Vikerkäär. Tere, head kuulajad ütlevad, teile ei ole Valter ja Jaak Ojakäär. Tänase saatekülalise sissejuhatuseks tahaksin öelda nii palju, et meil on siin aastate jooksul vikerkäru saates käinud paar inimest, kes kirjutavad väga palju muusikast. Noh, näiteks Igor Karsnek ja immo Mihkelson. Viimane oli küll veidi pahane, kui ma nimetasin teda muusikakriitikuks. See sõnana talle kohe üldse ei passinud. Ja me jõudsime kokkuleppele, et muusikavaatleja võiks olla selline hea sümpaatne sõna. Mida arvab selle kohta tänase saate külaline Tiia Järg. Eelkõige muidugi muusikateadlane, aga kas siis muusikakriitik või vaatleja või kuulaja või kuulaja, tere tulemast. Tere. Head uut aastat kõigile. Kui ma pean iseenda kohta midagi arvama siis on see muidugi tülikas. Mulle meeldiks ka vaadelda kõrvalt mõtiskleda kõrvalt ja pigem olen ma rohkem tegelenud küll minevikuasjadega kui kaasaegsete asjadega. Nii et kriitiku niisugune valve roll tormata kõikidele uue muusika kontsertidele ja kohe, anda hinnang reageerida ja ja nii edasi. See on väga raske ja saaga väsitav roll ja seda ma endale küll kuidagi ei julge võtta. Aga minevikuga. Mulle on ma tõesti tegelenud ja mul on nagu paistab, see passivad. Seda enam, et nagu ma tean, oled sa väga palju uurinud Cyrillus kreegi loomingut, kes üldiselt kui mõelda meie kolme suure klassiku peale, Artur Kapp, Heino Eller ja Mart Saar siis kas sulle tundub, et ta võib-olla isegi natuke teenimatult on on nagu nendest nagu kõrvale jäänud? Laia avalikkuse silmis võib olla. Ju ta ise ei tahtnud. Tema nii palju, kui ma nüüd tean, kreegist tean ma kõike, mis ma olen tema kohta lugenud, tema kaasaegsete tähelepanekud, midagi olen ma saanud kuulda tema lähedaste perekonnaliikmed käest. Mind huvitas väga ikkagi, missugune ta on inimesena. Selleks, et minna ühe muusika juurde, on päris hea ettekujutust endale luua sellest inimlikust valgest, ükskõik kas see looja on sinust Paarisaja aasta kaugusel või on ta teises keeleruumis, aga see püüd mind on alati kuidagi innustanud. Püüdsin seda pilti looja, minul tekib killukene kujutlused. Grecki oli ise midagi selleks teinud, et ennast esile lükata. Tal nagu ei ole üldse auahnust, mis iseloomustab tavalisi loomeinimesi. Selle kohta, no küllap sina valter olla, et neid lugusid palju kuulnud. On ju terve rida nisukesi tähelepanekuid ja peaaegu anekdoote kantakse tema lugu ette. Keegi karjub saalis autor välja. Tema natuke aega niheleb, siis ütleb naisele, noh, kui nad nii väga tahavad ja lähebki saalist välja ja ei tulegi enam tagasi. Tal oli kaunis omapärane huumorimeel, ma olen ka kuulnud, et ta, tema ütlemised olid niisugused. Vahel päris rõhukkalisid. No ta võttis ilmselt sõnast kinni ja ja see oli temal olnud lapsepõlvest peale omane, mitte niukse küpse inimese. Äratabamine, et nii võib teistele elu põnevaks teha vaid lapsest peale, temale meeldis urgitseda sõnade algtähenduste kallal ja ja võtta neid koost lahti ja panna neid nende hulka tähenduse järgi natuke teise rolli, kui nad meie tavakõrvajooks töötaksid. Seda ütles mulle kadunud nüüd kahjuks kadunud Carleistel kunagi. Temal oli võimalus kreegi lähedastega rohkem kokku puutuda, et kreegi vennad olid seda talle öelnud, et tal lapsest saadik selline ulgitses sõnade lõpuni minemisega sinnamaani, et inimesed hakkasid äärmiselt korrektselt ennast väljendama. Ja eks see tekitab natuke lusti ja rõõmu. See aga viletsa pinnasega, Läänemaa, kus maa ju mingit priskustega, jõukustega ega naljahimu nagu ei pakugi, eks seal peab seal nalja siis kuskilt mujalt võtma, et kuidagi seal lageda põhjataeva all vastu pidada. Ta on huvitav mees, jah. Ja nüüd üks näide Cyrillus Kreegi muusikast seal muide Rootsis välja antud plaat, kus koori dirigeerib Kristjan lüngrenud ja rootsi keeles siin kõik kirjad ka peal. Tiia Järg, kas oskad ära tõlkida, mida tähendab Jaagvilar? Ender. Ma ei kavatse jätta muljet, et ma oskan vabalt rootsi keelt. Järgi tegime kindlaks, et see on Mu süda, ärka üles väga tuntud koraal. Aga ilmselt kreegil siiski nii palju muundatud, et see niisugune lihtne kirikulaul siin taanika kreegi looming. See väga ilus, õhuline ja tundeline muusika on sootuks midagi muud kui see, mida me omal ajal kooli hommikupalvusel laulsime igal neljapäeval. Mu süda, ärka üles ja kiida loojat lauldes. See meie koraalilaulmine oli midagi muud. Kreek teatavasti on heliloojate hulgast oma põlvkonna eesti heliloojate hulgast silma torganud sellega, et ta on väga kiindunud olnud rahvamuusikasse ja ta on seda lapsest peale pannud tähele teistmoodi kui teised inimesed. Teised panid tähele, jätsid meelde, tema võttis noodipaberi ja pliiatsi, istus mängija või laulja juurde ja kirjutas omal algatusel neid juba lapsena üles küla pillimehi ja ja pani tähele neid laule, mis tema ümber käisid, ja kui ta Peterburis sattus Peter süda kop, kuhu siis süda soovitas teda Oskar Kallasele kui huvilist ja teadlikku usaldusväärset korjajat. Võib-olla kallas igat, ühte ju ei olenud, saates oleks võinud midagi sootuks ära rikkuda. Ja kreek, nagu jätkas oma südamesoovi, nüüd siis juba suure ürituse sees tegi, seda võiks öelda pidurdamatult. Siis, kui Kallase aktsioon lõppes maailma sõjata, tõusis Grecorias ikka nii palju edasi, kui tema võimalused olid. Ja tegi seda tegelikult oma elu lõpuni välja, see on üks rida, need temal, suur huvi rahvamuusika vastu. Teate, jalt tuleb kohelda. On oma põlvkonna heliloojatest kõige järjekindlamalt rahvamuusikat kasutanud. Saar kasutas, aga saar oli ise ja rahvamuusika oli tema jaoks üks osa üsna suur osa, üsna oluline osa aga saar hetkekski lakka olemast tema ise. Aga kreek nagu taandab ennast selle ise koha pealt ja lükkab rahvamuusika nagu endast ettepoole. Jaa, jääb küll minul mulje, et ta paneb kõik oma professionaalsed oskused ainult selleks mängu, et see rahvamuusika võrdlemisi kaunina uuesti inimeste ette tagasi lükata. Et tema heliloojaisiksus paistab nüüd meile küll ilusti kätte, kui me kaugemalt vaatama, aga, aga tollel hetkel oli küllap ka neid, kes arvasid, et see vennike ei oskagi muud teha. Seda öeldi talle veel tema vanas eas, kas ta muud ei oska teha, kui harmoniseerida rahvaviisi? Kui ma nüüd küsin sinu käest, kas siit on võimalik paralleeli tõmmata Veljo Tormise juurde, kes kõige otsesemalt ka tõesti rahvaviisi esitab, tihtipeale jäädes ise tahaplaanile? See on täiesti teadlik. Nendel on suur sarnasus. Kui tormisel lanti kreegi preemia kreegi 100. sünniaastapäeva puhul siis ütles ta. Ma olen kreegiusku. Parafraseerides seda kuulsat kreegi omaaegset ütlemist, ma olen eesti usku, kui ajakirjanik tema käest pumpas, et mis uskusid, kreek on sündinud luterlane. Tegelikult eestlane saanud. Luteri kiriku kaudu oma ristimised ja. Ja ka nimetraditsiooni ehk ja siis äkki isa tõttu vene usku üle sunnik minema. Nüüd Eesti vabariigis, esimeses Eesti vabariigis, noh, põnev ka, mis usku te olete, härra kreek nüüd öelda, et oled vene usku ei sobi, oled saksa usku, veel vähem sopid, mis sa oled see, kes ma olen eesti usku. Küsija suu oli kinni. Aga mis puutub nüüd usku noh sul on kaasas siin kreegi neid vaimulikke laule, rahva rahva rahvaviisi, sead seadeid. Ma tean, et Hugo Leppnurm oli sügavalt usklik inimene, aga ta jättis selle usu enda sisse, et tema loomingus üldiselt on. Muidugi üks asi oli see, et ta ei saanudki midagi tol ajal kirjutada nõukogude ajal Lepnurme vaimulik looming, see on omaette asi ja see on olemas ja nii et see nagu pole esiplaanil. Aga kas kas kreek oli inimesena oli usklik? Seda ei tohi, mina küll kuidagipidi ei jaotada, käitada. Ma ei ole Grecki kunagi elusast peast näinud, isegi mitte olemisest ja tutvusest rääkimata. Tema õpilased kinnitasid mulle tema 100. sünniaastapäeva paiku, et Gregg vihkas jumalat, et ma pean seda täiesti võimatuks, et inimene hakkaks Varysoriga sedavõrd, et kirjutab tuhandetega mõõdetavaid, mis siis, et väikeseid teoseid, mis on seotud jumala sõnaga jumalate viha. See logiline. See on väga oma, tema usk oli, ilmselt hakkan tema sees. Tema tempel oli paralepa, nagu ta ütles. Ta ehk ei sallinud kirikuõpetajaid. Ta ehk ei käinud igal pühapäeval kirikus teenistusel. Ehk ta ei teinud oma palvust teiste ees, aga uskunud südameasi. Ma usun, et tema vahekord Jumalaga ei olegi meie asi. Aga tema hulk vaimuliku muusikahulk on nii palju suur, et seda ei saa teha ju jumalat, eitades. On ju räägitud ka sellest, et kas Bach oli tegelikult nii usklik, kui seda tema loomingust võib, võib arvata, muidugi, see oli hoopis teine aeg ja, ja teised. Mõõtmed, ja ma kujutan ette, et Bach oma töö kogu elu kestvate tööülesannete tõttu ei oleks saanud kuidagi olla aus inimene, kui ta ei oleks olnud usklik, kõik, mis pahtegi tegi ta issanda kiituseks väidab muide üks. Venemaalt pärit pahjuria. Jah, ja ta oli seotud kogu aeg ju kirikuga just nimelt mida, mida kreek? See on tollel ajal nii loomulik see pahi aeg see suhe jumalaga nii loomulikult isegi küsimus oleks juba peaaegu sündsusetu selle üle. Aga kreegi puhul muidugi aeg on teine. Kirikuinimene ta ilmselt ei ole, aga see ei vähenda võimalust, et ta oma südames oli oma vahekord jumalaga. Aga see vaimuliku muusika asi tuleb väga kummalisel kombel kätte läbi selle rahvaluule kogumise. Sest just nimelt Läänemaal oli väga palju niisugust tugevat usuliiku Mõist, kas seal oli herne, Huutlased või, või, või need valge laeva ootajad või? Seal oli ilmselt mitmesuguseid, aga üldine niisugune harras usklik, kus oli läinud sinnamaani see tõrjus nagu ilmaliku rahvaviisi kasutamise rahvalaulu kogu oma tekstiga loomulikult tõrjus kõrvale. Ja alguses korjajad ei tea, mis selle kraamiga peale hakata, inimesed laulavad, luteri kiriku koraalitekste, laulavad mingi omade keerutustega. Nii rahvas ütleski keerutustega viisid ja seda Läänemaal Läänemaal ise äralis. Et huvitav-Läänemaal ise, setud on kuulsad keerutajad? Jaa jaa. NA, nemad kirjutavad teist. Ja need viisid erinevad sellest põhiviisist nii tuntavalt, nagu sa ütlesid, et see, mida sina koolis laulsid ja see siin nagu ei olekski samad asjad, kui ainult teksti neid ei ühendaks. Ja mõnest väga tuntud viisist on kreegi kogus umbes paarkümmend varianti. Ma tulen taevast ülevalt, eks, ja ta on kõik nad hoolsalt ritta sättinud, kõik on seadnud erinevatele koori koosseisu tolle ja neid saab võrrelda ja vaadata ja laulda. Miks see kõik tekkis, see on omaette teema ja ma ei hakka täna taeva pärast sind fantaseerima. Miks see võistlik kindlasti on oletuslik, meie arvamus. Aga Kallas ütleb talle tingimata, kirjutage see kõik ülesse. Ja ta on vist esimene, kes vaimuliku, ei tohi öelda rahvaviis, ma tean, et tõsist folklorist või folkloorispetsialisti niisugune sõna isegi häirib, aga see on rahvavariant koraaliviisist. Mis oleks siis niimoodi? Kirik keset küla? Ta korjab need ülesse ja paistab, et mingil hetkel tal tuleb huvi nende taas välja pakkumise vastu ta seadmad segakoorile. Vaimulikud rahvaviisid segakoorile, esimene vihik, teine vihik, need on tehtud esimese ilmasõja ajal. See, mida me siin kuulasime, Mu süda, ärka üles, on just esimese ilmasõja. Lõpuaastatest ja ja siis, kui Eestimaal on väga kibedad ajad ja tuleb vabadussõda, siis ta teeb sedasama veel kord ja teeb teise vihiku veel seal pealkirjad korduvatega viisid ei kordu. Ja selle tsükliga on veel muidugi väga iseloomulik kreegi käitumisele iseloomulik lugu. On nimelt leping, et Postimehe Kirjastus lapsel välja Ja kaua aega ei teatud, et see oleks üldse välja antud. Ja alles Gregi juubeli läheduses. Tuli kontserdil ühe eesti dirigendi juurde üks vanahärra ja ja ulatas vaimulike rahvaviiside esimese vihiku esimese veerandi ühe trükitud eksemplari. See on rahvusraamatukogus praegu hardalt hoiul koopiad, sellest võib imetleda igaüks, kes soovib. Paistab, et, Kirjastus ei pidanud vist punktipealt oma lepingust kinni ja kui Creeki kontserdil paluti välja astuda ja ta astus välja ja siis võttis ka tema lepingut täht-tähelt, kui oli öeldud, et üks lepingupool ei täida oma kohustust siis sellisel juhul leping on kohe kehtetu. Ja võib-olla, et kreekeses õigel kuu, kolmas siis trükikotta sisse kahmas oma käsikirjad kaenlasse, midagi taolist. Tuudur Vettik oletab, täpselt, ei tea keegi, Greckise pole sellest mitte ühtegi jälge jätnud, kellelegi midagi rääkinud. Ja tema arhiivis, kus on alles ju kõik paberid, mis inimese eluga kaasas käivad, mis kirjasõna kannatavad, kaasa arvatud kuukaardid, millega ta Haapsalust Tallinna tooriumisse tööle sõitis. Seal niisugust trügi jälge ei ole. Võimalik, et see vanahärra oli tollel ajal üks trükikoja töölispoiss, kes juba valmis trükitud poognad mis läksid nüüd ju hävitamisele, võib-olla lihtsalt võttis endale mälestuseks koju kaasa ja vaat nii, säiliskise üks eksemplar rohkem ei ole teada. Kas meil on midagi teada sellise laulu kohta nagu talvine õhtu ida talvise õhtuga? Need on mitmesuguseid lugusid. Juba nimetatud tuntud Vetik oma mälestustes kirjutab selle kohta väga vürtsika. Vetik. No vanema põlvkonna inimesed, äkki on teda veel terrigeerimaski näinud ja aimu võtma karaktereid, ta oli kindlasti üks väga äge ja tore dirigent, aga ega ta tagasihoidlikkuse kätte nüüd ka ära ei surnud, see oli kohe selge. Ta teadis, et ta on väga hea dirigent ja ta pidas endast kõvasti lugu. Ja ta pani lauljad laulma imeasju. Ja siis tegi ta endale ühe noorte inimeste segakoori. Nimi oli tungal. Jutas väänas nendest nii palju välja, kui tarvis, need need inimesed ületasid ennast ja laulsid ka väga keerulisi asju, nii et Vetik rahule jäi, aga see üks eriti hea tase olema. Vetik kirjutab siis umbes nii, et Ta läks selle tunglaga haapsalusse, andis kontsert, ütlus, ma olin kuulnud, et seal Haapsalus on ka üks heliloojast, mingi kreek. Istus ka kontserdile, tutvustati meid massist noh, peaaegu patsutada, kas talle õlale võid minu koorile ka mõne väikse loo kirjutada, mis pole kreek, oli ütelnud väga vaikselt, et mul on üks väike lugu. Ja andis talle talvise õhtu. Edasi kirjutab Vettik, ma pidin omajagu Uri hambad sellega ära murdma, see ei tulnud ega tulnud välja. Ma ei mäleta täpselt, mis sõrmuta seal kasutab, ta annab mõista, et ta oli surmaga silmitsi, sest tema uhkus sai ränga hoobi. Lõpuks sai ta siiski koorilt selle loogete. Ja kui nad siis selle kandsid ühel avalikul kontserdil siis kreegi, esimene abikaasa oli ütelnud, kuula, Kirill, ega seal rohkem seda enam ei kuule. Nii kalleks Gregi eluajal mitte iialgi keegi enam rohkem seda lugu ei laulnud. See oli siis Cyrillus Kreegi koorilaul, mille ta on kirjutanud aastal 1916 Villem Grünthal-Ridala tekstile. Ja tuleb kindlasti öelda ka seda, et nagu juba eelpool mainitud, väga raske laul. Eesti Raadio koor sai sellega väga hästi hakkama, aga laulis tõesti, seda siis juba kui Cyrillus Kreek enam elavate kirjas. Need Tiia Järg-il oli õigus, kui ta ütles, et tema seda enam ei kuulnud. Peale seda kunagist esitust. No ja see puudutab Gregelu aega. Kes juhatas seda. Huvitav. Leiame juhataja Toomas kapten Jaanus kapten. Selle laulu laulis ära Tallinna kammerkoor aga siis ka enam kreeki ei olnud elus, kui nad selle talvise õhtu plaadistusega Maasaid kammerkoori, üks esimestest plaatidest, mis nad tegid? Ta on siis juba 60.-te aastate keskpaik või umbes nii, seal tuli? Jah, see laul on raske, ta ei ole ju nii pealtnäha nagu midagi erilist kuulata, on teda mõnus, aga kui võtta ükskõik missuguse häälepartii ette, proovida teda ära käsu solfitseeritagi, siis. Ta vist erineb nii palju sellest harjumuspärasest harmoonilisest skaalast, millega suur osa laulupeorahvast on harjunud, et et see lähenemine sellele muusikale peab olema lihtsalt koliliselt teistsugune tulema. Jah, seal on kui kuulata harmooniat, seal on niisuguseid kohti kus noh, lihtsalt öeldes hääled 11 nagu hõõruvad. Tähendab, see ole tavaline kolm kõlades laulmine vaid see on niisugune väga peen harmoonia ja seda oskavad muidugi väga suured meistrid, nagu seda oli kreek. Köögiga ongi see huvitav lugu, et omas ajas ei tööta eriti hästi. Tähendab see tema looming leiab väga vähest asjatundjate poolt kõrget hindamist. Aga massiline kuulaja? Dist jääb eemale sellest mõnust. Ja kui me võtame seda, et see oli kirjutatud 1916 ja see oli aeg, kus Miina, Härma ja kes iganes olid veel nii-ütelda täies jõus number üks tegijad. Ja kui võrrelda näiteks Miina härma loomingut, kus on ka muidugi väga ilusaid laule, aga kaugeltki mitte Keerulisus aasta aia see alus, millele on ehitatud, see on hoopis teine. Minul oleks üks küsimus, Tiia Järg, meie tänase saate külaline. Kas vot oli ennem juttu, et Cyrillus Kreek ise nagu ei pakkunud kunud ennast eriti või, või noh, ei ei tahtnud iga hinna eest esiplaanil olla. Kas praegu nüüd muusikateadlastel on mingisugune missioonitunne, et tuua mingi konkreetne helilooja välja, keda nagu on unustatud? Või, või on see ka mõnele inimesele omamoodi? Kuidas seda nüüd öelda, ma tean, et tobias toodi ju siin ka väga esile, eks jaa, jaa. Täiesti põhjendatud, see on lõpuks meie esimene professionaalne helilooja ja me võime olla õnnelikud, et meie esimene professionaalne on praktiliselt igast kandist võetuna ongi professionaalne, meil ei tule kuskil silmi maha lüüa, et noh, see on esimene ja läks aia taha, eks ole, ta ei ole ehkul igas tükis, nii originaal Neta Euroopas tunglana säraks, kuigi võib kirjutada väga kaunist muusikat, aga taolist muusikat on juba natuke varem keegi kirjutanud. Tänud ja sarnast muusikat kirjutavad ehk paljud teised ja. Aga kreegi esiletoomine läks lahti siis, kui 100. juubel tuli kukile, nagu nad reas said oma juubelit kõik kätte. Nii ka siis kreek ja kui saare juubel 82. aastal oli ju teadagi, kujunes suurürituseks rahvuslikuks protestilaineks sellele suurele venestamiskampaanial 82. aastal ja kippus vägisi keskkomitee kontrolli alt välja minema siis 89. aastal. Nüüd tagantjärgi võib öelda, jumal tänatud, et kreek oli sündinud 89 sest kui ta oleks näiteks sündinud 83 siis oleks Griegi loomingu tutvustamine tema 100. sünniaastapäeval olnud pehmelt öeldes väga komplitseeritud. Aga 89 vaimulikud rahvaviisid olid juba ette kantud. Ja huvi selle muusika vastu läks koorides kuidagi plahvatuslikult suureks. Ja ka välismaa huvi köögi vastu. Seda Ma pean kohe tarvilikuks nimetada, on olnud väga suur, niipea kui nad sellega on kokku puutunud. Ants Sööt rääkis mulle väga huvitava loo. Ma vabandan, ma ei mäleta täpselt toimumisaastat. Seitsmekümnendad. Meie koorid käivad juba väliskonkurssidel ja esitatakse üks kreegiteos. Ja see jätab žüriile nii vapustava mulje, et žürii esimees. Tegemist on rahvusvahelise koorikonkursi Züriga, tähendab, need on siiski professionaalid, tunnevad seda literatuuri, tuleb Mati juurde, ütleb, teate. Andke nüüd mulle ruttu kontaktandmed. Ma tahan sellelt heliloojalt tellida järgmisele koorikonkursile kohustusliku loo, et see on nii modern mees, niisukest terves Euroopaski praegu pole ja nii edasi sa üteldes, mul läks hulk aega selgeks teha, et see lugu, mille peale ta oli vaimustatud, et see lugu oli kirjutatud selle esimese ilmasõja kandis. Et seda meest lihtsalt ei olegi enam olemas füüsiliselt tükk aega. Too esimees keeldus seda uskumast, sest see mõjus talle nii värskelt. Ja see ongi minu meelest kreegi publiku viimaste kümnendite publikumenuga seletus. Et see praegu toimib meile värskelt. Väga karge. Ta ei pane tunnetel pedaali põhja, tänapäeva inimese ta kipub natuke häbenema, seal nagu ei ole eestlasele omanegi. Ta ei räägigi nendest tunnetest. Või kui, siis nii, nii kaude, et kolm päeva mõtlete nagu sellest jagu saate ja ja ta ei pressi ennast peale ja ta jääb oma delikaatses ja oma moderensuses siiski meie omaks. Aga see rahvaviisi jälima torkan siia veel ühe asjavahelisi rahva pisiasi, ta ju tõesti vist üheksa kümnendikku tema loomingust lähtub rahvaviisist, tugineb sellele, et mis häda teda niisugusel hulgal, seda majas. Ofelia tuisk oli meil üks niisugune muusikateadlane omal ajal väga printsipiaalne ja väga huviline just Elleri loomingu suhtes ja, ja nii edasi. Otsides materjalile Elleri kohta Leningradi konservatooriumi arhiivis sattus tähele vanal eksamilehe peal oli kreek. Kui. Eksami sooritanud ja seal kõrval rektori glasunovi üksikasjalik kommentaar Klaazonov kommenteeris kõikide üliõpilaste kõiki eksameid. Kirjalikult põhjalikult. Ja Tuisu sõnutsi olevat seal kreeginimetajaga kirjas perse tarnai Nostoraatilini. Andetu, aga püüdlik, täpselt on see täpne tõlge. Peab aru saama. Klaazonov, rumal inimene, ta on hiilgav professionaal. Aga Clazzonovi põlvkonna jaoks andekus on meloodia kirjutamise oskus ja täpselt kreegi ilmselt seda ei ole. Või kui sul mõjunud seda tahtmist, tähendab ma arvan, et niisugust telliloot ei olegi maamuna peal, kes ei tahaks kirjutada väga head meloodiat. Ütle, Walter jaa. Aga nüüd hakkame vaidlema, tähendab see hea ja ilusa meloodia mõiste, vaatame, kuhu on praegune teine meloodiad, jõud, no püha taevas. Püha taevas, nad, eks nad sinna pühasse taevasse jõuavadki, aga võimalik, et kreekil oli see ainukene see päästev õlekõrs. Ta ei saanud taanduda sellest, kuhu teda oli elu lükanud, ta isa oli teda lükanud. Ega perekond ei olnud vaimustatud, detuks poiss läks kodust ära, Peterburi. See on väga kulukas lõbu ja kodu oli ikka väga kehvakene. Isa initsiatiiv, see on, isa laenab raha, et pill osta poisile katsub teda toetanud on, need toetused on muidugi nii Lätist, et nad ajavad nutma, noh, aeg-ajalt viis rubla suudab ta kokku hoida majapidamise kõrval, no mis on viis rubla Peterburis. Nii et see on üks, üks raske ja ränk see õppimise aeg, kõigil nendel on bänk, aga vist nendel Saaremaa poistel ja Läänemaa poistel on see kodu kehvus veel hullem tunda andma. Ja kui nüüd ütleb sulle suur autoriteet Kui lähed silmad häbi täis, tagasi näe, käis, aga ei saanud hakkama. Muusika on sul hirmus tähtis pooleli jätta nagu. Aga kas see hinnang läks siis ka kreegile, jäi see paber? Seda ma nii palju ei oska. Glasunovi kohta ma ei oska öelda, ma usun, ta oli. Ta oli pedagoog ju. Ta oli väga aus inimene. Ma ei usu, et hakkas kellelegi vigurit tegema. Tema asi oli hinnata üliõpilast ja anda talle teada, kaugele, ta on tõenäoliselt kuidagipidi, ta pidi seda märku andma, et ta ei saanud poisile minna õlale patsutama, kui tema silmis pois sulle andetu. Igatahes võtab Kreeka aja maha. Jaa. Võtabki natukene hoogu. Aga siis jätkab ikka komponistina niikaua, kui kui elu lubab. Aga ta ei lõpeta, eks ole, ta tuleb 16 ära. Aga kõik asjad satuvad kokku, ilmasõda käib 16, Sulev isa sügisel. Ja perekond nii palju, kui neid seal kodus on ema ja nooremad õed-vennad ja see jääb automaatselt tema õlule kõik. Aga see selleks, mina praegu sellest rahvaviisist rääkides mõtlen, et ta võis võtta selle rahvaviisi sellepärast, et et seda ju keegi kritiseeri. Vaata, võtad viisiks selle, mis on tehtud enne sind, olgu ta koraal olgu ta rahvaviis ja siis näitab, mis sa sellega teha mõistad. Ja kõige huvitavam, kui ma rääkisin seda välja tormisele mis ta arvab sellest variandist Tormis ainult noogutas ja ütles minaga. Noh, see on võib-olla natuke tema puhul natuke liialdus Seda on tänapäeval muidugi teine rakurssi enam ei seakunstmuusikas ideaaliks kaunist meloodiat, mis üleüldse õnnestub vähestel ja väga harva. Aga. Kreegi põlvkonna jaoks pidi see olema üks niisugune käepide, mis teda kõige kibedamal hetkest üle aitasime, mis aitas mõtestada seda, mis ta teeb lisaks kasulik pealekauba. Sest see suur rahvamuusikavaimustus ja üldse rahvaluulevaimustus elab ikka. Tema vanemate põlvkonnas elab ka tema põlvkonnas. Mul tekkis praegu lõi pähe niisugune sähvatused, et võrrelda näiteks kreegi kõige kuulsam laul, mida tõenäoliselt küll väga-väga paljud teavad, on Siri isegi isegi sirbiga. Aga Artur kapil, ma kõnnin hilisel õhtul seal üksinda metsateel. Kuivõrd erinevad on ühe põlvkonna kuivõrd erinevad on ühe põlvkonna heliloojate. Me räägime ilusast meloodias ja ilusast muusikast. Ilmselt on küsimus mitte selles, et üks ei osanud teha seda või teist või aga siin on vist ka ikka see, et, et Neil olid erinevad meloodia, ideaalid, erinevad iluideaalid mõnes mõttes. Sest Artur Kapp oli suur ilmainimene ikka aastrahanis, kus ta igal pool elas ja ja käis läbi kogu aeg ju meiega kihiga omal ajal. Aga seal oli ju see vaene kreek oma Haapsalus. Nii et need need on, need on asjad, millest me ei jõua kunagi rääkida, aga mis panevad. Me ei saagi seda rääkida, sest me ju ei tea, me võime oletada ja arvata, et äkki oli nii, aga see on ainult võimalikul tõenäosuse piirides. Aga me võiks ju kuulata selt Artur Kapi metsateel. Ja miks see on mitte väga kaugel kreegilauludest on kuskil 1905 või nii. Sest see tekst ei ole varem kirjutatud lihtsalt ja esitus seda Eesti muusikud, päris paljud on ütelnud, et see on üks kõige fantastilisemaid esitusi sellel laulul, seda on laulnud kõik, kellel vähegi häält on. Aga Meil on võimalus kullata seda Georg Otsaga, Eugen keldri kaasmängul. See oli üks geniaalne duett. Nagu. Ka siin-seal. Oi jaa, säravaid silmi, jah. Siin. Ei jahini see matsu seemnendi mõõti. Ka. Te kuulate saadet vikerKäärgus, Valter ja Jaak Ojakääru külaliseks on Tiia Järg. Muusikateadlane, kes tegeleb ka pedagoogitööga ja võib-olla natuke räägime sellest ka. Vaat siin ennem tuli jutu sees välja, mismoodi härra klaasonofoli Cyrillus Kreegi le pannud väga halva hinnangu. Kas võib juhtuda vahel niimoodi, et pedagoog ei saa nagu õpilase andekusest aru või, või eksib mingil moel? Arvata võib, ma usun, et maailma kultuurilugu on neid juhtumisi täis. Kuuldavasti keegi Einsteini nimeline mees olevat saanud väga sandi numbrid matemaatikas gümnaasiumipõlves kuulutatud vist peaaegu et pool debiilseks. Ja küllap muusika sealhulgas ka seda juhtub ma tean kahte praegu väga nimetada Dirigenti keda omaaegne väga kõrge õppeorganiseerija Tallinna riiklikus konservatooriumis tookord veel tahtis välja tõsta kui erialaliselt täiesti küündimatuid. Ühe mehe nimi on Ants Soots, Tennoli Hirvo Surva. Umbes paralleel kreegi juurde. Noh, see on isegi natuke teistmoodi ja need on minu meelest need poisid, vabandust, et ma ütlen niisuguste meeste kohta, poisid, aga noh siis nad olid ju väga noored mehed peaaegu, et poisid kellest juba tookord paistis välja, et nendest nendest tuleb midagi, ülejäänud kutsutakse vist korjust kudumise kateedris nagu võimlemiseks või ma ei tea, kuidas need seal veel ennast nimetavad, aga nad on tublid inimesed teevad kindlasti kuskil koolis oma tööd. Tore, kui nad seda hästi teeksid. Loodan, et teevad ka, aga nendest ei tule niisugust interpreedi tüüpi suurte kooride ees või pole vähemasti kuulda olnud, aga näed, ikka juhtub heliloojatega juhtub ka ja kui ikka mõtled natukene rohkem teistpidi, kui see normaalne loks mõtte erinevustes lubab, siis on väga kerge oletada. Et mõtleb valesti. Mulle meenub üks lugu, mida sa kunagi rääkisid. Sa oled tohutult palju võtnud vastu eksameid ja kohanud igasuguseid põlvkondi juba kaua sa oled juba õpetaja? Nii kaua, et hakkab läbi ütelda. 35.-st aastast saadik olen ma õpetanud igasuguses vanuses inimesi, noh alguses loomulikult väiksemaid lapsi ja ja 70 Kuuendast aastast saadik oleme konservatooriumis. No vaata, sa kunagi rääkisid niisugust asja, et üks lõpmata andekas inimene, kes oma erialal muusikalisel erialal on tõestanud oma andekust, aga kes oli eksamil konservatooriumi lõpetamise ajal, mis eksam see oli, oli nii hädas? Et mõni niisugune noh, pedant pedagoog oleks ütlenud, et tulge sügisel uuesti või midagi niisugust. Küllap on mõnele nii, ütlesin ka sest kui inimene on hooletusest jätnud asjad pealiskaudseks ja siis on mul lihtsalt kahju, kõnnib inimene ja mingisuguse rumala teadmisega või teadmatusega ja põhjustab selle läbi veel mingi riikliku õnnetuse. Kujuta ette, kui sihukene inimene upitatakse kõrgele ametikohale, kus ta hakkab otsustama teiste üle siis läheb asi kohe väga kurjaks. Siis ei ole ju väga isiklik asi, kas ütleme, meie kultuuriminister oskab hääldada heliloojate nimesid, nende teostus, nimesid või ei oska. Kohe torkab väga silma. Aga tolle ma ei tea, kas sa mõtled seda lugu või teist lugu, aga, aga ühe inimesega oli tõesti nii, et inimene oli väga andekas ja musikaalne eksam, mis tal tuli sooritada, oli tema jaoks konservatooriumi viimane. Ja ma sügaval nõukogude ajal näitasin, olles oma meelest hiiglasuurt, tolerantsi ja tudengite armastust, tudengid muidugi muigavad selle koha pealt. Nad võisid ühe küsimuse valmistada kodus ette kasvõi kaks kuud. Ja tulid eksamile, neil oli selleks 10 minutit aega, et ette kanda oma valitud teema. Või õieti ette kanda siis sorav esitus oma valitud teemast vastavarakursiga surudes selle kokku tõesti piiratud 10-sse minutisse. Ja paljudele sai kähku selgeks, et selle oma valitud teemaga kukkus kõige paremini läbi. Mistõttu siis sellepärast, et inimene arvas, et kui ma võin kodus juba kaks kuud lugeda sellest midagi, et no see pole üldse kunst, aga kaks kuud võid lugeda, aga 10 minutit rääkida, nii et kõik sabad ja sarved oleks öeldud ja midagi ülearust ei oleks, aega puudu ka ei jääks. Vaat see osutus keeruliseks. No tuli, andekas muusikainimene, teatas, tahab rääkida Šostakovitši, keelpillikvartetti test. Me olime lahkesti nõus kuulama. Eino Tamberg oli minu kõrval temale siis kateedri juhataja. No siis saime me kuulda lauset Šostakovitši keelpillikvarteti des on tunda tugevat dramaatilist koloratuuri. Mina hingasin siis sügavalt sisse ja välja ja katsusin olla väga kannatlik ja. Küsisin ettevaatlikult, kas vastaja teab ka, mida too sõna tähendab, mispeale vastaja ütles, ega ta eriti täpselt ei tea, küll aus poiss kuhu tal enam hädas põgeneda olid. Mõtlesin pisut ja pakkusin välja, et häkkida. Ütleb sõna koloriiti, mis peale andekas inimene ütles. Oh ei, seda sõna tunnen ma veelgi vähem. No vahest juhtub niimoodi, et võõrsõnad lähevad valesse kohta ja see veel ei tõesta seda, et head muusikat ei saa kyll ainult hea võõrsõna, võib-olla briljantne filosoofias vallata hästi keelt ja mitut keelt. Ikkagi kunstis mitte midagi. Olulistest oleks väike kõrvalepõige, kui tohib Tiia Järg kasse, miljoni mänguga vahtu. Ja neid vastuseid, mis sealt tuleb? Ükskord külas olles seda näinud, minul on nii vooruslik, televiisorit ei võtagi eriti palju midagi. ETV põhikanali ja seetõttu ma ei ole eriti kursis, aga jah, ma olen kuulnud, et, et seal on see vastuste keskmine nivoo on mõne mehe lokid, kerkivad väga kõrgele peast või kuidas peab ütlema, ühesõnaga, et et inimesed lähevad rohkem vist julgusega välja, kui teadmist. Ei, aga see on niivõrd universaalne, et, et mida, meie muusikainimesed, arvame, et see on elementaarne, see ei pruugi olla elementaarne. Mida sa silmas pead, jaak praegu? Muide, täiesti õige, sellepärast et noh, ma võin tuua kasvõi sellise näite, mis värv tuleb, kui sinine, kollane pannakse kokku. Roheline, see on elementaarne. Kas ta peab olema elementaarne küll? On mingi ports teadmisi, mis teatud vanuses inimene peaks olema elust nagu külge saanud või kokku korjanud, et noh, kui sa põletad oma näppu ära, et siis saab vaneta külma ja mis aitab sind ellu jääda igas igas olukorras füüsilises ja vaimses ja kui inimene seda ei ole suutnud, siis ta ei ole kohanenud eluks, arvan mina. Ja seal miljonimängus siis tema kohanemine eluga avaldub kõige drastilisemalt kujul. Kas ei ole praegu probleem kiht sinnamaani, et tehnika upitab inimese sinnamaani, et ta jääb uskuma, et tema eest keegi kuskil kannab hoolt? See on niuke pikendatud lapsepõlv või? Ma ei pea midagi teadma. Ma vaatan internetist, kusjuures ei tule enam seda kohta, et ma peaks vaatama kuidagi see teadmine, et seal see on, võib-olla juba rahustab kellelegi maha või. Ma lähen niisugusi eksimusi ka omal erialal, mida me sinuga ütleme, professionaalne muusik ei tohi iialgi teha. Miks ei kasutata seda internetti, mina ei saa siis aru, miks ei kasutata. Kui töö on arvutis trükitud siis ma ei saa aru, miks ei kasutata internetti ja pakutakse mingisuguseid mõnikord peaaegu jaburusi välja. No sa oled vahel ikka rääkinud nendest vastustest, mida sa oled saanud seal mõned ajavad tõesti. Püsti jah, nad ei ole enam ammu minu jaoks naljakad, nad on pigem traagilised. Sest. Need inimesed lähevad ju kõik tööle kuhugi. Ja jätame nüüd välja see väike arv inimesi, kes satuvad välismaa orkestrites. Nad teevad seal ka mõnikord oma suu lahti. See on ikka kole küll, nagu suu lahti teeb. Kõik panevad kõrvad kinni või veel hullem, keeravad selle, naeravad pihku. Või kui jääb inimene siia, meie oma rahva hulka, meil on nii neetult vähe, et me ei tohi endale lolle lubada, lihtsalt vähemasti peaksime neid juurde tegema. Et igaüks peaks vastutama nagu oma erialase professionaalse kõrguse eest. Ma ei oska muud arvata, et kui need lood juhtuvad, mis meiega juhtuvad, et ajakirjanik tuleb Valter Ojakääru juurde, küsib väravad kinnivahes, muide. Kas te olete kunagi elus ka proovinud muusikat kirjutada või haridusminister? Kõrge ametnik teeb ettepaneku Tartu hariduskonverentsile kutsuda akadeemik Paul Ariste, kes on küll väga hulk aastaid juba öeldud kalmistul või Tartu Ülikooli lõpetanud surnalist läheb Hirvo Surva juurde laulupeo lõpuajal ja küsib, miks Hirvo Surva ei kutsunud Gustav Ernesaksa ühendkooride ette. Need on niisugused asjad, mis, Ma saan aru, et Tiia Järg sattus praegu just oma sõidu ette ja me võiks sellest pikalt laialt veel rääkida. Aga saate lõpetuseks palun rahusta mind maha, ütle niipalju, et muude rahvaste hulgas leidub sama palju lolle, ega ainult eestlased lollid ei ole, eks kindlasti ainult et neil on kui ka rohkem. No see sõltub rahva arvust kõik siis, ühesõnaga ütleme nii, nime ära meil on, meil on lõpulugu veel. Plussid tublisid inimesi olnud ja nende najal me ka seisame, püsime. Varsti tuleb ühel väga tublil eesti mehel ja Eesti esimese muusikakõrgkooli ühel esimesel õppejõul, Peeter süda tuleb 120, et olgu siis meie vaata lõpulugu selle väikese tähtpäeva ära tähistamiseks. Peeter süda skersiino, selle mängib professor Hugo Lepnurme. Aitäh Tiia Järg ja kohtume jälle uues vikerkäärus.