Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kuna inimesed tahavad, et internet oleks igal hetkel saadaval, peavad serverid töötama katkematult. Aga kuna nad tahtmisest hoolimata seda ise kogu aeg ei kasuta, kulutavad serverit Energiat nagu parklas seisvad autod, mille mootor pidevalt töötab. See on raiskamine ja saastamine. Kuna aga peame interneti väga oluliseks, siis selliseid kurtmisi üldiselt tähele ei panda. Aga ometi võiks, sest probleemide ignoreerimine ei muuda neid olematuks. On vaid aja küsimus, kui pisikesed varjuküljed põhjustavad kalli interneti kasutamisel kalli probleemi. Kallistusega mitmes tähenduses. Romantilises mõttes on kallim väärtuslikum kui kulu. Aga nagu elus tihti hakatakse seda viimasedki lõbuks lugema. Ja nii on ka mõnes kohas hakatud ennatlikult ning hullest kantuna internetiga seotud kulude üle arvet pidama. Värskeim näide, võib-olla esialgu pastakast nimetu, jättes mulje, et Prantsusmaa ametnikel pole muud teha kui hinnata e-kirja mõju keskkonnale. Peetium paberivaba e-kirja üheks eeliseks just metsa kasvama jäetud puid, mis on. Kindlasti tõene, kui võrrelda ühte e-kirja paberile kirjutatuga. Paraku on vahepeal odavast ja keskkonnasõbralikust kirjavahetusest saanud kordades massilise nähtus, kui seda oli tigupostiga liikuv paberil vahendatud kommunikatsioon. E-kiri võib tunduda tühisena, aga just oma virtuaalse väiksuse tõttu peidab see endas suurt ebaefektiivsust. Kirikus. Pestakse ning edastatakse ühtede ja nullidena mõttelise nulli. Kohal võib olla tühjus. Aga seda ühte peab tähistama elektrilaeng. Mikrokiibi hoitakse taolist laengut kondensaatorit, mille laadimiseks hinnatakse kuluvat umbes 40000 elektroni. Seda pole palju, sest näiteks vanematega piss sajavatise hõõgniidiga elektripirnist tormab sekundis läbi umbes kuus miljard miljardit elektroni. Seega, kui oletada, et keskmiselt on informatsioonist pooled pidid ühed ja pooled nullid, kuluks 50 kilobaidi see e-kirja umbes 200001 talletamiseks. Umbes kaheksa miljardit elektroni mis teeb taolise kirja massiks umbes tuhandik kukuadriljandikust grammist. Kõiki kirju ja infot arvesse võttes hinnatakse seega kogu internetimassiks umbes grammi murduse. Seda tundub olevat vähe ja teema võiks tolmuna ära kaduda. Aga nähtuse suuremaks ja Toiutavamaks küljeks on juba vihjatud energia kasutamise ebaefektiivsus. Võrreldes olematu massi liigutamisega kulub info liigutamisel väga palju elektrienergiat. Seda toodetakse vaid osaliselt taastuvenergiast ja seetõttu on prantslaste e-kirja loodusele jäetud jalajälje küsimuse tõstatamine täiesti kohane. Seejuures ei ole nad ainukesed. Sama teema on viimastel aastatel aeg-ajalt ületanud isegi uudiskünnise. Näiteks arvutas ajalehtede Guardian 2010. aastal tüüpilise rämpspostimõõtu kirjalikeks. Elektroonilises keskkonnas sünnitamisest kuni sinu postkasti jõudmiseni paiskab õhku umbes 0,3 grammi CO kahte toona arvestatud. Tim rämpspostimahtu arvestades loodusesse paisatud CO2 massiks paarkümmend miljonit tonni. Õnneks ei transporditi siiski neid rämpsposti e-kirju doga, sest Euroopa liidus eeldatakse uutelt ja umbes viis liitrit 100-le kilomeetrile kütust kulutavatelt autodelt jutumärkides siis kõigest 100 30 grammi CO2 vabastamist ühe kilomeetri kohta. Samas on autotransport just oma tajutava energiakulu ja saaste tõttu suurema kontrolli all ja kogu maailmale vestluses. Kõikide tööstusharude võrdluses toodab transport. 14 protsenti keskkonda vabanevast CO2-st. Elektri tootmise tõttu vabaneb atmosfääri juba iga neljast CO2 molekul. Ja osa neist kuulub internetti. Dile ja e-kirjade vahetamisele The Guardiani arvutuste järgi lühildase rämpspostiga võrreldes toodab keskmine sisu. Ka e-kiri umbes neli grammi süsihappegaasi ja juurde pandud manusega kiri koguni 50 grammi. Hinnanguliselt. Vastad, seega tüüplin aastane sissetuleva e-posti loodusele avaldatud mõju umbes kolmele 100-le kilomeetrile autosõitu. Aga enne, kui sellelegi need käega rühmad, mõtle, kui väikese osa sinu päevast e-kirjad moodustavad. Palju vaatad interneti kaudu televisiooni või filme, kuulad muusikat, mängid, suhtled teistega sotsiaalvõrgustikus ja nii edasi. Ehk sisuliselt töötab parklas mitu tossova mootoriga autod sõidutades olematus dimensioonis grammi murdosa suuruse massiga. Sinu.