Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris, ütleb Kristjan Port. Andmevahetuses osalevate tehnoloogiate ja mahu kasv on muutnud selle keskkonna äärmiselt keeruliseks ja selles virvarris peitub mitmeid võimalusi halbade tegude tegemiseks mida loomulikult ka tehakse. See toimub varjatult, millest tulenevalt toidavad avaliku arusaama hirmud, oletused Donald Trump. Teadupärast mõjutasid võõra riigi häkkerid USA valimisi ja leidub arvukalt neid, kelle arvates on uus valge maja resident nende töö vili. Juhtunust sündinud kirjeldused sarnanevad sotsiaalmeedia ja nutitelefonide eelse ajastu lugudele hundist, millega hirmutati kasvatuslikel eesmärgil lapsi ja näidati, kust kulgeb joon hea ning halva vahel. Lugu häkkeritest ja Trumpi valimistest ilmumisel juba täidavadki mõnedes kaasaegsetes küberkodudes taolise õpetlikku muistendi rolli. Näiteks hirmutas USA sündmuste kirjeldus hollandlase sedavõrd, et nad otsustasid saabuvate valimistega rajal korraldada häältelugemise infotehnoloogia mustadest jõududest vabas neitsilikus keskkonnas. Ja lugeda hääled kokku vanal heal käsitsi meetodil. Nii loodetakse vältida olukorda, milles ükskõik millise poole võidu puhul ei saabumaale rahu, vaid armutu kahtluseuss jätkab avalikkuse närvide söömist, nagu seda võib näiteks märgata hetkel USA-s. Siseminister Ronald plasterk kolmapäeval Hollandi parlamendi poole avaldusega. Et valimistulemuste kohal ei tohiks hõljuda ühtegi kahtlust nagu häkkerid peidavad andmevoogude keerukus omi sõnumeid ja käske võib ministri avalduse ridade vahelt välja lugeda ülestunnistuse võimetusest garanteerida, et häälte lugemisel kasutatav infosüsteem oleks piisavalt usaldusväärne. Seda hoolimatult valimistel kasutatav tarkvara arvutiturbe ekspertide käes ülekontrollimisel millest ilmselt tänapäeval küllaldase Meelerahu tagamiseks siiski ei piisa. Valimisprotseduur näeb ette, et valija märgib valimissedelil punase pliiatsiga oma eelistuse. Need vaadatakse samas valimisjaoskonnas käsitsi üle ja hääled loetakse kokku. Seejärel oleks saadud Tulemused viidud omavalitsuse valimiste peakorterisse, kus need oleksid kantud arvutisüsteemi. Viimane on siis osa riiklikust süsteemist, mille abil tekiks summaarne valimistulemus mis omakorda toidaks jooksva graafilise ülevaatega valimise jälgivate põnevate teleprogrammide sisu. Aga hirm infosüsteemi rikutuse pärast isegi pärast kontrolli on nii suur, et uue kava järgi jääb arvutimängust välja ja 15. märtsivalimiste kõikidel tasemetel kohalikust valimisbüroost läbi regionaalsete koondavate etappide kuningriikliku koondini toimub valimistulemuste töötlemine käsitööna. Punase pliiatsiga hääletamine on Hollandis vana traditsioon, mida. Prooviti vahepeal ajalooks muuta. Selle asemel loodeti arvutist kujundada demokraatia tööriist. Kuid 2009. aasta suvel otsustas Hollandi valitsus vahepeal valimisjaoskondades kasutusele võetud arvutisüsteemist loobuda ja pliiatsitehnoloogia tagasi tuua. Loobumise põhjuseks oli hirm. Küberrünnakute ees mure põhjustasid valimiste protseduuri läbi viivad arvutid milledes. Valija tegi oma valiku vahetult seetõttu taastat yhele andmise etapis paber ning pliiats aga keskne tulemuste koondamine jäi endiselt juba kirjeldatud arvutitel Läheneva algoritmi põhiseks. Juhul kui tekkis tulemustes kahtlus Kõrvutati digitaalse arvutisüsteemi tulemusi käsitsi kogutud analoogprotsessi tulemustega. Sellest toona piisas vajaliku meelerahu tagamiseks. Tegemist oli aga omamoodi ilusa muinasjutuga. Sest ka toonane süsteem oli vähemalt samavõrra häkitav kui tänane prügikasti poole lendav versioon. Lihtsalt keegi sellele riskile veel ei mõtelnud. Tena aga elame oluliselt. Ärevamaks muutunud valimiste ajastut ning vahepeal on kasvanud nii hirmud kui ka lisandunud reaalselt hääletamise elektroonilise komponendi usaldusväärsust õõnestavad skandaalid ja taolised juhtumid suunavad avalikku teadvust arusaamani. Et ühtegi arvutit. Ei saa usaldada, ükskõik millised turvalisust parandavaid samme ka ei tehtaks. See ei ole piisav. Sest keeruliseks kujunenud keskkonnas ohu mitteleidmine ei ole tõend. Selle puudus.