Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Nõnda andis meie tänasele saatele siis hoo sisse Ruslan Trochynskyi Svjata Vatra. Mul on hea meel tervitada teid Eestis elav ukrainlanna Katerina läkowska, tere. Head uut aastat. Head uut aastat, et jah, tõepoolest terve jaanuarikuu võib soovida, et siin on olnud veel õigeusu vana uus aasta ja kõiksugused sündmused ja mõnel rahval on uus aasta alles ees jah, nagu näiteks juutidel ja maridel, nii et olgu ikka see hea uus aasta, aga teie kate rõõna sündisite Ukrainas aga täpsemalt ja sündisin Ukraina pealinnas Kiievis. See on suur linn. Täna seal elab juba rohkem kui neli miljoni elaniku, nii et jah, suur linn ja elasime tavalises. Üheksa korrulises korterimajas ja mul oli ka väikevend ja siis vanemad. Ja siis, kui ma sündisin, vanemad olid päris noored tänase päeva mõistes praktilised lapsed 20 ja 21 ja siis tolajal. Me elasime vanaemaga, et aidata natuke vanemad mõlemad tol ajal siis õppisid ja töötasid ema kaitses oma doktoritööd ja isa pärast ülikooli lõpetada, Tanist käis ka armees. Nii et väiksema, päris palju aega koos noorema vennaga vanaemadega vanaemad pidid siis ka üsna noored olema? Jah, jah, tol ajal see oli normaalne, kui noor perekond 20 25 oli see õige aeg. Ja siis oli ilmselt mõni selline aeg ka, kus teile öeldi, et teie olete oma emaga õed ja ja jaja, et näeb nii välja ja ja mõnes mõttes väga tore, kui on nii noored vanemad ja, ja saavad hakkama ja teie, isa, ema said oma eluga hakkama ja teie kasvasite oma toredas lapsepõlves. Mäletan, et üldiselt olin Rõõmus ja käisime palju õues ja suved möödusid vanaemaga suvilas ja mäletan ka, et kus vanematega sai käidud ka mere äärde suvitama Musta mere ääres ja ja talvel tegelesin erinevate trennidega, näiteks ujumine, tantsud, vehklemine ja vettehüpped, et võin tagajärgi uhkustada, et olen hüpanud neli meetrisest tornist, mis praegu, see tundub minu jaoks täiesti hullumeelne, et ikkagi kardan kõrgust, seda ei teeks enam. Ühesõnaga väga vahva lapsepõlv, selline muretu aeg ja, ja muidugi me ei saanud aru, kus täpselt me elame, et see on nõukogude riik ja nii edasi ja meil oli lõbus ja mäletan need Nõukogude paraadid lilledega õhu ballellega. Uhke värk ja uhke värk ja kõik need kummalised masinad, mis liikusid paraadidel, kus oli peale ehitatud mingisugused kummalised konstruktsioonid, mäluda siis Riho karnevali, aga ilma näiteks ilusate tantsijad ja võimlejad olid, võib-olla ei olnud meil võib-olla see oli varem ja vanadel paraadvõimleja muidugi temaatika temaatika ka oli nihe, teine. Aga jah, meil oli lõbus, eks ta oli kindlasti ka omaette karneval, see oli teil väga aeglus, ainult mitte küll korraldajate meelest, aga kooliaeg, kooliaeg oli ka põnev ja võib öelda, et rahulik. Koluli Mul väga lähedal üle tee ja ikkagi kuidagi jäin kogu aeg hiljem. Ja, ja ma mäletan, et olin seal tüdruk, kellele meeldis poistega jalgpalli mängida ja enamus sõpradest tulid mul poisid ja õppisin hästi, kuid olin liga aktiivne ja tähendab liiga aktiivne ideed, ei, ei tahtnud kohale istuda ja olid tähelepanuga probleemid nagu lastele ongi algkoolis muidugi. Ja oli see põhiprobleem, et tunnis oli liiga raske istuda vaikselt 45 minutit paigal. Jah ja no kate rõhna, nagu öeldud, siis olite lesti noored vanemad ema 20 isa 21, kui te sündisite, nagu te ise ütlesite, et peaaegu lapsed, ent ometi oskasid nad teile mingeid selliseid häid mõtteid, ütleme niimoodi eluteele kaasa anda. Jah, jah, ma mäletan, et ema on mulle kogu aeg öelnud, et ma pean olema iseseisev ja ise oma asjadega hakkama saama ja pean olema ka vastutustundlik. Ja isa õpetas, et pean oma keha eest hoolitsema, sporti tegema ja kõik need asjad. Ja tänasel päeval see tundub kõik loogiline ja aktuaalne, nii et püüan õpetada sedasama oma pojale ka. Mul on siin saatesarjas tõesti täitsa paljude esinejad, kuidagi väga helgelt meenutanud oma vanavanemaid eriti vanaemasid ja ja neid tarkusi ja häid mõtteid, mis nad nendelt on saanud. Ja muidugi mul on vanaema, elab veel üks neist lapia Ta on juba 87. Nii et päris vana juba, aga ta on palju üle elanud. Ta rääkis meile sellest oma lapsepõlvest, kuidas nemad elasid. Ja tagantjärgi mõeldes oli see päris kohutav, et kõigepealt, kui nad olid päris väiksed, siis oli see Holodomir ehk siis punavõimu poolt tekkinud teatud suur nälg ja kolmekümnendatel hea ja õige. Ja siis oli see sõda, mis nad mõlemad vanaemad üle elanud, nii et ja nad rääkisid sellest ja me mäletame sellest. Võib isegi öelda, et minu vanaema oli minu kõige parem sõbranna omal ajal, kui ma olin väitlejad, temaga rääkisin palju ja et väga head ja soojad mälestused temast kõige keskkooli lõpetasite, siis edasi õppima läksite ka Ukrainas ja, ja majandusülikoolis Kiievis. Ja sain magistrikraadi, kusjuures ainult seda, kes siis, kui tulin juba Eestis, sõitsin kogu aeg edasi-tagasi ja lõpuks ajendi diplomid ja tulin juba siia abikaasaga koos, tulite Eestisse abikaasaga koos, kuidas see siis välja nägi ja kuidas see üldse juhtus, et te tulite abikaasaga koos Eestisse ja no saime tuttavaks Kiievis siis kui me tulime siia, ta ei olnud veel minu abikaasa. Tulime lihtsalt puhkama, abikaasa on eestlane ja ta on eestlane ja tolajal ta töötas Ukrainas ja siis saime tuttavaks seal. Ja suvel käisime siin vaatamas, sõitsime ringi, käisime Pärnus, jalutasime Tallinna vanalinnas, mulle väga meeldis. Kõik meeldis seal, Tallinna vanalinn on väga ilus. Mänutas nagu väike muinasjutuline lillage, väga ilus, jalutate nüüdki vahel kui saateaega ja muidugi. No mis aastal, tulite siis jäädavalt Eestisse? Aastat 2002, siis tulime ja ma siis ei töötanud ja otsustasin kohe lähen eesti keelt õppima. Ja et see oli see aeg mul. Ja kõigepealt ma arvasin, et mul on vene keel ja inglise keel ja saan hakkama kuidagi. Aga siis sain aru, et see ei ole võimalik, et pean ikkagi eesti keelt piima. Et sellepärast, et eestlaste seltskonnas muus keeles eriti ei räägita, nii et Läksin Tallinna keeltekooli eesti keelt õppima. No kui te Eestisse tulite teadmisega, et siia te jäätegi elama 2002. aastal. Te, ütlesite, et ei töötanud, siin aga olid teil mingisugused plaanid, mingid unistused mida ma hakkan Eestis tegema. Ütleks niimoodi, et ei olnud päris nad täpset mõtet, mis, millega ma hakkan tegelema tellite, majandusülikooli lõpetanud ja ja muidugi tahtsin midagi tööd leida ja töötada oma spetsiaalsusest, ametikoht oleks kuidagi seotud sellega, mis ma oskan ja et oleks võimalik kasutada inglise keelde ja mitte unustada ja eesti keelt areneda. No kuidas siis asjad hakkasid liikuma? No läksite eesti keelt õppima ja läksin eesti keelt õppima, meelsel oli väga tore kirju seltskond. Inimesed Austraaliast, Argentiinast, Ukrainast ka ja, ja muidugi kohalikud venelased. Ja need ei olnud kõik nii lihtne, muidugi. Esimesel tunnil mul oli isegi kerge paanika, tundus nii keeruline, et vot ei saa aru ja kõik. No ja grammatika on, ütleme niimoodi, et päris keeruline ja need pikad sõnad. Ja tundus, et ei, ei, ei, selles keeles ma ei saa mitte kunagi normaalselt rääkida. Aga aeg läks ja mingi hetk pooleteist aasta pärast tegin ka eesti keele kõrgtasemeeksamid, nii et kui te seal eesti keelt õppimas käisite Tallinna keeltekoolis nad õlite, siis ühes grupis paljude inimestega on teil meeles, kas te niimoodi salamisi võrdlesite ennast teistega, et oli neid, kellel see asi kohe sugugi istunud ja teil tuli suhteliselt kergelt või mäletate ja mul tulid need asjad suhteliselt kergelt kuidagi, võib-olla sellepärast, et olen lapsepõlvest kahekeelne, nii et Vene ja Ukraina keel ja, ja siis teised keeled tuulid kuidagi kergemini ka eesti keel siis kui tulin siia, mul oli juba päris hea inglise keel ja siis oskasin ka türgi keelt eesti keel, aga ütleme niimoodi, et läks päris hästi, mul teistel inimestel ei olnud nii. Ma tean, et mõned siiamaani ei oska ja ei, ei saa selgeks seda eesti keelt ja kõik. On selliseid inimesi, aga nad püüavad lihtsalt, neil ei ole nii head keelevaistu ja kui näiteks teil ja jah, võimalikel teistel inimestel, kellel see keel kergemini tuleb, aga Te nimetasite türgi keelt, et mis puhul te türgi keelt omal ajal õppisite? Ma töötasin türklastega, kui elasin Kiievis, veel töötasin endaga päris pikka aega ja siis arvasin, et oleks hea teada millest nad räägivad. Ja oli lihtsalt huvitav keel ja päris lihtne, kui ruttu te selliseid selgeks saite? Ma arvan, et kahe kuu pärast näiteks oli juba võimalik mul midagi rääkida ja siis töötasin isegi üritustest erinevatest tõlkisin türgi keelest, nüüd ei mäleta midagi peaaegu, kuid vaatan televiisorit, siis tuleb meelde muidugi, aga kui kasuta keldrisse, siis ta ununeb? No aga igal juhul, see on väga silmapaistev tulemus, kahe kuuga hakata türgi keelest aru saama ja isegi natuke rääkima. Aga tuleme nüüd siis türgi ja türgi keele juurest jälle siia Eestimaale, et eesti keele Teie eesti keele kursustel selgeks, kas see jääb kuskile sinna ajajärku, kui teil sündis poeg? Poeg on mul väike, ta on viie aastane, nii et see eesti keele teema oli juba ammu unustatud ja kõik on, aga jah, muidugi suhtlen praegu päris tihedalt teiste eestlastega, ega ta käib eesti lasteaias ja kõik meie sõbrad, kellega. Me suhtleme peaaegu kõik eestlased. See eesti keelt kasutan iga päev. Kas te pojaga ukraina keeles räägite ja püüan, aga kuna ta elab siin Eestis ja seda ei lähe vaja ja praktilisse mõtest praegu ta räägib mul vene keelt rohkem sellepärast et ta siis võib vabalt suhelda kahes keeles juba suhtleb ja tunneb huvi ka inglise keele vastu. Aga teie, ema, teie vanaema, Teie, isa ja teised sugulased, nad on kõik Ukrainas, kõik Ukrainas. Ja ma ei ütleks, et mul on Ukrainas palju sugulasi. Et ma tean, et mul on mõned elavad Poolas. Et sellepärast, et minu vanaisa oli Poolast, tema sugulased elavad seda, aga me ei suhtle. Ja sugulased, kes elavad Ukrainas, nad käivad meie juures siia. Minu isa ja ema ja samuti ka lapse ristivanemad, mõlemad ukrainlased, nemad ka käivad siin päris tihti mitu korda aastas, eriti minu ema. Ja teie ema näiteks räägib teie pojaga siis kahes keeles vene keelt? Ta ise arvab, et teatud nõukogude ajal oli nii, et kui näiteks su isa on venelane, siis automaatselt tuli nagu lapsel see kes sa oled, ta oli venelane passis ja, aga muidugi ta ise arvab, et ta on ukrainlanna, aga vene keel on tema nagu esimene keel, ukraina keel on nagu teine juba. Tänaseks olete tubli ettevõtja, teile on firma juba üle 10 aasta vana. Kuidas see tekkis ja mis firma see on? Jah, hea küsimus, minu firma ja on juba 10 aastat vana ja me tegeleme turu-uuringutega ja ekspordialaste teenuste osutamisega mitte ainult Baltikumis, ka Ida-Euroopas ja mujal. Mulle väga meeldib see töö ja see sobib mulle hästi. Ja meil ka läheb hästi. Rutiini peaaegu pole ja mul on rahvusvaheline meeskond, kellega ma suhtlen iga päev ja ja töökeel on meil inglise keel, aga Eestis meil on ka mõned kliendid, kellega ma suhtlen eesti keeles. Minu kolleegid asuvad näiteks Poolas, Ukrainas, Valgevenes, Suurbritannias, Iirimaal ja suhtlema Nendega näiteks mingi projekti käigus Turu-uuringute käigus ja selline rahvusvaheline meeskond ja noored inimesed ja siin Eestis mul on ka kolleeg, minu abikaasa ka töötab, aitab mind selle firmaga tegeleda. Kuidas teile Eesti eri aastaaegadel meeldib? No praegu ausalt öeldes väga ei meeldi, aga üldiselt suvel muidugi väga meeldib ja, ja Eestis on väga ilus loodus. Eriti suvel siis talvel, kui lumi on, saab siis suusatamas käia, nende suusatama ja kusjuures õppisin suusatama siin Eestis meelse sport ei ole väga populaarne, aga siin on nii, et väga tore sõidetega mööda Eestimaad ringi. Sõidame igal pool ka puhkusel soojal maal ja sõidan ka oma kodumaale. Ja muidugi oleneb palju ringi sõitnud siin Eestis käisime telkimas ja sõitsime ringi. Käisime Pärnus. Ja üldiselt mulle meeldib väga, meeldib Lõuna-Eestis, seal on päris suvi ja ka palju vähem tuult. Mis see kõige, võib-olla varsti, kui me Eestis üldse kõva tuul kogu aeg puhub, eks länek, kohtun mul Otepää Pühajärve ääres. Ka meeldivad Eesti saared, Saaremaa, Hiiumaa, Kihnu, ka Põhja-Eesti rannikul on väga ilusaid kohti, näiteks Neva oma laulvate liivadega. See on väga huvitav koht, selline üsna unikaalne, unikaalne jah, Eestis teile väga meeldib, aga niivõrd ometi eestistunud ei ole, et tunnustaksite ära näiteks oma rahvuslikud traditsioonid köögi, et see kõik tuleb siin ka kõne alla. Ja seda ei ole võimalik unustada. Ja muidugi. Meil on ka ukrainapärased. See on tavaline asi, et mitte iga päev vist nii-öelda iga päev, sellepärast et suur töö, näiteks, et saada borši valmis, läheb head kolm tundi teha õiget Bourssi näiteks. Aga tal on mõned lihtsamad asjad, mis ma valmistan, nii et perele ka meeldib ja nad paluvad isegi tee midagi meile ukraina roogadest. Borš on vist üleüldine lemmik? Noh ja muidugi jah, aga sellega peab arvestama, et see võtab aega ja kannatust isegi. Mäletan siinsamas saates, kui Ruslan Trochynskyi teie kaasmaalane rääkis, kuidas tema väiksele pojale hirmsasti borš meeldib ja kuidas ta ikka igatses seda vanaema tehtud borši, aga vanaema ei elanud siin, käis aeg-ajalt lapsi vaatamas. Nii et rahvusköök peab olema ja siis on ka nagu selline side tegelikult ka sünnimaaga olemas. Ja elades Siinaks, muidu eestlased ja ukrainlased väga erinevad või on ka mingit sarnasust, saate nüüd võrrelda? Eestlased üldiselt on kinnisemad ja mitte kohe valmis suhelda võõraste inimestega, nii ukrainlase jaoks on normaalne ja ei ole üldse probleem. Ja eestlastega läheb kaua aega, enne kui nad suhtlemiseks avanevad. Ja teate võib-olla mida juba olen ka selline olete muutunud Ahja maisemaks ja täpselt. Muidugi alati on erandeid kõigi rahvaste hulka ja täpselt ma tahtsin öelda, et ei ole kõik ühesugused, meil on tuttavad, kes on väga aktiivsed ja palju räägivad ja suhtlevad ja nii et ei ole nii. Aga üldiselt eestlased on kinnisemad väga üldse inimene, kes läheb oma sünnimaalt elama kuskile mujale, ta peabki olema suur kohane ja ja kui ta on suur kohane ja siis on tegelikult see protsessi väga huvitav, kuidas elavad teised ja, ja mul oli nii huvitav siis kui ma tulin siia. Oli huvitav, mis kultuur teil ja kuidas te suhtlete, mis te arvate jalust üldse ja kuidas jalu käib siin? No kuidas te sellest eesti kultuurielust osa saate, et käite võib-olla teatris, kontsertidel või kuidas nende asjadega? Ja mulle meeldib näiteks eestimood, geen vahest mosoodel ja ka teatris ja ooperis. Ooperis on hea see, et olemas subtiitrid, et saab tegelikult aru saada, mis toimub. Mäletan, et keevis seda polnud, ooperis ainult itaalia keeles. Jah, Estonias jooksevad üleval ja ingliskeelsed subtiitrid ja inglise keelsed subtiitrid jalgu võib-olla vene ka, ma ei mäleta, nüüd aga sõna tead, seal ütleme, kas te olete eestikeelses teatris ka käinud või Vene Draamateatris, kuidas näha? Käisin igal pool ja ka muidugi väga meeldis. Ja mulle ka meeldib, kuidas teatri see kõik välja näeb, et kõik need toolid ja seinad ja sai atmosfäär. Pileteid on raske saada ja otse on üks probleem, et Eestis on alati nii, et kui sa ei jõua, siis kõik kuidas Ukrainas on populaarsed, asjadel on ka samamoodi pead ette mõtlema ja osta piletit. No teie Ukraina-poolsed sugulased, nad on Lääne-Ukrainas? Ei, meil kõik minu sugulased elavad Kiievis ja ja nagu ma ütlesin, mõned elavad Poolas, niiet kuidas seal Ukrainas need lood on, et kas natuke rahulikum ja et praegu on nagu natuke rahulikum. Aga muidugi kõik maja muretsema, et mis edasi saab ja kui kauaeelse võib kõik kästa ja no mis veel öelda, et me kõik loodame, et kõik läheb hästi. Perspektiivis ja üldiselt saab lõpuks meie riik areneda normaalse normaalselt nagu peab. No kui teie poeg kasvab, siis panete ta kooli, olete mõelnud, et on see siis eestikeelne ja ja oleme sellest mõelnud ja rääkinud abikaasana ja ja siis ikkagi ta läheb eesti kooli siin Eestis on ka natuke probleeme sellest, et vene koolides ikkagi on natuke need õpetajad ja teised siis klassikaaslased võib-olla mõjuvad mitte väga hästi talle, ma ei tahaks, et tal oleks maailmavaade, tead paljud siin vaatavad Vene propagandat televiisorist, et see ju alati kättesaadav ja et seda ma ei tahaks, sellepärast lähebki poeg Eesti kooli ja ta on eesti nimega laps ja nimi on Martin. Et kuhu siis veel, kui mitte eesti kooli hea ja kuidas te siin Eestis elavate ukrainlastega kohtute toimub, see tihti või mitte eriti ja siin on päris aktiivseid teie kaasmaalasi ja muidugi ma käin nendega kohtumas ja, ja mulle meeldivad need üritused, mis nad korraldavad. Ja Ukraina kultuurikeskuse poolt organiseeritud üritused on päris head. Ja samuti ka näiteks eelmisel aastal nad korraldasid Ukraina laste visiidi siia Eestisse, tulid lapsed kraanasid, kellel Iisad said surmasõjast siis ja me võtsime vastu ühe lapse. Ta elas meil nädal aega kodus teie kodus ja nii et oli selline reaalne kogemus inimestega, kes on kokku puutunud selle sõjaga. Kui vana see laps oli 10 aastane ja mis tast edasi sai? No ta tuli tagasi, aga no teate, see oli jõuluaeg ja tal oli väga hea meel, et saab igal pool käia nendel geisid, mitte ainult Tallinnas, aga Tartus Ahhaa keskuses, eks. Nii et ma arvan, et neile meeldis siin. Ja nüüd nad on tagasi siis ja tagasi. Ja see oli korraldatud sponsori rahaga, head sponsorid. Ja see oli selline kena üritus, et siis sa ei aidata, sai aidata ja, ja mul on väga hea meel, et ma saaksin kuidagi aidata. Ja ma tean, et teistel inimestel ka oli hea meel. Suhtlesime teiste ukrainlastega selles teemas. Et vähemalt midagi saame teha, et aidata. Mis on Eestis nüüd? See, mis teile väga meeldib, saab üldiselt teie jutu põhjal järeldada, aga on ka midagi, millega on raske harjuda, ma ei tea. Alates kliimast ja lõpetades võib-olla toiduga. Ei, toit mulle üldiselt meeldib verivorst ja verivorst ja sült, see kõik on teada ja meil on ka sama samal need asjad olemas. Siin saatesarjas on verivorst ja sült aeg-ajalt päris huvitavaid märtsi õlgu lausa võdistanud ja kes on muud moodi näidanud oma vastumeelsust, aga teile sobib, sobib küll. Ja millega ma ei saa kuidagi harjuda, see on see Eesti külm kliima, tuul ja, ja need pimedad ajad. Ja nii aga meeldib see, et Eestis vähe inimesi on? Ei ole nii kiire kui näiteks Kiievis ja üldiselt elu on rahulikum ja stabiilsem, eriti praegu. Eriti praegu. Te olete öelnud, et käite ka tantsimas ja veel lisaks ja see aitab üle elada seda pimedat aega. Talvel ja sügisel käin tantsimas. Ladinaameerika tantsusid Läns aktis siis üksi või koos abikaasaga üksi üksi, meil suur grupp seal ainult tüdrukud. Ja lihtsalt käite niimoodi tantsimas või on teil ka esinemisi ja esinema ka? Salme kultuurikeskuses ja on ka väga huvitav kogemus. Mis teie tantsutrupi nimi on, st ja vaatama tulla, meil on bailatiino, Vaila, Tiina ja ja kui tihti siis neid esinemisi tuleb? No ma arvan, et vähemalt kaks korda aastas oli siin hiljuti üks jõuluetendus aga mitte ainult meie grupp, aga seal on erinevad tantsud ja flamenko ja mis iganes, kõik on olemas eesti rahvustantsud. Te olete kuidagi väga, kes kogu aeg, ehk teil on väga palju tegemist, et see lihtsalt peab olema teie elus? Jah, et ei kujuta ette, et vahel lihtsalt laseb ennast lõdvaks ja te teete vähem tööd ja käite vähem kuskil huvialaringides ja lihtsalt puhkate või teil peavad olema päevad sellised hästi energilised. Ei pea olema kogu aeg energilised päevad. Näiteks kui mul sündis minu poeg, siis. Ma sain aru, et pean nüüd pausi tegema, sellepärast et ta oli, ta oli väike imikele, ma pidin hoolitsema ja, aga samas oli mul see ettevõte, millega ma pidin ka tegelema. Et kui sa ei tegele sisse ja kõik ära laguneb. Töötasin, aga töötasin vähem. Ja muidugi meeldib ka lihtsalt puhata ja nautida vaikust vahest. Ja mis väikse lapsega päris harva õnnestub. Teil vahel niisugune lapsepõlvekoduigatsus ka tuleb, et käite Ukrainas, lähete Kiievisse, jalutate oma lapsepõlvekodust võib-olla mööda või on see nii tugev tunne, et kodu on Eestis, et nagu sellist emotsiooni enam ei teki? Ei ole mul nii tugev tunne. Minu kodu on Eesti, aga muidugi meeldib. Mul on lemmikud oma lemmikud kohad Kiievis, kus ma kindlasti lähen, kui olen seal. Ja üldiselt neid kohti olemas ka juba eestised. Selline elu, et, et mul on kaks kodu, aga seal, kus on pere, ka abikaasa ja laps, see on vist see kodu, kodu ja täpselt nii, et minu kodu on seal, kus nemad on. Aitäh Eestis elav ukrainlanna Katerina lõhkkowska, et saite aega meile siia stuudiosse tulla. Saate tegid Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak ning lõpetuseks laulab taas. Kordu Ruslan Trochynskyi koos Svjata Vatra.