hakka seda uuesti muutma, et see kogu trall hakkaks otsast peale jälle, et keegi ei tea, kuidas nime kirjutada. Et hääldus on ikkagi matiivsena kirjapilt, mõtlesin, et nii on läinud. No siis hääletame nii nagu vaja. Jah, ma viin juttu praegu selle peale välja, et sinu sinu nii-ütelda, esivanemate hulgas on, on nii muusikuid kui ka sinu vanaisa. Edgar Mattisen oli konservatooriumi professor, filosoof, ajaloolane ja hiljuti suri kahjuks küll ja, ja sinu isa konservatooriumi lõpetanud klanetist, kuigi ta selle pilliga pole leiba teeninud, aga ta oli kaua aega. Eesti Kontserdi direktor ja ja siis on samuti akadeemilise muusikaharidusega muusikateadlane, muusikaajakirjanik just nimelt ja veab sirbis seda muusika osa. Jah, just nimelt, mis muide isa klarnetimängu puutub, siis huvitav on see, et tema on õpetanud kunagi Eesti kontserdi praegust direktorit Aivar mäes. Just nimelt klarnetit õpetas talle. Mina olen kuulnud, et väga paljud inimesed on patustanud noorpõlves sellega hiljuti linastus siin meie esimene nõukogude aegne film, elud sita tellis ja selle režissöör oli Herbert raport. Ja mina sain selle mehega tahaks ja, ja ta oli väga sümpaatne mees, kutsus mind isegi ühe oma filmi. Tähendab esilinastusele ja, ja tema fonorbolises klarnetit mänginud. Klarnet on niisugune vill, üleüldine viga on viga ja ka. No ma tean, et jaak minu klarneti peal hakkas näppe seadma ja ajas ennast sõjaväest sellega. Kas sina klarnetit proovinud ei ole proovinud, et minul kuidagi? Mina sattusin klaveri taha ja sinna ma jäin ka. Kas siis ema Tiina Mattiisen oli ikka see rõhutaja tegelikult? Asi oli niimoodi, et minu ema oli Moskvas komandeeringus ja siis minu isa ja tema hea sõber Peeter Lilje ta nüüd kadunud kahjuks. Et meie isad Peetrile ja minu isa olid väga sõbrad Peetrile poeg ja mina olime väga sõbrad omavahel ja ka meie emal on omavahel head sõbrad, nii et ütleme ja siis minu ema oli komandeeringus ja sisenes, tehti muusikakeskkooli sisseastumiseksamid ja siis minu isa Peetrile otsustasid, et paneme pojad sinna. Ja siis on niimoodi panidki mind lihtsalt ema tuli tagasi ja ei jäänud midagi muud üle, kui nõustuda sellega, et poeg on need muusikakeskkooli minemas. Kuidas üldse see klassikalise ja popmuusika süntees sinu puhul siis toimib, tähendab, ma tean, et väga paljud Papparid ei tunne ju klassikalise muusika vastu üldse huvi. Ja, ja ma arvan, et võib-olla ka vastupidi, aga miks mitte näiteks noh, ütleme seal Keys Emerson, Neeme helgem neid näiteid võib alati tuua. Aga, aga Elton John oli ju isegi klassikalise klaverikonkursi võitnud, kõik on õige, aga ma siiski arvan, et need on rohkem erandid kui reegel. Erandid. Tähendab sinu puhul sa ei tundnud vastumeelsust kummagi poole vast absoluutselt minule meeldib muusika või selline üleüldse. Ja nagu ma enne ka ütlesin, et ükskõik, mis stiilistan või mis iganes, kui ta on hea muusika, siis siis ta mulle ka meeldib ja klassikaline muusika on mind alati huvitanud, võib-olla väiksena vähem muidugi. Et võib-olla sellest, mida sa oled lapsest saadik juba nii või teisiti kuulanud, kindlasti, eks vanemad vedasid väiksest peale kontsertidele veetud ja jah, sul priipiletid kõigile nendele kontsertidele Estonia kontserdisaalis. No nii nagu Jaak Joala meenutab ju tema ema oli ju see lektor ja ta käis ja kindlasti tuli talle sellest ka suurt kasu, et ta kindlasti. Ma räägin, muidugi, ma arvan, et igale popmuusikal oleks kasulik tunne klassikalist muusikat, sest see on ikkagi põhimõtteliselt kõige alus ja ja, ja ma arvan, et iga inimene, kes muusikaga tegeleb, võiks ka sellega kasvõi natukenegi kursis olla. Et ma arvan, et see on minule ainult kasuks tulnud. No ma usun, et kõik see haridus, mida praegu pakutakse, ütleme ka Sibeliuse akadeemias ja meie muusikaakadeemias käib kogu aeg katel keeb natukene, et kas võtta nüüd ikka seda džässi ja popmuusikat ka sinna ja, ja ega need asutused ei saa ju nii teha, et nad võtavad noore vastu ja lasevad ludinal läbi, ilma et ta üldse klassikalise muusika muidugi õudu. Nonii, aga nüüd edasi järgmise pala juurde püsima, esialgu veel siis popmuusika juures ja selle džämmi uue plaadi juures. Tahaks öelda jälle üks Mihkel Mattiiseni bana. Mida sa siis selle looga öelda tahaks, see on selline omapärane pala, ta erineb teistest plaadil olevatest lugudest päris palju, et ta on teine, kergelt humoorikas lugu, ma ütleksite, ühtepidi on tekst ju väga kurb ja selline, aga samas mina olen seda mõelnud küll sellise kerge huumoriga, nii et eks iga inimene vaatab, kuidas ta võtab selles kerge naljana või kurvaasjana. Et need inimesed, kelle ma olen lasknud ajalugu, on üsna erinevaid arvamusi kuulda. Naer läbi pisarate, naer läbi pisarate võib öelda küll seen Vahva vene stiilis laulukene. Ma arvan, et kuskil need on nii kasvõi elul õppun. Veakoodi laada juure suudame. Valter Ojakääru mõlemad mõtlesime, et sa peaksid seda lugu kindlasti pakkuma mitte ainult meie vene raadiojaamadele, aga ka võib-olla Venemaa kohalikele raadiojaamadele, Moskvasse ja Peterburi ja ja miks mitte ka soomlastele ja miks ei ole üldse nali tegelikult, sest mis siin parata, Eesti on väike ja need rahad, mis siin liiguvad, samuti väiksed. Et kui Venemaal mingi asi populaarseks saab, siis see on ju mõtleme meelde mõtleme Raimond Pauls, miljon roosi peale läks Venemaal, Soomes, Rootsis igal pool. Ma arvan, et tema ei oleks pidanud pärast seda lugu ühtegi luu enam tegema. Vabalt elada. Aga läheme nüüd siis sinna telepurki, lähme, telepurk, kuidas Mihkel Mattiisen ennast seal tunneb? Sellesse väga tuntud saatesarjas, Tähed muusikas. Sa pidid nüüd Anti Kammiste läks teisele tööle, siis võeti sind sinna asemele. Ma võin öelda, et ma olen vaadanud palju neid praegu on käinud kaks, kolm või. Või rohkemgi, ega kõik pole näinud. Aga, ja mida edasi, seda vabamalt sa ennast tunned seal kuidagi, mul on jäänud selline mulje, et, et esimeses olid veel veidi võib-olla liiga tagasihoidlik. Minu alguses oli mul tegelikult siiamaani ma päris täpselt ei saa aru, mida sa pead tegema seal selles suhtes, et kui ma olen näiteks bändiga laval, siis ma tean, et kogu õhtu juhtimine on minu peal. Et mina pean tegema show'd, suhtlema, inimestega laulma, kõike tegema. Aga seal peale minu terve hunnik inimesi eelkõige muidugi Mart Sander, eks ole, siis teine kapten Urmas latikas siis veel Margus Kappel ja loomulikult ka meeskonnakaaslased, nii et seal on just selle piiri leidmine, võib olla raske, palju seal nüüd rääkida või mida seal teha, aga ma arvan enam-vähem juba tunnetan seda piiri. Et esimene saade, ma tõesti ei ole selles mõttes natukene kimbatuses, ei saanud päris täpselt aru, et kui palju need, mida teha, muide teleekraanilt tegelikult ei näe, sa näed nende võistlejate nägusid, aga Nende käsi, kas vahel on sellist asja ette tulnud, et keegi sinu võistkonnakaaslastest tahab ka seda klaverit mängida hirmsasti või et käed hakkavad risti minema või see on ikka ainult sinu, sinu töö? Tähendab, mul pole midagi selle vastu ja seal midagi juurde mängib, aga tihtipeale ikkagi need, kes seal lauljad, nad samas ei oskagi võib-olla nii väga mängida. Et üldiselt üldiselt seda ei ole ette tulnud, aga minul oli küll omal ajal, kui ma käisin ise sealt saatekülaliseks, siis oli seal kapteniks, oli kadunud Tarmo Pihlap ja siis ma Ma olin mingil lugu, mida ma tahtsin seal laulda, aga tema seda ei teadnud ja siis ma üritasin küll seal natuke mängida, siis ma sain koheda käest vastu näppe, nii et pärast seda ma enam ei puuduta, aga see eeldab ikkagi väga paljude lugude teadmist ja teadmist. Seda küll jah, et aga kuna ma tõesti olen muusikute peres ikkagi üles kasvanud ja ja soovikontsert olen kuulanud ka juba imikust saati ja nii edasi, et ma olen ikkagi selles mõttes oma elu jooksul päris palju muusikat kuulnud kuskil mälusopis ikkagi alles sinna see koer ongi maetud sellepärast et ma arvan, et võta tänavalt nüüd üks mingisugune popansambli poiss ja panna seda tegema siis ta teab ainult võib-olla viimase 10 aasta lugusid ja mulle jäi meelde näiteks üks saade, kus sa olid samas meeskonnas Ivo Linnaga. Ja seal tuli üks küsimus 60.-te aastate loo kohta ja ma panin tähele, et sina arvasid selle loo ennem ära kui tegelikult, kelle leivanumber oleks pidanud. Ma ei näe, eks see on, see on isegi noh, kindlasti Ivo teadis ka seda lugu, aga alati ei tule seal lihtsalt seal saate puhul ongi raske see, et seal kohe plaksti pähe lööma ja, ja vahel lihtsalt vahel lööb, et ja teine asi on muidugi need sõnad tähendab sõna. Mina ei kujuta ette, ma imetlen alati lauljaid, professionaalseid lauljaid, kellel on need sõnad meeles, kelle repertuaaris võib-olla ma ei tea, 200 300 laulu ja nad ja tähendab vastavalt nii palju tekste. Probleem on ju see, et tihtipeale mäletad ainult refrääni teksti ja sedagi niimoodi uduselt. Aga tihti rida, mis seal nüüd ekraanile tuleb, on kuskilt salmiosast üldse selles mõttes keerulisem. Mina pean ütlema, et ma imesta, sugugi, noor pea võtab väga palju vastu, minu hasart. Harrastus oli kolmekümnendatel aastatel. Kui ma koolis käisin, inglisekeelseid tekste maha kirjutada, makkisid ei olnud, siis siis tuli raadiost püüda IGA PÄEV hitt tuli iga päev ja siis said paar rida kirja panna niimodi nädala-paariga oli seal kogu lugu ja ma võin öelda ilma hooplemata, mul oli ligi 100 lööklaulu teksti inglise keeles peas päris ja, ja lihtsalt tänu sellele, et sa pidid seda mitu korda kirjutama sedasama rea haaval üles kirjutama ja vahele vaatama sõnastikust, puudujäävaid, sõnusest, jumal hoidku siis. Minu inglise keel on see, mis ta praegu on ja, ja ja see nõudis tööd. Ja kui sa oled ühe asja läbi töötanud, siis on ta sul meeles. Eks ta nii ole ja ma olen isegi siin mõelda, et mul üldiselt raadio kuulamise jaoks eriti aega, aga nüüd ma olen mõõdad, peaksid aega leidma ikkagi ja ja kuulama raadioid kogu aeg, et ikkagi kuuleks jälle neid vanu eesti lugusid ja kõike, mis seal võib tulla, et et kogu aeg ikka kursis hoida ennast ja mitte lasta lugudel ununeda. Ja nüüd järgmine muusikapala see on. Läheme nüüd siis vanemate asjade juurde ühelt heliplaadilt, mille nimi on Eesti meeleolud ja siin on siis erinevad eesti klaverimängijad, mänginud erinevaid lugusid. Mihkel Mattiisen muidugi vali selle ühe enda loo. Mulle soovitati seda lugu, mida küll soovin, maa on selleni. Vot see on lauluga ka tehtud või? Jah, see oli meil aastal 96 ilmus meie džämmi halba und ajal ja siis ja siis, kui selle eesti meeleolude tegemiseks läks, siis kui ma õigesti mäletan, siis mul mänedžer soovita, sest seda lugu ja ma leidsin, et miks mitte, et sellest on võimalik teha täiesti ilus klaverivariant. Seda on väga palju kasutatud nii-ütelda meeleolumuusikana. Sedalaadi muusikat on vähe, üks on see Margus Kappeli hoidi ja muude plaat ja väga tänulikud plaadid see ka. Kui on ilusat tausta vaja, siis ja siin on ju pianisti. Nimeta mõni. No siin on Jaak Jürisson, Ülo mäel, kand. Sven Kullerkupp, Priit Saluveer, Urmas latikas, Margus Kappel, Tõnis Kõrvits eristab Peeter Saul Rannap tegijat sõnu naissee. Kõik tegi ja ma olen isegi mõelnud meeleolul plaati on ju tegelikult hea asi selle, et kunagi võib-olla võiks isegi teha klaveril mingi taolise asja, terve plaaditäie lugusid, et ja miks mitte, kui siin käib isegi üks. Mul ei tule nimi praegu meelde, aga käiksin linnahallis, vahel mängivast neid lihtsaid viisikest. Kurb asi iseenesest minu arust Klaidermann, et mul on nagu kahju. Kahju nagu teada, et selline pianist on tegelikult maailma kõige tuntum pianist, kuigi tegelikult ta seda nimetust absoluutselt muidugi vääri, et neid lihtsaid laulukesi oleks ka võimalik mängida tunduvalt ilusama kõlaga või mis iganes, aga selline see elu juba on. Minu teada on ta müünud plaat, ma ei tea, kui palju miljoneid selleni ükski titt titaanist tegelikult kahjuks ei saa pürgida. Aga nüüd siis pala nimega, mida küll soovima? Igati ilus lugu, igati ilus seade, aga kahjuks me siiski pidev pidime seda natuke hajutama, sellepärast et meil on ees ootamas veel tänase külalise Mihkel Mattiiseni lood ja ilusamad seade. Äri minu poolt juba päris klassikaline muusika juba. Aga mingi eeleelnevaga mingi hingesugulus on sellel, mida me nüüd kohe hakkame, kuula, kindlasti on ja see näitab seda, et sa oled Rahmaninovi päris kõvasti kuulanud. Jah, olen kuulanud, mänginud Rahmaninovi palju ja ta on, ta on üks väga hea helilooja minu arvates, kuigi paljud suhtuvad temasse nagu teatud eelarvamusi kui niimoodi, et et magus ja selline ülevoolav, aga see sõltub ka täiesti, kuidas teda mängida. Mulle tundub, et ta on niisama meloodiline kui Tšaikovski, aga ta ei ole nii magus näiteks kas või selle kontserdi, mis me varsti kuulamisi esimene osa, see on ikkagi väga niisugune mehine, aga meie tõsine muusika minu arust ka või lihtsalt paljud paljud pianistid paraku mängivad Rahmaninovi väga niimoodi ülevoolavalt ülimagusalt ja tundeliselt, et siis siis paraku tekitab inimestele sellist arvamust. Igalühel on oma arvamus jaoks muidugi õigus, nii et mis, mis mul sellest. Kas sul on ka mõni lemmikhelilooja klassikalisest muusikast seda mingil jube raske öelda, sest no öeldakse, et mõni pianist on väga hea Mozarti tõlgitsejad, teine Bachi tõlgiks lihtsalt mulle ka näiteks väga hästi et kuigi kuigi, kui ma käisin koolis, siis ma ei sallinud Mozarti silmaotsaski aga see on lihtsalt, see on tüüpiline selles mõttes, et kui sa oled väike, siis sind sunnitakse seda Mozarti mängima, mis ju iseenesest seal ei ole ju selles mõttes noodipildis midagi nii keerulist. Aga siis see muusika ongi mõttetu. Kui sa ei oska sellega midagi teha ja mängida seda nagu väike titt, siis, siis pole ka ime, et hakkad seda vihkama. Muide huvitav märkus on see, et Tšaikovski on kirjutanud, et Mozartist hakkab muusika aru saama alles pärast neljakümnendat eluaastat. Võib-olla see on väike liialdus, aga nii ta tõesti on, et, et seal on niivõrd pisikeste nüansside küsimused. Väiksena sellest tõesti aru ei saa, aga lemmik eel oletan, ma annan võimaluse öelda Mullemendid Bachi ja mulle meeldis krabin, nii et sinna vahule ma vahele mahub veel terve hunnik kõikvõimalik heliloojad kõikvõimalikest riikidest, helistiilidest, et nagu ma olen siin juba mitu korda öelnud, et kui on hea muusika, siis siis ta mulle ka meeldib. Kui on hästi tehtud, siis. Ma mängin seda hea meelega, kuulan hea meelega. Me kuulame siis head muusikat, muide, see salvestus on vist tehtud ühel pianistide konkursil. Jah, see on kevadel toimus Eesti vabariiklik pianistide konkurss ja siis see on nüüd seal finaalvoorust salvestus koos ERSO-ga Jüri Alber Steniga, kuidas muide, küsin veel enne, kui me muusikat hakkame kuulama. Kuidas sinul natuurile need erinevad võistlused sobivad, tähendab sinu närvikava on korras, selle jaoks ma tean, et seal juhtub alati igasuguseid asju, et mõned põruvad läbi lihtsalt sellepärast et närvi närvide mäng on konkursil muidugi tohutu. Aga ei, tegelikult mulle konkursid ei meeldi ja ma arvan, mitte ühelegi muusikule ei tohiks nad tegelikult ka meedia, sest oma olemuselt on nad ju tegelikult üsnagi nõmedad asjad, et kuidas ikkagi muusika sinuga võistles? Žürii teeb sohki ka tihtipeale siis on muusikas ja jalgpalliväljakul ja korvpalliväljakul kohtuniku pärast. Aga muusikas on kuidagi eriti imelik tundub see paremini kui seal, kui sa jooksed kiiremini, jookseb kiiremini ja on selge, et sa oled võite, aga muusikas on ta üsna totter, aga samas ta on paratamatu, et kui sa ikkagi kuhugi vähegi tahad jõuda klaverimängu visse pead lihtsalt võta konkurssidest osa, kui sul just ei ole. Ma ei tea. Vanaisa ei ole Claudio Abado või jah, aga asjaks Tärnole kuulus viiuldaja, et ta ei ole ühelgi konkursil mänginud. Aga ta naiseks Stern jah, no vot ja sinus käiseks pianist Arkadi voolades, kes ei ole ka minu teada ühelgi konkursil käinud. Aga, aga Neil on kõik kuidagi, nad on sinna jõudnud ja Jevgeni kiis siin ei ole ühelgi konkursil käinud, aga tema oli juba, ma ei tea, 10 aastaselt vist kuulus, mängis kaelarätid kaelas Moskvas punasel väljakul, et aga need on ikkagi erandid, et enamus jõuavad ikkagi konkursside kaudu. Oli enne seda ma mäletan, oli Nõukogude liidus löödi, oli üks puusia Goldstein, üks noor viiuldaja ja jummal, mis sellest pidi tulema mitte midagi tulnud. Nii ta tihtipeale on, et need imelased kustuvad ikkagi ära. No nüüd me kaldusime veidi teemast kõrvale, aga vist on aeg kuulata Sergei Rahmaninovi muusikat tänase külalise Mihkel Mattiiseni esituses. Ja muidugi mitte ainult tema, vaid seal on siis Suurorkeserso ja Jüri Alpheritena dirigent. Kahju oli seda muusikat katkestada, seda oleks tahtnud lõpuni kuulata, aga saade ei ole nagu kummist klassikud ütlevad, saad ei ole kummist ja nii et jaak mis siin veel plaanis on? No mõtlesime lõpetada siiski veel ühe looga sellelt uuelt, mina tahtsin vahepeal küsida, et sa käisid nüüd ookeani taga. Muidugi seal käigakse nüüd üsna tihti ja ja käiakse ka viisat antakse, käiakse ka, nagu öeldakse tuld toomas ja mida sina käisid? Meid kutsuti sinna Chicago väliseestlased. Nii et käisime seal tõepoolest siis esinesime džämmi, kandsime kontserdi ja kohe järgmine päev andsin ka siis klaveriga soolokontserdi klassikalise muusikaga ja mõlemad üritused läksid väga hästi ja ma olen üsna kindel, et me lähme sinna kunagi kindlasti veel tagasi, et kõik jäid väga rahule ja ise megarahul, et miks mitte. Ja nüüd on vist ees ootamas Riias üks järjekordne konkus, jah, laupäeval siis järgmine laupäev peaksin sõitma riigas viitalsi nimeline pianistide konkurss. Et kui ma oma tervise korda saan, siis aga sinna kindlasti tahan ka sõita, et Ameerikast paraku jah, anti mulle seal väike viirus kaasa, nii et juba pikemat aega olen haige. No seda on su häälest kuulda, aga õnneks ei pea laulma Riias, aga kui palavikuga pilt käib vees ringi, siis on üsna raske mängida. Et aga loodame parimat ja, ja ikkagi kavatsus on sinna minna, et praegu ma töötan selle nimel juba pikemat aega harjutamine käib täies jõus. Ja see võib olla siis hea koht, võib-olla jällegi väljundiks juba kuskile kaugemale, tulevikku üldse seod rohkem nüüd kas selle popmuusika või klassikalise muusika tegeleda mõlemaga ja eks seda juba siis nagu elu mängib ise kätte, et kuhu poole see kaldub, aga, aga ma arvan, et teoreetiliselt vähemalt on ikkagi võimalik mõlemaga tegeleda ja eks näis, kuidas läheb. Ka juba järgmiseks aastaks on mul siin mõeldud paar konkursse, kuhu ma kindlasti ei taha minna ja need on juba kaugemale kui Riias selles mõttes. Ja see sunnib ka harjutama sunni varjutama, kindlasti. Ja samal ajal on vaja jõuda ka Muusikaakadeemia ära lõpetada, mul on praegu viimane aasta käsil nüüd tempo on päris kõva ja peab jõudma ka autokoolis käia. Ja siis veel hakkasime siin looma uut tütarlasteansamblit, nii et tegemist on praegu metsikult, aga katsume vastu pidada. No kena, meie sind rohkem kinni hoia, juhatad võib-olla sisse ainult veel tänase saate viimase loo, see on siis sellelt džämmi uuelt plaadilt taas hommik meid lahku viib. Mõtlesime, et paneks selle viimaseks looks, kuna see on ainukene kaver, siis meie viimase plaadi peal, ehk siis ainukene lugu, mida me ise ei ole kirjutanud, mis on varasemast ajast pärit. Et miks mitte selle kena laulukesega lõpetada ja oli äärmiselt meeldiv siin olla. Aitäh, aitäh neile, kelle edu sulle kõiges sinu tegemist, suurimad tänud.