Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kunagi ammu-ammu, kui kogukondade suurus oli umbes 150 inimest olin haigustel raske levida sest 150 isiku seas pole ju kuhugile levida, eriti kui keegi selle kätte ära sureb. Haigest püüti eemale hoida või halvemal juhul suri kõik see 150 inimest. See number polegi nii tähtis hoolimata, et sellel on meie sotsiaalsele käitumisele märgiline tähendus. Kui uskuda antropoloog Robin Anbari terlase kogutud andmetest, järeldub, et see on meile stabiilsete sotsiaalsete kontaktide haldamise suutlikkuse piir. Paremini tuntud Tanboli arvuna langeb see siis kokku nii loomade ajukoore kui karjasuurusega ehk elujõulise karja suurus kujundas või vähemalt seostus kõrgemal ajutegevusega. Inimeste karja suurust mõjutasid igapäevaselt vajamineva energiahulk, mida kütid kurilased oma territooriumilt suutsid hankida. Enne kui sattusid konflikti konkureeriva kogukonnaga millele järgnes siis rahvaarvu, vähendab taplus. Teise võimalusena hakkasid suuremas karjas levima. Aga nakkushaigused, näiteks leevendus, põllumajandus oluliselt toiduprobleemi ja suurendas kogukonna arvukust, aga kasvatas paralleelselt häda nakkushaigustega. Viimastega olemegi nüüd nii kaua võidelnud, et meil on olemas hulk keha kaitsvaid bioloogilisi ning ka käitumuslikke mehhanisme näiteks immuunsüsteemi ja keha pesemise näol. Tavapärasemate organismide poolt levitatavat haiguste kõrval vaevab inimlooma aga vaimsemalt laadi nakkus. Viimasele pööras huvitava nurga alt tähelepanu Richard dokins raamatus isekas geen kirjeldades bioloogiliste geenide leviku loogika kõrval mõtteti levimist ühest peast teise. Protsess saab alguse uudsest tähelepanekust võimatest. Kui see leiab omanikust kasvupinnast ehk osutub huvitavaks, siis tahab. Ta seda ka teistele levitada. Ning nii sisse mõte levib massidesse nagu viiruslik nakkushaigus. Kusjuures tegemist võib olla haigusega, sest mõtted kujundavad inimeste käitumisi, milledest paljud võivad olla. Tervist kahjustavad nagu näiteks omaaegne usket. Radioaktiivse vee joomine suurendab keha energiahulka ja pärsib väsimust. Kaasaegsemat uskumuste kõrval väärib eraldi tähelepanu valeuudiste nakkus. Tegemist võib olla vägagi tõsiste tagajärgedega haigusliku nähtusega. Mõnedel arvamustel põhjustasid taolised esile kutsutud telleerume seisund ühinenud kuningriigi ja USA valijades alles hiljuti hukatuslik valikuid. Samuti võib märgata valeuudiste ning kriitiliste provokatsioonide tulemusel massilist mõistuse kadu mitmetes Euroopa riikides. Kuna vale. Levikuga on inimkond suhteliselt kaugel kokku puutunud. Võiks ju oletada, et inimestes on sarnased viiruste bakteritega toimetulekubioloogilistele kaitsemehhanismidele olemas naha või kolju alga midagi pale uudiste immuunsüsteemilaadset. Ja see oletus võib osutuda tõeseks, kui uskuda Cambridge'i ülikooli psühholoogi Sander panderlindeni juhitud töörühma uuringuid paari 1000 ameeriklase päid kliimamuutuste teemal erinevad tõeste ja valefaktidega nakatades õnnestus teadlastel demonstreerida omapärase vaktsineerimise fenomeni esinemist. Tavameditsiinis on vaktsiini toimemehhanismiks, inimese immuunsüsteemi reaktsiooni käivitamine ohutuks muudetud haigustekitaja abil. Tänu millele temast kujuneb välja konkreetse haigustekitaja suhtes immuunsus. Järgmine kord, kui kehasse satub sama, kuid seekord ohtlik haigustekitaja on kaitsesüsteem suuteline kutsuma. Põhjaolu õõnestada välkkiirelt kahjutuks tegema. Antud uuringus võrreldi inimestes olemasolevate kliimamuutustega. Arvamuste kujunemist toites neid täiendavate tõeste ja valede seisukohtadega ning selgus, et Ida osalejate teadvusesse väikeses toosis valeinfot muutusid nad suure vale suhtes vähem vastuvõtlikuks mis omakorda peaks pärssima soovi ise suurt valet levitada. Võimalik, et meie lapsepõlv ongi lapsikult ohutute valede periood mis on vajalik vaktsineerimise etapp, et olla täiskasvanuna tervema mõistusega.