Ja me oleme nüüd jõudnud Soome parlamendi eluskonda esimehe riita voosogaineni kabinetti ja meil on võimalus Soome parlamendi esimehele esitada mõningaid küsimusi nii Soome kui Soome-Eesti suhete ja ka tema enda kohta. Alustuseks tänas meie reporter Riita Hoosugainenit võimaluse eest esitada Eesti raadio poolt talle mõningaid küsimuse seejärel päris tema enda tausta kohta. Oskainen on nimelt pärit karjalast, seepärast küsisime, mis tema lapsepõlves on kõige enam mõjutanud tema edaspidist elu. Karjala päritolu on üks minu kandev jõud, teine on aga see, et olen olnud tüdruk ja naine, tõdes riita voosu kainen. Olen sündinud, jäeski Kunnas Enso ess loovutatud Karjala osas üsna ehmatav tra lähedal muide mitte kaugel kohast, kus mu tänanegi kodu asub. See piir on olnud maailmade piir ning praegugi Euroopa Liidu välispiir, sealjuures eriti hästi valvatud piir. Kui me tollal 400000 kannase karjalast tulime, Soome, jäin mina isaga peatuma üsna piiri lähedale. Isa oli metsatööstusfirma Enzo kutseid teenistuses. Tähtis on meeles pidada, et karjalaid on mitu. Tihti aetakse neid omavahel segamini ka Eestis. Praegugi on Soomes Lõuna- ja Põhja-Karjala, lisaks on aga see evakueeritute Karjala, mis on kogu Soomet mööda laiali pillutatud. Karjalaseks ja naiseks olemine on minu jaoks need jõulised otsustavad tegurid, mis minu eluteed on kujundanud. Kooli läksin ma 1949. aastal Imatras ja meil ei olnud tollel mingit muret. Meie eellaste põlvkonnal oli lihtsalt uskumatu jõud. Nad kukkusid nagu kassid jalgadele, kõik nende varad olid veel teab kus tee peale jäänud. Aga nad kogunesid raudtee äärde ja lõid seal endale uue kodu. Nõnda on see toonane meie nõrkus pöördunud nüüd meie jõuks soome keel on teile väga tähtis. Olete õpetanud soome keelt ja hoolitsenud selle positsiooni eest. Missugune on soome keele positsioon oma riigis ja kogu maailmas. Küsisime edasi. See positsioon on hea, meil oli eile välissoomlaste parlamendi istung, oli huvitav tähele panna, kui palju tugevamad olid oma keele ja kultuuriharrastuses välissoomlased kogu maailmast olid siia kogunenud soome keele positsiooni üle. Euroopa liidus tundis nii mõnigi algul muret ja kahtles, et sellest ei tule kunagi uniooni ametlikku keelt. Aga soome keelt ei ole õpitud kunagi mujal Euroopas nii palju kui nüüd. Soomes on ka murded uuesti ausse tõusnud. Minu oma kagumurre on täiesti kasutuskõlblik. Olen seda oma kodukandi inimestega, sest see on mu südame-emakeel. Soome keeleläheb üldse hästi. Vahel on kardetud, et soome keel närtsib, kuna maaelu sõnavara kaob, aga selle asemele tuleb jõuliselt linnade sõnavara. Meil on väga rikas kirjandus. Kui üldse miski muret teeb, siis ehk see teaduse keelena kasutatakse peaaegu eranditult inglise või mõnda muud suurt keelt. Aga ka soome keelt peaks saama teaduses vabalt kasutada. Kuidas kirjeldaksite soome identiteeti võimalikult lühidalt. Umbes samuti kui sauna sisu sib eelius põhimõttel. Soomlase on tänapäeva maailmas tõeline väärtus, sest soomlasel läheb praegu hästi. Enne Euroopa liitu kardeti, et äkki läheb koos sellega ka iseseisvus ja kaob identiteet. Ütlesin siis, et ei kao ega ole taga kuhugi kadunud. Meie identiteet on pigem võitnud kui kaotanud, kuna nüüd need soomlased, kes on rahvusvahelistes ametites, peavad kindlalt meeles pidama, mida tähendab olla soomlane, identiteedi määratlemine soomlaseks olemise üle uhkust tunda, see on õigem Ratlus. Me rõhutame väga tugevalt seda, et Soome ühiskond on teabeühiskond ja ühtaegu sotsiaalne heaoluühiskond. See on erinevus näiteks samasugusest teabeühiskonnast kui Ühendriikides mingist California, Silicon Valley'st. Oma ideid oleme ka mujal maailmas levitanud Jaapanis, Koreas, Hongkongis. Just äsja tulin Ladina-Ameerikast. Kõikjal on meid kuulata väga tõsiselt ja see tekitab üha rohkem uhkust. Kui Soome sai Euroopa Liidu liikmesriigiks, kas siis Soome positsioon maailmas sellega pigem tugevnes? Täiesti kindlasti, ütleb RiToosuv ainena. Ma saan aru, et te olete sülasti ülbe, Soomestada. Kas võib öelda, et te olete väga uhke Soome üle? Jah, ma olen, tõdeb Parlamendi spiiker. Aga ma arvan, et see ei ole tulnud tasuta. Meil on oma geopoliitilises situatsioonis olnud nii rängad eeldused, et me lihtsalt peame olema rahul, sest meid on vaid 5,2 miljonit. Riigi territoorium on üsna suur. See peab olema tervenisti asustatud ja palju otsinguid, et regionaalselt asju korda seada. Ehitada kasvukeskusi, et need omakorda arendaksid ümberkaudseid alasid. Te olete esimene Parlamendi spiiker, naine, aga teist ei tulnud siiski esimest naispresidenti. Ehk olid teie konkurendid vähem naised, presidendikandidaadid. Esiolutsi ei, seolutses võivad meile meile, Todisesti oli vähenhangaadilanne pooluessamme, sina, sina. Ei, tõepoolest, see polnud põhjust. Meil oli keeruline olukord oma parteis, kandidaatide ülesseadmisel. Minu kandideerimine, mille võtsin omaks kohusetundest, oli ääretult lühike ja sugupoole küsimus polnud selles üldsegi otsustav. Soomes oli lihtsalt naispresidendiaeg kätte jõudnud ning Halonen valiti ja see oli hea. Mina polnud sugugi halb kaotaja, kuid mu kampaanias olid kriitikaväärsed kohad. Lõpptulemus oli õiglane, kuid toetusprotsendid polnud adekvaatsed. Edasi küsis Mart, kuidas on soomes suguline võrdsus nii hästi teostunud. Meil läbiv sugupoolte võrdsus kogu ühiskonda, see on pika arengu tulemus. Soome naised said esimestena maailmas koos meestega üldiselt hääle ja kandideerimisõiguse. 1009. seitsmendal aastal oli 200-st valitust juba 19 naist. Me peame täna rõhutama meeste ja naiste koostööd ja võrdõiguslikkust. Me ei oleks Soomes teostanud tänast sotsiaalset hariduslikku ja muud võrdsust, kui oleksime meeste ja naistesektoreid eristanud. See on olnud hea koostöö. Ka soome mehed hääletavad naiste poolt, nii et nüüd on meil 200-st saadikust naisi 75. Meile tuleb sageli välismaa külalisi mehi, kes küsivad siis, kui neil on, vastas Helsingi ülemlinnapea Eeva-Riita Siidonen. Seejärel lähevad nad suurima maakonna maavanema Tuula linna ilma juurde. Seejärel tulevad siia parlamenti, kus ka rahandus ja põhiseaduskomisjoni esimehed on naised, nagu minagi. Siis lähevad ehta presidendiga tema, kes jällegi naine, siis küsivad nad, kus on teie mehed? Ma vastan selle peale, et meil on küll mehi ja väga tublisid mehi, aga meil on läinud asjaolud nii ja neisse ametisse on valitud just naisi. Hääletusega on valitud ametikohtadele naisi, aga seal, kus otsustab raha, seal on ikka mehi rohkem. Edasi uurisime, kas proua voosugainen on kirjutanud ka raamatuid. RiToosu kainen vastas, et ei ole niivõrd ise kirjutanud, kui on kuulunud töörühmadesse, kes on teinud ühtekokku viis õpikut. Siiski tõdeb ta, et on ka ise kirjutanud raamatu Lie huva Liegin vaar asi mis tegelikult oli kõnede ja kirjade kogumik, mis ilmus 96. aastal, kuid millest kujunes kauaks bestseller. Osugaise sõber ja endine rahvasaadik Aino Suhala kirjutas ka raamatu, mis ilmus kuu aja eest. Alguses tõlgendati seda poliitilise teosena, mida see pole, pigem psühholoogiline inimeste sõprusest jutustav raamat, nagu suvalise ütles tervikliku inimlikkuse ülistuslaul. See on uurimus minust, mitte lihtsalt minu biograafia raamat. On äratanud huvitavaid diskussioone. Mind on sellega seoses intervjueeritud raadios. Ehk tuleb pärast märtsikuud aega ka ise kirjutada pikemat teksti. Kõik juba küsivad, mida ma nüüd tegema hakkan, kui ma enam ei kandideeri. Kui ma olen juba teinud vähemasti kaks erinevat karjääri ning kolm erinevat elu on olnud selja taga. Ma ootan nii-öelda seitsmendat elu. Mult küsitakse, kas hakkan tegema väitekirja või lähen europarlamenti või kirjutan raamatu. See kõik on väga lõbus, aga ma olen planeerinud vaheaasta ega tee praegu mingeid konkreetseid plaane. Te olete ka suur kultuurisõber, sealhulgas soome kirjanduse austaja, kes kirjanikest on teid enim mõjutanud? MINA OLEN kirjelisulise seati Torre madin ja tehnutudki Helmanistatudki ukseni minna kandist Voosele nagu naine, millegagi kuvamine ja sale ilminegi. Tunnen. Ma olen ju kirjanduse uurija, olen teinud uurimuse, minna kandist 19. sajandi lõpunaisena. See oli soome kirjanduses tähtis etapp, kui meie kirjandus liitus Euroopa kirjanduse põhivooluga. See aeg on mulle armas. Minna kanti mainisin küll esimesena, aga Alexis kivi on ületamatu. Soome kirjanik. Tahaksin eestlastele reklaamida seda, et Soome rahvuseeposest on tehtud lasteversioon. Olen paljudele meestele, kes peaksid välismaal oskama midagi rääkida kodumaisest kirjandusest. Reklaaminud just seda laste kalev alati. Sama soovitan eestlastele, see on ääretult hästi kirjutatud. Viimane raamat, mida lugesin, oli tšell veste raamat, lang. Ta on väga hea kirjanik. Mainisin teda, sest selles raamatus käsitletakse televisiooniga teeti kui katkendlik, pihustatud, tänane Ameerikalikult tehtud meedia on, uudisedki on väsitavad. Kui vaadata BBC ja CNNi uudiseid, siis BBC on palju etem. Kui tulla Soome, siis Arvi lindi uudised on eriti tasakaalustatud ja head, käsitletakse asjade taustu. Kuid lapsikud televisiooni esineb ka meil üsna palju. See ei anna kellelegi midagi, arvustatakse vaid inimeste riietust ja käitumist. Asjalike idu hävineb kogunisti. Eestlastest on Jaan Kross väga hea kirjanik. Klassikutest peab kiitma ka Aino Kallast, kes on kirjutanud Eesti ajaloost väga häid romaane. Samuti on minu jaoks tähtis kirjanik olnud Herman Hesse, kes on mind palju mõjutanud. Olen palju lugenud ka head Soome, Rootsi kirjandust, see on osa meie kultuurist. Elid, södercraania miga, valdari. Need kaks nime on ka välismaal tun, aga sageli ei teata, et nad olid soomlased. Karjalased pidavat mõistma nalja. Kuidas suhtute sellesse, et teiegi üle vahel nalja visatakse? Mine helis, nistati jeee Kogoogeenhoomast Ainiin. Mine Eisi hauku haava, tee paha koera purs seal niimoodi ei, ei minuga. Ma ei ole kuulnudki neist anekdootidest, aga ega haukumine viga tee, kui halb koer ei pääse purema. Mind need naljad poleriimanud, need kuuluvad iga avaliku elu tegelase juurde. Kui suudad naerda enda üle, siis teemad kunagi ei lõpe. Kui ei oska iseenda üle naerda, siis küllap teised oskavad. Olete sageli esinenud soome-ugri Luze eestkõnelejana ja ka Eesti iseseisvuse toetajana. Tänasel päeval räägitakse Eestist palju negatiivselt. Kas usute siiski, et lõunanaabrist võib kunagi kujuneda normaalne põhjamaine heaoluriik? Meil on väga hea koostöö Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide vahel. Eestile on minu südames eriline koht just keelesuguluse tõttu. Olen jõuliselt toetanud Eestis toimunud arenguid. See ajalooline ebaõiglus, mida Eesti on kogenud, on olnud. Tahaksin Baltimaadele meelde tuletada, et meie heaolu ja teabeühiskond ei tulnud meile tasuta. Meie sõjad on olnud tõsine asi, nagu ka ülesehitustöö. 400000 inimest asustati laiali mööda Soomet. See on nõudnud meeletut tööd. Ja kui minult küsitakse, mis on Soome saladus, siis olen öelnud, et see on TÖÖ TÖÖ ja veel kord töö ning koolitus ja veel kord koolitus. Eesti pääseb kindlasti jalule, kui tähtis on mitte hüljata vaimseid väärtusi, ühiseid kultuuri, kogemusi, neid peab elus hoidma. President Lennart Meri on selles mõttes olnud uskumatult tähtis. Lõpuks edastas Riita Hoosugainen tervitusi oma Eesti sõpradele. Saadan terviseid Lennart Merile ja Toomas savile aga ka nende toredatele peredele, kellega mul on olnud võimalus tutvuda. Ent ka kõigile teistele eestlastele. Raske on kedagi välja tõsta, kui kedagi valiks, teeks kindlasti ebaõiglust teistele. Saadan terviseid kogu eesti rahvale. Meil tuleks üha rohkem hoolitseda ühise Soome lahe mereala eest. Euroopa liidu kaudu võiksime selleks saada ka raha. Meil on tohutult palju ühiseid huvisid, neid peaksime vastastikku toetama. Kultuuriinvesteerimine oleks väga tähtis, et tänapäevast pinnalisust vähendada. Olen seda meelt, et Eesti on säilitanud oma iseseisvuse just kultuuri kaudu, lõpetas Soome Eduskunna spiiker. Riita Hoosu kainen.