Mööda maad ja mööda merd kõnnib sügi ta põlema. See vaikne külaline, kes peaga märkamatult Paekad ennast suvevaldustesse ja jääb ootama oma pärandiõigust värvides vargsi siin-seal vahtralehe punaseks kui Kaseleni kollaseks. Ei, nüüd on ta uhke peremees. Ihnus. Pole ta aga hoopiski mitte, sest suveküpset parandust jagab ta heldelt kõigile, kes seda vaid vajavad. Puudele tõmbab sügis selga ergo värvilised rõivad kuid need pillavalt kergemeelselt kogu selle toreduse peagi seitsme tuule poole laiali. Ja jäävad alasti lõdisedes ootama. Talvel. Pehmet vaipa? Lainet ette jäi saarnaki laid missugusest küljest tuul ei puhuks on see keset merd maha pillatud kivine maatükk ikka lainetel jalus. Sõitsin siia suvemälestuste kannul juba Hiiumaal, leidsin ees mõnusa päikese ja vist küll selle aasta viimased soojad päevad. Salinõmme kohtasin tublit kalurit, kes mind mootorpaadiga laiule tõi. Kahju vaid, et lainetus saare tuulepealsel küljel sundis teda nii kiiresti oma paadiga kaldast eemalduma ette jõudnud sõnakestki mikrofoni püüda. Aga et helilooja Harry otsa on kirja pannud Kassari valsi, siis tahan nüüd selle heaks tervituseks Salinõmme kalurile ette mängida. Kaugele see kassariisis sallina millestki jäänud. Hiiu saare ajalehest lugesin, et juba 1564. aastal elasid laiul Jürgen sarnake ja Marcus Jakobson oma perekondadega. 12 aastat hiljem, aga laiule jäi vaid üksainus talu, mille peremeheks oli sarnack Michell. Upugen Holm. Laiu tolleaegne rootsikeelne nimetus ajapikku unus ja maalapike meres sai oma elanike nime. Niisiis on kirjade järgi sarnakid elanud saarnaki laiul vähemalt 400 aastat. Praegune peremees Anton Saarnack aga ütleb, et pärimuste järgi on ta esivanemad elanud siin veelgi varem. Millega aga siin saarel on leiba teenitud? Ennem oli väikselt kalapüük, oli siis, kui parult aeg see oli siis oli elu väga raske. Nii et Ermo surrentalija maali väga vilets ja palju maad oli ja ja marsilas Köik sai käsitseda, põllud olid gaasivalud, olid jah, 12 kiilu põllumaad oli ja põldudele väga vilets, nii et sellega vaevalt leiab. See oli rendimaa IRL-i maja 200 rubla sai laarile aastal trant ja siis selle kõrvale käis veel kalapüük, kalapüük kais veel kõrvalt vaikselt ja siis muutsid aukala, sai haubitsa ära müüdud ja siis see aegadki saarela Lumal veel Fub laev viis kalad Riiga ja sealt sai siis rohkem vilja, kui siin jumal ja sai veel mujalt kõrvu kavatseb viia, siis läheb riius kalale. Kevade käis ikka kaks reisija, vahest käis sügisega ühe korra. Ma valisin tänaseks saateks muusikat Hiiumaa rahvaviiside ja Heino Elleri tööde hulgast. Mõtlesin Elleri muusikale juba suviste laiul uitamist ajal, sest leidsin, et laiu hing, tema loodus on täpse muusikalise väljenduse leidnud just lahkunud ana meistri helitöödes. On üsna tõenäoline, et ta ise ei ole kunagi siia sattunud. Kuid kadakad, männid, kibuvitsad, suured rändrahnud ja isegi meri on meie looduses ju kõikjal ühesugused. Igal pool, kus kõnnib inimlaps, jäävad tallatud rajad. Saarnaki laid ei ole siin meres üksik, ta on vaid üks Väinamere laidude pikas ahelas. Ka pole ta ainus, kus on sissekõnnitud radu. Kuid naaberlaiul, mida lahutab Saarnakest kilomeeter või paar sügavat vett hakkavad teerajad juba rohtuma. Anigatse elanikud on kõik aegapidi ära kolinud ja tühjaks jäänud majades ei ole enam ammu kodu hõngu. Saarnaki laid aga äratab just oma tee rajakeste ja kahe venna maja suitsvate korstnate pärast erilise poolehoiutunde. Ka üksinduses on hea tajuda inimeste suhtelist lähedust. Kuidas teil siis vanasti omavahel läbi saav nali naabrite äi läbi saama, väga hea? Albu vahel kordel olla, meelsustas agoonia liisust. Juhtumist, kus oli kokku, räägiti kvassilist saivad märku lädrad ja Saaremaal on niisugune koht kusele. Puuete niisuke melad, riiete värke siis haiglasse mees, teadlased, talverifeerul siis vanast kirikus käimine, haridusest, tulge läbi meile ekeseltes hobused Etti elik kirikust Erikusi tegelikult jälle Tavaria kirikus tuli, paadiga käia, ei jää ka ja suvel valijale. Vähe elanikke, kas igav ei hakka? I haru poolel sellelegi melu, noorest arstist sai külas käidud ja seal väljas käidud siis ikka Hiiumaal, Hiiumaal? Jah. Nii et kui tantsutuju tuli peale, siis tuli Hiiumaale sõitma, kas Hiiumaal ja meilid omasin pilligi asjas lõite koha peal ka siis pillilugu ja, ja laulsite ja kas nendest vanadest lauludest on midagi meelde ka jäänud? Filiaali ära jälle ulul vahel meeles kaal. Võib-olla ehk tuletaksin midagi meelde praegu. Lööks neid siit kõrge kaldapealsel, vaat Aasmäe pool, Niukest elud, laev, tee hoojooks ja läide ja keetis seal peal pea Laalsesteehaagonkurmeeres. Laev seisab liikmata, kolm praapeedooliti autati selt maale paadiga. Kui te mad juurde jõutitavat, siis noorem, Andres klaasiit rüübata täit maa kurt viid. Ah jaa. Demokraatia sõrmest sõrmuse, mis oli seal käigul ja klient, kes ta emale ja rääkis Argsast. Rabel ka ta minu arvas, lapsuke, sentaan pruudilt gaasida, nalja ma ei tee, säält räägi kodumaale ja Tase armultaal, mina arvan CD emale voib olla uus küll tema, täites käsku, kärmesti Läsko ruutuuga temale Aitesse armuste emale ja rääkis, kartmata. Ta ei töötarlova köhinud siis vastase maani, kui graafion too maksa, arva, nood keeldamasin voi grafläksid loova körsi maaga oma, näeme tema, saage taid apelda, jaabee aseks jäi Wen tema saiti pruudi juurde, seal oli A Le meelt, tema tahest. Ta Soomaa häält ja rääkis pruudil ni i vōi. Täbar rada ei saa, mina vaatasin, mina e sage, sain tappelda ja vihaseks. Siis pruudi, söö ta kurvaks ja me seal jäi tema nutad silmad maha ja rääkis krahvilee. Kui neela olla Alvar troosti Aseela krahvi poeg siis ta han, kloor Trebennad Dianonniks eluaeg. Kui ütled Aadee kiisarass, läheks tema Klootress seal haigeks, jäi soori ta kolm päeva jäärajal. Ei teadnudki Vat surnud pruute mõnetlase lääs. Millal ta vaatama, mis teeb tema kloostri, see. Siis laskes kuut sert, panna ta kaks hobust, A Tuula. Neil väärtule eila lauluga ja viideegaabeali kui siis kra, kes on siin turnis ööl teedee maale üks neidki, kes nii hilja tulla sinna kloostrisse tema tooli siia haigeks jäi ja suuri bee Jaagi kolm söövad siin tema valla sai nüüd lainud puhkama. Krahh siis kas on siis surnud on? Meil on sooranzi saarmas, Mulbaale raevu muu ja kui Saise ta Lotta siis naerdes korraga üks mees, kes ta kõik onlain, kuid loogu olnud. See on ka selle laulude Merbraegulor, Paan, kääde häälil maa peal, kes noored aa näete, me sarm, Arto Aas, vaid seal kostaaž Advoi kuuske, kust te selle laulu ära õppisite? Ema käest, ema käest ja nii et see kurbpõige vanasse aega siis? Jah, see on ema oleks muidugi 100 aastat vana. Ja sealt kui tema karjalaps karil siis laul seal mere ääres ikka. Kuidas need sõnad kõik meeldejäävad. Ja siis, kui mul kõige noorem tütar Eestimaa hoidis seda hakkasid tema laulis seda laule, siis mina olen jälle definiisuga mul kaks kolm laulu kuulma rohkem ei taha, siis. Siis ma hakkan juba ise ka laulma, imalisega ise ka pillimees, mängisin ka omal pilli mütu pillu, Igarne, enne kui vanaks sa lõõtsa ja kust see pill oli saadud? Ei, lihtsalt osteti. Poepill ja muidu Hiiumaal oli pillimeistrid või just väga suurmeistri lõõtsa tegid kvalijust uue millelegi, et mai tea läätsega lähedal. Üks kas sellest oli üks mees, tegi läätsedega küll. Just uutel, ma ei tea, kas hiidlastele Valmassaylal. Vanu vanu parandi koligas kuidas siis tänapäeval on, kui lõõtsa lõugu tuleks lõka jala natukene liikuma või juua tahab või kellelegi mehe? Laiul on pärisperemeheks kõikjal kadakad, kus pole põllumaa ja kus kaldaar ei ole just vesiselt madal. Kuidas nad uhkeldavad oma arvukusega, aga veel enam sellega, et ühegi aedniku käärid ei suudaks üheski iluaias luua suuremat kummaliste vormide mitme kesidust. Kadakaid leidub üksikult kenade rühmadena ja Disnikutena, kust mõnikord on lausa võimatu läbi tungida kaldaäärse Toomalus maadligi et meretuuled neist üle ulatuksid puhuma. Teised varjulisemates kohtades võitlemas omavahel päikesevalguse pärast. Teravate tippudega taeva poole, kuid ega nad endast allpool olijaid Ki liialt usaldada saa. Need trügivad visalt järele, et varjustaga välja pääseda. Mis jääb siis muud üle, kui veel kõrgemaks kasvada? Üksnes üksik lane keset lagendikku võib laisalt tukkuda oma võra paksuks ajada sest koht on soe, päikest küllalt ning võidelda pole kellegagi vaja. Isegi saarekese kõige laiemas kohas ei anna kilomeetrit kõndida läänekaldalt idakaldale. Aga pikkustpidi on maad rohkem, saab ehk kokku kilomeetrit. Kolm. Laiu keskel on tema kivine selgroog. Iidsetel aegadel kuskilt Skandinaaviast tulnud graniidi mürakate lasu Nende vahelt on leidnud mulda pihlakad. Ja et seda rammu seal küllalt on, näitavad jämedad tüved ning lopsakad kroonid. Kas olete palju kohanud pihlakaid, mille tüvest ei ulata meelsasti ümbert kinni võtma? Kui aga satute laiule tuulevaiksel suvepäeval leiate kindlasti jaheda kohalaiu idakaldal vanade pärnade all. Needki kasvavad välja samblaga kaetud graniidirahnude vahelt ja laiad oksad on toredaks varjuks päikese eest. Lähete nende pärnad alla nagu hämarasse tunnelisse. Nüüd on veel kollaseid lehti vaid madalamatel tuulte eest varjatud okstele ja sügisene taevas, olgu ta hall või sügavsinine, on täielikult pilgule avatud. Sügis suurte tormide aeg. Kas on mõnda väga huvitavat leidu ka olnud, vahetevahel mere äärest siin sõja ajal oli uppunud sega, oli mere ääres ja jooks laidu tuli maale. Ei tea kus, kus demoliga naermas sygaveral sellest seast muidugi midagi teha enam jahimeeste aitamine, nii et tema oli mehele tunni, kuskil oli, et jätame ära, uppus või? Ise nägin, leidsid, no kestma. Niukses Q7, raskeim siga oli meres, aga kas siin läheduses mõni laev on kunagi ära kukkunud? Upun mett, aga üks läks arstiks randa seal peoks laiusel, kus tuli seal vahel ja vana laev ja pole mitte milled ära uppunud jahi omanaal seal, nii et silume laeva liia. Ankur vaid jätmas. Järeldus läks randi ja jahisellega. Reisilaev oli ka Me mehed laiali jahidel. Valikul on mitu korda orig siukseks jäljele. Jausa meeste laeva, tule allatuule, ühe korraga, rahu. Tähendab, tähendab Raul rahunemisrahupäeval. Ja jahi ja aga seal pole ääres ka, peksis küljelt mahatulemise ajal, nagu vanamees oli ka töömees ja paranest ära jälle ja. Aga et mitte mehed pole, hukkus Aarega laev oli tööd teha ja nii, et laevu võrdlusai. Suur laar oli, jah, see oli üks viis võideldes ja soolalaadungi sees. Sool ja iga mees oli aumehe, vara kanu niiskusel äranutelt hoole müün ja siis võib-olla alguses nurisevad, sa võisid sulavaha mituks kilu muidu ka värdjal müün ka seal ja teise laeva. Meile evo nimi, laev suudab saanlikul hajuljasel šarg, vana mees, Juhan nimi oli ka hea töömees ja meie aitas kari laeva korda, läks minema jälle. Aga mida te ära hobust niidutasi, loll, isegi sõja ajal oli, kui sõda oli, siis tulid, läksid jälle. Saksa laevad läks selle peale kinni, tahtsid haiget ja vahel ka pesitsema tullija ole teond, kaardi peale läksid seal rahubel kyll tulet vilk, pilk fikssegi lahti, riiet ummikus olid kurrat vastu köinutud, kadunud kõik. Need jutud said Antonsarnakiga aetud laupäeva õhtul pärast mõnusat sauna petrooleumilambi valgel laiali oma elektrijaama ei ole ja kes jõuaks siia Hiiumaalt kas mere pealt või mere alt paari pere pärast kaablit vedada. Kuigi põhiline toidus tuleb merest võilaiu põldudelt, peab siiski enne merekinnikülmumist ja enne jää lagunemist kõik vajalikud poekaubad pikaks ajaks valmis varuma. Möödunud aastal kaks nädalat aega oli nii, et kumbagi pidi ei saa teinekord kaks, peaaegu kolm vabaldulejal, kuidas ta teeb? Teeb yhe sisse kohe külm ja? Nojah, varakult tuleb, siis hakkab Sulev Ulm ja siis ummi. No eks esimene sõjaga on alati natuke ohtlik minna, muidu peale ette katsuma. Saar läheb, aga pealmine Piaajad pole lund pealt ja need, mis on lumi peale tseneemetuks, käibki aladel jagu katsuda. Teate, näed. Lörtsi lume kohta jälle näinud, näed jälle tugev, ärkas nõrkuateesia, läksin, katsun käpi tagasi läbi, oleks siis jään nii väsinud. Penoplastkarjatulnu, kevadel tuleb teine niisugune periood, kevadel saab siiski silmad lähevad lahti jälle ja kui nad viisika saab. Sügisel rohkus. Hiidlane ei Haasi üksnes mandri ja teiste saarte mehi vaid liigub hulgaliselt lugulaule ka omade pihta. Ühe niisugustest sain välja meelitada Anton Saarnakilt sama laul, mille kohta Mihkel Juhan Smuuli monoloogides ütleb maad ja seda laulu küll. Ja neid inimesi mäletama koa see laulu tehtud kahe inimese peale ühest inimesest laulu ei saagid või olgu ta siis jumal, kellest lutelustati ühe kindla linna ja varjupaiga. Aga inimeste lauludes peab ikka kaks olema, sest muidu ei ole armastust, patu ega laulu ennastki. Laul halli püksi hiidlasest. Ja kui selle laulu teadjad leiavad siit mõned salmid puudujäävat, siis need lauldi ära küll, kuid käärid naksasid nad vahelt välja, et ka alla 16 aasta vanad inimesed laulu kuulata. Tohiksid. Küll Paldiviga määr tuur saart, kõlboediga Me ääres Meetu saart, söönberoosti, rannaäärt, söönberoosti, rannaäärne, lee, igalühel oma nii igalü, elu mani, nii olgu suur väikele, nii olgu Touräkk, vaid seal oli ka nendega hull, kasi Juumaaga Läändega hulkasi huma, mis väega paksu rahvakaablist väega Paksu rahvaga kes toitvad ennast käte peal, kes toitvad ennast käte peal skaala püük või laeva peale kalapüük laeva peal. Neil kalapüük, Muhu väin, neil kalaga püüa mu huve korteriks Laikre Kessulaiul diakorterit väikele, kes sulaid, seal minaamat võrgud, kuivatan salmi, raamat vargud, kui vaata seal suvisel kõngelbaal alalisel suvisel kangelbaalavad. Mis läinud, Molnud all vähaalnes, läinud juba mullu talvejuustud Muhu saare peal juutud Muhu saare pealt üks halliga püksihiiglane ekshalliga püksi, hiidlane oli juhtud Muhu saare juutud Muhu saarele üks kalliga kauba, kauple Jahjuks kallijaga kauba kauplejale jooma, kaupa kiitütaar jooma, kaupa keetis ta mis valmis teinud Juumaalnes Valmelt jäi, loodi jumal ja muus viinud kõlgu peal ja muus viinud õlgu peal. Kui tema omad kaubad. Kui tabavad kaubad müüdud, sai siis kauemaks sinna jäi kauemaks veel senna jäi temagi tema Rikard meelt, tema kiip. Ta purjekas, mees, temal saajatraaž taskus, temal saajad raha tasku sees. Ja lennaskaabildu handeetiali endas ka too handi mees kandvad kõrged prootsandeetmil kandvad kõrgelt prootsandid temal heisvat laevad saada maalitaval seisvat laevad saadamas soisel merel reisivad soisel merel reisivad tema ise, kui pootsman teki peal tema ise, kui pootsman teki peal täidegandmanda haamer, seal käib täidega malt ala marsioon. Ei olda rahul, seal ka ei olnud hull seal ka siis kõlaga poissi narre, staažis külaga poissi, narris ta neid lobõrgaveta laeva peal, näitleja põrga peata laeva peal ja kõrged palgad maksta seal karged palgad maksta seal kui algas seal kui audio, fliivaks Baylor seal, kus temale õige kordvale, kus seal korda läheks. Kes kodus, mu naise, mees, kes kodus ammu naiseni koess järsku ära maades, eeskätt koer koeramaades. Ka see on ka Muhu saarele ka. Muhu saarele läks veel üks teine hiidlane, läks veel üks teile hiidlane, kui Villem, aga ta aru sai, kui me läheme, kas ta arusaaja Beta Peeter senna lainet metsa Peeter seeennale temaga kargas aknast välja, temaga kargas aknast välja, näitaks äiapapal seal ka näitakse ja papal seal. Kui aga papa haaruus, hai kui aiaga paar Raiat lai veel poeg oli seeriat täidet, väimeespoeg oli seeriate tema hobustega laudast välja, tõid oma hobustega laudast välja, ta imes kärmesti ette pandud saitmas kärmelt. Ta kui temaga jõuaks Hiiumaa seal Muhuga Väikse, väinapealsel, Muhuga Väikse väina peal olid muu olla. Aga Veetase äiapapal silme ees, aga kui tema jõudes Jausa Köölaskoiduva õudes Jausa laskošev LM täialt kus veel lainele otsatu nurk, kas naine lapsataaž nurkas leiva pauku poldril hulkas lähiva pauku, polnd? Kas jahimees kaalutes, äi ailis, minaljal? Pardid võivad rahulikult, võivad kõik lennud, elan mina. Mis loomi siin saares on peale lehmade? Kas praegu või praegu on siin saabusi, mullikad olid ja siis lambaid mõnede. Aga jänes ja rebane on ka üks laste peal, võib-olla üks, üks ma olen näinud kanavaras väike kanavarras. Meil ta varastamine ei ole suuremaid, ei ole putru mütsil. Meil Benaamit, linnud pesitsevad küll, aga nüüd täis eeldus on vähe, rebane. Jääkostet puudes teevad need saavad pojad vale, teiselt Rebalvi vibra, kõik kivid alt, kus kätte saab kõik. Sellel rebasel on siin hea elu nähtav ja aitab küll. Sügis, astud mööda laidu ja puhub kõigest jõust teda ümbritsevat vett valgetesse laine harjadesse. Peagi kaovad puude okstel kõik punased ja kollased värvid. Üksnes igavesti haljad, kadakad ning paar männituka jalad veel tooni andma. Hallide kivide ja mustamaal. Kuni valge lumilaiule langeb.