Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Püüame jätkata meie kinoblokiga. Ja vahetevahel on ikka ja lubadustest ka kinni pidada, nii et eelmine kord oli meil juttu. Jõudsime ainult mainida üks väga oluline nimi nii kahekümnendatel, pust, 30.-test aastatest ja ka järgnevast perioodist ja selleks oli Veera marjatskaja. Miks ta meie jaoks on veel oluline neid näitlejaid, näitlejanna, see on ju kümneid kümneid sadu ja kõigel me ju peatuma ka, aga kui ka meid huvitavad inimesed just nimelt selle ajastu kontekstis, siis Ta oli ju pärjatud nelja Stalini preemiaga, tähendab seal inimene, kes osales, võttis vähemalt kaudselt osa selles ideoloogilises maailmas, mida Stalin kujundas. Ja hiljem ka tema pärjamine ei lõpe Stalini preemiatega, hiljem saab tast ka Nõukogude Liidu rahvakunstnik ja sotsialistliku töö kangelane. Aga veel kord tiitlid ei tähenda üldsegi seda, et tegemist poleks mitte väljapaistva kunstnikuga. Ja tema sünniaasta on 1906 ja sagedane lugu. Vanaemad ju mõtlevad oma lastele mingisugused karjäärid, nende silme ees on juba tütar, kes on lõpetanud Moskva ülikooli, hädastan saanud teadlane võib-olla või suur spetsialist, aga tütre huvid on hoopis teistsugused. Ja salaja astub teatristuudiosse son vaht Angovi nimelise teatri juures. Ja lõpetab selle stuudio 1924. aastal. Nii et tema karjäär nagu väga paljude hilisemate filmitähtede puhul algab ju teatris. Ja kui vaadata tol aja kriitikat, siis tema puhul mainitakse talle oli omane imeline ümberkehastumisvõime. Nii et ta olevat mänginud vanemaid naisterahvaid, ise veel noor neiu ja publik oli täielikult petet. Nii et kes ei teadnud rolli täitjat, siis võis arvata, tegemist ongi eaka näitlejannaga, aga mängis neid rolle noor neiu. Ja nagu tänapäevalgi väga sageli kuulsus saabub ju siis üldrahvalik kuulsus, kui näitlejad on võimalik näha kinoekraanil tema pool täpselt samuti teeme, ja see film, mis tal toob üle Nõukogude liidulise kuulsuse, ülevenemaalise kuulsuse, Ongi komöödia, mida me mainisime ja see on juurdelõikajad, tor šokist. Ja keegi meie kuulajatest seda filmi vaatas, siis tuletan meelde v vaadanud natukene ka sellest filmist, rääkisime, seal mängib ta seda armsat tütarlast, kaatiat, publiku seas väga suur mälu, kõik tunnevad talle ju kaasatama õnnetu. Ja siis, kui ta seda rolli mängis, oli ta 19 aastat vana. Ja pärast seda edukat debüüti juba väga palju igasuguseid ettepanekuid. Ja veel üks väikene detailikene muidugi otseselt ei puuduta tema rolle. Aga olgu ta mainitud samal aastal 1924. enam-vähem samal ajal taga abiellub ja tema mees on tuntud näitleja, lavastaja, juulis avatski ei hakka temal pikemalt peatuma ja hiljem on ta kui tulla nüüd pereelu juurde, siis mitte niivõrd seotud veerama retskajaga ja selles seoses teda ei mainita vaid tema abikaasaks hiljem saab Galina Ulanova tuntud baleriin. Kui aga veel tema perekonnast rääkida pöörama retskaja perekonnas, siis tema pere lugu, millel muidugi praegu ei hakka üldsegi peatuma pikemalt iseloomustab väga hästi seda aega ja me võime nüüd kujutada ette inimesi, kes loomeprotsessis mängivad mingisuguseid rolle, mõtlevad sellele, kuidas oma tööd paremini teha. Ja samas sinna juurde see teadmine meie jaoks isiklikult neid mitte puudutav teadmine. Aga kaks tema venda lastakse maha. Nad on ajakirjanikud. Näid süüdistatakse puhaarini pooldamises ja ka õde on arreteeritud, need žanrid, inimene, tema on teatrilavadel, tema on filmis ja pere lugu on selline tüüpiline kolmekümnendatel aastatele. Kui vaadata, millal ta saab oma esimese Stalini preemia. Nii et ongi näide son 42. aasta sõjaaeg, nii et seesama inimene, kes võtab sult vennad, paneb su õe vangi, jagapsis sulle neid tunnustusi. Nii et 1942. aastal saab ta oma esimese Stalini preemia ja seal teatrirolli eest. Kui nüüd vaadata neid filme, kus Veera Maretskajal mänginud muidugi kõike ei jõua, sellepärast et neid on ikkagi mitukümmend. Ja mõnedes on tal ju ainult episoodilised rollid, nii et teeme mingisuguse valiku ja neist esimesed on veel tungfilmid. Ja ühes neist film valmib 1927. aastal. Ja selle filmi pealkiri on maa vangistuses enam-vähem nii võiks seda tõlkida. Ja selles filmis mängib Veera marjatska lõbunaist. Nagu juba mõelda sellele rollile, siis on arusaadav, et millist perioodi ajajärku see film võis kujutada, see on muidugi revolutsioonieelne aeg. See roll ei ole eriti suur, nii et kõrvalosa. Ja paari lausega, milles film jutustab, tegemist on revolutsioonieelse ajaga, siis loomulikult. Ja seal on üks erru lastud sõdur, kes pöördub tagasi maale, talupoeg. Ja nüüd ta üritab ausad ka oma peret toita ja mida siis film neile ütleb, et see on võimatu. Nii et enne revolutsiooni tööd tehes pole võimalik oma peret toita. Ja nüüd ei jäägi tal muud üle, seal on igasugused episoodid, aga tema naises saabki sisuliselt mõisniku orjatar. Ja ka seda filmi soovi korral võib siis vaadata. Ja kui seda teha, siis mitte niivõrd, sellepärast kui keegi meie kuulates seda soovid. Et vaadata seal Veera marjatskajad selles kõrvalrollis, vaid pigem sellepärast, et pöörata tähelepanu pearolli täitjale sellele marjale ja seda mängib väga oluline näitlejanna, inimene, keda tol ajal Nõukogude maal kõik kinosõbrad kindlasti tundsid ja selle näitlejanna nimi on annasten. Aga kui vaadata hilisemaid nõukogude aegseid käsitlusi, siis teda ju ei leia ja nüüd tekibki küsimus, miks teda pole. Miks ta kaob ära. Aga sellepärast, et 1930. aastal saab ta loa minna mängima täitma ühte rolli Saksamaal. Ja sealt ta tagasi ei pöördu. Nii et jääb Saksamaale. Ja miks ma soovitaksin võib-olla vaadata ka tema fotot, leidsin ka selle. Sellepärast et kui omal ajal sellest on muidugi nüüd möödas päris palju aega. See oli aasta 1935 pöörduti morisse valliee poole palvega, et ta nimetaks maailma 10 kaunimat naisterahvast. Ja vot selle loetellu mõned nimed on ju meile väga hästi tuttavad, näiteks mainib ta Marlen kiitrichid ja Greta Karpod kuid nende seas on ka anna täin. Nii et tegemist on tõesti silmapaistvalt ilusa näitlejannaga ja olgu siin siis ka kohe öeldud, et see ei ole tema päris perekonnanimi, päris perekonnanimi all Sakk selle nime all muidugi ekraanidele esineda natukene keerulisem. Nii et valibelasellasele pseudonüümi. Ja mis toob talle nõukogude maal väga suure kuulsuse ja tuntuse, see on tummfilm, tüdruk karbiga. Ja see film jõuab ekraanidele 1927. aastal. Kas selle filmirežissöör on väga tuntud nimi Boriss Barnett? Ja seda filmi peetakse üheks tema parimaks näiteks filmidest üheks tuntumaks. Ja miks see film on jällegi huvitav ja neid filme on küllaltki palju. See kirjeldab sündmusi, mis paigutuvad näppi aega. Ja vot siit võiks tõmmata paralleeli Ilfi ja Petrovi juurte ja jällegi me näeme seda ideoloogilist tellimust, et oli üks aeg sedasama rep. No võib-olla noorematele kuulajatele sa midagi ei ütle, aga see on uus majanduspoliitika, kui pöördutakse mingis mõttes vanade tavade või vana majanduse juurde tagasi, ühesõnaga mis on jälle lubatud lubatud Ta on erainitsiatiiv. Ja mis on selle tulemus, jälle kauplused, kus on kaubad, jälle mingisugune vabadus, jälle kohvikud, jälle restoranid. Ühesõnaga niisugune mulje, et elu kuidagi normaliseerub lõpp sellele varasema ajadefitsiidis. Nüüd see kõik lõpetada võtaks ja need on vaja näidata seda eelnevat aega, muidugi seal on palju miinuseid, seal on palju kõrvalkaldeid, ei hakka sellel peatuma. Aga seda on vaja kõike demonstreerida negatiivsus valguses ja neid filme on aru pikalt just nimelt, kus sündmused on ajas tagasi viidud. P. Nii et midagi roilis seal nagu ei ole, aga demonstreeritakse kogu seda aega suure suure miinusmärgiga. Ja konkreetselt see film räägibki ühest kübarate poest selle omanikust, jätud jälle omanikud, need on kõik pahad inimesed. Ja mis on siis selle omaniku jaoks niisugune probleem ja see on jälle üks detailikene, mida võib-olla nooremad inimesed tea. Aga nõukogude ajal kogu selle pika perioodi jooksul oli ju reguleeritud ka see, millist elamispinda Neetrid ütles üks inimene, omada tohib, nii et kui sul oli seda pinda rohkem ja seda võis juhtuda kasvõi variandis, et keegi sinu lähedastest sugulastest või sinuga koos elanud inimestest suri sisse nii-öelda pind vabanes ja sinna võis saada paigutatud elama suvaline inimene, kes oli korterijärjekorras ja vastavate institutsioonide otsustasite, et vot seal on vaba pind ja regulatsioon nägiga. Et nende elukutsete loetelu, kellel oli õigus lisapinnale, näiteks teadlased, kuulusid nende hulka ja siis olid teatud metraaž, mis võis olla neil suurem kui üleüldiselt hukkuda kodanikel, no vot selline tookord. Ja need sellel poe omanikul on seda pinda tunduvalt rohkem ja kuidas siis tol ajal toimiti ja hiljem kaks oli kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel üritati sinna korterisse fiktiivselt keegi sisse kirjutada, nagu seal pinnal elaks, siis mitte üks inimene, vaid elaks tunduvalt rohkem inimesi ja seega on kõik seaduslik. Ja nüüdse omanik leiabki ühe noore müüja, kelle ta sinna fiktiivselt sisse kirjutab ja seda noort müüjat mängibki annasten. Ja annasten omakorda jällegi kirjutab sinna sisse ka fiktiivselt, aga mitte niivõrd fiktiivselt noore mehe, kes on maalt saabunud linna piima. Ja siis situatsioonid oleks veel keerulisemaks, kuna tegemist on väga kitsi inimesega poe omaniku variandis siis ta talle rahas palka maksta, aed maksab ühe obligatsiooni, ka aplikatsioon reeglina loteriipilet nagunii midagi ei võida. Aga loomulikult Pilat osutub õnnelikuks ja see müüa siis võidab. Ja vot see on see intriig, millesse film jutustab, ei hakka sellel pikemalt peatuma. Aga selle filmivariandis võib siis anna Stenni näha ekraanil. Ja veel üks film, mida tahaks seoses Hanna-Stenniga mainida on 1928. aastal valminud film minu poeg. Ja nimetada seda filmi sellepärast, et selle filmi saatus on täiesti erandlik. Ja nimelt selle filmilint oli sõja ajal kaduma läinud ja nii arvatigi, et see on lootusetult kadunud. Kuid ootamatult leitakse selle filmi koopia seal, kus keegi ei aimanudki, et midagi niisugust võib välja tulla. Ja see aasta oli 2008 ja leitakse selle filmi pea Buenos Aires Argentiina kinomuuseumis. Ja miks ma tahtsin seda filmi mainida ja seda seika sellepärast vahetevahel vene kinoajaloolased kirjutavad, et tegemist on ühe suurima arhiivileiuga, mis puudutab vene kino ajalugu, on see nii ei ole, nii. Aga igatahes seoses selle sündmusega on siis mõistlik seda filmiga mainida. Ja kui vaadata, millest see film räägib, siis selle filmi süžee on küllaltki ootamatu. Ja võib arvata, et kui nõid paigutada film ajas natukene edasi siis mõne aasta pärast poleks vist mõeldavgi, et taolise sisuga film oleks Nõukogude ekraanidele jõudnud või et oleks antud luba sellise filmi tegemiseks. Milles siis film jutustab ainult paari lausega. Peategelane on naisterahvas, kes tunnistab oma mehele ülesse, et laps, kelle ta on sünnitanud, et selle lapse isa polegi see mees, tema seaduslik mees, jäävad kuidas ülestunnistus tema elu, nende elu mõjutab sellesse film jutustabki, nii et täiesti ootamatusse Nõukogude filmi jaoks, aga aastal piiri peal 1928. Veel üks tummfilm, milles annasten mängis, valmib sellelsamal 1928. aastal. Ja see film kannab pealkirja valge kotkas. Ja jällegi nii, et kui ühe tolle aja filmid viivad meid näppi sündmuste juurde ja need on tavaliselt komöödiad, nihukesed, satiirilise filmid siis üsna palju valmib tol ajal ka filme, mille tegevus toimub enne oktoobrit Laurat. Ja muidugi need jällegi peavad näitama kogu sõda tsaariaegsete elu teatud valguses. Ja selle filmi peategelane on või üks peategelastest on liberaalsete vaadetega kindralkuberner, mida sa Filmsest tahab meile jutustada, et kui inimene isegi on liberaalsete vaadetega ega siis nende konservatiivide ka on ju kõik selge, aga need ka jõuavad rappa. Ja nõel isegi on südametunnistus siis midagi pole parata, see õhustik, maa, ilmselt tsaaririik ei võimalda neil siis neid oma häid soove kuidagi realiseerida. Ja tegemist on eelseisvat tööliste väljaastumistega, kavandatakse väljaastumisi liberalist, kindralkuberner püüab töölisi, venda, et pole vaja midagi sellist, etavad Ta, aga ikkagi see väljaastumine toimub ja nüüd annab ta käsu avada tuli vaatamata sellele, et on liberaal, ikkagi kasutab neid vahendeid. Ja mis siis on seal püssitule tulemus, Surma saavad ka mitmed lapsed, aga kuidas võimud suhtuvad tema tegevus? Ei pööra tähelepanu sellele, et tal olid suured suured südametunnistuse piinad, ta autasustatakse ordeniga ja vot siit tulenebki selle filmi pealkiri, valge kotkas, orden. Kuid südametunnistuse piinad teda ei jätta, nii et niisugune välja pääsema, olukord tsaariaegse Venemaa raamistikus sellesse film jutustab. Ja kuna mõned nendest filmidest, kus annasten mängis Venemaal jõuavad ka välismaa ekraanidele siis ta kutsutaksegi Saksamaale, nii et sealt see minek ja üsna pea on ta juba Hollywoodis, nii et Saksamaal ta pikalt tegutses, sõidab Ameerika ühendriikidesse ja on seal üsna edukas, aga kuna see periood tema elust neid antud hetkel ei huvita, siis sellest eakaga rääkima. Ja tuleme meie peakangelanna, kes meil täna Ali jääramarjad ska juurde tagasi. Ja tema mängib 1928. aastal kõrvalosa ja see on peaks olema vähemalt tema esimene osa juba helifilmis. Seal 20.-te lõpus on juba ekraanidele jõudmas ka helifilmid ja selle filmi pealkiri on maja Trubetsky tänaval. Ja miks seda filmi tasub mainida just nimelt seoses sellega, millest rääkisime, sans satiir, satiir just nimelt sellele ajajärgule, mis kannab nime net, nii et tegemist on puhtakujulise ideoloogilise tellimustööga. Ja selle filmi stsenarist on väga huvitav inimene. Ta oli meil siis, kui oli juttu Stalinist ja kirjanikest son Nikolai Ergmale. Selles filmis kajastatud sündmused leiavadki selles trummi tänava majas, nii et seal elab väga palju inimesi. Kuna tegemist on epiajastuga, siis oleme väikekodanlik seltskond. Ja üks selle maja elanikest on juuksurid, koja omanik muidugi jälle väga halb inimene. Jane Ta otsib endale lühter abilist. Jõudu ja arusaadavalt. Selleks et seda tööjõudu paremini ekspluateerida, peab seal mõni selline naiivne inimene. Ja selleks ongi üks maatüdruk. Ja mis siis on peamine kriteerium, kuidas seda abilistendasele valib, on see, et tegemist ei oleks ametiühingu liikmega säästa ameti, hingake. Neid inimesi kaitsmas ise Sadalt kõike seda välja pigistada, mida see paha omanik tahaks teha. Ja nüüd järsku film lõpebki sellega, et kogu selle maja elanikkond on raba, sellepärast nad järsku saavad teada, et see neiu on valitud koduteenijate ametiühingu poolt ja valitud Moskva nõukokku, nii et nisukene, pettumus, kõik lootused purunevad ja sellesse film ka jutustab. Kui selle filmi puhul on tegemist helifilmiga, siis ikkagi samal ajal valmivad ka ja jõuad ekraanidele tummfilmid. Ja ühes neist võib jällegi näha Veera marjatskajat. Ja see on 1929. aastal valminud film väga omapärase pealkirjaga, nii et kui lugeda ainult selle filmi pealkirja siis ei saagi aru, millega üldse võiks tegemist olla ja selle filmi pealkiri on kaks puldi kaks. Ja hästi lühidalt, milles film jutustab, jällegi viib meid siis alguses revolutsioonieelsesse aega. Aga pärast kodusõjaperioodi ja tegemist on ühe eaka tsirkuseartistiga. Ja kogu see film on niisugune titaktiline lugu, kuidas temas kasvab siis sümpaatia punaste vastu pikapeale isegi nisukene vanem inimene ja inimene, kes otseselt ei puutu kokku võib-olla selle reaalse maailmaga, elab seal tsirkuses, saab aru, et vot see uus võim on ikka väga hea, nii et selline film Kui nüüd tulla nende filmide juurde, mis jõuavad ekraanidele Stalini isikukultuseperioodil, jääb natukene hilisemal ajal ja Veera Maretska rollide juurde siis vast ütleme filmiks Nis toob ta esile. Ta nende näitlejanna seas, kellele neid rolle usaldatakse on 1939. aastal Lenfilmis valminud film valitsuse liige. See film esilinastub 1940. aastal ja kui nüüd mõelda, Meil oli näitleja nimi, naisnäitlejanna ja filmi pealkiri valitsuse liige. Kui ideoloogiatöötajad mõtlesid, millisel kuupäeval oleks ikkagi paslik see film ekraanidele tuua 40. aastal, siis vali langeb arusaadavalt kaheksandale märtsil kui oli rahvusvaheline naistepäev ja väikese kõrvalpõikena seisu meeldetuletuseks fakt, et vaba päev oli see päev kaheksas märts alates 1966.-st aastast, nii et kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Ja film pidigi demonstreerima, millised võimalused on avanenud Nõukogude naiste ees? Muidugi võrdlevalt siis kapitalistliku ühiskonna naistega. Ja selle filmi sündmused leiavad aset 1930. aasta kevadel. On üks armukade talupoeg, tema naine, tavaline maatööline Alexandra. Ja muidugi parteidega määrab ja hakkab edutama ja siis ta seal võitleb kollektiviseerimis raskustega. Ja muidugi on tal ka pereprobleemid ikas isiklik joon peab ju ka läbi jooksma ja millega siis film lõppeb? 1936. aastal valitakse ta ülemnõukogu saadikuks, no meie mõistes siis parlamenti. Nii et filmi pea tegelane ja tema saatus muidugi ei vasta pealkirjas nimetatud võimalusele või toodud välja võimalusele saada valitsuse liikmeks. Sellepärast naise ja tolleaegses Nõukogude valitsus ei olnud ja üldse väga pikalt ei olnud ja need olid väga suured erandid meelde hilisemast ajast tule kultuuriminister furcewakas meil ju ka oli kunagi nii, et konkreetselt selle filmi puhul lihtsalt meile demonstreeritakse, tegemist on otseselt poliitilise filmiga. Millised need võimalused teoreetiliselt vähemalt on. Ja kui nüüd nimetada need filmid, mille täiast Veera Maretska sai Stalini preemia, selle eelmise, seda ei saanud siis neist esimene on 1943. aastal valminud Ta kaitseb kodumaad. Arusaadav, tegemist on sõjaajaga. Nii et siit ka vastav temaatika. Seal on peadegelanne, kes kannab nime proskofja. Ta lahkub metsahnjat, hakkab Spartisaniks, organiseerib seal salga tema initsiatiivil see kõik toimub. Ja hiljem langeb ta sakslaste kätte vangi ja need on hetk, kus kavatsetakse ta hukata. Kuid vahetult enne sõda partisanide rannastuta vabastada. Ja seda Brascofiad filmis mängibki Veera marjatskaja. Ja filmirežissööriks on ka tuntud nimi Friedrich Ermler hilisem Lenfilmi juht ja ka temal on neli Stalini preemiat ja ei taha praegu tema juurde väga pikalt minna. Aga tahaks nimetada kindlasti, et hiljem mitte unustada üht tema filmi, mille eest ta sai just nimelt selle esimese Stalini preemia. Ja see on kahesseerialine film, mida võiks tõlkida või selle pealkirja, kas siis suur kodanik või väljapaistev kodanik ja miks see film on oluline? Sellepärast et kui on jutt ja meil on olnud ka sellest päris pikalt juttu nendest sündmustest, mis leiavad nõukogude maal aset aastatel 37 38 kajajärgul, mida kutsutakse suureks terroriks siis ju selle läbiviimiseks võeti ju pikk ka kõikvõimalikud vahendid ja nende seas ka kinokunst. Ühesõnaga kogu sellega paania ideoloogilises teenistuses on nii kirjanduspoeesia täpsemalt kinokunst teater, kõik need kunstivaldkonna vahendid, mis siis peavad nõukogude inimestele selgitama, millised need sündmused on, mis on laat põhjustanud. Ja selle filmi aluseks ongi ametlik versioon, mis puudutab Kiirovi tapmist Kiirovi tapmisest, me kunagi rääkisime ja rääkisime ka sellest ametist, kust versioonist, nii, et need on vaenlased lähedal kahjurd, kes tegutsevad. Ja see väljapaistev kodanik filmis see ongi kiilov mitte Kiirovi nimega, aga põhimõtteliselt nagu kiirov. Ja see film, kus siis Kirov vaid niinimetatud kiirov tapetakse, suur kodanik seal lõpebki kaadritega, kus nõukogude inimesed seisavad tema haua ääres ja vannuvad selle teo eest kättemaksu. Ilm. Ja see haakubki nende poliitiliste sündmustega, mis nõukogude maal aset leiavad, just makstakse nendele kõikidele kurjategijatele kätte. Ja miks see film on veel oluline või niisugune kõrval väikene seigakene, et see film oligi selleks valikuks, mida eksperimentaalselt üritati ja demonstreeriti esimese teleülekande ajal, et just nemad jällegi mitte juhuslikult valik langeb just nimelt sellele filmile. Ja seda ajastut iseloomustab Kanysokanna seik, kui toimub näitlejate valik, see on ju hirma atmosfäär Con hirmu poolt nakatatud siis ei õnnestu mitte kedagi ära rääkida, et ta nõustuks mängima selles filmis seda negatiivset trotskistist vaenlast, no need on seal mitmeid. No mitte keegi ei nõustu nii et väga suurte jõupingutustega õnnestub siis leida nendesse rollidesse näitleja. Ja mis selle filmi puhul on veel oluline, oleme seda näinud nii kirjanduse teatrivariandis, siinius, stsenaariumisse sekkub isiklikult Stahlil ja vot see on üks moment, millele tahaks tähelepanu pöörata, vahel on niisugune tunne. Ja siis me võime isegi tõmmata mingisuguse paralleeli tänapäeva väljakogusse, kultuuri kunstimaailm on teisejärguline, aga ta ei ole kaugeltki sõda. Et kui ma mõtlema, millega Stalin tegeleb, millised on priorit dieedid, siis me näeme, et selles tema isiklikus valikus, kuhu ta sekkub, on vot needsamad filmid, teatrilavastused, raamatud. Need on ju pingereas esimestel kohtadel. Maailm on muutunud, me oleme unustanud selle rollimis kunstile, on, aga mis siis hoopis teise märgiga. Stalin meile ju näitab, milline tegelikult on. Nii, et seda, võib-olla paralleeli võiks meeles pidada ka, kui me räägime kultuurist, kultuuri rollist tänasel päeval. Muidugi eesmärk, miks Stalin seda teeb, on hoopis teine. Ei hakka praegu enam sellel peatuma. Aga millises õhkkonnas film valmib, olgu selle kohta veel üks näide. Oluline näide seda aega iseloomustav näide võtete käigus, kujutame ette, kuidas truck nüüd töötab, täidab seda ülesannet, valmistab ja toob ekraanile propagandistlikud filmi ja selle töö käigus neli kollektiivi liiget kollektiivi, mis oli selle filmiga seotud, arreteeriti tahaks ja neist kaks lastakse maha. Me võime ette kujutada seda õhkkonda, inimesed teevad tööd ja kaks lastas nahka. Ja et nad olid juba kõik nakatunud, seda kinnitab ka fakt, et filmi kollekti ju ka pidevalt teatab pidevalt mitte nüüd igapäevaselt, aga korduvalt on teatanud ja teavitunud kõrgemal seisvat siis instants julgeolekut. Need kahjurluse juhtumid on leidnud aset ka filmivõtete ajal ja kahjureid on ju igal pool. Ja milles siis olevat väljendanud, et vot öösel nemad päeval lõpetanud oma võtad, aga öösel on keegi kirvega mingit kaablit katki raiunud. Kahjurid on ka seal, kõik on valvsad. Selline oli ju tolleaegne üleskutse. Et film omas märgilist tähtsust ja ka hilisemal ajal siis seda kinnitab veel üks fakt. Kui 20. kongressil paljastati Stalini isikukultus siis ühe näitena, kuidas rakendati selle kuld teenistusse kunst toodi tee 20. kongressil just nimelt see film, nii et tegemist on poliitilise filmiga väga olulise murrangulise filmiga ja kui kedagi peaks huvitama see ideoloogiline töötlus, kuidas nägi välja filmikunstivariandis. Ja kõigis sild kestab neli tundi, nii et vaadata on seda päris tüütu ja raske, aga õppematerjalina veel kord, kui keegi tunneb huvi huvi poliitilise propagandafilmi vastu, siis see võimalus on kodulehel olemas. Ja olgu siis täna lõpetuseks kaasteine film, millest Veera Maretskaja sai Stalini preemia. Ja ülejäänud ju kaks on teatritööde eest, nii et neid ma ei hakka praegu käsitlema. Ja selleks on 1947. aastal film mis jõuab ekraanidele ja selle filmi pealkiri on külaõpetaja. Kuigi see film on siin ja seal ka mõne teise pealkirja all näiteks tunnete kasvatamine. Olnud aega või vähemalt alguses olnud aega ja siin on isegi mingisugune paralleel selle Majakovski preili ja huligaaniga. Jälle on meil üks niisugune õpetajanna ja üks noor revolutsionäär ja siis on suur armastus ja kogus film liid meid Nende sündmuste kaudu kuskilt tsaariajast paarikümne aasta jooksul juba tolleaegsesse tänapäevani, et ta niisugune pikka perioodi hõlma film. Ja täpselt samuti kui on soov, siis seda filmi võib ka vaadata. Ja sellega võikski täna lõpetada, et järgmine kord juba tulla mõne teise näitleja juurde ja tema abil vaadata tolle perioodi nõukogude kinokunsti.