Tere, head raadiokuulajad, MINA, OLEN, Nevatiselt, Berkin ja mul on au ja hea meel, et kuulate reisisaadet Reispass kes kuulas eelmise nädala saadet, mille tegime keset Amazonase vihmametsa, siis ta juba teate, et me oleme praegu ekspeditsioonil Lõuna-Ameerikas. Käime Põhja-Peruu rohtunud radu ja avastame enda jaoks uusi kohti. Me oleme liikunud Amazonasest edasi seigelnud mööda väikeseid jõgesid, lennanud pisikese üheksa kohalise lennukiga metsast üles mägedesse kulgenud kolisevaja tolmunud mikrobussiga kitsaid mägiseid, kruusateid ja oleme jõudnud andide linnakesse, mille nimi on Leime Bamba. Minu kõrval istub minu hea sõber fotograaf Kaupo Kikkas. Meie ümber istub veel mitu head reisikaaslast. Meie ees aurab värske kuum kokalehetee ja me oleme nii matkamisest kui mitmetest viperustest ehk veidi väsinud. Kuid ma loodan, et siiski õnnelikud. Ma ei teagi, millest alustada. Ma tahaksin meid kõigepealt nii-öelda kaardile panna. Me asume Peruu põhjaosas 2800 meetri kõrgusel andide idanõlvadel. Neid alasid nimetatakse ka pilvemetsaks. Eelkõige siis seetõttu, et mäed on siin kõrgusel veel mingis osas metsaga kaetud ning tihtiga pilvede sees. Ja ehkki nii see küla, kus me asume, need inimesed, kõik see elu meie ümber siin ja praegu on äärmiselt põnev ja äge siis me tulime siia ikkagi ka veel ühel põhjusel ja selleks on chachapoyaste või siis nii-öelda pilve inimeste kultuur, kes siin piirkonnas viiendast 15. sajandil elasid. Et äkki Kaupo räägid oma sõnadega ka, kes täpsemalt olid Sotši pojad ning miks me siin kaugetes nurkades nende jälgi ajama. Sotsiopojad olid siis tõesti üks selline salapärane rahvas, kes elas siin samas andide nõlvadel väga pikka aega ja mulle tundub, et üks selline põnevust, Ta lisab ja, ja nii-öelda uurimist vääriv teema on see, et inkadest teavad absoluutselt kõik inimesed, kes midagi natukenegi on maailma asjadest kuulnud ja kui räägitakse Peruust ja Peruusse reisimisest ja kõikidest nendest erinevatest pühapaikadest ja, ja tähtsatest tähtsatest vanadest linnadest, kindlustest, siis täitsa Boyadest ei kuule me peaaegu kunagi mitte midagi. Ja loomulikult alati kõik asjad, mis on vähem tuntud, mille, kus, kus ei ole kõik inimesed veel käinud, millest ei ole nii palju kirjutatud filme vändatud on oma salapäras palju põnevamad ja romantilisemad ja, ja seetõttu ma nende uurimine palju põnevam seetõttu, et Sa alati avastad midagi, eks ju, et sul ei ole võimalik võtta ühte koguteost kätte, kus kõik on juba ära lahatud ja sinu eest ära ära uuritud. Niga chapoyadega, aga me ei ole siin esimene kord, me oleme siin tegelikult ju käinud juba kaks korda koos ja põnevus on endiselt õhus ja tegelikult needsamad viimaste aastate leiud ja teooriad on kogu aeg muutumises ja, ja selles suhtes ongi täiesti adekvaatne kujundada ka omi teooriaid, sest et ei ole olemas nii-öelda ühte ühte kindlat ühtegi kindlat dokumenti, mis ütleks, kui teaks, täpselt, asjad on. Ja Ma arvan, et kõik hakkab pihta sellest, et need kirjeldused, mis chapoyadest üldse on jäänud, on, on ainult suusõnalised ja neid on väga vähe säilinud. Sest et pojale kultuur sai napilt enne siis nii-öelda konkistatooride siia saabumist oma lõpu, ehk siis tegelikult inkade või ketšivate kultuur, assimileeriv nad. Ja seetõttu, kuivõrd inkad ei, ei tunnistanud, ma ei ütle, ei tundnud, ma ütlen, pigem ei tunnistanud kirja ja lähestikku, siis on meil väga-väga hajusalt ainult võimalik teada saada ja uurida, mida pojad endast kujutasid. Ja ma lisaksin siinkohal, et üks, üks hästi huvitavaid pärimusi siis täitsa poiade kohta on see, et nad olid väidetavalt pikka kasvu heleda nahaga ja häbenetega ja teatavasti habe indiaanlastel või ütleme siis laulavad ka põlisrahvastel reeglina ei kasva, mis siis mis siis viitab hästi tugevalt sellele, et nad võisid olla Euroopa päritolu minu pärast kas või Saaremaalt ja absoluutselt, et tegelikult kõik, mis puudutab seda chachapoyaste pojadegult, tuuri on erinev kõikidest teistest põlisrahvastest kes siin ümbruses on elanud ja mõnes mõttes on ta ütles Boya võise pilverahvas, selline koodnimega koodnimetus nendele rahvastele, kes olid sarnased ja kelle kohta on väga vähe teada, ehk siis sisuliselt võibki öelda, et selle tänapäeval on selle selle ala nimi, Amazonase provints. Et selle Amazonase provintsi siis kõrgematel aladel Ongi sisuliselt dateeritud ainult chachapoyad. Kuigi siin on ka pühasid paiku, mille, mille nii-öelda kaljujoonised on dateeritud 3000 aastat vanaks ja väga võimalik, et veelgi enam siis nendest kultuuridest ei teame tegelikult absoluutselt mitte midagi, nii et isegi kui me võtame lahti mõne raamatu, mis kirjeldab siis Peruu erinevaid põliskultuure, mis seal, mis on tohutult rikkalikult, täiesti tohutult rikkalikud ennekõike muidugi rannikualad, aga ka Lõuna-Peruu Andidel, siis Lõuna-Peruu andide osa, eksju siis siis tõepoolest, tegelikult on täielik tühjus enne, siis orienteeruvalt aastat paarsada kus me siis saame nii-öelda esimesed värgid, märgid chachapoyased pojade kohta. Ja kõik on teistmoodi, absoluutselt kõik, et tänaseks meil sisuliselt ongi kaks sellist suurt Uurimisobjekti nende matmiskultuur ja tegelikult nende arhitektuur ja noh, loomulikult nii Amopi skulptuurist arhitektuurist tuleb siis ka kergelt sisse nende kultuuriruum nende tööriistade käsitööoskuse kõige selle näol, aga siiski see on üsna-üsna põgus, nii et need kaks suurt teemat ehk siis kõik, mis on seotud surnutega ja ehituskunst, on see, mida me saame täna ja mida kindlasti avastatakse veel kümnete ja sadade aastate jooksul. Jah, nagu sa mainisid, et pojad või et inkad vallutasid pojad ära vahetult või peaaegu vahetult enne siis Euroopa konkistatooride tulekut, et ma siin võib-olla lähekski konkreetsemaks Peruu riik ka nii-öelda marketeid või turundada ennast eelkõige nagu Land Of inkas, inkade, inkade maa, et tegelikult inkad olid lihtsalt kõige viimane, kõige viimane kultuur, kes siin valitses. Ja siis ütleme, 16. sajandil 15. kaheteistkümnendas ainult enne konkistatooride tulekut, et tegelikult need kultuurid on palju vanemad. Ja nüüd siis Peruu kõige kuulsam vaatamisväärsus matšubitsumises inkade püha linn, et sellest ma tänan väga pikemalt ei räägikski selle vastu ongi nüüd siin Põhja-Peruu chapoyadel oli siis koelapikindlus, mida siis paljud inimesed käivad siin täna vaatamas või noh, mitte paljud ikkagi noh, ma ei tea, kümneid ja kümneid kordi vähem, kui, kui matsu pitsud, käiakse vaatamas, et. Ma ei tea kaupa, mis mis mulje see Guelapi kindlus sinule jättis. Taas kord nagu sa ütlesid, me oleme käinud seda sinuga tegelikult paar korda uudistamas, aga nojah, et, et kui veel ainult põgusalt korra nende inkade juurde tagasi pöörduda, siis vaieldamatult inkade ketšhote kultuur on täiesti unikaalne. Aga samas mulle tundub taas on saanud nagu selline pigem nagu mingisugune žargoon, et ega inimesed väga ei proovigi sellesse kultuuri nagu tagasi niivõrd vaadata. Ja väga paljudel inimestel tuleb üllatusena, et tegelikult, kui lühike oli inkade valitsusaeg, kui hiljutine, see oli suhteliselt, eks ju, ja näiteks võib ka vabalt öelda, et kui julm ja kui selline planeeritult noh, kuri oli, tegelikult incad olidki jeerum nagu on, iga iga moodne impeerium ja inkad olid ühed küll kaugeltki mitte esimesed, aga väga edukad tegelikult küüditamise, näiteks organiseerijad, et see, nende assimileerimine ja, ja selline, see kõiges läbi väga nutika võtme, aga, aga see oli ikkagi selline täiesti sellise kurja kurivaim veeriumi laadne tegevus, nii et selles mõttes ka mitte, et ma tahaks öelda, et kuskil maailmas on olnud mingisuguseid rahvaid, kes kes on elanud ainult sellepärast, et kellelegi teisele head teha, ma arvan, et hea tegemine on üldse täiesti täiesti uus, heaoluühiskonna nähtus aga, aga sellegipoolest, et Ma arvan, et inkad on mitmeski mõttes ülehinnatud ja sellises massikultuuris sellise Hollywoodi filmi nagu teatava tähenduse saanud, et kui keegi ütleb indiaanlane, siis Lõuna-Ameerika puhul on see kindlasti inka, eks ju, ja ja Põhja-Ameerika puhul on see siis ma ei tea, istuv istuv setting pull, eks ju, kes piip käes ja suled peas kuskil pildi peal on. Nii et seetõttu need teised kultuurid, kes siin ennem on olnud, on, on tõesti palju põnevamad ja nendest on muidugi loomulikult palju vähem teada, sest nendel ei olnud kunagi otsest kokkupuudet Euroopaga, eks kuivõrd inkadel oli see väga, väga valus kokkupuude, mis, mis selle ymber geimi lõpetas konkistatooride näol, aga seetõttu me teame nendest loomulikult palju rohkem. Kuna konkistatooride aga käisid kaasas, eks kirjutajad käisid kaasas mungad kes, kes on meile jätnud siiski suhteliselt palju pärimust sellest rahvast. Aga sorry, tegelikult ei pidanud sellest rääkima, pidime rääkima hoopis täitsa poiatest ja kui lapist, mis on siis nende selliseks ikooniliseks maamärgiks siinkandis. Ja kui lapiga mul on tänaseks mul ka nii-öelda vastakad tunded, et Peruu riik pingutab selle nimel, et kui lapist teha uut turismimagnetit, uut sellist liiga karm oleks öelda tuut matsu, Vitsut, eks ju. Aga aga et sellist kohta, kuhu, kuhu hakkaks tulema massiturism ja loomulikult ilmselt inimesed on rõõmsad, et nad seda külastada saavad, aga vaieldamatult, et see muudab tohutult, muudab seda kohta selle kohavaimu, selle koha hõngu ja ka selle koha tähendus tegelikult. Sest et kui sa kõnnid nööride noolte vahel saabut sellele objektile sellises kondlis nii-öelda või siis selles hunniku lõõri kabiinis, mis hakkab mõtteliselt kõik varsti juhtuma, siis siis palju sellest ise otsimise ise leidmise ise avastamise rõõmuste romantikast kaob, aga kirjelda ikkagi natuke seda kohta, et milline, milline ta välja näeb ja mis seal, mis seal on, kindlasti oma silm on kuningas, et soovitan kõikidele, kes kellel võimalus on reisida, kellel huvi on reisida, siis Põhja-Peruus on, on sadu kohti sadu põlisrahvaste asula või kindluse või, või, või, või surnute linna või paiku, mis kõik väärivad omal moel tähelepanu ja vaatamist mitte tormata siis nendesse ikoonilistesse, inkade templitest, ainult. Aga kui ma proovin seda kirjeldada, siis vaieldamatult ikkagi mina olen selle poolt, et tegu pordiga v tegu on sellise nii-öelda kindlusega. Kindlasti tegu ei ole mitte ainult kindlusega, nii nagu ka Euroopas keskajal, eksju, olid kindlused omasid väga-väga suurt nagu rolli igas mõttes, eks seal toimus valitsemine, seal toimus usujuhtimine, religiooni kujunes olemine, seal toimus sõja ajal varju leidmine anastajate ründajate ees, nii et selles mõttes ei erine see kohe lappama otstarbel tõenäoliselt kõikidest teistest suurtest kindluslinnadest. Aga nii naljakas kui see ka ei ole, noh tegelikult on alles viimase aasta jooksul see teooria suurel määral taas kord jällegi muutunud ja kuuleb aina rohkem uusi noote. Et kindlus ei olnud selle põhieesmärk ja, ja et, et ütleme, et chachaad oleksid kindlasti ehitanud seda veel targemini, veel paremini kindlustatud, kui see oleks olnud ainult sõjaline objekt ja millega ma olen ka täiesti nõus, et seal sees tõesti oli väga palju hooneid seal sees oli siis 420 ümmargust maja mis on muideks siis chachade kultuuri üks tunnus, et kui siin Põhja-Peruus leida ümmarguse nii-öelda siis täiesti perfektse ringikujulise maja mingisugused siis. Ma ei tea, vundamendikivid, siis on selge, et tegu on Chadža chachadega, mitte inkadega kellegi teisega ja lisaks sellele oli seal väga suurt ja väga oluline templikompleks, kus siis erinevate leidude näol on suudetud ära kinnitada väga palju ohvreid, et nii loomi, linde kui ka inimesi. Nii et ütleme, aga samas see ei välista mitte midagi, sest ma arvan, et tempel oli kõikides asulates, kuivõrd me näeme seda nende väga-väga-väga rikkalikust surmakultusest ja matmiskultuurist? Selle matmiskultuurina olekski, tegelikult võib olla mõnus siit edasi minna. Et sots, Apojadele need väga sihukesed huvitavad meie jaoks erilised matmiskombed ja me käisime. Kas see oli nüüd üleeile siis ühes ühes sellises matmispaigas, mille kohaliku hispaaniakeelne nimi on poebloodelosmuertas, ehk siis surnute linn see asus kõrge mäe külje peal ja sinna pidi laskuma kuskil ma ei tea, umbes tund aegamööda mööda väga järsku nõlva. Et kirjelda seda kohta, mis koht see oli, mis mulje ta sulle jättis? Absoluutselt, seesama matmiskultuur ja mis siin salata, ma olen väga nii-öelda visuaalne inimene minu jaoks visuaalselt sedasama. Täna nähtav osa sellest matmiskultuurist oli mulle tohutult tohutult huvipakkuvat, et juba et kõikvõimalikud erinevad astmed, kuidas tša-tša pojad matsid austasid oma oma kadunuid ja tõesti siis kuidas ülikutele või suurtele sõja pealikele valmisid, sellised kõrged, lausa siukseid monumentaalseid. Ausalt öelda ei ole mitte kuskil, mitte üheski teises kultuuris selliseid nii-öelda siis hauakambreid võib öelda, näinud, no kui ma püüan seda kirjeldada, siis see näeb välja nagu võib-olla nagu pisut meenutab malen malendid, millel on nägu pähe joonistatud ja see on siis valmistatud savist ja taimedest taimed on sinna sisse siis pandud nii-öelda selle savi savikinnitamiseks ja tegu on siis sellise sarkofaagi ka, kuhu sisse pandi muumia. Ja loomulikult pandi talle kaasa head paremad. Ja kui suured sõjapealikud olid siis sellistes suurtes sarkofaagi ides, mis, mis nägid välja nagu malendid, siis vähem tähtsad kadunukesed võisid olla ka modifitseeritud ja pandud hoiule surnute linna ka täiesti ilma salkkofaagita modifitseeritud kujul, väga huvitavatesse omapärastesse poosides. Lisaks me teame, et haigeid on maetud ka koobastesse ja lisaks ka, nagu see nimi ütleb, surnute linn, tähendab, see, ka hooneid on paigutatud kõigepealt needsamad osa muumiaid on õmmeldud sellistesse spetsiifilistesse kangast, kottidesse, kuhu peale on joonistatud näod, juba ainuüksi see fakt on, on nii põnev ja nii kummaline ja nad on paigutatud siis nendesse surnutele mõeldud majades vaheldumisi erinevate tööriistadega töövahenditega aknalauale pandud vaas. Täiesti selline mulje jääb, et nii-öelda justkui siis simuleeritakse, mingid puhkavad puhkama seltskonna nagu, nagu sellist koduidülli. Et kogu selline mõtteviis on midagi väga-väga unikaalset. Neid sarkofaage on siit leitud sadu, et ma arvan, et isegi tegelikult sarkofaag on kindlasti tuhandeid, sarkofaage tuhan, ütleme kas või juba see fakt, me käisime täna läinud hamba muuseumis, kuhu on siis toodud ühe järve äärest leitud kas oli 219 muumiat. Et ühtepidi noh, ühesõnaga mul vastakad tunded, ma lugesin ükskord ka Eestis oli uudise pealkirjad, Peruus ootavad 300 muumiat väljakaevamist. Mõtlesin selle peale, et noh, et ootavad ja mitte kuidagi ei jõua ära oodata, et nad välja kaevata, eks, et et see on natuke jabur. Aga teistpidi muidugi on neid haudusin rüüstatud mitte ainult nüüd vaid vaid aastasadade jooksul ja kuskil midagi, midagi ikkagi ripakil on, siis leidub on leidunud keegi, kes tahab selle mozzeedeega pooleks lüüa ja sealt muumia välja kaevata. Et ja tahtsin lisada seda, et mulle tundub, et see selline õhkõrn piir, et kui, kui Tallinnasse tuli mere uude Sis lennusadamasse meremuuseumis, tuli näitus Titanicut üles toodud surnud inimeste hamba harjadest ja, ja, ja puudri doosidest, eks ju, siis tegelikult nagu enamus inimesi ei pidanud seda hauarahu rikkumiseks. Mina isiklikult pidasin seda väga noh, mitte väga vabandust, ma käisin seal ka ise vaatamas, pigem veidi perverssed nähtuseks, et milleks peaks sukelduma uppunud laevale ja tooma äraselt vedama sealt ära inimeste isiklikke asju, kiskuma surnud inimeste käest nii-öelda midagi ära selleks et meile näidata, et me saaksime vaadata, ennast uudistada ja mõelda, et et oli ikka kole küll, eks. Ja ilmselt miks, miks ma selle näite toon, et, et see on nagu mingi piiri piirikoht, et kui me sealt nagu hakkame edasi lähemale ajaloolasena edasi tulema, siis me peame seda kõike selliseks hauarahu rikkumiseks ja, ja oma lääne ühiskonna nii-öelda mõtlemisviisiga seda ei, ei pea õigeks, eks ju, reeglina siis vaadates rohkem tagasi ja kui tegelikult Sist pojaste näol tõesti on see meie peaaegu viimane nii-öelda lootusekiir saada rohkem infot nende nende päritolu, nende kommete, nende pärimuse, nende kultuuri kohta, siis see justkui tundub mulle veidi rohkem õigustatud, kuigi ma pean tõdema, et samas tõesti nagu sulgi on mul siin ka nagu vastakad tunded, et et kui üks rahvas pidas nii oluliseks oma kadunute austamist sellisel moel, siis kui meie veame nüüd kaenlasse kümnete sadade kaupa neid muumiaid sealt koobastest välja ja paneme muuseumisse vaatamiseks, et, et kas see nagu on siis lõplikult õige või mitte? Jah, aga no siin on jah, igal juhul seesama praktiline pool jääb ka selle selle koha pealt, et seni kuni nende hauapanuste või nende igasuguste esemed Ta kohta, mis on nendele surnutele kaasa pandud, et seni, kuni maailmas on eksisteerib nende jaoks turg, siis on võib-olla ka arheoloogi valik see, et kas nüüd kaevab tema selle välja või kaevab mingi keegi lihtsalt nii-öelda Motšetega selle sarkofaagi puruks ja haarab sealt seda, mida on, jätab need kunn nagu ka meie nägime selles samas Buedadele Smart osas, et ühesõnaga lihtsalt kondid vedelevad maas, et sul on need sarkofaag laiali löödud ja see inimene lihtsalt nii-öelda. Ja need säilmed, säilmed on lihtsalt seal nii-öelda vedelevad kuskil kaljuserva peal, kuhu tegelikult täna võib-olla inimesed ei pääse, aga see, see mälestus nendest hauaröövlitest püsib nagu väga värskena, eks ju, et tegelikult need hauaröövlid võivad olla ka vabalt 100 aasta tagused ja enamgi veel, aga, aga, aga mälestus on seetõttu kahjuks väga värske. Pleigivad seal päikse käes. Aga mis tegi selle minu jaoks huvitavaks, oli see, et ega me tahtsime sinna minna, sest me pidime käima nii-öelda selle küla, mille lähedal asub selle linnavalitsuses. Paneme seal nimed kirja, kes seda soovivad külastada ja siis meile anti kätte kimp võtmeid. Et esimene võti teeb lahti mingisuguse suure autovärava, teine teeb lahti mingisugune vahepealse värava ja kolmas siis teeb selle nii-öelda selle surnuaia või selle, selle monumendi nagu lahti ja öeldi, et noh, et kui te toote selle võtme tagasi, et siis pärast kui mind ei ole kohal, et vaadake, jätsin selle puust ukse sees suure linnavalitsuses ukse sees on sihuke väike auk, et laske need võtmed lihtsalt sealt sisse. Et noh, seda võib-olla ilmet kirjeldab seda inimeste kogust, kes kes seda paika külastavad või kes üldse siin Põhja-Peruus käivad, et, et neid on nagu tõesti tõesti vähe. Millega jõuakski tegelikult järgmise teemani. Et mitte ainult vanad kultuurid, vaid ka loodus on see, mille pärast tasub siiakanti tulla. Ja tahtsin natuke küsida sinu käest Kaupo kohta joa kohta. Et mõtlen nii palju sissejuhatuseks, et see juga avastati 2006. aastal või noh, avastati nii-öelda läänemaailma jaoks, et minu vanas vanas Peruu raamatus võib olla väetisi ei olnud seda üldse sees ja mis teeb huvitavaks, on see, et ta on maailma väidetavalt siis kõrguselt alguses arvati, et on kolmas siis arvati, mõõdeti seal üle midagi siia vasakule, paremale öeldi, et äkki on ikkagi seitsmes, nüüd võib-olla osad ütlevad. 11. noh, minu jaoks võib-olla see ei olegi nagu tähtsust, ei oma tähtsust, et minu jaoks need numbrid nii palju ei, ei loe, aga, aga igal juhul ta on 771 meetrit kõrge, et on nagu noh jah. Kõrge. Aga seda käib samuti vaatamas. Ühesõnaga siis kui meie käisime seda vaatamas peale meie oli too päev ainult kolm Lääne turisti ennast kirja pannud, seda vaatama, et noh, samuti ta ei asu kuskil nii-öelda bussisõidu kaugusel bussiga sõitma mööda kruusateed mäe otsa ja siis veel kõndima kuskil kaks tundi, et sinna ligi saada. Aga sulle, ma ei tea, inimese rändaja fotograafina, mis sa sellest paigast? Jah, et, et isegi raske öelda, et mida, mida sa arvad, on ju, et see nagu nagu kõrged mäed, suured mered, kõrbed, jõed, joad, kosed, need on midagi sellist mille puhul sa saad tunda ennast väga õnnelikuna, et sul on võimalus neid näha, et sul on võimalus eksisteerida millegi nii suurega koos, et selles mõttes isegi mõnikord tunduvad sõnad üleliigsed. Et see, see see kohta selles suhtes ei erine nendest paljudest teistest loodusväärtustest või loodus looduspaikadest, et ta on täpselt samamoodi eriline ja nagu sa ütlesid, Ta on kõrgejuga. Ma ei, ma ei oska seda nagu sõnadesse panna, et selles suhtes, eks kõik inimesed on mõnda juba näinud, et Eesti ei ole just kõige rikkam paik jugade poolest, aga, aga miks, miks ta tegelikult on väga-väga mõnus ja tore koht käia, on see, et et see matk ise on hästi nauditav, et sa mitte ei lähe kuskil koledast kohast selleks, et jõuda jõuda ilusasse kohta, vaid et sa saad nautida matkates igat sammu. Ja Peruu turism on selles mõttes sellises huvitavas faasis praegu et see palve kukkuda nagu nagu ühele või teisele poole, et nende mõnede väga kuulsate vaatamisväärsuste puhul on see palju kukkunud väga valele poole, ehk siis riigile on saanud nendest sellised väga suured ja tõsiseltvõetavad rahaskeemid. Teisest küljest jällegi just nimelt need mõningad vähe käidud kohad, kuhu on võimalik sul sisuliselt küsida linnavalitsusest võti, nagu sa ennem ütlesid, on, on äärmiselt meeldivad, sest tegelikult oleme ausad, et see inimene, kes selle võtme küsib, see inimene suhtub sellesse kohta juba kindlasti äärmise lugupidamisega. Et need inimesed, kes lähevad ja lõket teevad, muusika mängima, panevad kivi peale oma nime sodivad ja ma ei tea, mida iganes veel teevad. Et need inimesed tegelikult ei lähe sealt seda võtaks püsima, nii et mõnes mõttes on see päris selline hea hea nagu lakmuspaber, et mis inimesed sinna jõuavad, mitte jällegi nagu miinus või teise poole pealt on see, et näiteks sedasama kohta juurde, kui me seal paar aastat tagasi käisime, siis oli sinna veel veel veel hulka raskem pääseda. Ja tänaseks on sealjuures juba üks selline päris ilus ja läänelik Kuu maitsega ehitatud hotell mis kindlasti suurendab hästi palju seda, seda inimeste hulka, kes sinna tulevad ja kas sellest paigast teavad. Samas on loomulikult neil täpselt sama suur õigus, õigus seda nautida ja vaadata kui, kui kõikidel teistel, et ühesõnaga minu jutu mõte on see, et Peruu on selline väga huvitav mikstuur hästi paljudest erinevatest asjadest, et kui ärgata pühapäeva hommikul üles ja vaadata, kuidas linna keskväljakul käib paraad ja lastakse selliste puhkpilliorkestrimuusikat koos väikese sünte Casio süntesaatorilisandiga ja ja peetakse kõnesid, tõmmatakse lipumasti ja nii edasi siis, siis sealt tuleb niisugune niukene sots sotsialismi, et Lõuna-Ameerika sotsialismiaegse sisse ja samas teisest küljest, et on ta äärmiselt kapitalistlik, ehk siis iga mees ja, ja mõnes mõttes väga liberaalne, et iga mees üritab nagu sealt raha teenida, kus võimalik. Nii et, et ma arvan, kõikide nende loodusväärtustega, ma loodan, et, et Peruu riik teeb õigeid otsuseid, et need loodusväärtused säiliksid, et nad oleksid mõõdukalt hästi ligipääsetavad ja nendest ei tehtaks lihtsalt selliseid tuimasid rahamasinaid. See ongi võib-olla mõnus koht rääkida veel veel ühest ägedast matkast, mille me tegime ja see koht, mida me külastasime. Ühesõnaga, kohalik kogukond on sellele nimeks pannud lakkum Koona noh, keegi muidugi ei tea, mis selle koha nimi päriselt oli, need on taaskord vanad poiade varemed. Aga selle tegi taaskord minu jaoks väga spetsiks või väga-väga eriliseks see, et kui matsu vitsu on suures osas isegi nüüd taas üles ehitatud kivid üksteise otsa laotud ja loodud see pilt, mismoodi ta siis kunagi välja nägi, Guelappis see protsess nii-öelda alles käib, puhastatakse neid vanu varemeid ja noh, mõnes mõttes on seal muidugi tore, seal võib tekkida suurem pilt siis tänane Kongoona sinna tuli meil taaskord sõita mikrobussiga, natuke aega mööda kruusateed mäest ülesse ja siis astuda kuskil kaks tundi mööda siukest mudast rada. Jällegi veel kord mäest ülesse ja siis me jõudsime sellisesse kohta, kus no mis oli täiesti puhastamata selles mõttes, et said täiesti, need varemed olid niimoodi, nagu nad olid sinna jäänud 500 ja rohkem aastat tagasi täiesti võssa kasvanud, suuri puid täis, aga sellegipoolest on seal hoomatavad ilusti näha, need vanad chapoyade ringikujulised elamud, seinad, vanad mustrid on, on nende peale joonistatud ja, ja seal noh, me olime täiesti ainult meie meie inimesed nii-öelda ihuüksi ja et seal ei käi praktiliselt mitte kedagi. Ja noh, ainuke, keda me seal nägime, oli see külamees, kes kõrval oma oma lehmi karjatas ja sellel kohal noh, ei tea, kui palju ta hoiab silma peal või kui palju mitte et see on iseküsimus, aga siis oli veel maksta selle selle kahenägemise eest, aga et mul tekkis nagu täielik selline Indiana Jonesi tunne selles mõttes, et nagu täpselt see tunne, mismoodi ma tea, Irambingam võis tunda, kui ta nägi esimest korda matsu Vitsut 100 aastat tagasi või mismoodi nagu mis, mis tunne on nii-öelda taasavastada või leida selline kohtlejad, vanad inka varemed ja just see üksildus inka, vabandust, täitsa pojad. Ja ja just see üksildus ja, ja üksindus pani mind nagu võib-olla isegi rohkem mõtlema nende inimeste peale, kes või selle kultuuri peale, keda enam ei eksisteeri. Kui see, kui ma näen kuskil, ma ei tea, kas või muuseumis, siis keraamikatükke ja suured antropoloogid arheoloogide juttude juures, milleks seda kasutati, või niiet et ühesõnaga tunnetuslikul tasandil mul nagu. Tekkis tekkis elamust. Aga Kaupo, lähme natukene maisemakse, tuleme natukene ajaloost siia ja praegu. Et seal lappis oli ekstädi, kelle käest ostsime keedetud maisitõlvikut, praetud banaani ja õli sees küpsetatud kartulit munaga ja ta pidas oma sellist tali oma tallisele Guelapi kindluse, kuhu siis nüüd varsti oodatakse suurte suure hulga turistide saabumist sinna sissepääsu lähedale, kuhu läks tema nii-öelda krundi piir oli sinna teinud siis omasele sellise väikse müügikioski ja pannud sinna juurde Peruu lippu ja kirjutanud sinna sildi peale, et vot see on nüüd minu, esiisade maa ja, ja keegi ei tohi seda minult ära võtta. Me rääkisime natuke sellest, räägime veel, et miks, miks selline asi toimub ja miks, miks on see tähtis. Ma arvan, et siin üks puudutada nagu kahte nüanssi, et esimene on see, et eks üldse Peruu riigi kui sellise nagu kohalolu inimese jaoks. Et tegelikult ikkagi, kui me vaatame Peruu ajalugu, siis see on erakordselt verine, erakordselt vägivaldne ja sellised ka moodsa moodsa ütleme siis nagu juba juba 20. sajandi riigi. Ja sellise identiteedi juurde kuuluvad ikkagi sellised sõjalised konfliktid. Ja siis, kui me vaatame nüüd ütleme üks 50 aastat tagasi, siis me näeme ainult ühte suuremat siis sellist, kuidas öelda sellist noh Ma ei tea, sotsialism ei ole nagu päris õige sõna, aga selline, selline tegelikult nagu täna on juba sõnal populism nagu uus tähendus, aga ütleme siis nagu üldises vanas tähenduses populistidest juhte, eks ju, kes praktiliselt kõik on lõpetanud vanglas pärast seda, kui nende presidendiks olemise ametiaeg lõpeb. Ehk siis see arusaam riigist inimese enda vaatevinklist on üsna palju erinev sellest pidamine Euroopas me arvame, et meil on mingid õigused, me peame väga pühaks oma nii-öelda inimõigusi ja, ja õigusi oma vara kohale ja nii edasi siis see kõik on, on Pruus ikkagi veel alles päris lapsekingades. Ja seesama tädi on ühest küljest nagu hea, väga hea sümbol sellest, et võib-olla 10 aastat tagasi ei omanud tema maa ega tema kodu mitte mingit nagu tähtsustega väärtustes ei huvitanud mitte kedagi, sest et lihtsalt sinna kui lappi viis üks väga aukliku ohtlik kruusatee, kus toimusid maanihked, inimesed said surma, seal käis mõni inimene päevas parimal juhul, eks ju. Kui on kümneaastaku plaan paika pandud, ehitatakse sinna uhked hunniku lööri, oodata on, on lausa juba neljakohaliseks muutuvat turistide arvu päevas ühel ühel hetkel siis selle proua maanon ühtäkki muutunud väärtuseks väärtuseks väga mitmel erineval moel, ehk siis tõenäoliselt spekulatiivne väärtus, et keegi nii-öelda proovib selle maa ära osta ja seal riigilt näiteks midagi välja pressida selle maa eest. Teisest küljest riik ei ole siin selline viisakas partner inimestele nagu võib-olla ka meie oleme harjunud, me võime kritiseerida oma riiki, aga ma arvan, eluga võrreldes on meie, meie riik siiski väga viisakas partner, ehk siis ka riik võib testi julmalt tulla lihtsalt buldooseriga osa majast üle sõita ja, ja öelda, et nüüd see on siin Peruu rahvamaa, eksju kolmandast punktist tuleb siis nii-öelda selle proua enda vaatenurk veel sisse, et kui nüüd äkki minu minu aiast käib läbi iga päev ekse 1000 inimest, et mina nagu sellest kasu saan või miks mina seda pean nagu taluma vaatama ja, ja siis ongi selline naljakas kombo, kus see proua, kellel säravvalged, proteesid ja kõige mustemad käed maailmasse samal ajal on pannud oma aianurka üles grilligrillid seal lõkke peal banaani pakub täiesti selliseid tema nooruspõlve, mis väga autentsed nii-öelda suupisted nagu siis tõesti rasvas praetud kartul, muna aga või, või, või siis banaan drillituna või kolme vilja sai ja nii edasi, nii edasi. Et tegelikult see oli kõige iroonilises mõttes tuli kogu aeg koelapi kõige autentsem elamus. Autentsus tuli väljakohast, kus absoluutselt ei osanud seda oodata. Nii et see on tegelikult sümboolse tähtsusega, on see proua, kes seal, kes seal kõrval oma oma praekartuleid müüb ja see autentsus selles mõttes ongi hästi põnev teema, et ühtepidi seda autentsust inimesed ju tulevad sinna veel appi saama, aga see võib tähendada ühel hetkel seda, kuna Peruu riigis üldiselt see maaomand ei ole päris sama nagu meil Eestis, et et meil on paber ja vot, et see meie moa ja siia nüüd oma tuba oma, lubage käsen poon ja lasen ja tõmban tara ette, et siin on tihti need piirid, lähe, hägusamad ja ja see sinu maa võib tähendada seda, et sul on mingi suuline kokku mingi kogukonnaga või mingi ma ei tea, pealiku või külavanema ka, et see on sinu maa, et seal ei pruugi tegelikult olla üldse mingeid pabereid. Ja nüüd, kui see turistide hord hakkab liikuma, siis see võib proua jaoks tähendada, et tuleb ühel hetkel keegisugune, mingisugune teine hoidža ja ütleb, et vot, aga ma tahan siia lükata püsti hoopis mingisuguse suure suure ettevõtte hakata siin suures koguses hoopis neid muna kartuleid müüma ja see ja see proua võidakse ajada sealt minema, millest ongi nagu jube kahju, et see oligi näha seda tema nii-öelda võitlust või tema nagu seisukohta, et, et minu esiisad. Ma tahan nüüd saada siit nii-öelda seda, mida, mida, mida see ajalugu mulle võlgneb või no ühesõnaga ta ise ka samamoodi taasloob seda mitte seda müüti, aga ühesõnaga kasutab ära, sest ajalugu, seda olukorda selleks, et noh, lihtsalt, Et kui küsida nagu niipidi, et, et kellel on siis sellele maale kõige suurem õigus, et kas kas inimesel, kes on seal 80 aastat elanud, eks ju, või siis Peruu rahval, kellel on äkki tärganud armastus turismiarmastus oma oma kodumaa vastu ja kes tunnevad huvi, tahavad külastada teatud objekt. Nii et selles suhtes vaieldamatult sellel tädil ongi inimlikult võttes kõige suuremad õigused, aga lihtsalt alati, et need inimlikud kvaliteedid ei ole need, mis võidavad ja tegelikult ma ei mäleta, kas me eelmise nädala saates selles sellel ka põgusalt peatusime, siis seesama probleem on ju tohutult võimendatud kujul Amazonasele, kus, kus samamoodi maaomand kui selline ei eksist sisuliselt ei eksisteeri ja kus on siis maavarad, ehk siis kõikvõimalikud naftapuurimise kullakaevamise, mis iganes varude nii-öelda ekspluateerimise kontseptsioonid saadaval ja, ja ainukene inimene, kes sellest kõige rohkem kaotab, on ikkagi see inimene, kes seal tegelikult on elanud ja tema, tema isade maa, eks ju. Nii et, et selles, kas see on üks nüanss, miks Peruu on huvitav riik ja kui me vaatame tegelikult Peruu majandus kasvab, Peruu valuuta on tugev stabiilne isegi olukorras, kus ümberringi tegelikult kõik suured võimsad majandused kõiguvad, siis pruul on, on võimalik probleeme vaikselt lahendada, kuigi Euroopas tihtipeale me näeme ainult seda nii-öelda seda musta poolt seda kõverpeeglit, kuidas indiaanlased piketeerivad ja kuidas vihmametsa raiutakse, siis ma arvan, et, et seda probleemi või seda probleemide rägastikku ongi väga keeruline lahendada ja, ja, ja mitte alati kõik lahendused, mis meile nii-öelda Euroopas tunduvad üheselt halvad, ei pruugi alati olla nagu nagunii mustades toonides. Jah, ma lisaksin kesin, et Peruu nii-öelda ametlik seisukoht on see riiklik seisukoht, poliitika on see, et Peruu maavarad kuuluvad nii-öelda kogu rahvale, mitte siis nendele inimestele, kes selles piirkonnas juhtuvad elama ja see siis annabki neile selle moraalse õigustuse, siis neid põlisrahvaid siis nii-öelda selle maavarade rikaste kohtade pealt lihtsalt minema ajada. Muidugi kuidas raha pärast nagu rahvani jõuab, see on nagu eraldi debati küsimus. Aga inimestest rääkides tegelikult nüüd siiasamma mägedesse tagasi tulles tahtsin ühe loo rääkida veel ja võib-olla rehabiliteerida ühte teemat, mida ma ka eelmises saates puudutasin, kui ma rääkisin natukene natukene Peruukaid ka kirusin nagu lihtsalt oma kogemuse põhjal, mis läheb Peruukate väärtushinnangus nii-öelda minu väärtushinnangutega vastuollu vahestadega konflikti sattunud, siis nüüd oli selline olukord, mis minu jaoks ei, täiesti nagu üllatav, et et me jõudsime siia siiasamma, leeme hambasse. Mikrobussiga leidsime selle mikrobussi paar päeva tagasi. Juhi nimi on Carlos. Ja kui me jõudsime siia kohale, siis Carlasel tuli mingisugune jama vahel. No ühesõnaga, me peaksime homme temaga siit edasi sõitma kahmarka poole mööda, kas ka väga kitsast ja huvitavat teed ja sellest võib-olla hiljem. Ja Carlasel tekkis mingisugune teema ja ta ütles, oi et ma pean minema chachapoyased tagasi ja noh, ma sain aru, nii palju kõrvalt kelguta telefonil rääkistel päriselt tekkiski mingisugune teema, et tal oligi mingisugune kriisiolukorda lahendama. Nüüd iga teine inimene oleks mõelnud välja mingisuguse vabanduse ja öelnud, et sorry, diil on katki jätta, et ma pean ära sõitma, et hea küll seda, seda mingit pead omale uue bussi leidma ja oleks kadunud siis Carlos ütles, et vot ma pean tagasi minema. Aga vot mu buss on siin, siin on tema võtmed, siin on tema dokumendid, te saate sellega teha siin oma matkasid oma ringi sõita, hüppas ise kollektiivo peale ja nii-öelda läinud ta oligi. Ja noh, selles mõttes, et mina elu sees ei oleks oma autot jätnud inimesele, keda ma kaks päeva tunnen. Ja Peruukaid teades võiks öelda, et nagu mitte ükski pruukas siukest asja ammugi ei teeks, liiatigi auto on tema nii-öelda ainukene elatusvahend ja sissetuleku allikas ja nii edasi. Ja mees ütles lihtsalt nii-öelda omal initsiatiivil, mitte et ma oleks talle nagu peale põrganud, et oioi, mis on need teed ja kuidas niimoodi ära lähed, ütles minu jaoks on kokkulepe, on kokkulepe, näed, mu auto on siin, usaldan sind ja umbes, et tulen homme õhtul tagasi. Siis ma tahtsingi nendest samadest teedest tegelikult natuke veel rääkida, et et kui näiteks on suur vaatamisväärsus Boliivias andides on selline asi nagu surmateed Camiinodel, Vuelta inimesed käivad seda, noh, vanasti saigi seal palju inimesi surma, sellepärast et autod kukkusid, kuristikud hästi kitsas ja, ja veotad sõitsid seal mõlemat pidi. Sest tegelikult on kõik kandid nii Boliivia, Peruu, Kolumbias, Argentiinas, selliseid surmateid on selliseid nii-öelda surma teid tegelikult siin nagunii-öelda igal sammul, et me oleme siin nüüd mitme päeva jooksul sarnastel teedel sõitnud ja, ja ka homme, kui me hakkame sõitma üleandidega Hamarca poole, me ühte sellist teed. Sõidame. Et, et eks need surmateed on ka jällegi tavaliselt ristitud nende inimeste poolt, kes seal ise ei ole sõitnud, et et see on jälle selline naljakas asi, mille. Mis seal selle reisimise fenomen, et inimestele meeldib ennast aegas natuke uudistada ja tahaks, tahaks, et oleks natukene hästi natukene hirmus, aga samas mitte väga ohtlik. Ja eks nende teede see selline noh, legend või müüt on ka natuke karmim, kui nad tegelikult on. Aga, aga selles mõttes seesama tee, kuhu me homme läheme, siis sõidame üle mägede. Siit leiab hambast ka markasse, seesama tee on tõesti olnud väga ohtlik, et tal olnud ohtlik mitmel põhjusel, esiteks ta oli äärmiselt kitsas kruusatee. Teiseks, kui me mõtleme, milliste vahenditega sõideti siin veel viis aastat tagasi sisulised viis aastat tagasi sõideti siin 30 aastat vanade bussidega, onju ja, ja see on hämmastav, milline, milline progress sind nagu selles sedasama teepildis on toimunud, et esiteks see tee on tänaseks asfaldi all. Teiseks need sõiduvahendid on, on sisuliselt tuli uued, mis seal sõidavad, kuna Peruus on üks selline väga jäik seadus, ma ei oska kommenteerida, kas see on hea või halb, aga pluus ei tohi tuua enam sisse vanemaid sõidukeid kui viis aastat. Mis tähendab seda, et, et sisuliselt mõne aastaga on vahetunud need auto Rimakad välja uute autode vastu ja, ja jätan selle jällegi nagu kommenteerimata, kas see on õige või vale, kuna, kuna oma seisukohta, aga see tee üldpilt on, on hoopis teine ja väärtuseks hakkab saama hoopis see, et seesama tee, selline Bamba kaha markadee on näiteks maailma 100 ilusamad draivi raamatus on selline väärika kirjastuse poolt välja antud raamat, kus on nagu 100 sellist pikemat sõitu, mida oma elus võiks ette võtta, et ega see tee on, on ja seal ei ole sugugi palju teid, Lõuna-Ameerikast ongi kolm-neli tükki ja ka see tee on seal sees, et see on äärmiselt kaunista, laskub sügavale-sügavale uru põhja, ronib serpentiini taas kõrgele üle 3000 meetri ülesse ja, ja pakub väga kauneid vaateid, pakub erinevaid selliseid kõrgusest tulenevad erinevaid loodusvööndeid. Jaa, jaa, tegelikult on ka see tee üks väga eriline ühenduslüli, kuna kui me sõidame näiteks mööda mingisugust Auto pistad kuskil kuskil suures riigis ja neli rida või kuus rida lähevad, lähevad mööda kindlaks määratud rada ja seal ümber on aiad, siis tegelikult ei pakkuse kulgemine meil enam mitte midagi peale selle kulgemise tunda, eks ju, siis see on tee, mis pakub meile rohkem kulgemise näol kui kohalejõudmise näol. Nii et, et ma arvan, et need, need hirmsat teed on võib-olla vähem hirmsat, tänaseks aga on väga, pakuvad väga erilisi sõidukogemuse sõidukogemusi, sõiduelamusi. Minu jaoks ka üks asi on, need, ütleme need kitsad teed, need vaated ja jõudsalt mõnusam, kui saab seal ka peatusi teha ja ma ei tea aeg-ajalt lihtsalt jalakäija ja ma ei tea ülaserva kuristikku vaadata. Lisaks sellele näiteks ka noh, Lõuna-Ameerikas on vahemaad hästi pikad ja tihti tuleb sõita nii-öelda ööbussidega ja meiegi varsti sõidame liima suunas. Ühe sellise ka minu jaoks on need hästi sihukesed romantilised kulgemisega, bussid on mugavad, istuda, laiad. Seal on niisugune mõnus vaikus, lased istme alla, paned klapid kõrva ja noh, ütleme lennukiga sõites 12 13 tundi ajal ikkagi natukene piin, et kuidas see nüüd üle elada ja jalgu seal liigutada, siis siis need bussid on ütleme, mugavus on pigem nagu lennuki nii-öelda esimene klass. Ja lisaks on see, et sa ju näed aknast välja kogu aeg ja sellega öine kulg on minu meelest hästi-hästi romantiline ja annab lisaks sellele ka nendest vahemaadest õudsalt hea ettekujutuse, kui sa lennukiga lendad, kuskilt põksti oled 1000 kilomeetrit läbinud ja ööbussiga, on sul seal või, või noh, või päeva pidama bussiga võtab sul see sama sama vahemaa aega, seal ma ei tea, 10 12 15 tundi, siis see tegelikult annab sulle ka tunnetuslikult tasandil sellise mõnusa ettekujutuse, kuid tohutud maa-alad tegelikult on ja, ja, ja kui suur see maan enne kui me sõitma hakkame, kaupa äkki räägime paari sõnaga ka veel sellest külast, kus me praegu oleme. Et me eile käisime siin öösel korraks jalutamas ja nägime paari pulli asja, et äkki räägime sellest ka. Ja et eks eks igal paigal, mingi oma vaim ja alati sa otsidki erinevates kohtades käies proovid tunnetada, et milline paik sind kõnetab ja ja milline võiks olla selle mõne mõninga paiga koha tunne või koha vaim, eks ju, seal ime Bamba on. On, on tõesti siin omapärane, et tegelikult on tegu sellise pisikese koloniaalasulaga väga ilusas kohas kõrgete mäetippude vahel kiiresti voolava mägijõe kaldal ja kui me esimest korda siia saabusime, siis näiteks oli olnud selline tugevam sadu, veidi pikem sadu ja näiteks keset linna põiki mööda ühte linna kahest peatänavast voolas jõgi ehk siis nagu selline asi, mida üheski suuremas linnas nagu eriti hästi ette ei kujutaks ette, et jõgi voolab läbi linna ja see ei ole kellelegi mingi probleem, et see on tegelikult täiesti normaalne siin ja, ja mis, mis veel võib-olla, et, et see linn on nagu üsna teadlik Oma positsioonist, et ta ongi selline kauge Autbauste selline kauge, viimane asustus kus on olemas mingid teatud riigi tunnused, nagu politsei, mingi Unib, munitsipaali taadi valitsus ja, ja siin ümber on väga-väga palju loodust. Nii sellist metsikut loodust, mägesid kui ka sellist põllumajanduslikku loodust, aga, aga see põllumajandusloodus andides on, on väga ilus ja romantiline, sest et see on tegelikult pigem sellised pisikesed põllulapid, mida siis võib-olla käsitsi või märgade või hobustega haritakse. Ja, ja see, see ei tähenda sellist ohvri kultuurikeskust, kus, kus moodsad traktorid ringi vuravad. Ja selle tulemusena tegelikult, et sureb see linn nagu tavapäraselt õhtul nii välja kui välja üks linn saab surra. Kuna siin koloniaalkülalisi on ka kombeks tõmmata ette aknaluugid, siis sa jalutad mööda sellist koloniaallinnakest praktiliselt täielikus kottpimeduses ei näe mitte ühtegi autot. Ja, ja see, see on väga omapärane või huvitav kogemus ja see on isegi natukene siin Spuki andmist inglise keeles see sõna natuke selline Judistama panev kogemus, kuna sa tunned tegelikult, et et sul ei ole nagu mitte mingit nagu plaan B, et kui midagi peaks juhtuma, siis selliseid juhtub. Et ma lisaksin siia juurde veel kaks episoodi, et esiteks vest läksime, eks ole, süüa otsima ja ainukene söök, mis me leidsime, oli noh, eks üks mingisugune toore kanaliha nii-öelda distributsioonipunkt oli veel avatud ja, ja seda ma ei hakanud nagu esialgu seal põske pistma. Siis me leidsime kõrtsi, kus neli külameest jõid. Noh, ilmselt siis mingisugust suhkruroopuskarit ja kõrtsipidaja oli selline geto, proua, suure laia valge kübaraga, tema lihtsalt magas seal leti taga ja siis peaväljaku ääres konkreetselt kolmas kõrts või teine kõrts, kumb ta siis oli? Kostub lihtsalt ähkimiste puhkemist ja üle ukse sisse vaadates ühesõnaga tõepoolest, sealt saab suhkrupuskarit osta kõrtse lahti. Külamehed istuvad ja vaatavad lihtsalt pornofilme, mis, nagu kostub, kostub kaigub mõnusalt tänavale ja sinna nii-öelda vaikses. Ja mis veel kõige hämmastavam selle juures muidugi me vaatasime üksteisele otsa ja naersime selle üle, aga samas nagu kuidagi ei tundunudki siin nii out of place või kuidagi ebaloomulik, nagu ta tunduks, võib-olla mõnes muus kohas, et sa oledki nagu Peruus jällegi sihukeste asjadega harjunud, et sa vaatad, et mingid asjad ongi kummalised ja võtad seda nagu nagu elu loomulikku osa. Ma mainin veel siia juurde, et ehkki meil kauppaga nüüd kohe sarnast ekspeditsiooni siiakanti plaanis ei ole teha, siis kes ikkagi nende paikade vastu huvi tunned, võid ka mulle kirjutada. Aitäh, Kaupo Kikkas, aitäh, kallid matkakaaslased. Homme me sõidame siis, nagu öeldud, üle andide kaha markasse sealt paari päeva pärast ööbussiga pealinna suunas ning siis juba kalli kodumaa poole. Järgmise saate teeme taas kodustuudioseinte vahel. Suured tänud kuulamast ja kaasa elamast MINA OLEN juhatuseta. Erki saade on reispass ning värske ja vaba on raadio kaks.