Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. USA-s Californias paikneb suur kaubanduskeskus kahe omavalitsuse piiri peal. Argises elus ei pööra keegi Santa Clara ega Sanhozee elanikest asjade sellisele seisule tähelepanu. Pood on pood sõltumata kliendi päritolust. Ameti põhjustas sedamoodi paigutus. Huvitava sotsiaalmajandusliku eksperimendi. Nagu demokraatiates on tavaks, väljendavad kodanikud regulaarsete valimiste kaudu ühiskonna poole suunatud soove. Ühtede taoliste kohalike valimiste ajal otsustasid Sanhose elanikud hääletada minimaalpalgatõusu poolt ja alates 2012.-st aastast tõusis 10-le dollarile tunnist. Santa Clara poolel jäi vähim palk muutumatuks kaheksa USA dollarit tunni eest. Kaubanduskeskuses tähendas juhtunu seda, et vastavalt ühe linna territooriumile jäävatel kaubanduspindadel pidid poepidajad asuma palku tõstma. Palgatõus puudutas eriti väikeseid kioskipidajaid, mille töötajad said miinimumpalka. Juhtunu tagajärjel jooksis nii mõnigi töötaja piltlikult öeldes siis üle koridori Sanhozee poolel asuvasse kauplusesse. Töötajateta jäänud Santa Clara poodnikele jäi valida kõige kehvemate töötajate seast keda keegi muu ei soovinud ja. Nõus saama tunnis kaheksa USA dollarit. Santa Clara poole. Äriomanikud ei soovinud palka tõsta, sest see sõnuxe nappi kasumi palgatõusu tagamiseks peaks näiteks einevõileibadega kaupleb kiosk müüma nädalas umbes 100. Kuni 150 täiendavat einet hindade kergitamisega peaks tegema vähem tööd aga tõenäoliselt ei leiduks piisavalt ostjaid ja kannataks konkurentsivõime. Hindade langetamine omakorda suurendaks ostjate arvukuse kaudu töötajate koormust veelgi rohkem. Kes ilmselt ei hakkaks kiiremini tööle, kuna saavad ju minimaalpalka. Kõige omapärasema olukorras olidki need kioskipidajatest ettevõtjad, kelle pisikesed müügikohatasusid mõlemal pool omavalitsust eristavad piiri. Hoidmaks äri tasuvam, koostasid nad töötajaid kahe palgamääraga aladel asuvates müügipunktides Ruteerima makstes vastavalt piirkonna miinimumpalgale tõstas kummaski õige natukene toodete hinda, et kompenseerida palgatõusu lisakulu. See lugu illustreerib kuid tundlikum minimaalpalgaküsimus lihtsa töise tegevusega teenindussektoris kus palgasaajateks on näiteks müüjad, kassapidajad, kiirsöögikoha, teenindajad ja nii edasi. Viimaste presidendivalimiste ajal demokraatide lõppvooru kohast Hillary Clintoniga võistelnud Bernie Sanders püüdis oma valijaskonda suurendada lubadustega kehtestada föderaalselt kehtiv minimaalse palga piir mis kaotaks ära omavalitsustega piirideülese pingerikka ja vähest kasu tootva konkurentsi. Sanders pakkus nõndanimetatud õiglase palgaprogrammina riiklikuks tunni minimaalpalgamääraks 15 USA dollarit. Seal presidendiks ei valitud, aga ka võitja lubas küll natukene teises sõnastuses tööhõivele. Piiri peal elavate ja madalapalgaliste ameeriklaste heaolu kasvatada. Mida teevad need ettevõtjad, kelle pakutav lisandväärtus on küll vajalik, aga sellest makstakse vähe? Näiteks tahavad inimesed iga päev süüa püüdes tööpäevadel söömisaktile kulutada võimalikult vähe aega ja ka raha tänu millele leiab igast kesklinnast ja kaubanduskeskusest arvukalt kiirsöögikohti. Nende äri rajaneb madalam kasumimarginaal-ile, aga see-eest suure hulga aja ja raha kitsede klientide teenindamisele. Tõhususega. Kasvatamiseks innoveerivad sellised ettevõtjad nii tootmis- kui jaotusprotsessi. Oma hinna langetamine muudab pakutava toidu üha vaesemaks. Kuni selle kohta hakatakse kasutama sõna Jankwood. Müügiprotsess koosneb omakorda lihtsast algoritmist, millega saab hakkama pea iga laps. Ja sellise lihtsa töö eest makstakse. Miinimumpalka USA-s on näiteks iga kaheksas kodanik vähemalt korra elus töötanud. Donald siis kuuldes aga Ameerika pädevuse taastamise kavadest, asusid sealsed kiirsöögikohad kiiremas korras õiglase palgaprobleemi lahendama. Ja nad vist leidsidki lahenduse. Lähiajal tuuakse turule tuhandeid pangandusest tuttavaid puutetundlikud. Kraaniga krediitkaarti küsiva automaatse telerisüsteemi ehk ATM sarnaseid teenindusautomaate. Need palka ei küsi ja töötavad 24 tundi ja seitse päeva nädalas. Seega vabaneb peagi suur hulk madalama kvalifikatsiooniga töölisi, kelle rahulolematust saab uus valitsus. Miljardeid neelavate kõrgete seinte ehitamise hindu tõstate tollitariifide ja võõraviha toitvate immigratsioonipiirangutega lohutama asuda.