Tervist, mina olen Urmas Vadi. Ja täna olen ma enevoliniku töövari on jõudnud eesti keele. Ma olen Urmas väga tore meelde. Aga täna ei olnud tollel ajal minu pärast hea, selles mõttes, et mitte häirida tähtsat säästest. Olgu, ootan juparaaži. No see käib niimoodi, et mul on, põhimõtteliselt käin kaasase vahepeal, küsin midagi. Aga ei peagi käima selles suhtes ma olen näiteks. Ma olen olnud ka Peeter Alliku töövarjupäev otsa, lihtsalt maalis. Mis töö see on, mis praegu te teete, Ene Vainik. Seal assotsiatsioonisõnastiku koostamine, see tähendab mulle jube huvitav. Aga eks igas töös on erinevaid faase, selles mõttes mõned huvitavamad ja mõned on vähem huvitavamad. Täna on mul plaanis. Nüüd hakkas uus kuu ja siis mul on veel kaks testi, mis on vaja saata inimestele vabatahtlikele laiali. Kavatsen selle masspostituse teha täna. Ja te aitate seda teha, saate näha, kuidas ühe klõpsuga ütleme niimoodi Terdi keri 400-le inimesele. Nad on vabatahtlikud, kes on ennast registreerinud kodanikuteadvuse partnerina. Nimetan seda niimoodi. Nad saavad oma tegevusega teadvuse sünnile kaasa aidata. Aga see assotsiatsioonisõnastik, et mis asi see on? No see hakkab olema veebisõnastik, mitte paberil ja põhimõtteliselt sealt saab siis kajastab nagu inimeste mentaalset leksikoni ehk siis seda sõnavara ja neid seoseid sõnade vahel, mis nii-öelda inimeste peas ja ehkki noh, iga inimene nii-öelda vastab Enda peas tekivad seostele vastavalt siis sõnastiku jõuab, nagu see osa teostest, mis on eri inimeste jaoks sarnased Ja need 400 inimest siis vastavad, mis seosed neil. Ja, ja nagu stiimul, vastus, stiimul vastus nagu, et igast eemal sõna peale inimene vastama lihtsalt, ühesõnaga need ei ole nagu päris juhuslikud, et see võib tunduda nagu ühe inimese lõikesed, see on küllaltki juhuslik, mis mulle pähe kargab. Aga siiski vaadates juba 100 inimese pealt ja seda enam siis 400 inimese pealt tulevad ikkagi nagu korduvad vastused välja. Need korduvad vastuse, need jõuavad just sõnaraamatusse eeskätt. Ja mida see siis tulevikus see siis annab meile siis laad, kui ma vaatan näiteks ma ei tea, vihmavari. Et mis sellega seostub. No me saame lihtsalt teada mingisuguse argiteadmiste struktuuri, see võib olla huvitav näiteks. Esiteks inimestele, kes koostavad teisi, sõnaraamatuid ajasõnadevahelisi seoseid, näidata et see võiks tõhustada keeleõpet. No mulle tundub see, et, et see näitab ju väga palju selle inimese mingisugust maailmapilti ka, et mis, mis talle siis nagu pähe kargab. Ütleme nii, et üksikuid inimesi, mina ei uuri, et ma ikkagi koostan sõnaraamatut nagu eesti keele kohta, et ütleme, et ütle midagi nii-öelda keskmise eestlase kohta, kuigi keskmist eestlast ei ole muidugi olemas see fiktsioon, aga no me saame ennast võrrelda selle keskmise keskmise eestlasega, siis et kas see, mis minul pähe tuli, on seesama, mis tuli paljudel pähe või, või on mulle pähe tulevad seosed pigem kuidagi omapärased. Ahah, väga huvitav, aga ma kujutan ette, et võiks ju vaadata ka neid sõnu, mis need on ja mida siis inimesed. Ja ikka oleme vaadata siis täna ma loodan niimoodi, et kui ma selle masspostituse nagu teele saadan, siis päeva jooksul on juba näha, kuidas inimesed nagu reageerivad ja kuidas neid vastuseid koguneb. Aga lahe. Ma olen mulle tundub, et ma olen täiesti õigel päeval tulnud teie töövarjuks, Ene Vainik. Jah, jah, jah, täna on jah, selline, et hästi. Aga ma istun kuhugi vä? Aa sa vaene kolleeg, kes ei julgenud tulla minu pärast, pole midagi. Täna kadus. Et meil on ikkagi Deatheritena kodus töötamist, näevad ka ette nähtud. Arvutiekraan ärkas ülesse, aga need sõnad, et kassotsatiivsed sõnad, et ilmselt selle kaudu saab just nimelt nagu eestlase kohta midagi öelda, ilmselt on tehtud seda keri, noh, ma ei tea, eri keeltes, eri rahvaste kohta. Kas seal tulevad ka mingid eri asjad välja, et mis on meile nagu iseloomulik eestlast. No eks selline võrdlemine, ma arvan, see seisab kaugemas tulevikus ees, aga konkreetselt, et eesti keele kohta sellist asja teha, et eeskujuks oli küll, oli vene keele assotsiatiivne sõnaraamatuid, neil on tehtud 100 üheksakümnendatel aastatel niisugune paks kaheköiteline nendel on see paberil ja seda koostati 10 aastat. Ta terve meeskonna poolt, et see on nagu palju paksema hõlmavam, et see praguneb rääkidena nagu sellega võrreldes tilluke. Aga noh, eeliseks on see, et tehnoloogia on arenenud ja et mina saan teha seda veebipõhiselt ja ja andmete töötlemine ja kõik on arvatavasti hõlpsam, tõhusam. Sest et kui venelased tegid, siis nad kogusid paberankeetide peale vastuseid. Aga noh, see on selge, nende sisestamine ja kõik see nagu suurt suurt mina saadan lihtsalt veebilingid, inimesed täidavad internetis. Teisest küljest loomulikult see tähendab seda, et vastajad ana ainult inimeseta kes oskavad arvutada ringi käia siis keskmiselt haritumad inimesed teevad seda sõnaraamatut. Sellega tuleb arvestada ja ettesõnastik kajastab siis nagu keskmiselt haritud keskmiste eestlastega. Et jah, et kui kuskile noh, ma ei tea, Balti jaam on ka, ma just tulin tartust nii uhkeks tehtud, et see turg, et, et enam ei saa öelda, et kui nüüd balti jaama turule minna, et vot seal on teistsugused sõnade assotsiatsioonid. Aga põhimõtteliselt. Põhimõtteliselt ja ma arvan, et see oleks päris huvitav ja loodetavasti seda andmestikku saab ka edaspidi täiendada, aga et võiks nagu täiesti eri inimgruppe ka küsitleda. Näiteks ma olen mõelnud, kuidas vastaksid vangid. Millegipärast ma kujutan ette, et ma ei tea, kriminaalide mõttemaailm, seosed, mis neil tekivad, võiksid olla kuidagi eripäraselt, aga, aga see ei pruugi nii olla. Nad võivad jagada ikkagi seda üldist meiega ühtset nagu maailmamudelit, et ma ei tea seda tegelikult. Ja hetkeseisuga ma nagu selliseid nagu erilisi sihtgruppe, nagu ei uurinud. Aga noh, ilmselt loeb hästi palju, nimelt noh, mingi kultuuriline keskkond või see, see keeleruum ka, et, et mis, mis sõnad nagu meil nagu pähe kargavad, et kui ma noh, ütleme elaksin kuskil mujal riigis siis minu jaoks see keel, noh, oleneb, kui paljud aktiivselt seda kasutanud. Et siis arvatavasti need seosed võivad olla teistsugused selles ruumis, teises ruumis. Nendele seostele on oma nagu kindlad tüübid, mille järgi on see mentaalne leksikon üldjuhul organiseeritud. Jah, seda ei ole mina välja mõelnud, see, see on nagu sellealakirjanduses käibel, aga et seosed lähevad siis kas on siis semantilised seosed ehk sõnade tähendusi pidi näiteks vastandsõnad omavahel seotud või siis sünonüümsed, sõnad või siis sõnad, mis kuuluvad mingisse ühte samas semantiliste tervikust või siis ütleme sama kategooria liikmed on omavahel semantiliselt seotud selle kategooria kaudu aseneks nagu seoste tüüp, teine seoste tüüp on, mida kutsutakse süntagmaatiliseks ja mis, mis tuleneb sellest, et sõnad kõnes esinevad koos samades väljendites ütleme, teleöeldakse siileri assotsiatsioon on serviti, noh, see on sellepärast, et teile meenub see, et siil ütles, et serviti serviti Kalevipoeg, et see ehitab nagu viib tagasi nagu mingisugusele keelelisi struktuurile. Et ütleme, siile serviti ei ole omavahel nagu mõisteliselt seotud. Nad ei kuulu samasse mõistelise tervikusse, aga Nathan osa samast loost, mida me jagame jagu kultuurilist teadmist Jah see naine, seoste tüüp, kolmas seoste tööd on siis nagu kõlasarnasus lihtsalt nagu siile viil või midagi sellist. Et kuid Ene Vainik selle 400-le inimesele kirja laiali saadate siis kas seal on oluline, kui kiiresti nad vastavad? Jah, see on oluline. Et ta ei hakkaks nagu eriti mõtlema Klassikaliselt tehakse jah, neid assotsiatsioonide teistele nagu kergeajalise surve all isegi, aga et ütleme, mina survet ei avalda. Aga ma lihtsalt julgustan inimesi, et nad vastaks hästi kiiresti ja spontaanselt ja jääks kuidagi mõtisklema, sest et kauem mõtlevana ei mõtle kuidagi mingit õigemat seost välja. Siis on seal võib olla ühesõnaga utsitada. See võib olla otsitud ja kui ta on otsitud distaja paratamatult nende seoste hulka, mis räägivad midagi selle inimese kohta seevastu teeb andmebaasi alles sellega ei ole nagu midagi valesti, aga noh, tõenäoliselt ei ole see ütleme see selline vastus, mis tuleb esile paljudel inimestel ehk siis nagu see stereotüüpne vastus, vaid, vaid see on midagi omapärasemat. No ma kujutan ette, et kui seal hakata väga palju mõtlema, et võib-olla mõned sõnad või seosed ei pruugi olla kuidagi väga viisakad või meeldivad ja siis hakkad mõtlema, et aga mis pildise minust teatab ja nii edasi ja nii edasi, et nali oli või, või õlu, viin või mingid sellised asjad, et. Ma olen rääkinud ka oma kolleegidega ja niimoodi ja, ja tõesti, inimesed räägivad mulle, et kuidas nad on hakanud mõtlema selle üle, kuidas neil seosed tekivad ja miks neil teatud seosed tekivad ja ja ma arvan, et see on üks nagu selline kasu sellest projektist, mida ma ei osanud isegi ette näha, sest et noh, see protsess suunab inimesi ka nagu enesereflektsiooni, siis ma arvan, et nad on juba sellest ise mingit kasu saanud, kui inimene iseenda mingisuguse käitumise või seoste üle mõtiskleb, ma arvan, et ta on sellega võitnud midagi. Ja, ja ma arvan, et kui see sõnastik kunagi netis olemas on, siis on see ka just huvitav, et, et ma saan nagu kontrollida, et mis mu enda seosed on või mis mulle endale selle sõna peale nagu tulla. Näiteks jaa, jaa. Te saadate uued testid laiali. Ma saadan lingi nendele samale kahele testile laiali ja et siis ma usun, et päeva peale me saame jälgida siis nii-öelda seda inimeste hulka, kes vastu täitsa okka piiluda tulla minu enda seisukohast näiteks kasvõi see, et kui kui aktiivsed on inimesed, registreerima ennast vabatahtlikku Abilisena ja et nad tahavad teha kaastööga ja eesti keeleandmete kogumisele ja uurimisele kaasa aidata. Kui nagu eesti keelega tegeletakse, no kes siis veel peaks sellega tegelema, kui mitte eesti inimesed? Jaa jaa, sest, et noh, keel on meil ju ikkagi enda nagu selle rahvusliku identiteedi yks peamisi kandjaid ja ma ütleks, et noh, eestlased on nagu suhteliselt vähe, religioosne rahvas oli nagu selline ateistlik, aga et ütleme, et see suhtumine, mis meil oma keelde, et sellel on nagu teatavaid selliseid religioosseid jooni isegi. No mis mõttes näiteks, no lihtsalt Ta sisuliselt üks kõige pühamaid asju. Võimalik, et, et minu mõte moel, kuna ma töötan eesti keele alal, on pisut moonutatud, et ma näen nagu seda märki sellest igal pool, aga aga nii, mulle tundub jah, et olla eestlane, see tähendab esmajoones rääkida eesti keelt. Mõelda nagu eestlane. Et tunda nagu eestlane, olgu siis postitan oma selle kirja. Ühesõnaga, see käib mul niimoodi. Ja siin on näha, et mul on praegu 408 inimest registreerinud. Ja et need 408 ka kirja saavad mu käest. Aga Ene Vainik, ma hakkasin mõtlema nende assotsiatiivset sõnade peale või et kui palju see igapäevaelus teile needsamad assotsiatsioonid ette löövad või taha, mis sõna see on, millega see assotsieerub? Selles faasis, milleni me jõuame nagu siin päeva teisel poolel, ehk siis kui ma nüüd juba esimese testi andmeid nagu puhastamine mõttes natuke läbi, vaatan, ma ei analüüsi midagi, aga ma vaatan neid läbi, siis siis ma juba näen, mida inimestel on vastanud ja siis siis noh, seal tuleb küll nagu minu jaoks nagu üllatusi ka, mis, mis paneb min Ta mõtlema ja paneb ka ümbrust vaatama ja märkama pisut teistsuguse pilguga. Näiteks mul oli seal esimeses testis sõna taksojuht. Ma olin kaunis üllatunud siis, et üks levinumaid assotsiatsioone sõnale taksojuht oli, vuntsid. Aga noh, miks ka mitte. Teiseks tuli nagu kollane kollane auto ja lihtsalt kollane värv. Ja, ja see pani mind ka mõtlema, et et ma tean, et mingi Tallink takso on kollane, aga et kas see on nagunii nagu levinud sees, et, et see ruulib niimoodi või siis ma mõtlesin või on tegemist just et inimesed vaatavad televisiooni ja et seal on New Yorgi taksod ja et, et on inglisekeelne väljend nagu see eluke on ju. Et kui see mõjutab seda, kuidas assotsiatsioonid tegijad ütleme, nii põhjuseid ma siit nagu teada ei saa, ka on või siis tulevad välja nagu mõned sellised huvitavad tulemused, mis mille üle mõelda ja et millest meie teadmised mõjutatud Ja ma hakkasin veel mõtlema, et võib-olla see kollane, et nõuka ajal olid need Kaiu kollased taksod Kas teil on helerohelised ja aga põhimõtteliselt, kuna inimesed on vastanud oma ea kohta põhimõtteliselt on võimalik nagu vaadata siis a la et kas need, kes vastavad kollane, et kas need on pigem need nooremad inimesed, kellest võib eeldada, et nende teadmised tuginevad teleka vaatamisele rohkem või on vastupidi nagu vanem generatsioon, kes võivad mäletada midagi nõukaajast? No see vuntsid tundub küll täiesti adekvaatne või et kui mõelda selle taksojuhi peale, siis täna on alati vuntside nahkvest. No ja nahkvesti mainiti ka, mainiti ka jah, jajah, vot ma ise ei ole nii palju taksosõit ja et mul oleks nagu kujunenud sellist nagu kindlaks kujunenud nagu taksojuhi nagu mingit keskmist stereotüüp on ja tuleb välja, teadsid, see on nagu elab meie teadmistes. Selline. Isegi lõpuks, kui ei ole ühelgi taksojuhil enam vuntsidega nahkveste ja kõik autod on sinised või mustad ikka nagu see kollane ja nahkvuntse vestid. Vot ei tea, et küllap see siis ka hakkab muutuma. Ma arvan, et see hakkab ikkagi muutuma, aga, aga, aga jah, praegu ta nagu tuli üllatuslikult niimoodi välja, aga no ütleme, et ma ei ole siin mingeid konkreetseid numbreid analüüsinud, aga ma lihtsalt märkasin, et nagu, et seda tuli nagu väga-väga korduvalt tuli neid vastuseid sealt välja. No ilmselt need seosed inimeste peadesse ikkagi elavad niikaua, kui need asjad neil on nagu meeles või et kui need asjad nagu vahetavad ütleme, et jah, et enam ei ole need nahkvest enam taksojuhtidel seljas, aga aga me kogemus on ikkagi niivõrd ere või me mäletame ikka nagu assotsieerub see. Siis teine sõna samamoodi sellest esimesest testist, mis tekitas või mul nagu natuke kulme kergitama sõna ime, seal tuli ikkagi korduvalt tuli välja Isemajandav Eesti, mis ma eeldaks, et võib-olla kõnetab minuvanuseid inimesi, on minu arust natuke vanemaid inimesi ametis. Teine selline korduv vastusel ime muna. Et no see on nagu seda tüüpi, mis nagu väljend, eks ole, siis tuleb sellest mingist väljendist ma ei ole analüüsinud ja vaadanud, et millise diagrupil on nende vastuste taga. Ma eeldan, et seal võivad olla erinevad ja grupid? Jah, jah, kelle teadmised on erinevad, aga sõnastiku lähevad need nagu kõik lihtsalt ritta vastavalt siis seose tugevuse on seal muid muid ka, aga lihtsalt need kaks nagu torkasid nagu mulle silma, kui väga eriplaanilised seosed. Tegime aknaenevoliniku kabinetis lahti ja vaatan, et siin on all roosikrantsi tänava hoovis garaasid, et ja väga huvitav on alati need Kraase vaadata, et see on ka nagu mingi uurimuse objekt, eks üks on selline natukene nagu slaavipärane väga uhkete nikerdustega ja siis on üks peaaegu kokku kukkunud garaaž. Ma ei ole siin nendel garaastel nagu kasutajaid eriti märganud nende aastate vältel töötan. Aga mis on huvitav, ütleme selle kohta, mis paistab nagu lagunenud või kokku kukkunud, selle soita botaga lihtsalt täidetud seal auku garaasi katuses kuna ja sealt kasvas läbi suur jäme puu puu ja, ja ma arvan, et pappel siin on üks on tammede Papelsin hoovis ja seal oli veel pappel. Vot kui huvitav Orissaares on see jalgpalliväljak, kus on puu keset väljakut? Võtame seda puud ei ole, et see maha võetud, aga sellest on mälestuseks seal auku. Karas lapsikat. Huvitav kas puu kasvas läbi autoga? Pigem ma arvan, et garaaž rajati ümber puu, et see puu juba kasvasega siis karast tehti, niimoodi siis, et loodust säästvalt. Ootad küll ei saanud panna, aga loodesse. Kuidas ma ei tea, no väiksema, võib-olla auto või mootorratta sai panna, ma ei tea ja, ja nii see on olnud. Kuuleb kui päike loojub ja kostab ilusti, hümn ära. Toompea lossi. Ta on hästi lähedal, jah, see vene vene kiriku kuplid paistavad. Ja, ja, ja siis, minu kolleegid, kes töötasid selles kabinetis siis, kui Eesti taasiseseisvus jälgisid pingsalt lipu vahetamist, jätkas ikka sinimustvalge, püsib Pika Hermanni tornis ja nii edasi. Siin Hermanni torni nagu i on näha küll ja on puude vahelt. Jah, natuke. Vahepeal on möödunud mitu tundi, käisime vahepeallõunal ja laiali saadetud testidele on saabunud juba vastused ja me võtamegi koos ene mainikuga lahti testist mõned sõnad. No vaatame, paks, paks inimene, magus end siis nagu poks jällegi liitsõna, teine poolpaks, peenike, siin on vastand paks kõht. Jällegi paks peenike, siin on järgmine figuur lihtsalt sõna Paksam suunanud mõtlema figuuri peale. Paks rasvane, veenikele, rasvane ka sõnane, peenike rask, peenike, nähtamatu, paks, nähtamatu. Peas toimub, ma ei tea, ma ei tea, ma ei oska kõike kommenteerida. Tädi peenike, peenike peenike rass, mahukas. Ja ilmselt see peenike on see, mis läheb sinna sõnastikku sisse, kindlasti. Ja tundub, pealse, kordub mahukas no siin on võib-olla inimene ainult sõna paks tähendusele mitte nii et see kiirendab inimest, vaid, et ma ei tea mingist raamatut, näiteks raamatut kohta me võime öelda nii paks kui ka mahukas. Mina. Keegi palun, mina. Nii võib-olla et see paneb enda peale mõtlema rasvavoldid. Kõht, marga, Margareeta, paks Margareeta, sina vihjan ja Tallinna vanalinnale hakk, rasvane. Ära võta isiklikult. See oleks justkui sellele vastane ole, kes ütles, mina mingi vastase ära võtta. Jajah, ajutiselt ja et need inimesed omavahel midagi üksteisest ei tea. Aga tead neid, neid hoiakuid tuleb välja ja et leidub inimesi, kes võtavad seda isiklikult, neil tekib enesekohane seos. Aga siis keegi teine jällegi juba tõrjub seda mõtet eemale. Ene Vainik, mis te arvate, see inimene, kes kirjutas selle paksu assotsiooniks mina, et kui kaua ta seda mõtles või, või võib-olla see ongi nagu assotsiatsioon, et, et mina, seal on paks või paks, 100 mina või, või? Peamine asi, mis inimesel pähe tuli, kuidas seda sõna koolis? Ma arvan, et aga kaua tal aega võttis ühe sõna kohta ma ei oska öelda, et ütleme, ma saan teada nagu testi sooritamise õld, aja. Siin on aktuaalne sõna, oli välismaalane. Võime vaadata välismaalaste, siin on ka veel, ma ei tea, ta maja surm ja igasugused sellised. Aga vaatame välismaalast siis. Mis assotsiatsioonid tekivad raadiokuulaja ise ka mõelda kohe välja, et mis tal on. Turist most keel, neeger, turist, mustanahaline soomlane, turist 100 turistid, turist, võõramaalane kirju, võõramaalane, võõrkeel, neeger, neeger, eestimaalane, Hiinastraanets. Nagu venekeelne sõna on sattunud siia migrant Moorlane, hiinlane, turist, neeger. See on üllatav ja lähetusturist mustanahaline külaline, neeger, mõtlik nagu aborigeene, võõras, võõras, võõras ameeriklane, pruunlane, inglane, eestlane, ameeriklane. Tähendab, ma tahaks nüüd öelda teile Ene Vainik, et kui te just kurtsid, et neil on liiga palju haritud inimesi, siis selle koha pealt äkki ei tule midagi välja, kui sinna seda neegrit ja ja kõike sellist musta ja pruunlane. See aga ei, aga ma arvan, et no tegelikult on oluline teada, mis toimub meie nagu kupli all. Et, et sellised asjad toimuvad, et kui on välismaalane, siis on neeger ja mustanahaline. Jällegi ma ei hakkaks oletama interpreteerima, mis on põhjused. Need on asjad, mis paistavad siit kohe väga pealiskaudsel vaatlusel silma. Te ütlesite, et kas 2019 saab see assotsiatsioonisõnastik valmis, siis ma kujutan ette, et kui kõik need 1000 sõna seal koosnenud nende seostatud sõnadega reason, et, et siis see peaks andma ikkagi mingisuguse korraliku pildi, siis ikkagi eestlasest. Ma usun küll jah ja no minu enda jaoks üks nagu paeluvamaid asju, mida ma kujutan ette praegu, et mida sellega tulevikus saaks teha, on just nagu siis hakata, et kui nendest assotsiatsioonidest tekiksid nagu mingisugused ahelad veel, et a la et ma ei tea sõnaga Kaups seostub pood, aga et siis see pood oleks samuti nagu seal veebis aktiivne, et ma saan vaadata omakorda, mis läheb edasi poest siis poes on võib-olla erinevad asjad. No täpselt, et kuidas need nagu sellised mõtteahelad lähevad, ma isegi ei oska praegu öelda, mida ma selle teadmisega peale hakkaksin, aga see tundub mulle lihtsalt hästi põnev. Nojah, võib-olla saaks isegi nagu jälitada mingit inimest, et kuidas ta nagu ma ei tea, kuidas tema päev välja näeb, eks poodi kodu. Pöör jah, mingit tüüpilist ettekujutust tavalisest inimesest, aga see on jällegi see esitab võib-olla mingisuguse kõige triviaalselt argis stsenaariumi, aga noh, meie elud õnneks erinevad sellest siiski, et see ei ole nagu mingi sajaprotsendiline ennustus, päris kindlasti mitte. Aga noh, see stereotüüp on noh, ütleme, et ta on nagu selline halvamaiguline asi justkui, et, et kui sa mõtled stereotüüpselt, et või kuidagi väljendad ennast stereotüüpselt, aga samas need on need asjad, mis meie tõesti meie teadvuses on kuidagi olemas või need on nagunii-öelda fakti Jah, ma ütleks, isegi, kui me, isegi kui me peaksime kuulutama mingil põhjusel stereotüübi vaenlaseks, siis ma ütleks, et vaenlast on varem tunda. Et parem, kui me oleme teadlikud, et meil on sellised stereotüüpsed teadmised, stereotüüpsed seosed, mina seda ei märgistaks. Aga et siis siis, siis meil on võimalik igal hetkel otsustada, et kas ma nüüd mõtlen stereotüüpselt või ma mõtlen nüüd kuidagi huvitavalt või originaalselt. Ja siis on ka nagu tegelikult seesama küsimus, mis nende seoste otsimisega või, või selle selle küsimustiku täitmisega on, et et kas see on minu esimene seos, mis võib-olla stereotüüpne või siis ma otsin mingisugust muud seost sellele, mis on nagu huvitav, aga mis ei ole selline esmane Ma olen nõus, et see selline valik ees on. Ja muuseas praegu mul meenus, Eesti keeles ilmus ka kaks aastat tagasi tõlgituna teenijal kaanemanni teos, millega minu teada, et ta on saanud ka Nobeli auhinna, mille nimi on kiire, aeglane mõtlemine ja see tema elutööks on olnud just nagu paljastada seda, et kuidas meil on nagu kaks erinevat mõtlemisviisi, üks, mis toimib nagu välkkiirelt, aga on pealiskaudne ja tugineb paljusust stereotüüpidele kus olukordi lihtsustatakse, rakendatakse neid esmaseid nii-öelda intuitiivset seoseid. Ja väga paljudes olukordades kiire mõtlemine teenib meid piisavalt hästi ja ja meil ei olegi muud vaja, aga et siis selle kõrval on olemas siis ka see nii-öelda aeglane mõtlemine, kus asjadele lähenetakse siis ringiga mõtlemine nii-öelda kastist väljas mõeldakse asjade tegelike põhjuste ja seoste üle põhjalikult järgi ja siis siis tullakse mingisuguse tulemuseni. Teine kaane maanteed, teda põhiliselt on huvitanud inimeste käitumine nagu justkui töö investeerimisotsuste ja börsi ja nende teemadega ja et just nagu sellel paljastamine, et kui palju inimesed tõesti lihtsalt intuitiivselt lähtuvad oma sellest kiirest stereotüüpidest mõtlemisest, aga tegelikult ei tea, millest nad lähtuvad kumad otsuseid teevad. See on tegelikult jah, seesama sama küsimus, et noh, kui me teeme eluski mingisuguseid omastulust suuri elulisi otsuseid, et mille ajel me teeme neid, eksju. Jah, et ma arvan, et tead lihtsalt see teadmine ka teadvustada, et tegelikult meil on valik, et kas otsustada ja teha ja mõelda nagu kiiresti, aga seejuures mingil määral räpakalt. Mõnikord on kiirus kõige tähtsam, aga, või siis teine võimalus kulutada rohkem aega läbi kaaluda, aga sellisel puhul võib otsustamine poolt ja vastu võtta nagunii kaua aega, et inimene ei jõuagi nagu mingisuguse ennast rahuldava otsuseni või talle tundub, et ta ei jõua. Nii et siin ei ole nii, et üks oleks hea või teine oleks halb, aga et lihtsalt on hea teada, et meil on tegelikult vähemalt kaks eri võimalust asjadele läheneda. Ma kujutan ette, et selle jutu peale paljudel inimestel kohe kangastub mingi enda tutvusringkonnast mingid inimesed, kes tõesti hästi kiiresti otsustavad mingeid asju ära, võib-olla isegi läbimõtlemata just nimelt kuidagi intuitiivselt teevad mingeid otseseid ja siis on mingid inimesed, kes kaaluvad ja vaagivad ja ei jõuagi enda otsuseni või mingisuguse tegutsemiseni. Jah, eks meil kõigil on omad tugevused ja nõrkused ja asi, mis ühes olukorras on tugev teises olukorras olla nõrkus ja vastupidi, et, et jällegi, et mina nagu hinnanguid langetaks, aga et jah, me erineme. Me erineme. Ene Vainik ütlesite küll, et, et ei, ei noh, analüüsi neid inimesi, kes kes teil siin on, need, kes vastavad teie küsimustele nendele sõnadele otsivad siis need seoseid, seosed, sõnu aga siiski etet. Ütlesite, et mis selles valimisvälja tuleb, on see, et nad on haritud inimesed ja selles suhtes näiteks stesse huvitavat. Selle võõramaalase puhul oli see, see neegri sõna väga domineeriv, mitte et minagi sinna hinnangut ollaksegi lihtsalt nii on. Et ilmselt need võib-olla paljud inimesed nagu ütleme, et kui nad oleks kuskil avalikult, ütleksid nad, otsiksid mingi teise võõramaalase assotsiatsiooniga. No ilmselt võib arvata jah, et see selline anonüümne vorm ja teiseks oli see surve olemasolu ja et on vaja nagu kiiresti vastata teiste sõnade vahel, et siis suhteliselt need nagu kaitsed, mis sunnivad meid olema poliitiliselt korrektsed, need kaovad ära, et siis siis vups saab sealt välja see esimene seos, mis tõepoolest nagu eksisteerib kuidagimoodi kollektiivses teadvuses see midagi, millega tuleb arvestada, et see on nagu olgu siis põhjuseks mis iganes, aga et see, see on reaalselt eksisteeriv asi, seos nagu, et võõramaalane, neeger. Teine aspekt, mis selle juures on, on siis see Ta mille üle mina mõtisklen, et see ei ole kuidagi meid ümbritseva reaalsuse peegeldus välismaalaste hulgas, kes siin Eestis on võõramaalaste hulgas ei ole siis neuroitsed inimesed kuidagi domineerivad. Ja sama niimoodi ma ütleks, et ka selles rändekriisis, mis Euroopat elevile ajab. Samamoodi on ju inimesed pigem Lähis-Idast ja mitte just nagu negru hoidsid, inimesed ei ole seal nagu need põhi põhitegelased, nii et selles mõttes need assotsiatsioonid toovad esile ning see osa meie nendest argiteadmistest, mis ei ole otseselt reaalsuse peegeldus. Et veel üks teine selline näide, mis pani mind sama Aga mingi reaalsus on muidugi mingisugune alateadlik reaalsus. Mingi alateadlik reaalsus. Teine näide, mis pani mind selle üle mõtlema, oli selline lihtne sõna nagu võrk. Mis võiks olla selle assotsiatsioonid. OYO hulk esinesid ka internetis, esines ka aiavõrk ka, aga kordades kordades rohkem kalavõrk. Tõesti, kalavõrk on olemas, aga kui selline mõiste, aga kui ma hakkasin mõtlema, et kui paljudel inimestel sellega ise on vahet kokkupuudet olnud, et kui paljudel on siis sõpru kalureid näiteks või see tõenäosus on väga väike, et teadmine, et võrk on kalavõrk, see eksisteerib ikkagi mingisugusel teistsuguseid, mitte kogemusi ohtlikule ka mingisugusel mõistelisel tasandil siis noh, eks see kurioosumina siis kui stiimul, sõna, kala siis selle esimene assotsiatsioon ei ole räim. Ehk siis see kala, mida nagu Eestis siin traditsiooniliselt on võrguga püütud vaid esmasena meenub lõhe. Aga see tuleb jällegi sellest, et kala on kaks tähendust, üks on siis kala, kui tähistati loomasorti nii-öelda teine kala kui toit. Ilmselt see just see tähendus kala, kui toit siis on tekitanud selle sagedase seose lõhega. Või restoranid ja söögikohtades, tõesti, lõhe on üks sagedamini pakutavaid kalasid. Et, et siin ma nagu näeks seda seost mingil määral meid ümbritseva reaalsusega. Aga jällegi interpreteerimine ja et igal üksikul inimesel vastust andes on mingi mingi oma välkkiire seos, kuidas see kõik toimub, me ei tea, aga noh tulemus on siis kokku, tulevad mingis mõttes kõnekad. Ja ma ütlen, et kindlasti on see seotud ka selle vastamise ajaga tänapäevaga, kui inimene praegusel hetkel teile neid vastuseid kirjutab, et ilmselt need vastused oleks teistsugused, kui nad oleks näiteks paarkümmend aastat tagasi küsitud, et ilmselt oleks siis võõramaalane keegi teine. Ilmselt oleks siis ka see kala, mitte lõhe. Ja ilmselt ka võrk kui internet, see ei tuleks üldse keegi selle peale ja, ja et loomulikult diaati, eks ikkagi see meid ümbritsev reaalsus. Ja see, see ajahetk, kus me oleme, mis mõisted on aktuaalsed, et ikkagi peegeldub sellest kindlasti. Aga mingil kombel segakõver või peegeldub, mõtleks. Täna olin ma ene voiniku töövari saate, mida te kuulata panid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.