Kuulsite laulu Rapla laulustuudio neidude ansamblilt riis ja asjatu vaev oli selle laulu pealkiri. Seda laulu on Eestimaal eesti keeles laulnud veel ka Thea paluoja ja muusikast laulmisest me tänases Vikerhommiku viimases tunnis räägimegi, sest et Thea paluoja on meie tänahommikuseks külaliseks. Tere hommikust. Tere hommikut. Rapla ja muusika on teiega väga-väga tihedalt seotud, sest olete ju teie juba üle 10 aasta. Rapla laulustuudio juhataja. See on, kuidas võtta, et alguses ei olnud ma kindlasti juhataja väitlikene, võib-olla andunud fänn, kes väga tahtis oma oma rida ajada ja ja eks ma nende lastega olen ühe katuse alt teise alla käinud ka. Aga hetkel on jah, mu ametinimetus Rapla laulustuudio juhta möödunud. Nädalavahetus kui toimus Raimond Valgre nimeline laulufestival, oli vist teile ja laulustuudiole tõeliselt pingeline ja tõeliselt rõõmusta, sellepärast et laulustuudio noortel läks väga hästi. Seega ka õpetajal läks väga hästi. Ma loen lausa leheralt. Rapla laulustuudio ansambel Glück võitis Grand Prix publiku lemmiku preemia. Parima A-kategooria kollektiivina toodi nad esile parim Valgre laulu esitus, parim Valgre laulu töötlus ja õpetaja Thea paluoja nimetati lausa parimaks juhendajaks. Kas selline võit oli üllatus? Loomulikult miks rahulikud tähendab miks? Sellepärast et absoluutset tõde pole olemas, sellepärast et arvan ise ja alati lasteaia räägin, et, et orientiir üritus ükskõik missugusel konkursil või, või mis iganes, ei ole kunagi žüriile. Žürii on subjektiivne, kuna ta koosneb subjektidest. Täna on need inimesed otsustavad nii, teine päev on teised inimesed otsustavad naa. Need orienteeritus on ikkagi publikule noh, minule võib-olla isiklikult, et kõige rohkem nagu keeletuks võttiski, võttiski see publikuauhind, et see on tõsine tunnustus selles mõttes, et järelikult oli asi õiges kohas. Ja kui publik sinus peab, siis see on nagu kriteerium. Žürii, ma ütlen, žüriid on. Mina Ma olen niisugune natukene võib-olla kergemuusika klassika, niukse popdžässi, natukene poole kalduv inimene, kui mina oleksin žüriis kõrvuti täis klassikuga, siis ma olen täiesti veendunud, meie hindade ei ole kindlasti ühesugused mitte kunagi, see tähendab, et zürii otsus ongi täna nii, homme naa ja seda ei tohiks nagu kunagi primaarseks võtta ja lastel kindlasti mitte väga nukraks muutuda. Suureks tunnustuseks nii õpetaja kui õpilaste töödele on need eelpool loetletud. Kuidas neid nüüd nimetada, autasud või nimetused igal juhul? Ei peaaegu midagi ja just, et kumb on teie jaoks pingelisem? Mäletate ju oma lauljaaegadest etteastumisi või need olles juhendaja, vaadata neid, keda sa oled nagu toetanud või aidanud, suunanud? Et praegu ma olen ikka valendiga oligi mõeldud ja teiste õpetajate sõprade ringis seda ka esitanud, et tegelikult peaks õpetajatele küll olema tasuta piima nähtud ette iga päev, et et see vaene õpetaja on, on kas lava taga või siis klaveri taga ja ta ei saa enam midagi teha, ta ei saa kuidagi aidata, kuidas tahaks. Kui ise oled laval, sõltub kõik sinust, just et midagi on veel võimalik ette võtta, aga, aga see kulisside taga noh, ei saa sa enam midagi teha. Parim juhendaja, see on suur tiitel ja samas ka nagu karm kohustus või nüüd peakski, justkui ei tea, mis imet tegema. Ütlesite jutu alguses, et laulustuudios püüdsite vaikselt lihtsalt oma rida ajada. Nüüd olete juhataja, mis, mis rida on, mis sinna parima juhendaja. Viinud no see rida on lihtsalt selline, et mul on nagu mingisugused aastatega välja kujunenud omad tõekspidamised laulmisest seesama, mis ma ennemgi mainisin publikust. Et ja neid ma pean vast kõige olulisemaks seda publiku austamist ja publiku teenimist. Ja ma tahaks, et mul oleks lihtsalt võimalust seda seda jagada või, või sellesse müstilise maailma tihti noori kaasa tõmmata. See on võib-olla see, see niisugune oma rea ajamine, et ja seda ma olen aastaid teinud, et laulus töödejuhataja nimetus on see pigem küll Parssoned. Et juhatamiseks jääb mul väga vähe aega, üksi ma seal olen ja, ja, ja see nimeks küll ei puutu nagu eriti asjasse oma rida on pigem jah, see läbi oma kogemuste mingisuguseid tõed, milleni ma nüüd olen jõudnud, et ja need ei pruugi kattuda üldtunnustatud või maa pandud välja kirjutatud tõdedega või vähemalt olete sõnastatud minu jaoks teistmoodi. Laulmine ja suhe muusikaga on igal inimesel hästi isiklik, intiimne, võib lausa öelda. Laulda tahavad ka need, kes nii-öelda viisi ei pea, kellel kellel justkui nagu polekski õigust oma suud lahti teha ja tahavad ka avalikkuse ees laulda. Aga sellepärast kohe protesteerin, et ma ei tea, võib-olla ma kutsun endale praegu väga palju vaenlasi kallale, aga, aga et mina olen küll see inimene, kes väidab, et tegelikult viisipidamatud inimesi ei ole olemas. Et on olemas küll inimesed, kellel on rohkem antud, kellele vähem ma arvan, et ma mul on üsna palju antud, et noh, selle selle üle uhke muidugi olen. Aga et arendatav on see absoluutselt kõrv areneb tehniliselt ikkagi, see on jälle niisugune aastate kogemused, on olnud mul tööd võimalik teha lastega, kes tõesti ütleme selles väljendis absoluutselt ei pea viisi, läheb kaks aastat, nüüd ta laulab puhtalt kooris, temast ei saa kunagi tippsolisti. Ja noh, niisugust võib-olla esilauljat, aga saada väga hea koorilaulja. Miks inimesed laulda tahavad? Miks Thea paluoja on tahtnud laulda? Mulle meeldib. Ma ei tea, miks ma olen tahtnud laulda. Ma nagu ei ole kunagi selle üle mõelnud, sest sest ma ei ole kunagi teistmoodi olnud. Minust mulle meeldib laulda ja hetkel ma küll aastaid nüüd juba ei laula nagu avalikkuse ees, ma lihtsalt ei taha midagi halvasti öelda, aga mulle nagu vananevad Kambeki Dimiidid, ma. Ma arvan, et igaks asjaks on oma aeg. Ja praegu mul on võimalus lihtsalt teha noorte andekate ilusate inimestega tööd ja, ja jagada neile seda, mida ma olen korjanud terve elu. Et ma arvan, et see on suurem väärtus, las laulavad, need, kellel on Öelge. Kas te lapsena tahtsite laulik? Väga, isegi ma ei tea, kas ma tahtsin lauljaks, ma tean, mäletan, et ma tahtsin hirmsat juuksuriks saada. Laulsin küll kogu aeg, et noh, niimoodi, sest igas eluolukorras kogu aeg laulsin mingil peale keskkooli ajal ma mäletan, et kui ma juuksuri töötasin, siis tegelikult me kodust väljas suurt ilmuma kitarrid ei käinud. Läksin, sõitsin kellelegi külla, pilvi, kukk kaasas. Läksin oma esimestele välisreisidele, pill kaasas, zürii kutsusin teda hellitavalt ämmakeseks KM, eks mu katki mõned aastad tagasi. Et, et ämm oli mul kogu aeg kaasa, seda ta oli mu truu sõber, niisugune ja see on nagu üks tükk minust. Ma ma arvan, et see laulmine ja ma ma selleni jõuda, et pean lugu, et ma nagu ei luba kellelgi valetada. Ta laule lauldes ongi lauldes, tuleb rääkida tõtt lauldes isa, valeta, sest ei usu, Kisel keegi ei tulelaul vil. Muusik. Kuks olemine või, või lauljaks olemine on alati minu meelest olnud pisut nagu sellises erilises seisundis muusikud, lauljad on alati oodatud. Kui te rääkisite, läksite kusagile külla, võtsite kitarri kaasa. Kui paljud teile tundub praegustest noortest, kellega teie kokku puutud igatsevad laulda lihtsalt niisama, iseendale, ausalt. Ja kui paljudel on silme ees suur siht saada saada lauljaks, saada tunnustatud? Staariks ma arvan, et tunnustust vajab absoluutselt iga inimene ükskõik mille, mille pinnalt siis tunnustust kindlasti vajab, aga aga staariks saamise siht silme ees. Ma pean selle üle mõtlema. Ma arvan, et eesmärk saada kuulsaks see mõte võib-olla tõesti ainult väga algajal lauljal, kes on selle asjaga juba rohkem kokku puutunud, sellel tekivad uued prioriteedid. Eesmärk on olla publikule huvitav publikut kummardada, õppida lava tajuma, lava austama mida iganes, head muusikat, austama, häid partnereid. Ma arvan, et see, see tõuseb nagu ettepoole selleks kuulsuseihast ja nihukseid, väiksemad väiksemad tibud, mul seal ka. Tahan lauljaks saada. Võib-olla isegi mitte mitte niivõrd üks päev vist oli üks üks neiu, kes on nüüd juba kaks kuud käinud laulmas, teatas, et ta tahab ka tippansamblisse saada, kohe laulma, et stiilis või et seal on küll tüdrukud, kes on, kes on juba vaata seitse aastat kuus aastat mul laulnud, et see on ikka kaheksanda klassi tüdrukute suures osas ansambel, et nii lihtsalt need asjad ei käi, et, et see on ikka pikk töö ja, ja palju aastaid õppimist ennem kui kui moodustub hea kollektiiv. Kui palju Rapla laulustuudios praegu laulvaid lapsi noori on? Ma arvan, et kuskil kaheksakümnendatel, palju neid seal läbi aegade läbi käinud on, ei ole teada. Keegi ei lugenud, et eks mul kuskil on ju neid iga-aastaseid nimekirjad ja, ja paraku on ju neid lapsi ka ikkagi täiesti olemas, kes käivad läbi võib-olla kõik lingid, niux nädalat, talv, laul, teine nädal läheb tantsima. Nad väga ei meeldi, ma pean tõsiselt tunnistama, et inimene, kellel ei ole püsivust, aga vot kuidas teda yi noaga otsimine, see on midagi muud, et noh, üks asi tuleb ikkagi lõpuni ta vähemalt aasta siis proovida või katsetada, et et otsida muidugi tuleb, aga et see on ju tuntud tõde, et alati on seal parem, kus meid ei ole. Ja noh, kasvõi võtavad muusikakoolis paljud lapsed käivad olen lihtsalt ka muusikakoolis, et enamuse nendega on nende aastate jooksul ikkagi tulebki tingimustele, ta ei taha muusikakooli minna mingil juhul ei lähe, siis tegelikult võitleme me kõik vanemad muusikakool, mina veel omakorda, et ta jätaks seda pooleli ja väga-väga tänulikud pärast, sest siis ühel momendil inimene tüdineb ükskõik millest ära. Aga et kuskilt väike niuke sunnimehhanism peab olema. Sest see on ainus, kuidas sa teada saad, kuidas kuidas elus edasi minna. Tea, kas te olete selline karm ja nõudlik õpetaja või te püüate õpetada nagu läbi nende võtete te teete asja huvitavaks? No nii ja naa, ma arvan, et ma sinna esimese poole kaldu rohkem, aga mu arust on meil kõigil vahest tunnis ikka väga huvitav, päris. Neid selliseid nii-öelda ansambleid on laulustuudios tekkinud, kuulasime ansamblit Triis esinemas, rääkisime Valgre festivali ansamblist Glück, siis on meil olnud ansambel. Nojah. On olnud vees, ansambel oli teine meesansambel esimene meesansambel, kes on poolt. See oli minu esimene kokkupuude ikkagi mees kollektiiviga. Noored poisid keskkooli lõpu võisid, et see on mind väga palju kasvatanud. Ennem seda oli ansambel Segased, kes päris suuri samme teinud kunagi Eesti pinnal. Ansambli muusika on lihtsalt üks minu võib-olla kõige eelistatumaid vorme muusikas üldse, et ma ei ole kunagi tahtnud üksi laulda, ikka ise tulla mul ei, ma ei tea, mulle mulle meeldib. Kehtib, kui asi on, huvitav, et mulle meeldib ise teha seadeid, mulle meeldib ise laulda. Päksid Ma mäletan, et ma kunagi bändi ajal külma kippusin, sinna mind vahest lubati varsti lubatud. Et mulle nagu meeldib, meeldib see armoneer, harmoniseerumine või niisugune akordina põnev, põnev, põnev, kuidas meie kõik koos ja sellega, kuidas, kuidas ma saan. Ma saan seda asja põnevamaks, kuidas ma saan teda aidata? Mida iganes, kuidas seda väljendada? Ma ei teagi, aga tõesti ansambli muusika mulle nagu maitseb. Tegelikult on ju nii, et laps tuleb laulustuudios, seda on mingi aeg, jupats saab suureks ja lendab minema. Et need ansamblid, mis tekivad, ei tarvitse üldse kuigi pikaajalised olla, et kas mõnikord tekib ka selline tunne, et juba juba hakkas meil välja tulema, juba tuleb tulemus ja jälle läheb. Pesakond laiali ei lähe nii kurva teema peale, et aastaid tagasi, kui segaansambel Segased kõik ikkagi lõpuks koolid ära lõpetasid ja laiali läksid, siis ma sain ikka nii haiget, et ma arvan, et ma olin pool aastat täiesti oimetu ja nüüd ma olen lihtsalt ennast kasvatanud teadlikult, nii et mul on nagu kogu aeg järel, kas. Et see, et nad lähevad ja Raplasse neist keegi on paratamatus ja kurb, loomulikult 12-l klassi inimene hakkab just jõudma sinnamaale, nüüd võiks hakata tegema, nüüd on ta tehniliselt juba võimeline. Nüüd võiks ükskõik mida välja mõelda ja siis ta läheb, aga küllap see tuleb tiiruga tagasi, ta võib-olla õpib kõrgkoolis ja mingil hetkel jälle avastab. Ma tean küll, et enamus neist mingil, kes läinud, on mingil määral muusikaga tegelevad edasi, aga Raplasse küll on neid vähe tulnud, tagased, plaanikene, väikese päike puhtalt seal võib-olla ei ole väga teada, kuidas sinna nii palju musikaalseid inimesi satub, et neist kohe saab ansambleid luua ja et neil ka konkurssidel nii väga hästi läheb. Ma ei tea. Raplas on ilmselt niisugune hea energia. No see ei ole ka tasuta, et kunagi ma siin jälle korjasin väikseid piike oma pea peale, rääkides ühe legendi, mis räägib, et Raplas on natukene haiged inimesed natukene palju õelust on, no kirik on ehitatud soo peale, sooaurude kiriku mõju ei sobi kokku ja, ja nii edasi, aga et võib-olla võib-olla see toodab Canikest paremat musikaalsed tausta, ma ei tea. Edenige naljajutt, aga ma arvan, et asi ei ole niivõrd palju ühe paikkonna musikaalsus, kuivõrd pühendumisest. Et meil on ka väga palju lapsi, kes pühenduvad täiesti sajaprotsendiliselt ühele asjale, käib ta siis muusikakoolis, väitlejad on meil väga tublid. Koole on meil päris vingeid seal, et see on nagu austust väärt, et kui inimene pühendub Küllap küllap on neil pühendunud julgustajad ja innustajat ka juhendajate näol olemas, arvan ma. Ja seda pea, kui te mõtlete järgi omaeneselaulja aegadele, mis, mis tunded mõtted siis pähe tulevad, mõtlete hea meelega selle peale. Ei, mitte, et ma ei mõtle hea meelega, ma nagu ei pidanud negatiivsust silmas, kuivõrd, et ma ei mõtle selle peale üldse. Jaoks oli see aeg liiga keeruline, liiga kiire, liiga hullumeelne. Ma olin liiga alla surutud, et ma olen tiigri aasta Lõvi jama. Ma räägin ikkest oma reaajamisest, siis seda ma olen eluaeg tahtnud teha jama, kuna asju, mis mul on eluaeg meeldinud ja mis mulle ei meeldi, et ja ma olin bändis. Me räägime ansamblist, proov 26 noore mehe käe all sunnitud tegema ikkagi neid asju, mida nemad õigeks pidasid. Et tol ajal praegu mina olin tol ajal ei olnud küll mul eriti sõnaõigust. Ja see tegi mind vahest kurvaks, et mul ei ole meeldinud kunagi laulda ja mulle ei meeldi ka kuulata Ta järele tehtud lugusid üks-ühele maha võetud lugusid. Cindy Looper on luu laulnud maailma kuulsaks siis miks, miks ma peaksin olema Sindil ooperihale vari neid reisil teine ja ma ei suuda seda. Tol ajal räägiti küll, et see on väga perfektselt järgi tehtud lugu ja, aga see ei ole minu, minu. Et mulle ei meeldinud see tol ajal see tegemine, ma mäletan, et stuudiosse oli väga vaevaline ja võib-olla ma olen ülekohtune, et võib-olla ma olen jälle ringiga sinna tagasi jõudnud, et ma ju seda kõik need aastad teda lugu ikkagi laulsin. Aga et see mulle ei meeldi, aga ma praegu mul juba lastel kunagi laulda kasseti järgi õpitud lugu, sest just nimelt kui on säilinud joon, on üks ja ainus maailmas olemas, siis temast paremini tema lugu, ma ei suuda keegi teha halvemini, pole mõtet. Samamoodi milleks, et kaobki nagu mõtte ära, et kui üldse midagi teha, siis teha omamoodi. Loomulikult maailmas on miljoneid häid lugusid ja neid laulavad miljoni inimesed aga ühtemoodi, miks kindlasti mitte? Teie tunnete ennast praeguses elujärgus, olles muusikaõpetaja mõnusamalt kui lauljana omas elemendis. Aga kui praegu noh, tahaks midagi laulda, mis oleks? Ma ei tea, see saaks olla ainult mingisugune projekt, mis, millesse ma ise väga usun. Et ma nagu üldse laulmise ja lauljate juures kõige rohkem pean ikkagi oluliseks seda usku, ausust, kui asi on tehtud lihtsalt sellepärast, et kolm nooti kenasti ära laulda, siis minu poolest teeb seda tegema. Õige kohe kukub telekonkursi kaks takti ette lauljate registreerimistähtaeg 20. novembril ja jälle uued noored astuvad tulle ka teie olete selle konkursi läbinud, mida te neile julgustuseks või soovituseks ütleksite? Jah, no siin silmalaugu ütlengi, et mina ei ole võib-olla väga õige inimene soovitama ja et mul on nagu omad põhimõtted või kriteeriumid lava ja esinemise suhtes praegu vaadates, mis toimub siis, ega ma alati televiisori ees vaadates eesti noori lauljaid õnnelik ei ole. Mulle kogu aeg ikkagi väga ei meeldi, et mingisugused eetilised piirid on ähmastunud väga oma soovitaks Kulla rohkem ise. Seda matkimist on ikka hullupööra palju ja seda ei ole mõtet teha. Kuulata muusikat, loomulikult korjatas nite, aga nendest teha oma kogu ka üks-ühele. Ma ei tea, mina, mina nagu ei leia sellele vastust, miks peaks tegema, on olemas noor inimene omade väärtustega, mitte kunagi, mitte kuskil maailmas, keegi ei sarnane talle tema häälele mitte midagi jaota seda, mis oli isikliku. Et ja ka oma häält oma oma mõtteid inimestele. Aitäh Thea palu, et te saite tulla Vikerhommikusse külla ja jõudu ja lusti ja nõudliku, et jätkaksite seda laulu õpetustel Raplas. Aitäh.