Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna teening. Ei tundu käändurmus. Liu. Tere, Eestis elavad murditer Ljubov koobas. Tere. Noo te laulsite meile siin stuudios ja see on tavaliselt alati midagi sellist väga dusliku, mida esinejad endaga kaasa toovad, et nad tõesti istuvad siin mikrofoni taga ja laulavad ehedalt, millest te laulsite. No sellest, kuidas lahutatakse armastatu paari poissi, saadetakse armeesse nii öeldes, et ta tsaariarmeesse, et see tähendas, et see need 25 aastat ta pidi seal olema ja see tähendaski, et ja arvatavasti see neiu pannakse abiellu kellegagi teisega ja ei ole midagi rõõmsat seal laulus, vaid ta arutleb, et miks niimoodi juhtub. Võrdleb erinevate asjadega oma õnne ja oma saatust ja lõpus küsib, et kas maasikas või vaarikas varem küpsevad ja kas isa või ema sünnitavad nii õnnetuna. Ja neid laule te teate ilmselt väga palju. Kunagi ma teadsin tõesti palju, praegu praegu teen nii palju, aga ikkagi käin laulmas vahepeal meilanud murti Seltsašmess keda juhipa nägimus. Ja ma olen talle tänulik, ta jõudis nii palju organiseerida sellise lühiaja jooksul, et ta on väga tubli udmurdi näinud. Ta on tõesti väga tubli, teil on seal igasuguseid vahvaid inimesi, aga mis just konkreetselt nadi Mushi puutub, siis see, mis tema kirjanduslik nimi, et muidu nad jõustab tsüklowoodova. Ja ja minu nimi on väga, ei lõvi. Ja Põga ajan minu isa perekonna inimese on põlvkonnast õhkkonna edastatud ja kai tähendab lühend Põgatjumbaga, dif tähendab osav. Nii et jah, ma olen uhke selle perekonnanime järgi ja ma võtsin seda oma kunstnikunimeks ka, et see on minu isa põlvkonna nimi või kailbi. Kuna udmurdi teel ei olnud luba ennem seda pronksile osa tõstmist oma udmurdi nimesid kanda siis udmurdid ikkagi omandasid need omamoodi, et näiteks Ljubov lühend on viise omadega rääkides, nüüd nad on niisiis italian wiki ja, ja nii edasi natuke lähemal, seletage pronksile osa seost sellega. Kuna siis tuli süüdistus venelane opordeta, eestlased diskrimineerivad või see demokraatia puudu. 2007 aprill ja. Aga eestlased ju vastasid nende vised, soomeugrilased ta nüüd Sägi peavad kandma vene nimede vene perekonnanimed ja jändega luba oma nimesid kanda ei ole kuskilt registris, seda peale seda tulid udmurdikeelsed tänava nimetused ja hakkasid vaikset udmurdi keelt mõnedes linna koolides kaupetama. Tulite udmurdikeelset lasteaiad ja hakkas vaikselt pihta, nii et Eesti suudab mõjutada udmurdi ja elukaugeid Venemaa seal. Väga meeldiv oli vaja näidata, et Venemaal on ka demokraatia olemas. Eks ole ju, ja sellest ei, ainult võitsite meie nüüd võitsime tõesti, et selles praasilosest me saime väga head tulemused. Suurepärane. Ljubov, milline oli teie lapsepõlvekodu ja üldse see lapsepõlveaeg? No ma olen külatüdruk ja, ja ma ajasin põhimõtteliselt ta lapsepõlves raamatukogusse metsas. Mulle meeldis raamatuid lugeda ja mets käia. Et praegugi käin metsas tihti, et see on üks osa minu ajust, mida ma ei saa, ei taha ka ära võtta. Te olite lapsena selline tüdruk, kes armastas pigem omaette olla või mängisid ikka teiste lastega ka seal külalastega või kuidas? Pidin ikkagi koos teistega olla Jaama kavandeid siin palju, et ma olin selline kamandaja olnud, panin paika poisi ka ja kamandasin neid. Me mängisime palju sõda. Ja et see oli lõbus, aga omaette mulle meeldis olla ka siis, kui ma kasvasin natukene, no ma sõitsin jalgrattaga, kaaslased olid kaasas ja ka siis ei olnud enam sihukeste võistlustega midagi oma eta. Pigem jah. Kooliajast te olete kõnelenud, et üks koolitee viis igatahes pikki kilomeetreid läbi metsa, enne kui ta oma teaduste templi juurde jõudsite, et kuidas sellega oli. Nojaa, seoses isa tööga isat valiti esimeheks sinna ato kurti külla 10 aastasena. Ma olin jah, siis 10 aastat vana, pidime kolima sinna metsa küla, mis minu meelest ei olnudki isegi udmurdi küla, vaid see oli Marju aste küla, kes omandasid kunagi udmurdi keel. Kõik need traditsioonid ja majaehitused olid täiesti Marivasta oma. Isegi nimetus on Otto Kuurt Burton küll udmurdikeelne küla, aga Otto on mari kell son mets. Udmurdi keeles on mets, mäss Cha cha, aga mitte mingil juhul Otto. Ja ma ei ütle, et mulle ei meeldi seal elada. Lumm meeldis mulle rohkem, nendest mulle meeldibki tsivilisatsiooni sees elada, mulle meeldib, kui tee on olemas ja saapa siis, kui vaja linna või sinna, kust abi saab või sinnakust poest midagi saab osta. Et lapse põles, see kurnas mind väga, sest et ta teede olid kinni talvel, kui sügisel kevadel ka siis kui oli, esitlesid, ei tuisanud ega vihma ei 100, nüüd siis sai sõita. Aga ometi, nüüd, kus te elate keset tsivilisatsiooni ja kõik nii-öelda linnainimese hüved, on teil käe-jala juures, nüüd ometi lähete sinnasamasse metsa küll Eesti metsa, et ennast koguda, oma mõtetel lasta selgineda, et, et see on selline huvitav asi. Eks ole ja see on huvitav asi, aga see on siis, et tol ajal ma pidin keskharidus omandada läbi metsa minnes ja mul ei olnud valikut manitseda võisin mitte õppida, jäädes sinna auku nii-öeldes, onju, või õppida läbi selle metsa, küll metsast läbikäimisega oli kuskil ameetrid, igasuguse ilmaga käisime, no talvel oli see ühiselamukooli ühiselamu. Aga kevad ja sügis ja ja siis mul ei olnud valikut põhimõtteliselt peale nende kahte, aga praegu on valik, kas ma lähen teatri kinno, istun kodus ja võtan tänavatel, käin raamatu, kus kogus või lähen metsa ja siis mul on juba valikut. Vot see on see, et inimesel peab valik olema mitte sunnitud valik vaid ta tema tahtmise järgi valitud valik annab vabadusi ja see annab võimalus hinnata ja arendada ennast teatud mõttes. Mida te veel mäletate oma kooliajast, missugune see kool oli tollal külakool, et rahvast ilmselt palju ei olnud ja mõnes mõttes oli see päris päris õdus. See esimene kool, kus ma õppisin lumi, kuul, ta oli enam-vähem suur ja siis, kui olid head kuldsed ajad, siis seal oli isegi kahte vahetusega õppimised. Aga peale seda, kui mina sündisin 70 viiendatel kaheksakümnendatel aastatel juba see lasti sünte vahenes ja väga paljud noored hakkasid linna minema, sest nad tahtsid lihtsalt parima elu endale ja minu klassi oli kõige väiksem 18 last pärast sai üldse kaheksa vast ja kolmas klass, kus ma omandasin seda keskharidust oli umbes 20 last, et seda oli kogutud kõikides neid pisikestes külades, mis olid selle Parsi küla läheduses. Nii et keskhariduse saite kokku mitmest koolist, kolmas oma elukogemus oli juba olemas, milliseid tarkusi vanemad teile nii-öelda ellu kaasa andsid ja kuidas need tarkused teile nii-öelda tänase päeva kontekstis tunduvad? Ega nad ei õpetan, pall lihtsalt Ta oma kogemustes ma üsna raske omandanud keele. Ja kui ma õppisin köha, kooli, siis seal pidi õppima nii udmurdi kui vene keeles. Ja neid mõlemat korraga näiteks sandi õppima luulet, dusi, nii udmurdi kui vene keeles, et siis ma tundsin, et ma enam ei saa, ma ei suuda, ma ei jaksa. Jalaboratesteerisin kodus, et no miks ma pean kas või ühte keed võiks nagu võtta. Miks ma pean, et linnast näiteks ei õpigi nii palju ja saavad puhata rohkem siis isa pani mind omaette siis ma olin ka minu meelest kaheksa aastane, isegi seitsme aastane. Kutsus minu ema enda kõrvale. Emal oli siis väike õde, minu väike õde süles ja ta ütles, et vaata, kallis mina olenud murt, Emanud murt, sinu teon kaudu murd. Nüüd on sul valik, kas sa teed ennast venelaseks ja õppida ainult vene keelt? Võised meie perre, siis sa pead teadlane udmurdi keelt ja oligi kõik, kõik mõni nutsin. Ma sain aru, et tegelikult see oli sul Rubausmis võttis. Ja siis minu ema ütles alati, et et ja et need keeled, mis ma olen õppinud siis pärast oli veel saksa keelt, aga keeled ei ole ju sarnased, vene keel on slaavi keel ja udmurdi keel on ungari keel soome-ugri, et siis reeglid on erinevad ja lauseehitusega erinevad. Vahepeal oli raske, aga mu ema omandas keele väga hästi, et õnneks tema sai mind aidata ja selgitas kerged võtted. Siis ta ütles mulle, et kui sa tahad edasi minna eriti kui sa tahad sellest riigist ära minna siis kindlasti sa pead teadma seda riigikeelt 200 protsenti kindlasti paremini kui mõni venelane ja ma tean sedagi, et tõesti ja tänu sellele ma sain edasi. Ja kui ma tulin Eestisse ja need nagu mõtetki miks ma pean õppima sinna riigikeel eesti Eesti annab võimalust õppida, et asi juhul kui sa omandad riigikeelt, sa saad sisse. Aga mis keele selts õpetavad mind, see oli loogiline noom. Eestisse tuleku nime veel jõuame. Sõnaga, vajalikud olid nii udmurdi keel kui vene keel kui tateri. Kui tatari keel. Ja üht-teist tuli hiljem veel õppisite te siis udmurdi riiklikus ülikoolis, teil on tarbekunsti ja joonestamise õpetaja magistrikraad, tekstiilikunstnik olete Eesti kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrant, tuur Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja, magistrantuur. Ikka tohutult töökas inimene. Ma ei ole neid kahte lõpetanud, kahjuks manud. Ütlesin, et kunstiakadeemias ma isegi jõudsin diplomi teha, aga mitte kaitsta. Sest tuli minu tütar ja ma ei saanud ennast rebida, ma ei saanud endale lubada mitte näha, kuidas minu laps areneb ja ma mõtlesin, et mul on üks magistrikraad olemas. Kui niivõrd vaja on, siis saan edasi kunagi pida, aga minu tütar Anna juba siis enam ei ole väike, et siis, kuidas ma siis saan meenutada seda rõõmsaaega, et, et ma õppisin või, ja laps oli nagu olemas ja mina ei näinud teda? Nii tütre arvelt ei mingit aega, aga me oleme juba mitu korda siin ühe jalaga tulnud nagu Eestisse ja siis jälle tagasi. Nii, aga nüüd ma siis küsin teie käest, kuidas te Eestisse sattusite ja mis oli selle põhjus? Väga huvitav põhjus, mida ma kindlasti saakski omada, juhul kui ma ei oleks nii aktiivne inimene. Õpilasena nimed. Ma töötasin 200 kirjanduses illustraatorina ja ma tegin ka kahte diplomini tekstiili erialal kui ka etnograafia erialal. Taheti jätta aspirantuuri ja õppejõuks kunstiajalookateedris etnograafia erialas õppejõuks. Ja siis ma selles mõttes pingutasin, mõtlesin, et jah, et ma tahaks seda udmurdi etnograafia edasi arendada ja seletada ja näidata teistele, et kui tore ja vaguvasse võiks kõik olla. Aga samal ajal tuli kutse Eestist, et näed, soovivad endale õpilaseks, tublid. Kes soovivad ja kes on juba midagi ütelnud, et kellel on motivatsioonikiri olemas, mida nad tahavad kindlasti õppida ja mina nad soovivad kaasa võtta, aga see oli teisisõnu hõimurahvaste programm ja hõimurahvaste programm ja see oli 90.-te teisest poolest, ma tulin siia, ma lõpetasin 90 kaheksandal aastal ja tulin siia. Septembris juba jaa. Nagu paljud-paljud, teie rahvuskaaslased ja teised soomeugrilased. Ja et see oli vahva kogemus, ma ju teadsin, et mul ei tulegi nii kergesti. See oli nagu enda proov. Et kas ma saan hakkama selle tõesti väljakutse? No saite, tundub küll. Kas te olite üldse esimest korda Eestis ja kuidas tundus, kui rongist või lennukist või bussist maastusite? No oli ju siis Eesti oli juba vaba, kui me siia tulime ja igasuguseid asju oli ajakirjanduses lugeda, televisioonis kuulda. Tuttavad küsisid, et kas ei karda, Sa ju ei valda mingi eestikeelsed, mis siis sinuga tehakse, kui sa üksinda jahute tänavad ja siis ei oska eesti keelt, siis mida võib juhtuda? Et kas seal siis ole tsivilisatsiooni ja paremini juhtub see aeg, kui siin ma vähemalt. Saan teada, mis tähendab teine kultuur, kui juhtub, on, peab midagi, siis juhtub see niikuinii saatus ei saa nagu muuta, aga kogemusi ma saan ja ei kartnud. Ma ütlesin, et ma tean seda, kuna ma õppisin ajaloo, et no siis ma teadsin, kui palju ajaloos on valge niididega kõik õmmeldud, niiet. No kuidas olid need esimesed kogemused, kui te tõepoolest siis esimest korda jala Eestimaa pinnale saite? No ma olen palju reisinud Venemaa, et ta on emale ja isale ja mul ei olnud kunagi niimoodi, et kui ma koju tulin sinna Ottocortigi olla ta lõpuks ma olen kodus, et seda ei ole kunagi, et tulin, olen Kyoto, kurtis. Aga kui ma tulin esimest korda talline, astusin perrooni, oli selline ilus sügis. Ja ma tundsin, et issand, külmud, tulingi koju ja see mõte nagu pani mind imestama, et mis mõttes võiks olla. Ma tundsin ennast nagu, et ma jõudsingi koju, see õhkkond oli vakka. Omane. Ma ei oska seda seletada teisiti, ma tundsin, et ma tulin koju. Perroonile astusite te Tallinnas, mitte Tartus alliga, paljud. Tartus mul ei teki sellist tunnet, et ja alati, kui ma tulen kuskilt reisimast ja ma tulen Tallina, ma tunnen, et mul on kodus Tallin, annab mulle seda õiget energiat. No nüüd on see juba ilmselt ka natuke tavaline, aga just see, et tookord astudes esimest korda perroonile seda ka tundsite, et see on päris huvitav, eks ole. See jäi meelde sellepärast jah. Muidu sa ei jääks minna. No teil oli siin ees ka juba rahvuskaaslasi, kuidas teil need esimesed päevad tunnid Eestimaal Tallinna linnas möödusid, kuidas te hakkasite kõike endale omasemaks saama? Ma ei tea, ma olen siukene suhtleja, ma teadsin, et kui ma ei hakka suhtlema, siis mu õpinguses ei tule midagi välja. Ma ei ole kuiv õppija, ainult õpikust mul ei piisa. Pigem õpik on selline vahepealne abi, ma vajan suhtlemist, elavat suhtlemist ja mul on vedanud kuidagiviisi inimesed tahtsid minuga ise suhelda. Võib-olla leegid seda uudishimu minu näost või ma ei tea, ma ei oska öelda, mul on alati sõpru olnud ja. Kuidas ta sõbrunesite, kas tulidki näiteks, no te olete öelnud, oli palju, oli ja on palju eesti sõpru, et kas siis oligi nii, et inimesed piltlikult öeldes astusid juurde ja oligi korras või kuidas? Ühesõnaga, ma sain tuttavaks, kes siis ma tegin just kana, udmurdi moodi siis onu köögis, ta vaatas, vaatas, kolm päeva, vaatas ning kate pesi nõusid või lihtsalt sattusime samal ajal kööki või ta lihtsalt vaates ma ei tea. Ja ta lõpuks küsis, et vene keeles, mida ma teen, sind kannan, ma teen mis retsepti järgi. Nii palju sibulat, et Eestis tõesti ei panda nii palju sibulatega udmurdi toidu sees moosis ei ole sibulad ehkki on olemas samas ka sibulamoos. Aga no eraldi sinna moosi ei panda, aga pannakse väga palju sibulad ja erineval moel. Nii just ja väga palju selliseid maitseainet, udmurdipäraseid, igasuguseid igasuguseid ka udmurdipäraseid teha, aga kuna mul oli siin puud olemas, et siis ma ostsin pipra ja kõik muu, mis oli tarvis hiinast, tuli neid maitseained läbi Siberi ja läbi Urali, mis tähendab läbimurded. Nii et see maitseaine küsimus ei ole üldse nagu probleem, probleem olnud. No kuidas teie elu siis edasi siin kulges Talgas otse loomulikult kõik see teie siin kohanemine ja teie siin Eestis elamise ajajärk, ühiselamuga, mis edasi sai. Te olete olnud abielus, teil on tütar, kuidas elu oma käänakuid teile ette viskas? Et jah, see oli täiesti ootamatu samm. Et ema ja isa oli mures, et mina tegelen pigem Karieeriga kui selle ei muretse abiellumise pärast, sest et Venemaal ongi vaja võimalikult ruttu abi, mida pärast ei ole neid väärt mehi. Nunny on kujunenud kahjuks. Ja mina ütlesin, et naljaga, et vaat siis, kui tuleb mingi Lavrenti vaat siis abielu, tegin nalja, jääd katusega ei naljata ja viska seda soovi või ettepaneku õhkkonnijasse tuleb sulle tagasi, Lauri, on see ju vene keeles, Lavrenti. Nii et kohtusite oma Lauriga? Noh, ilmselt ma ei tea, kui palju omaga, jah, kohtusin. Tollal oma ja teil sündis tütar. Ja tütar on nüüd juba 14 aastat, nii et suur tüdruk juba. Ja selle aja peale te siis olite, et kõik eelpool loetletud õppeasutused enam-vähem lõpetanud, no ma mõtlen selleks ajaks, kui tütar oli juba päris suur või tegelikult käib see õppeprotsess ka veel praegu, kuidas nendesse? Praeguse õppeprotsessi ei käi, kuigi ma omandan praegu inglise keelt. Et no see on ka mõnes mõttes õppeprotsess, aga ma need vastutan oma tulemuse eest ainult endale ja ja õpin ainult enda jaoks, mitte selleks, et õppejõu poolt saaks kiita või. Aga praegu ma saan aru, et te tegelete Eestis täitsa mitme asjaga, et te olete tekstiilikunstnik. Siis olete tarkteoreetik, kõik, mis puudutab teie kunsti ja siis te tegelete keelekümblus ega, ja töötate veel lasteaias ka. Kuidas see kõik teie päeva mahub, et ööpäev on 24 tundi ja natuke peab magama ka? Ega suurt ei mahugi ja siis sellest tuli see otsus eelmine aasta, et ta praegu Laura elab isaga kohtub minuga. See oli jah, esimene otsus. Maiu, kasvatasin teda üksinda põhimõtteliselt viis aastat. Ja suutsin kasvatada hästi, ma arvan. Sellepärast et eelmine aasta ta ütles mulle, kui seletas oma otsuse järgi, et ema magas, on üles. Ja lähen ära. Sina jääd üksi. Kui ma praegu ära ei lähe isa juurde, siis samuti nüüd minu peale, nüüd on sul võimalus mõelda ka enda oma elu peale. Sa oled veel noor ja ehk sa leiad veel kedagi. No selle peale mul ei olnud midagi kosta. Et. Ja ta on väga tubli tüdruk. Nii et ma tegelen praegu Karieeriga ja teiste laste kasvatamisega. No te olete tegelenud näiteks keelekümbluse ka Ja ma tegelen praegu ka, sest ma tahan oma firmade ja kuna neid asjad, millega ma tegelen, keelekümbluses mina olen lahti rääkinud Akadeedrides ja ma juba näen, et mõned minu mõtted juba omandab keegi teine, see moleemi. Aga keelekümblus tähendab siis, nagu ma aru saanudki, oma leiutatud teil viie meelemeetodid ja mis need viis meetodit on, kui täpsemalt kirjeldada? Siis osalised maitsmine ja füüsiline liikumine ka, et need kõik sama temaatilised kasutades, kuna inimesed on nii erinevad et omandavad maailma mõneta, visuaalid, näevad reklaami, jääb meelde, kuulavad reklaami, jääd meelde, kuule, et seda reklaami Välilised, see jääb võib-olla 30 protsenti meelde kuulmisega tal jääba av, no 90 või 80 protsenti, et tundlikud inimesed, neid on vaja. Kogu aeg nad tahavad, et neid paitaks, nad tahavad seda taktilista tunnetust, et lapsed on üldse üldised, tahavad kallistada, õnnivaitsetaktilisus ei ole veel kadunud. Me oleme kõik lapsed litseta, täiskasvanud on itta, laps on ikkagi sees. Ja ma metoodikas muidugi haka kõigi paid maaga on sellised väljakujunenud materjale, mida saab katsuda, kasvõi silmad kinni paned ja katsud, mul on isegi gobeleinid samasugused. Et kes ei naese, võib katsuda, katsudes näeb seda mustrit eesti keel, ma olen õpetanud ta vene keeles. Ja venekeelses lasteaedades oli see keelekümblus, eelmises oli litseta, ma olin rühma õpetaja, aga kuna mul on see keelekümbluse taust, siis ma ikkagi õpetasin neile Uueta sõnade ja uue sõnavara ehitus. Kahe kolme aastastele ikkagi on vaja ju ehitada siis ikka selle keelekümbluse metoodika järgi ja praegu olete ka lasteaiast, praegu olen kavastajas ja mul on viie aastased. Ja mida te neile, õpetajate, kunsti ja kunsti on iga pääs pilofiili, kunsti, kõike tekstiilikunstiga. Et see küsimus peab omandama laps, püsivus enne kui tekstiiliga tegeleb muidu ei tule sellest midagi välja. Aga see küsimus on ülivajalik koolis me võime rääkida nii palju, kui tahame, et meil on individuaalahenemine koolis kuigi see on ainult paberi peal, kuidas see võib individuaal lähenemine olla, kui õpetaja on üks ja lapsi on umbes 30. Teie vahvale, et ennast Eestis leidnud, ma arvan, kui tihti käite sünnimalud murtias ja on teil seal palju sugulasi. Niisugune asi on mul seal palju, aga ei käima seal tihti, kuna kuna see sõit on liiga kallis, ausalt öeldes, et ma olen ju Eesti kodanik, nüüd ja ka viisa ja need päevad, mis peate rongis olema, lennuki oma ei julge sõita, sest et esiteks kallis ja teiseks ei julge. Pilk ja kallis sõit jah et aga selle eest on mobiiltelefon olemas. Kahjuks ei ole Udmurtiast Weil nii hea internetiühendus vähemalt nende küladesse, et ma saaks messengeri või Skype'i kasutada, aga häält vahemalt kuulan. Sellest ka piisab. Ja sugulasi on palju, sugulasi on palju nii ema kui isapuud. Jaa, elavata suuremas osas Udmurtiast, aga teie vanemad elavad seal Ottokordi külas, mis mulle üldse ei meeldi. Sest et seal tõesti kaugel linnast ja Mul on hea meel, et mul on õde olemas, et nad ei ole üksi. Et õde on neil toeks ja. Ega sealsed sugulased siin ka võib öelda, et eriti ei käi ja täpselt samal põhjusel samal põhjusel kahjuks ja kas teie tekstiililoomingut on näitustel ka olnud? Ütleme niimoodi, et ma siin praegu ma olen näitused teinud ja suurem osa see oli vaibad ja graafika ja veel ma olen teinud neid näituselt koos tütrega. Tal oli personaalne näitus, kui ta Saigu aastaseid ta juba Malis siidi, mitte et pudi-padi, vaid konkreetsed jooned ja kõik see püsivus. Ja praegu tekkiski mul natukene vaidlus uues asutuses, et juhtkonna arvab, et ta lapsed istuvad kutsevad ega ma käsi ju istuma, neil on huvitav ja neti teavad liit, kui ma, mis ma ütlen, et nüüd lõpetame ja liikuge või et mina arvan, et püsivus, on see hea ja teed ära, lõpetad ja lähete, et Eesti asja, kasvõi juuksed ja Laural on seesamamoodi, no kuna ema on, ongi selline, et õpetab lõpuni viia seda oma asja, et siis ta väga varakult ta omandas siidimaali ta koob ja heegeldab ja debaipuga. Kuigi vaip ei ole see tema lemmik, aga ta oskab. Ta ei taha olla kunstnikuks, saada kunstnikuks, ta ütles ju, et kui palju ma rabelen selleks, et ellu jääda. Et ta tahab mõistlik ka, et peab valima sihukeste amet, mis ikkagi leiba annab. Jah, siiski, aga ega see ei sega, et sa oskad luua ilusaid asju. Vastupidi, see rikastab. No mis on see, mis Eestis väga meeldib, olen ma teist juba aru saanud, aga kas midagi sellist imelikku ka? Noh, et tunnete, et selle või tolle asjaga ma ei harjumite iial. No näiteks mina ütlen, et Eestis ja vaatamata sellele, et mul on Jutarsin ja sõprade, onju ma ikkagi olen üksi, sellepärast et ta niimoodi, kui ma satun eesti kollektiivi nende jaoks, ma olen venelanna. Ja vahet ei ole, kui palju ma võin öelda, et udmurdi et suuremas osas mõtlevadki, et kui tuled Venemaad, siis oledki täna on. Ja venelaste jaoks, kui ma satun vene kollektiiv ja nad hakkavad vinguma, suuremas osas oli raske õppida. Ma ütlesin, ei ole raske võtet ja õpid. Mina ju õppisin keelt, siis tuleb selline vihkamine teada, on eestlaste puuda, neist on nii, et ma olen kogu aeg nende vahel. Noaga jälgige mõlemaid pooli, võtke seal seda parimat. Illustraatorina ma olen proovinud, praegu käib mul näidus, Lätis, tehti minuga lepingu. Et ma püüan midagigi saavutada, aga juba saavutanud. Ma arvan, et sellegipoolest, et kõige suurem saavutus on mul minu tütar Laura. Sellepärast et kui mul poleks aurat, mida ma ei tahagi mõelda, onju siis ei oleks seda metoodikat, siis ma ei läheks teist korda õppima seda pedagoogikat. Sest ma tahtsin aru saada, mis tähendab Eesti pedagoogika ennem kritiseerimist, et Peab ju sisu teadma, et võrdlesin seda Venemaa pedagoogikaga õpitu ja nüüd tean Aga vanaema, vanaisa on lapselast ikka näinud või? Ikka siis, kui ta väiksem oli. Käisite seal või nad tulid siia. Laura oli ju etno-fo turismiesindaja koos tuntud kunstnikutega eesti kunstnikutega. Päris tõsised kunstnikud näitusel osalenud, isegi preemia võtnud ja siis ta oligi üks Eesti esindaja Udmurtiast siis nad kohtusid siis need kohtusid esimest korda esimest korda, kui vana Laura oli siis 10 aastane, kuidas see kohtumine välja nägi, mis ta rääkis? Laar ütles, et väga lõbus oli, sest ta sai aru. Vaat, ma rääkisin temaga udmurdi keeles siis kui ta pisikene oli ja ma laulsin talle need udmurdi laulu ja ta ütles, et ma nagu sain põhimõttest aru, mis nad omavahel rääkisid vanaema-vanaisaga minuga. Aga ma ei osanud ennast väljendada. José keel ikkagi kuskil noh, kuskil on. Ja Laural on muidugi Annegi suhtes, mille üle mul on väga hea meel, sest et muulist seda ei ole ja mul on. Kahju, et mul ei ole, teil on sellest muud anded, aga vanavanematega see kohtumine ongi tänase päeva seisuga ainsaks jäänud. Seni. Jah, aga vahe mõttes oli ja vahe mõt. Laura tundis seda kohta, kust ma tulin. Ja see on suurepärane, selle kohta tuleb meelde mulle üks naljakas juhtum, kui kolmeaastane Laura tõsis küpsetas pannkooke. Ja ma väga kiitsin oma lapse tehtud pannkoogid eriti maitsvad. Ja siis Laarakkisid. Aga kas ka küpsetasid kolme aastasena pannkooke? Oi kallis, ei mul keegi ihu panud. Ema oli kogu aeg mures, et ma teen midagi katki ja siis ta peab koristama, et ta oli nii hõivatud. Et mul keegi andnud siukest võimalust. Laura tegi väga tõsist nägu, tuli minu juurde, kallistas ja ütles, et tead, kinni, siis sa tegid väga õigesti, et sa läksid sealt ära. Ei no mina ju ei ütle, et ta minu vanemad olid halvad või lihtsalt see, et ema oli väga hõivatud ja tal ei olnudki võimus lapsega olla. Kahjuks lapsega olemine tähendabki, et sa koristad pidevalt, aga ütleme niimoodi, et kuna ema oli tihtipeale komandeeringus. Oi, tal on väga mitu paberit, kus ta on Venemaa pedagoog, vanempedagoog ta koolitas, koolitas kuidas olla õpetaja, aga õpetaja jämed tähendabki seda, et omadele ei jätku. Oma lapsele ei jätku. Ja ma ei tahtnud, et Laura kannataks sedasama. Te lubasite, et teil on saate lõpetuseks samuti üks laulja loomulikult laulatada seda ise. Mis lugu see on seal see lõunaudmurdi lugu, kuidas neiu just. Nii et kui see noormees ei tule temaga kaasa, ei vii ta ära koduni, siis sääse tikitud rätik jääbki tüdrukule enda kätte, et see tähendab, et ta ei vali seda noormeest, et et kui sa ei saada mind koduni, siis sa ei saa seda. Et sul on valik. Et aga see on selline kurammeerimine pigem jaa. Lõunaudmurdid tundsid ennast Ameti kuidagi vabamaks ja nende lõunaudmurdi oli ka võimalus õppida inglise keelt, et sealsed kõik poliitika Igal juhul suur tänu stuudiosse tulemast Eestis elav udmurdi tar Ljubov koobas, veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja maris Tomba ja nüüd kuulame siis seda laulu aitäh kutsumast.