Vasar vasar. Alasile löö, see ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme. Sel nädalal tähistame Loomingu raamatukogu sünnipäeva. Nimelt saab Loomingu Raamatukogu 60 aasta vanuseks ja sel puhul on täna stuudios Loomingu raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm. Tere. Tere. Ning samuti justkui sellise. Alternatiivse vaate esindajana on stuudios samuti lugeja autor ja kriitik Jan Kaus, tere, Jan. Tervist. Ja koos minuga juhib saadet Maarja Vaino. Tere maarjatervist. Aga nagu ikka enne, kui hakkama ja põhiteemal kõnelema, räägime natukene sellest, mida on Eesti kultuuriajakirjandusel veel muidu pakkuda. Maarja, äkki siis sina teed otsa lahti, seal on sirp siin ees jumala. Ja, ja mul on sirp kohe lahti sellise rubriigi alt, mille nimi ongi avalugu ja see on üks pikem intervjuu Ülar margiga, mille on teinud Merle Karro Kalberg. Ja see räägib iseenesest linnakeskkonnast ja linnaruumist. Pealkiri ongi õnn, ei asu ilusas majas ja ega seda, kui on üsna raske võtta, sest see on päris pikk intervjuu. Aga kuna sirbis on juttu ka tehisintellektist, siis loeksin siit ühe väga mõtlemapaneva koha ette sellest intervjuust. Ülar Mark ütleb siin siis niimoodi, et mind liigutas, jaga ehmatas see, kui Elon Musk Bill Gatesi Steveanhokinud tegid fondi tehisintellekti ohtude uurimiseks ja tõid seejuures ühe lihtsa näite. Seal on ventilatsiooniseade, siis võib arvuti ühel hetkel otsustada, et sa segad maja tööd ja lülitada süsihappegaasianduri niimoodi välja, et sa sured öösel hapnikupuudusesse. Midagi pahatahtlikku kasutaja on ise niimoodi programmeerinud ning Moja aju saab aru, et inimene ohustab maja toimimist. Et lugege seda intervjuud, saate targemaks. Jan seal vist oli ka midagi, mida sa tahtsid soovitada. Kas nüüd selles uues tänases sirbis on päris palju huvitavaid lugusid, mis käsitlevad kas otsesemalt või kaudsemalt filmikunsti sedasama artikkel tehisintellektist mille autor on Tiit Kändler sel ta käsitlete just seda, kuidas tehisintellekti käsitlemine uuemas filmikunstis on muutunud ja toob seal väga huvitavaid näiteid siis mulle pakkus kovi Leo Luksi artikkel, kus ta siis võrdleb vendade Strugatskite väljasõit rohelisse siis Tarkovski stalkeriga, mis asi, mis sai siis nii-öelda innustust Strugatskite raamatust või, või tõukus sellest? Ja üldiselt selliste raamatute ja nende Ekroniseeringute võrdlemine on mulle endale väga palju huvi pakkunud. Seetõttu oli seda luksi käsitlust ka väga huvitav lugeda. Ja, ja üks asi H kub mingil määral ka meie tänase vestlusteemaga, ehk siis väikene intervjuu ajakirja värske rõhk kuue kriitikatoimetaja Hanna, Linda Korbiga, kus ta intervjuu lõpus tõstab, tab hea toimetamise küsimuseks mis arvatavasti on ütleme, üha terav, üha teravam, teravam teema ja isiklikult isiklikust kogemusest võin öelda, et Loomingu Raamatukogu on küll üks selline koht, kus toimetamisskulptuur Väga kõrgel tasemel ja palju õnne Hanno endale selle uue ametikohal. Ma ise soovitan sirbist veel sirbi päris alguses olevat Mihhail truunini päevapoliitilist lugu, mille pealkiri on tsitaat vene inimesi solvatakse hüüumärk. Ja selles artiklis käsitleb truunin siis praegu siin mõne nädala eest alanud algatust, mille sooviks on luua uus erakond, mis vist nagu on vene erakond ja vist nagu ei ole just nende selle ebaselguse üle truunin arutlebki ja teeb seda päris huvitavalt, nii et selline tore ja põnev ja aktuaalne lugemine. Aga mulle sattus näppu veel ka tänane õpetajate leht, kus on väga palju juttu keeleõppest ei hakka kõiki artikleid eraldisi loetlema, juhin lihtsalt tähelepanu Martti Kalda sellisele hästi pragmaatilisele arvamusloole keelte paabel Eestis, mida võtta, mida jätta, kus ta võtab, saab järjest läbi kõikvõimalikud keeled, mida Eestis on eri tasemel võimalik õppida ja arutleb selle üle, milline neist on tõesti praktiliselt vajalik ja millistest eeldustest tuleks lähtuda üht või teist keelt õppima asudes. Ja huvitav on ka õpetajate lehe tagakülg, nimelt kirjutab ajaloo oleme Tõnis Liibek siin Raimo Pullati uurimusest tallinlase asjade maailm, valgustussajandil raamat on huvitav ja see artikkel ise on ka huvitav. Ja natukene etteruttavalt, homses Postimehe arvamuses ja kultuuris on samuti põnevat lugemist Kristo kumberg, kirjutab Indrek kohviraamatutest. Rein Veidemann teeb intervjuu Jaan Unduski iga ja helilooja Jüri Reinvere kirjutab essee Eesti märgist. Aga meie läheme nüüd kohe edasi oma põhiteemaga. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, minuga koos on stuudios Loomingu raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamme. Kirjanik, jaga Loomingu Raamatukogu autor Jan Kaus ning ka saatejuht Maarja Vaino ja meie tänane vestlus on pühendatud Loomingu Raamatukogu 60.-le ilmumisaastale. Ajaleht Sirp käsitles seda juba nädala eest, aga et päris sünnipäev on nüüd sel nädalal, siis mõtlesimegi, et ei jäta seda siiski käsitlemata. Loomingu raamatukogus on nüüd ilmunud salajases 1537 raamatut. Mida, mis tähendab, et see on keskmiselt kaks raamatut kuus, aga eri aastatel on see muidugi olnud erinev. Ja kas oskad äkki Riinu nimetada ka mitmes keeles neid raamatuid tõlgitud on, sest et ma lugesin kolmapäevases Postimehes olnud sinu intervjuud Janar alaga, kus ütlesid, et koostööd on aegade jooksul tehtud enam kui 400 tõlkijaga. Jah, tõesti, sünnipäeva puhul me natuke tegime statistikat ka ühte ja teistpidi sest muidu tuleb küll tunnistada, et töötempo on nii kõrge, noh, see, mis sa siin ütlesid, et kaks raamatut kuus siiski väiksele toimetusele on on täitsa väljakutse, et pole aega olnud niimoodi kuidagi mõeldagi, et nüüd mitu raamatut, mitu keelt, mitu autorit aga puhul võtsin natuke aega kokku lugeda, sain tõesti nii, et tõlkijaid on olnud üle 400 kes on kaastööd teinud nende aastate jooksul ja keeli on olnud üle 50. Ja nende hulgas ka igasuguseid huvitavaid, nagu näiteks palgaari, esperanto kõmri, Albaania varsti, samas esimene baski keelest otse eesti keelde tõlgitud romaan peaks ilmuma kevadel. Loomingu Raamatukogu võibki vist selles mõttes ka enda üle uhkust tunda, et päris palju on selliseid keeli, kus esimene sellest keelest eesti keelde tõlgitud raamat ongi ilmunud Loomingu raamatukogus näiteks sinu mainitud albaania keel on ju ka selline. Jah, paraku mõni jääbki viimaseks, näiteks seesama Albaania hetkel ei ole sellele veel järgi tulnud. Aga ma küsisingi selle peale kohe, et kuidas näiteks praegusel ajal on, et ilmselt sellistes väiksemates või ka eksootilisemates keeltest, et kuidas meie tõlkijate olukord on, et kas Loomingu raamatukogul on lihtne leida tõlkijaid väga ütleme siis marginaalsetest kirjandustest või meile tundmatutest kirjandustest või, või ei ole see probleem? See on probleem muidugi, aga see siis käibki koostöös tõlkijatega, et siis tegelikult ongi eeldus juba see, et selle keele tõlkija on olemas ja siis ta kõigepealt räägib meile, et mis oleks väärt tõlkimist ja siis ta on valmis selle ise äraga tõlkima. Nii nii need, nii need haruldased keeled tulevad ja albaania keele tõlkis Kalle Kasema Ismail kad, Aare raamatu. Ja väidetavalt ka ta sellesama raamatu tõlkimiseks näiteks õppis ära selle albaania keele, niiet ei ma tegelikult küsisingi seda puht sellepärast, et mulle nagu ka sirvisin neid aasta käikesite ennem ennem saadet, et kuidas on ja lihtsalt jäi nagu silma, et viimastel aastatel on nagu rohkem olnud just tõlkeid sellistest nagu suurematest keeltest küll tundmatu maid autoreid aga aga just et on olnud pigem Euroopa kirjanduse keskne, et siis tekkiski just see küsimus, et kas, kas on tõlkijatega probleem võetud, kus see niisugune valik on tulnud? Ütleme, vali. Eelkõige ikkagi lähtub ka sellest teksti kvaliteedist. Ja kui kuidagi jääb silma üks raamat või tõlkija soovitab ühte raamatut, mis on ilmselge, lihtsalt puudujääk eesti tõlkekultuurist, noh siis me ta ikka ära tõlgime, isegi kui ta on näiteks inglise keelest. Meil on tõesti viimastel aastatel oleme inglise keelest päris mitu raamatut tõlkinud, kuigi me vahepeal oma väikest vastupanu sellega osutasime, et oligi aastaid, kus ei olnud ühtegi inglise keeles tõlgitud asja, aga no näiteks kiuna Balsi mets, see võiks olla ühes kultuurkeeles olemas. Aga et meil ikka aeg-ajalt satub ka Mosambiigis või Brasiiliast või Argentiinast on näiteks sama. Porches on meil praegu plaanis Vaiklaserclarisli Spector. Vietnami autoreid on olnud, et ikka igasse aastasse, tegelikult satub mõni kaugemalt tulijaga. Aga kuidas te jälgite seda keelte vahekorda, kas te katsute vaadata, et mingist keelest nüüd hiljuti oli, siis sellest ei teeks, või on see mingi või on mingid muud kaalutlused tähtsamad? Nii nime muidugi kaalu kaalumägi ja siis meil on sellised ootejärjekord, et kui ikkagi tulevad head pakkumised, siis me nii-öelda seame nad ritta ja ongi suurtest keeltest on ka järjekorrad väga pikad, ütleme saksa, prantsuse, inglise on meil tegelikult kaks aastat ette teada, mis me teeme. Aga kui keegi sõidab sisse näiteks ühe Läti väga hea romaaniga, siis temal on muidugi suurem tõenäosus nii-öelda järjekorras vahele saada. Jan sina kui Loomingu Raamatukogu autor sinult on ju ilmunud Tallinna kaart Loomingu raamatukogus 2014. aastal number 20 oli see raamat. Kuidas sina siis suhtleb, kuidas sina suhtud oma petame kaasautoritesse sellesse valikusse, mis Loomingu raamatukogus on ilmunud, kas nad on sinu teose sinu väärilised? Nii vara hommikul, nii palju irooniat, need ju hästi. Et no mina, lükk lükkaks selle asja kohe-kohe ümber, minu jaoks on suur au sellises sarjas sarjas osaleda autorina. Ma olen korduvalt võrrelnud selle sõnaga. Autorile tähendab Eesti autorile Loomingu raamatu raamatukogus ilmumine midagi sarnast edutamisele sõjaväes, see saab nagu mingi pagunitele triibu juurde. Ilma naljata selles mõttes, et, et see on minu arust ikkagi. Väga väga mõjukas ilming, noh kui me mõtleme pisut Loomingu Raamatukogu vormi peale, eks ju, et siis ta on ju väga huvitav, et ta on mingis mõttes ajakiri. Aga siis on ta ju sari ja ta on tegelikult ikkagi Eestis kõige võimsam kirjanduslik sari. Ja see ongi huvitav, et, et neid sarja sarja Sis üksikteoseid käsitletakse ju nii-öelda ajakirju numbritena, aga, aga me tegelikult räägime raamatutest me ei räägi, eks vaja kirja numbritest me ei räägi, ma tea, loomingu ajakirjakogust me räägime ikkagi Loomingu raamatukogust ja noh, ta moodustabki nüüd juba täiesti konkreetselt füüsilise raamatukogu. Aga võib-olla peakski seda äkki nendele raadiokuulajatele, kes praegu aru ei saanud, sellest ajakirja aspektist natuke selgitama. Triinuse mõne sõnaga räägid, miks Jan kasutas seda sõna ajakiri. Tõepoolest, vormiliselt Loomingu Raamatukogu on ajakiri, asutati ajakirjana kindlatel põhjustel ja need põhjused olid siis sellised, et nõukogude ajal nimelt ajakirjadele oli eeltsensuuri ei olnud. Ja selle võrra see tööprotsess sai olla palju kiirem ja loomulikult loodeti ase lootus täitus, et sai avaldad raamatuid, mida võib olla suur kirjastus, kes pidi kõik oma plaanid juba ette kinnitama ja siis veel vahepeal ja taga ka polekski saanud teha. Ehk siis selline operatiivsuse tagasi nii-öelda ajakirja formaat. Ja alguses ikkagi otsitigi ka väga kindlalt sellise mahuga teosed, et need mahuks nii-öelda üksiknumbritesse. Alguses esimesel aastal ilmusid ka ainult üksiknumbreid, aga siis tasapisi juba tulid need mõtted, et tegelikult võiks ka olla natukene paksemaid raamatuid, siis sellest said nii-öelda topeltnumbrid. Ja niimoodi käis ta siis kogu läbi nõukogude aja ja aga ei olnud ka mingisugust põhjust, miks seda ära kaotada, ütleme niimoodi, et kuna me järjepidevalt oleme tegutsenud 60 aastat, siis me neid oma aastakäike ja numbreid loeme. Edasi panime lugejatele lihtsustuseks eelmisel aastal või juba üle-eelmisel aastal seljale ka nii-öelda järjekorranumbri, et siis kui inimene paneb need endale riiulisse, sest ta teab, et kas kas tal on mõni vahelt puudu just sellest konkreetsest aastakäigust või mitte. Aga tänu sellele tegelikult mingi tsensor oli, ainult. See oli nagu pold, nii karm, eks ole, kui, kui kirjastustel või noh, sellel põhilise kirjastusel, mis asju avaldas nõukogude ajal. Aga selles mõttes Loomingu Raamatukogu tõesti väga eriline, et seal saidki ennast avaldada ju autorid ka Eesti autorid, kes mujal ei oleks saanud ennast nii lihtsalt avaldada, et kui vaadata seda ajalugu, siis Hando Runneli praktiliselt kõik luulekogud on ilmunud Loomingu raamatukogus algselt. Ja Paul-Eerik Rummo see väga legendaarne lumevalgus, lumepimedus ja ka Viidingut, et selles mõttes lisaks sellele, et ta oli niisugune tõeline värske sõõm nagu tõlkekirjanduse seisukohast, oli ta ju ka niisugune väike väike aken või, või niisugune auk, kust said siis tõesti nagu eesti autorid ennast avaldada, nii et selles mõttes ma arvan, et tõesti see Loomingu Raamatukogu annab Noh, niisuguse kvaliteedimärgi täiesti nagu autorile, et tal on, see kvaliteedimärk, on väga jõuliselt nagu säilinud ja just need 1900 kuuekümnendat tegelikult olid. Kui vaadata just seda ajajärku, siis, siis on ikkagi näha seda Eesti kirjanduse väga tugevat kohaloluga pikemas ajalises mõõtmes, et ütleme ikkagi tõesti püsiva väärtusega raamatuid, ilmusid seal Maarja juba mitut mainis, aga no näiteks kas Forbooltoni kaheksa jaapanlannataks, mis ilmus 1968 Paljude elavate klassikute tribüünid Loomingu raamatu koos leidsid aset kuuekümnendatel, eks Jaan Krossil, Viivi Luigel ja nii edasi. Aga ütleme, et praeguseks võib-olla on olukord on mõnevõrra muutunud, kuna noh, ma ei teagi, kas, kas autoreid on rohkem, aga kindlasti on avaldamisvõimalusi palju rohkem, nii et võib-olla ma ei oska seda öelda, ma ei oska võrrelda. Mul puuduvad teadmised, mul, mul on tunne, et, et võib-olla siis see eesti autorite surve Loomingu raamatukogule ei ole tugev ja kui me vaatame praegust autorkonda, siis siis kui näiteks seal kuuekümnendatel debüteerinud autoritest paljud avaldasid ju ikka päris mitu teost, et tegin ka selliste kodust põlve otsas statistikat ja mulle jäi kuidagi silma, et kõige rohkem on avaldatud Enn Vetemaa raamatuid Loomingu raamatukogus, Eesti autoritest kokku kaheksa tükki, aga no seda väga pika aja jooksul. Mati Undilt kuus. Jaan Krossilt seitse. Hando Runneli kuus Sis praegustest autoritest ikkagi enam enamasti ollakse esindatud ühe või kahe teosega. Kuidas üldse on praegu eesti kirjanduse suhe Loomingu Raamatukoguga, te annate välja kaks kuni neli eesti autori teost aastaseks? Nii ta umbes tuleb jah. Aga tõesti nii on nagu Janne ütles, et noh, kirjastamisolud on täiesti võrreldamatud, et tookord tol ajal, siis kui need legendaarsed kuuekümnendad, seitsmekümnendad, see oligi ainult kolm kirjastust, meil jana, kirjastus kunst ei avaldanud ilukirjandust, nii et selles mõttes no neid kanaleid oli nii palju vähem. Ja ühel hetkel Eesti autoreid on tõesti isegi. Ma nüüd jälle ei ole statistikat teinud, aga ilmselt rohkem aastast kui kaks-kolm. Ja selle põhjuseks on jällegi see, et nõukogude ajal olid ju teatavasti kvoodid, palju võis olla Lääne autoreid, palju võis olla Nõukogude autoreid ja vot neid Nõukogude autoreid sinna alla käisid ka Eesti NSVs elavad kirjanikud, ehk siis, et sellega siis täideti seda cooted pandi eesti autoreid rohkem. Tänapäeval ma arvan, et eesti kirjanikul ei ole raske endale leida avaldamiskohta. Mulle tundub, vähemalt nii, on ju isegi kirjastus tuum, mis annabki välja ainult eesti kirjanikke, autoreid olen kuulnud oma kolleegidega rääkides, kes töötavad teistes kirjastustes. Et eesti autoreid üldiselt ka armastatakse, ostetakse ehk siis, et näiteks ka tänapäeval kannavad hea meelega välja eesti autoreid, sest et on lootust neid müüa. Igal juhul müüvad nad rohkem kui ütleme selline Väärt tõlkekirjandus, mis on meil ülekaalus. Ma lihtsalt nii palju, lisaksin, et, et loominguga raamatu kogub raamatukogust rääkides siis tihtipeale kuidagi see rõhk läheb väga selgelt tõlkekirjanduse peale, loomulikult tõlkija kirjandus ongi väga, väga oluline osa Loomingu raamatukogust ja Loomingu Raamatukogu omakorda on väga oluline osa meie tõlkekirjandusest. Ainult et kui jälle seda statistikat pisut teha, siis, siis ikkagi on näha, et kui võtta mingisugune ajajärk, siis ikkagi kõige rohkem selles ajajärgus ilmub eesti autorite teoseid, ehk siis originaalteoseid ja mõned aastad tagasi, see oli vist jah aastal 2013, veebruarikuu Keeles ja Kirjanduses ilmus üks minu pikem essee viimase kümnendi eesti tõlkekirjandusest ja Ma käsitlesin seal siis ka Loomingu Raamatukogu materjale siis ajavahemikus 2003 kuni 2012. Ja mis mulle väga meeldivalt silma jäänu üldiselt üldises sellises tõlkekirjanduse taustal oli see, et et tõlgete osas ei domineerinud Loomingu raamatukogus mitte inglise keel, vaid vaid saksa keel, et selles konkreetses 10 aasta jooksul avaldati saksa keelest 27 tõlget. Aga kõige rohkem ikkagi algupärandit 35 kukku sellel ajal. Ja mina isegi lugesin nad siis nüüd kõigi aastate peale kokku ja siit sellestsamast meie bibliograafiast Loomingu Raamatukogu 60 aastat ja sain siis Peeter alguses ütles üldse on ilmunud 1537 väljaannet, neist 250 on eesti keeles kirjutatud. Nii et noh, see proportsioon siiski on täitsa arvestatav. Aga Triinuga sa enne mainisid nõukogude ajal kehtinud reegleid ja seda, et pidi olema Nõukogude autoreid teatud hulk siis toona ilmus päris palju vene, aga ka läti, leedu muidugi, ja tegelikult ka ju igasuguste Kaukaasia ja Kesk-Aasia vennasrahvaste kirjandust. Karta võib, et paljud nende karta võib, et suur osa nende maade kirjandusest just Loomingu raamatukogus ilmuski, hiljem polegi eriti midagi ilmunud, aga kuidas on praegu näiteks vene autorite või, või ka Läti Leedu autoritega, läti autorit sa enne mainisid ja neid ikka viimasel ajal on ilmunud, sest ega naljalt ükski teine eesti kirstus vist ei annagi läti kirjandust. Nii on jah, et kui seda eesti tõlke üldist statistikat vaadata, siis tõesti see Läti ja Leedu, et kas on üks või kaks raamatut aastas, on mõni aasta, pole ühtegi. Aga jah, pöörame neile selles mõttes küll kohe eraldi nagu tähelepanu, et me ikka kohe otsime seda Läti romaani kohe niimoodi teadlikult. Küsime nõu ja, ja räägime tõlkijatega ja, ja niimoodi. Et noh, mis sa teed, see statistika on väga kaldu inglise keele poole ja nad tõesti prantsuse, saksa, vene tulevad seal ka ja meiega tõlgime, nagu Maarja ütles tõesti nendest keeltest ka päris palju. Aga samas vaata seda teksti. Mas ta natuuri siis jällegi meie Loomingu raamatukogu raamatutest, ma ütlen, et Eesti autorid oleks võinud ka ilmuda igal pool mujal. Jan Kaus oleks võinud oma raamatu avaldada ükskõik kus iga kirjastaja oleks olnud rõõmus. Jaan Undusk oleks võinud avaldada raamatu, ükskõik kus, mina olin rõõmus, et sina. Aga Meie tõlkekirjanduse nimestikust ma kohe julgelt ütleks, et sealt on suurem osa sellised asjad, mis oleks jäänudki ilmumata, neid ei oleks ükski teine kirjastus riskinud teha. Aga samas on ju tegelikult väga rõõmustas, et Loomingu raamatukogul on ju päris hästi läinud müügiedu ka, et oled ise ka intervjuudes välja toonud, et päris palju raamatuid ostetakse täiesti kiiresti ära ja et et see noh, ka see väärtkirjandus tegelikult läheb nagu peale inimestele, et kas sa arvad, et et see väärtkirjandus läheb inimestele peale tänu sellele, et nad saavad seda üsna taskukohaselt endale soetada või, või et, et et kuidas sa nagu neid nii-öelda turundamise strateegiaid näed, arvestades, et üldiselt ju väärtkirjandust seostatakse sellega, et seal on raske ja mingi eliidi asi ja nii edasi. Aga ma arvan, et see ongi see tore paradoks, mis tekib seoses sellega, et meil on riigi toetus ja et me saame selle kaanehinna maga madalal hoida. Teistpidi siis tähendab, et tõesti selline nõudlik tekst läheb jälle massidesse Eesti mõistes. Ja kindlasti see hind mõjutab sellepärast, et, et isegi kui sulle tundub see üks raamat kuidagi põneva kaanega, noh autorid said ja poes vaatad nii kaanetekst on ka tore, aga kui see maksab 23 eurot, siis see ikkagi niimoodi oma uudishimu rahuldamiseks ei osta seda raamatut võib-olla, aga kui ta maksab kolm 20 no siis võib-olla juba võib riskida. Ma arvan, et see seesama ongi ja mulle nagu natuke tundub või, või ma muidugi ka loodan seda. Et ütleme, viimastel aastatel ikkagi oleme me ka nooremaid lugejaid juurde saanud ja et kuidagi natukene nagu popka, et noh, ta on selline natuke sihukene, no mitte second and, aga ikka sihuke pehme ja, ja selline noh, taskusse või rulli või kuidas tahad. Ja, ja noh, mingid sellised eksootilised nimed ja autorid pole kuulnud, et noh nagu natuke nagu äge ka, et ma loen ikkest niisugust asja. Aga kuidas Loomingu raamatukogule e-raamatute või e-tellimustega on, et ikka rohkem on see trükiraamat Bobja ikka paber, jam, et tellimust me kahjuks ei saa teha, sellepärast et meil ei ole aasta peale ette garanteeritud, et meil on kõikide raamatut e õigused, on resistentsed, välisautoreid, kes lihtsalt ei anna meile õigust e-raamatuna müüa. Saab osta raamatuid, aga e-raamatute müük, ütleme seal hitid, võib-olla Tõnu Õnnepalu on müünud üle 100, aga üldiselt teate ikka 20 30 kanti noh, ütleme läbi aastate noh, kolm-neli-viis aastat, palju me neid ütlesin, müünud oleme? Jah, Mihhail Lotman, vist just tänases või ühes nendest intervjuus või artiklitest, mida ta nüüd sellele Tartu Ülikooli raamatuga seoses mainis, ütles, et kui muud kirjandust ta võib lugeda vabalt tahvelarvutist või mujalt, siis just ilukirjandust ta tegelikult tahab lugeda raamatu trükitud raamatust, et tõenäoliselt on see nagu suurem osa inimestega, niisiis ma olen aru saanud, et e-raamat ei ole väga niimoodi jõuliselt läinud inimestele peale tõesti ühel hetkel kuidagi löödi kangesti häirekella, et nüüd paberraamat hävib ja nii edasi ja et eriti noored, pange tähele. Noored enam ei loe. Nii palju, kui mina neid noor ja olen kuulnud rääkimas kirjandusest, siis ikka ikka kuidagi vist on hea seda käes hoida ja sul on kuidagi mina näiteks ise tajun, et et mul on kuidagi see ülevaade sellest raamatust kogu aeg, et kas on paks ja raske raamat või on õhuke, saab kohe läbi ja kus ma omadega olen. Aga lihtsalt ma küsisin, tegelikult ma viisin jutu selle pärast sinna, et et ütleme, raamatut ükshaaval osta on üks asi, aga teine asi on justkui sa tellid sarja ja siis sul tekibki ühel hetkel see küsimus, et kuhu ma kõik need raamatut panen, et, et sellepärast mind huvitas, et kas Loomingu raamatukogul on näiteks suurem huvi selle raamatu vastu kui just trükiraamat ostujah, aga selle vastu aitab ju see, et kingi edasi see raamat, et et kui, kui sulle meeldis, siis eriti vabandust, ütleks ma, et kingi koos lugemissoovitusega edasi. Noh ja Tartu Ülikooli raamatukogule niga lahendus varnast võtta. Aga äkki, enne kui me jutuga edasi läheme, kuulame vahepeal natukene muusikat ja palusin meie saatekülalistel Triinul ja Jaanil valida muusikat ja Triinu mängiks siis äkki kõigepealt selle loo, mis sina valisid, sallisid ühes servas Gensbury loo, miks just selle? Ma valisin sellepärast selle loo, et see on tehtud ühele šarlpodlejai luuletusele, ühesõnaga need sõnad on siis Bodleerilt ja eesti keelde. Bodelleeri tõlgiti kõigepealt Loomingu raamatukogus, seal ilmus valimik. Seda luuletust seal ei ole, sest see ei ole Butleri kõige tuntum luuletus, aga Tõnu Õnnepalu on selle ära tõlkinud pealkirjaga tantsiv madu. Ja kuna käes puu seda lihtsalt niivõrd võluvalt esitab, siis ma valisin selle. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, minuga koos on stuudios Loomingu raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm, kirjanik, lugeja ja kriitik Jan Kaus, samuti kaassaatejuht Maarja Vaino ning Me räägime Loomingu raamatukogu raamatusarja 60. ilmumisaasta puhul Loomingu raamatukogust. Oleme rääkinud sellest, mis keeltes seal teoseid on ilmunud. Millised on olnud valiku põhimõtted ja kuidas üldse selle raamatusarja käsi on läbi erinevate ajastute käinud, aga võiks äkki rääkida ka sellest, et mis võiks olla võib-olla teisiti või, või mida, mida on need 60 aastat õpetanud, et mida tuleks äkki hoopis paremini teha või võib-olla on mingisugused andestamatuid, vead sisse programmeerunud nende aastakümnete jooksul? Triinuga kui sinust sai peatoimetaja, siis mis, mis tunne sul endale nii et nüüd tuleb teha täpselt nii, nagu kõike tehtud on? Või oli sul endal ka mingeid selliseid mõtteid, et et mingisuguseid asju peaks kuidagi parandama, näiteks üks asi, mille sa tähelepanu juhtisid, oli just see aasta lõikeseerianumbrite kaanele panek, mis minu meelest on ka väga lugejasõbralik samm, sest et sageli muidu on väga raske orienteeruda, milline raamat mitmes aastast nüüd on. Selliseid kujunduslikku nüansid on küll minu meelest aastatega järjest paremaks läinud. Jah, see on küll selline väike vormiline asi üldse raamatu välimus muidugi kindlasti on ka oluline, nii et selles mõttes oleme tänulikud oma kujundajatel, Asko Künnap kujundab meile praegu Aadam Kaarma, kujundas eelmised kolm aastat. Ja enne seda Jüri Kaarma ja kõik need kujundajat, et noh, ta on ikkagi ka pilkupüüdev, ma ütleks, et võib olla soodne hind, pluss see, et ta ikkagi torkab silma on see, miks ta ette jääb. Kui ma kandid keerisin Loomingu raamatu pea toimetaks, siis mul oli küll ainult üks mure, et kuidas ma selle nii väärika vastutuskoorma välja kannan, sest me tähistame praegu ikkagi kuuekümnendat sünnipäeva MINA, OLEN, Loomingu raamatukogus töötanud isegi veel mitte 10 aastat, et eks need ole ikka dividendid ju ka möödunud aegade eest, mida me siin praegu välja võtame. Mul oli aukartus selle kõige ees. Ja selles mõttes mul ei olnud jah, mingisugust revolutsioonilisi ideid sisu mõttes, et lihtsalt ikka alati hästi valida, hästi toimetada, leida head tõlkijad, see mina ütleksin, et on nagu see esmane asi. Ja muidugi, mis on natuke juurde tulnud, viimastel aastatel on lihtsalt kogu see digisfäär, et noh, et meil on need olemas tõesti raamat. Et meil on olemas kanalid, kus me saame teada anda, et raamatuid on ilmunud. Facebook kodulehekülg, sellised asjad ütleme see on viimastel aastatel juurde tulnud. Mida enne ei olnud, aga sisulises plaanis mulle tundub, et üritust edasi viia on tõesti parim, mis me teha saame, ka praeguse toimetusega Jan noogutab. Ja loomulikult ei no mulle tundub, et kui, kui lähtuda sellisest soovist Loomingu raamatu kritiseerida, siis tegelikult tuleks endale enne selgeks teha Loomingu Raamatukogu puhtvormiliselt iseärasused. Esiteks lom raamatukogu puhul Teie silmas pidada, et siin on väga selgelt mahulised piirangud. Ütles, et sa ei saa lihtsalt Loomingu raamatukogus jõgiromaani avaldada. Ei sa, sa ei saa isegi oja romaani avaldada, ühesõnaga et ei ole lihtsalt, et selleks piisavalt ruumi. Ma mäletan, et 1009 tegelikult ma ei mäleta seda sündinud, aga ühesõnaga mul on kodus tuuma kapouti külmavereliselt, et mis ilmus 68 Loomingu raamatukogus seda. Ja see on, eks korralik romaan ja seda peab ikkagi lugema edasi ninaots vastu paberit. Et ja mulle tundub, et üldiselt on Loomingu raamatukogus väga hästi seda neid mahulisi piiranguid arvesse võetud ja ära kasutatud, sest on, sest on avaldatud üsna palju selliseid huvitavaid nagu vahevorme ütleme selliseid nagu proosa või esseistika vorme, mida, mida võib avaldada ka väiksemas mahus ja mis töötavad sedasi hästi. Näiteks üks minu isiklikke lemmikuid oli 1988 ilmunud Yoshida Kenko igavuse võrsed. Mis on siis suitsužanr ja sarnaneb väga palju sellisele miniatuurile, mida mulle endale meeldib kirjutada. Ja kuna ma noorpõlves Kenko, et väga suure huviga lugesin, siis seal võib ka olla mingisugune väga selgesisuline seos või siis näiteks üks mu sellise viimase kümnendi lemmikud on see Walter Benjamini ühesuunaline tänav, mis ilmus, eks ju 2007. Jällegi selline väga huvitav, huvitav vahevorm, mingeid selliseid, selliseid mõttekillud. Et need, selles mõttes on päris hästi seda, neid mahulisi piiranguid ära kasutatud, mida võiks võib-olla. Ma ütlen, võib-olla mõelda on see, et ütleme, luule osakaal võiks olla tsipakene, tsipakene suurem, sest kui me vaatame ka näiteks nullindatel ilmunud luulekogusid Loomingu raamatukogus, siis nad kõik on ikkagi üsna olulised vennad, jätnud mingisuguse jälje, näiteks salongi Insbergi kogumik 2004 või siis kas või pilli Collinsi allegooria surm, surm 2008, ma ei mäleta, muuseas keegi just nii-öelda mainis kuskil intervjuus seda, et, et see on tema jaoks on väga oluline raamat, ma kahjuks ei mäleta, kes. Ja võib-olla üks asi, mida võiks kaaluda, on, on võib-olla mõningane selline katsetuslikus, mis on siit mingitel hetkedel läbi jooksnud, ütleme kaheksakümnendatel ilmusid need sõnanimelised raamatut ja seda võib-olla tänapäeval ei ole enam mõtet mõtet teha, kuna, kuna meil eksisteerib värske rõhk ja sõnaga noortel autoritel on palju selliseid avaldamisvõimalusi aga siis ilmus ka kolm vihikut, selliseid asju nagu ja, ja selle valiku teine vihik kandis pealkirja artikleid, eestlus ajaloost ilmus 1988 ja võib-olla mingeid selliseid nagu temaatiliste artiklite kogumik, et selliste asjade peale võiks, võiks näiteks mõelda või lausa katsetada mingi sellise asja asjaga, et anda mõnele olulisele eesti Võimalus mingi number ise mingi teema ümber siduda või pakkuda välja mingi teema või mingi motiiv mingi rakurss. Kuudeis koondaks mingisuguseid tekstide ühesõnaga mingit väikest katsetuslikust juurde juurde panna, aga muidu suurepärane. Ühesõnaga, sa näed Loomingu Raamatukogu natuke sellise halvasti defineeritavate žanrite looduskaitsealana. Halvasti defineerib defineeritavatel žanrite väga hästi sobiva vormiga. Ka nende, just nende žanrivaheliste asjade suhtes on tavakirjeldused, kaitsti umbusklikud sest et vist on ikkagi niimoodi, et laialt laiem lugejaskond tahab ikkagi, et oleks kuidagi see selgus majas, mets on romaan ja aasta on romaani loen romaani või et need on luuletused ja siis nad luuletused. Et neid vahevariante tõesti ilmselt annab kõige rohkem välja Loomingu Raamatukogu luule kohta tahtsin öelda, et märkasime isega. Märkasime korraga ise ka, et 2013 ilmus meil WHO oodeni luulekogu ja et pärast seda polegi midagi ilmunud. Ja siis andsime kohe sisse sooviavalduse. Kristiina Maria Lotman ületa koostaks meile protski luulekogu. Ja siis kohe varsti tuligi kaardina Reinold pakkumine, et kreeklase Seeferise luulekogu, need on meil siis nüüd praegu töös. Sest et teisest küljest jälle me mõtlesime, et noh, et jällegi luulet on ka tohutute head ja millist just siis nagu sobiks meile. Et siis ikkagi tõesti pigem klassika, mida siis saab korralikult kommenteerida, saate sõnastada ja et seda tüüpi luuleraamatuid need on jah, siis need kaks, kaks tükki töös. No Jansa, enne kui me muusikat kuulasime, muretsesid sellepärast, et äkki me kipume oma jutuga väga Fromenteeruma ja jõuagi mingisuguse vildistuseni välja, ma saan aru, et sul endal siis kripeldab mingi üldistus Loomingu raamatukogu kohta keelel. Mulle tundub, et, et see on lihtsalt loomingu raamatukogu, pikaealisus on, on tekitanud mingi noh, täiesti omaette koosluse. Ja mina, minu kokkupuuted selle koosseisuga on alati olnud ääretult kuidas ütelda, inspireerivad noh, näiteks ma mäletan, kunagi sattusin ühe tuttava inimese juurest tema suvilasse. Magasin seal suvila, mingist kõrvalhoonest on mingisse pool saunas, pool kuuris naaseme ning selles kohas ja seal oli hunnikute viisi Loomingu raamatukogusid. Ja sellega ka teate need kõige esimese aastakäigu Loomingu raamatu kui need 1957 need sellised pisikesed maadiga. Muide alati kui ma näen Stefan Zweigi malenovell kusagil poes ma instinktiivselt osta ei saa, siis peopesal hoida. Seda noh, kipub tihtipeale oleme juba laiali laiali lagunema, eks, et see ja see roheline seal on juba nagunii ära pleekinud kollaseks muutunud ja tahaks taastada, kuidagi hellalt hoida. Ja siis mäletan, siis ma leidsin sealt mofassaani novellid ja siis lugesin sealpool saunas pool kuuris neid novelle. Veetsin suurepärase pühapäeva pärastlõunat, et noh, vot sellised asjad mulle Loomingu raamatukogus kõige rohkem inspireerivadki, et me tegime nüüd Koos mõttekaaslastega Veronika Kivisilla, Indrek kohvi ja siis Kai Aareleiuga KesK Loomingu raamatukogus töötab, tegime väikese kirjandusliku etluskava ja seal tuli jälle seesama efekt esile, et kõik pidid nagu valima endalt mingisuguseid lemmikuid ette lugeda, sisse Veronika tuli tuli raamatuga, mis on ilmunud, eks, 2011 tõesti hiljuti, aga mingil põhjusel läinud täiesti nagu kahe silma vahelt vuhinal mööda. Katarina, kas ta on siis krokolame krohale? Armastusavalduse suurepärane raamat, tähendab, tähendab ühtaegu ühtaegu lõbus, lõbus ja kurb ja vot need sellised leiud, Mulle nagu Loomingu raamatukogu juures meeldivadki, et minu soovitus on sekkuda kuhugi satute ja kus on hunnik Loomingu raamatukogu kogusid sedasi riiulis, lihtsalt minge tõmmake sealt üks välja ja siis hakake kuidagi sirvima ja, ja sattuge mõnele lausele ja siis siis võite sattuda nagu tõelisele lugemiselamusele. See oleks nagu Loomingu raamatu kui üks üks suurepäraseid omadusi. See Carlos Ruiz Safooneks, temal on see raamat, tuule vari, seal on see Barcelonas kuskil ka keldrites, on mingisugune koht nimega unustatud unustatud raamatute surnuaed, eks see nagu kohutav labürint, meenutab vähekene Porchese Paabeli raamatukogu, mis ka ilmus esimest korda Loomingu raamatukogus. Ja mulle tundub, et, et Loomingu Raamatukogu midagi sarnast, aga noh, ei tahaks nagu surnuaed selle kohta nagu öeldi, et tuleks just öelda eluaed, et ongi nagu selline unustamatut, raamatute eluaed, sõnaga midagi paremat ei oska öelda. Selle jutu peale ma ise hakkasin ka mõtlema, et võib-olla minu jaoks ka Loomingu Raamatukogu kõige suurem teene ongi olnud selles, et samad klassikalised tekstid, mis samas ei ole niidul on tänu sellele väikesele formaadile ja perioodilisusele jõudnud üsna ilusti eesti kultuuriruumi ja isiklikult ka minuni, et ma arvan nii jätkata, et kuigi võib-olla tõesti võib ju arutleda selle üle, et näiteks ma olen täitsa nõus, et luulet võiks ju ka kuidagi regulaarsemalt ilmuda, aga samal ajal on selge, et tõesti nii see maht kui ka see tohutu tempo, millega te ju ilmselt ikkagi neid raamatuid seal väljaannetega väheste inimestega seab ikkagi väga selgelt. Piirid, aga toimetusel on ju ka kolleegium, et nemad tõenäoliselt teevad ka oma oma soovitusi ja ja üks asi tegelikult, mis ka selle koostamise puhul on huvitav. Praegu räägime, et siin on nagu juba mitmeid mitmeid-mitmeid 10-sse, mitmesse aastakümnesse tagasivaatavalt võimalik juba praegu klassikaliseks saanud tekste vaadata, mis omal ajal on olnud nagu võib-olla esmatrükk või uudistrikaga. Kui palju te jälgite seda või kuidas on tasakaalus, et te vaatate nüüd nii-öelda kaasaegset klassikat ja lahendate seda värsket kirjandust ja siis vaatate ka sellist noh, tõesti klassikalist klassika jah, klassikalist klassikat või moodsat klassikat natuke läheb või siis väga vana klassikat, noh, kas oli tõesti niisugust saaga tüüpi lühemat saagat hetkel? Vot me proovimegi tõepoolest kuidagi žongleerida kõikides nendes harudes niimoodi, et oleks ühte, oleks teist, oleks kolmandat. Aga tõesti kõigile pakkumistele oleme väga avatud, sest et muidugi alati ongi ju selles just selles ühes konkreetses idees, et noh, et isegi, et noh, kas luulet vähenes, see rohkem, see on, ükskord me tegime lugejaküsitluse, mõtlesime, et saame ka tagasisidet ja siis oligi tagasiside söölijat. Palun avaldage rohkem esseid. Palun, ärge nii palju esseid avaldage, et noh, see on selline noh, kvootidega selles mõttes ei saa, aga kui keegi tuleb ja ütleb, et kuule, see on just täpselt nii imelik raamatut, seda pik Loomingu Raamatukogu, kus me oleme väga rõõmsad nende ettepanekute ja selliste soovitustele ja kolleege, mis me saame muidugi väga-väga väärtuslikke asju. Kolleegium aitab meil ka, ütleme siis aasta lõikes seda plaani nii-öelda paika loksutada. Et nendega regulaarselt saame kokku kord aastas, siis me arutame, kui asjad läbi ja tõlkijate kolleegium sealt sealt tulebki teid. Kas siis selle aasta plaanid on kuni lõpuni kõik juba paigas? On jah, 2018 on ka juba algus tehtud. Mis omakorda tähendab seda, et mina ei tea kunagi, mis aasta praegu on man kirjutangi igal pool, kus peab aastaarvu püsida, kirjutama kirjutan selle valesti, sest et 2018 minu meelest on juba käes. See võib küll kohati verisängist olla aga soovime jõudu järgmiseks 60-ks aastaks Loomingu raamatukogule ja rohkematakski. Saate lõpu. Mängime Jan sinu valitud muusikat. Sa valisid David Bowie loo 1984, mis on pärit 1973. aasta albumilt. Aiman tooks, miks just see lugu? Pealkiri ütleb selle ära, miks, eks et mina hakkasin regulaarselt Loomingu raamatukogusid ostma endale koju aastal 1990. Ja vanemaid sundisin seda tellima 1993. Nii et ja just sellel 1990. aastal siis ilmuski George Orwelli 1984 ja ma arvan, et see on üks raamatuid, mis on minu teadvust ikkagi väga väga tugevalt vorminud või, või mõjutanud. Et noh, sama sama tugevalt kui ma ei tea, lukku mainida siin veel mingid Loomingu raamatukogus ilmunud raamatuid nagu Jononiili pikk päevatee kaob öösse või kõik need seitse Ingmar Bergmani raamatut, mis Loomingu raamatukogus on ilmunud. Nii et puhtalt jah, sellised väga-väga ilmselgel isik. Isiklikul põhjusel. Ilmselt see ongi kõige parem põhjus, miks Loomingu raamatukogusid lugeda üldse lugeda, filmiks üldse lugeda. Suur tänu selle jutuajamise eest Loomingu raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm, lugeja, kirjanik ja kriitik Jan Kaus. Ja Maarja muidugi aitäh selle ka mina olen Peeter Helme, järgmisel nädalal on eetris peaminister. Vasar on uuesti teiega kahe nädala pärast kuulmiseni.