Räägimegi siis kõigepealt sellest samast majast, kus me istumas Eesti maja. Mis see maja on? Eesti maja kui selline on lihtsalt kinnisvara, aga selles kinnisvaras on muidugi mitmed asutused ja ruumid, mida siinsed eestlased palju kasutavad. Siin on eesti organisatsioonide bürood, siin on Stockholmi Eesti Päevalehe toimetus, siin on kogudus Kultuurikoondis väike söökla noorteruumid ja nii edasi. Ja selle maja rahad panti kokku siinsete eestlaste poolt, õieti mitte selle konkreetse majavaid. Eelmise Eesti maja osteti eestlaste rahadega 1958. Ja kui see linna osaleks ümberehitusele, maja läks lõhkumisele sisse, koliti käesolevasse majja tatakse 70. Nii et sellist asutust kui Eesti maja on olemas vaid kinnisvara haldajale. Tegevus toimub siin Rootsi eestlaste liidu uus Eesti kultuurikoondises ja teistes organisatsioonides kui agarad. Et eestlased siin käivad, ma näen, et praegu võrdlemisi varahommikul ka liigugi võimelisi No ilmselt need, kes siis töötavad siin muidu muidu ütleme, pensionäri tegevus ja nii hakkab keskpäeval liikuma. Ja söökla on avatud siin lõunasöögiks muidugi siin käivad ka teised söömas on lahtine restoran. Seltskondlik tegevus on muidugi peamiselt õhtuti ja nädalalõppudes. Aga kes tahab näiteks laupäevaks peoruumi kinni panna, peab olema pool aastat või aasta ette valmis kuupäeva määrama. Kas noored eestlased Cavaralt siin ja kui palju üldse on eestlasi Stockholmis on teil mingi arv teada? No seda on raske täpselt ütelda, kuna eestlasi on olemas ju mitut sorti, esiteks need, kes on väga konkreetselt viimastel aastatel tulnud ja kellel on eesti pass taskus ja rootsi statistikas eestlastena, aga eestlasi on suurem osa, siin on neid, kes kas tulid sõja ajal põgenikena ja siis nende järeltulijad ja nende hulgas on ju muidugi ka segaabielude lapsi ja nüüd pool eestlasi, neljandik eestlasi ja kus seda piiri tõmmata. Keegi statistik meie seas rääkis, et Rootsis olevat umbes 45000 isikut, kellel on mingi Eesti päritolu ütleme, suurusjärk selline. Ja noh, me teame, et umbes pooled nagu vist peavad aktiivsemalt eestlasteks ja nendest omakorda mingi pool, siis käivad tihedamini koos organisatsioonides ja nii Mingi mingi selline arv on üle rootsi, aga mingi arv Stockholmi kohta on, et see on umbes Rakveresuurune eesti linn. Igastahes on mulle jäänud mulje siin olles ja Rootsi päeva ette valmistades, et eestlased on jõudnud igasse eluvaldkonda ja on igal pool Rootsimaal kanda kinnitanud. Jah, ma tean, et kas Hemingway väide, et eestlasele igas sadamalinnas paika peab, aga, aga Rootsis leiab küll praktiliselt igal pool ikka mõne eestlase kuskilt? Kui me nüüd jõuame poliitika juurde selle jutu juures, siis kas eestlased on ilma teinud ka Rootsi poliitikas? Teie ise olete ju ka poliitik, Rootsimaal. Jah, ma olin Rootsi parlamendisaadik aga see oli juba mõni aeg tagasi mulle varem olnud Stockholm linnavolikogus olin kord üsna aktiivne Rootsi poliitikas ja neid on olnud mõned veel. Näiteks Stockholmi linnavolikogus on mõned Eesti päritolu isikud kahjuks praegu nooremad, kes ei valda eesti keelt. Kui mul õieti meeles on kedagi ära joosta, sest et eestlasi ikka leidub siin-seal ka näiteks Malme linnapea on ju eestlane ja Neid on ka mujal. Rootsi poliitikaelus on ju silma torganud ka näiteks Andres king. Ka varem, peamiselt. Aga praeguse peaministri nõunik, onju peamine nõunik on ju Eesti päritolu kutid, aga kahjuks ei valda eesti keelt, aga ta on täitsa selgesti Eesti päritolu. Nii et leidub küll. Kui eestlased raudse eesriide taga ehitasid nii-öelda sotsialismi siis räägiti, et mis meie ja sotsialism agavat Rootsis seal on tõeline sotsialism. Kuidas te kommenteerite? No ma ei tea, kas ma nüüd olen õige inimene lahti harutama, et mis on see õige sotsialism, aga seda võib muidugi ütelda nii. Rootsil oli, eliti, oli, ma ütleksin 60.-te ja veel rohkem 70.-te aastatel selline üsna tugev sotsiaaldemokraatlik dominanss ja mitte ainult sotsiaaldemokraatlik dominants poliitikas, vaid, vaid ma ütleks üsna vasakule suunatud sotsiaaldemokraatlik dominans. Seened ei tähendanud mitte trotsi ärielu eriti sotsialistlikuks muutustan Rootsis töötas edasi üsna tugev turumajandus, suur tööstus ja nii edasi vaid Rootsi sotsialism. Selle väljend oli pigem maksupoliitika, kus kus sotsialiseeritud, mitte ettevõtlust, vaid sotsialism, eriti eraisikute sissetulekud. Tähendab tulumaksu protsendid liikusid väga kõrgele. Isegi kuulus hiljuti lahkunud lasteraamatute autor Astrid Lindgren astus korda avalikkuse ette, kui ta sai ette näidata tema lisatulust maksustati, mitte mitte väga palju ja mitte isegi 100 protsenti, vaid 102 protsenti. Mis muidugi oli parasjagu skandaal, et lisatulu teenimine tähendas, et ta pidi rohkem maksu maksma, kui see tulu ise oli. Ja paljud inimesed jõudsid tulumaksu määradesse, mis olid kuskil 50 60 70 protsendi kandis. Ja see tähendas muidugi teisest otsast, et see tulumaks tuli inimestel küll tagasiteenuste kaudu, aga teenused olid politiseeritud poliitik, määrased, mis laste hooldust, mis kooli minna ja nii edasi. Need, Rootsi sotsialism oli peamiselt tulumaksu, sotsialism võiks ütelda. Oli, aga mis praegu on? No eks seda on päris parasjagu alles, aga, aga siiski Rootsi on palju muutunud. Ka selle ajaga on viimase 20 aastaga on need muudatused, on olnud osalt selles, et poliitikas on võimuvahetusi, toimunut teatavasti oli 44 aastat järjest sotsiaaldemokraatlik valitsus, aga see murdus 1976 ja peale seda on toimunud ikka vahetada. Valitsusvahetused, mis on muutnud Rootsi poliitikat. Ja ka Rootsi sotsiaaldemokraadid on, ma ütleksin võrreldes teiste riikide sotsiaaldemokraatidega liikunud rohkem paremas suunas, eriti välispoliitikas, aga ka sisepoliitikas. Kuigi ütleme, et Rootsi sisepoliitikas loomulikult põhivahe on ikka paljudes asjades, mis on seotud kas maksupoliitikuna või või või sellega väga lähedaselt teenuste osutamine ja nii edasi, kus sotsiaaldemokraat teed on alles oma klassikalises rollis, ütleme, riigiteenuste pakkujana ja kus kodanlikud erakonnad kritiseerivad ütleme, sellist tsentraliseeritud või, või sotsialistlikku lähenemist. Rootsis on parlamendivalimised üsna väikse vaheaja tagant kolme aasta tagant, millest see tuleb? Olid aga nüüd on nelja aasta tagant, nii et Rootsis oli vanasti ma ütleksin, minu lapsepõlves oli Rootsis veel nii, et et iga nelja aasta on teil Parlamendi valimised ja iga nelja aasta tagant kahe aasta vahel olid kohalikud valimised ja parlament tuli kahe kojaga, kus kohalikud omavalitsused valisid esimese poja aja ja rahvas otse teise koja. Nii et tekkis selline ebamäärane süsteem, kus, kus ühes kojas võis olla üks sõnavus, teises teine, aga see ei andnud alati selget poliitilist, ütleme valijatele selget läbilööki ja selle tõttu tähti reform, kus mindi üle ühe poja parlamendile ja samas kehtestati kolme aastat aastased valimisperioodid, kus siis kõik valimised toimusid samal päeval kohalikud piirkondlikud ja, ja riigivalimised, mis Rootsis on jätkuvalt nii, et toimuvad kohalikud regionaalsed ja riigi valimised, samal päeval aga nüüd nelja aastaste vahedega. Ja lisaks on tulnud ka Europarlamendi valimised, mis siis ei toimu Rootsi graafika järgivaid ühisEuropa graafika järgi. Meil on teile üks valimine vähem kindlalt kui teistel de kuningate riigi pealt ei vali. Ei, seda tõesti mitte, kuigi kuigi võiks ütelda, et kuna kuna on ka Rootsi parlamendis esindatud need, kes vähemalt teoorias sooviksid kuningat asetada vabariigiga või presidendiga, siis siis mõnes mõttes on ka Riigipäeva valimised kuninga tagasi valimised võiks ütelda, aga pigem teooria. Kes teevad praegu Rootsi poliitikas ilma? Alustame kõige tähtsamatest meestest peaminister Göran Persson ja opositsiooniliider puu Lundgren. Jah, mida ma peaks ütlema, et et ma ise kuulun moderaatide erakonda ja ei saa muidugi mööda sellest, et praegu on sotside mide positsioon avalik arvamuste mõõtmistes edasi üsna tugev ja seda võiks õieti kõik, ma ütleksin, põhjendavad seda peamiselt sellega, et Rootsi või Persson oma rahvusvahelises tegevuses olnud küllaltki edukas ja eriti veel võrreldes tema mõnede eelarvamusi, mis tema kohta olid enne tema ametiaja alguses ja enne tema ametisse astumist. Need on ületanud lootusi nii oma aktiivsuse kui oma suunitluse suhtes. Ja selle tõttu on valijate hulgas positiivne reaktsioon. Praegu võib-olla tähendasid ka möödunudsügisesed sündmused Ameerikas, mis mulle tunduvad, lõid Rootsis rohkem läbi kui, kui näiteks Eestis või narrid rootslastele lähedasemad kuidagi. Ja sellele järgneb terrorismivastane võitlus Euroopa liidus ja kus ilmnesid ka kontaktid Rootsi. Et see on kriisiolukorras rikka rahvas koguneb kuidagi. Kuivõrd tähtis on, on küll vaidluse all, aga mingi mingi roll on siin olnud. Mida lähemale valimised tulevad, seda rohkem aga tuleb opositsiooni esile praegu, nii et kindlasti ei saa muidugi kunagi ütelda midagi. Aga Rootsis on nagu ka Eestis poliitiline kaart küllaltki killustatud. Ja paraku on see põhiliselt nii, mitte sotsialistlikult küljel, Rootsi poliitikas, kus on neli opositsioonierakonda mis küll tihti saavad omavahel hästi läbi jagamist tekitavad valijate hulgas teatud segadused. Kui vahed on väiksed, et miks siis valida üht või teist või nendest kõige suurem on moderaadid ja eesotsas puu lõnglen, kes siis on? Üsna hiljuti asendas kaal pilti partei liidrina. Selles mõttes on põnev näha, kuidas ta valimiskampaania edeneb. Alguses oli ta üsna vaikne, aga viimasel ajal on, tundub, et hoog on saanud. Mis muidugi mulle rõõmustav, aga TKV valimiskampaaniad põnevamaks. Lugesin kuskilt, et rahvauurimusest on välja loetud, et puu Lundgren meenutab rahvale madu ja peaminister Göran Persson karu. Aga kui rahvas paneksime mõne teise ameti peale, siis oleks võinud nad mõlemad automüüjad iseloomustatakse poliitikat ka kuidagi. Kauplemine käib. No ma ütleks, et neid võrdlusi on tehtud mitut sorti varem aga võib-olla võiks keegi neid automüüjate näha, ma ütleksin, et mõlemad on, selles mõttes. Ei ole sellised väga, et oodata nagu mingid barbi nukud või midagi sellist poliitikasse toodud vaid, vaid nad on küllaltki värvikad isikud ja, ja pigem ei vasta sellisele mallile. Ja muidugi siin on tegemist ka sellega, et Rootsis on valimised olnud partei nimekirja valimised. Muidugi partei liidrid on väga oluliselt parteidele edule aga, aga poliitikas tõusmine ei toimu mitte isikuvalimiste alusel, vaid vaid parteisisese töö kaudu ja, ja valijad on, kuigi see viimasel ajal veidi muutumas, aga peamiselt harjunud ikka hääletama partei nimekirjale mille tõttu rootslane väga ei mõtle isikute terminites. Kuigi näiteks just kodanlike erakondade vahel mitte sotsialistlike erakondade vahel on küllaltki suur tähtsus parteilise isik. Missugust nendest neljast nüüd valida? Et seal on mingi personalil või isiku valimise element sees, aga selles mõttes Rootsi poliitikut on võib-olla vähem manipuleeritud ja kammitud kaamerate ees kui, kui näiteks Briti poliitikud, rääkimata veel Ameerikast poliitikutest. Aga küll küll see tuleb Rootsis, sest et muidugi õpitakse mujalt. See tähendab seda, et seni veel siis vähemalt rootslane, teadlik poliitikahuviline ja tal on selge arusaamine sellest, mida ta tahab. Noh, kui selge või teadlik, eks see on igaühe südametunnistus, aga muidugi Rootsi poliitika on selles mõttes küllaltki vähe komplitseeritud, Rootsi erakonnad. Suurem osa neist tekkisid 100 aasta eest umbes. Ja inimesed on läbi aastate jõudnud endale kuju kujundada arvamusi paljud nii-öelda son, kuidas ütelda sündinud erakonda selles mõttes, et nad hääletavad nii, nagu nende vanemad hääletasid ja nii nagu need sõbrad, ümbruskond hääletab. Aga, ja see on suur, aga kui oli ütleme, möödunud sajandist suur osa, nii et hääletati küllaltki selgelt oma sotsiaalse tausta alusel tõelised hääletasid siis sotsid, MM-idele või komparteile, kodanlikud, akadeemikud hääletasid liberaalidele või moderaatidele ja Talumehed hääletasid Keskerakonnal ja moderaatidele sellistatud ütleme, reeglid olid olemas, siis viimase 10 20 aasta kogemus on, et, et see on väga tugevalt murdunud. Tänapäevased põlvkonnad enam ei vanemate valijate hulgas on selle sõna veel näha, aga noortemate hulgas seda eriti ei ole ja näiteks on eratööstuse töölised praegu hämmastavalt suures ulatuses kodanlikud valijad kusjuures aga avaliku või riigisektori tõelised, ka akadeemilise haridusega, pigem kalduvad vasakule hääletama, nii et need siin on teistmoodi mustrid esile tulnud ja see teeb poliitikat ja ta on näha selgelt, et inimesed vahetavad erakonda tihedamini kui vanasti. Võib-olla on siin mängus ka isegi Rootsis raudeesriide kokkuvarisemine ja kommunismi hääbumine mis tähendab, et ideoloogilised vahed erakondade vahel on nagu vähem esinenud isegi endine kompartei ei tea enam, kas nad on kommunistid või mitte, vähemalt katsuvad sellist pilti anda. Ja selle tõttu valija võib-olla valib konkreetsemate küsimuste alusel ja mitte nii tugeva ideoloogilise veendumusel. Kuidas nende endiste kommunistidega on, püüavad nad ennast nimetada sotsiaaldemokraatideks. Ei, seda sõna nad ei kasuta või nad püüavad ennast, nad nimetavad ennast vasakparteiks ja püüavad olla. Üldiselt meeldivad ja hoolitsevad. Aga neil on siiski sisemiselt küllaltki suured vastuolud, partei liider. Väga selgelt katsun pärast distantseeruda, ütleme kommunismist kui sellisest aga erakonnas on seal piisavalt inimesi, kes kes seda ei soovi teha. Hoopis vastupidi huvitaval kombel nende noorteliit on küllaltki nii kommunistliku suunitlusega, mis võib-olla näitab seda, et ka Rootsi noorte hulgas on kõige nooremate hulgas, ma ütleksin nii. Need, kes veel enam ei mäleta aeglasid 10 aastat tagasi. Poliitiliselt vähemalt ei mäleta, et nende hulgas on, on juba ununenud, mida tähendas kommunism praktikas maailmas ja võib-olla oleks aeg nagu sellest rääkida, jälle Rootsis käib ka selline arutelud, kas peaks, peaks rohkem vaeva nägema. Sellise aruteluga. Kas see arutelu on viinud ka konkreetsete tulemusteni, on midagi ka ette võetud. Ma ei kujuta ette teleprogrammid, filmid, kooliõpetus. Arutelu on olnud ja Rootsi riik on isegi teinud sellist programmi rakendanud noortele ja koolidele natsistlike kuritegude suhtes ja loogiline samm oleks sellel teemal edasi minna kommunismiga kommunism ette võtta. Aga paraku on, on praegune valitsus parlamendist sõltuv endise kompartei häältest, nii et nad ühest küljest katsuvad väita, et see on väga oluline teema. Teisest küljest ei suuda jõuda lahenduseni, kus just mitte sotsialistlikud erakonnad muidugi on väga soovivad seda programm sellist programmi käivitada, aga see ei tähenda, et seda ei tehta. Näiteks Stockholmi linn viis läbi kooli õpetajate edasikoolitus, kusjuures gümnaasiumi algkooli kõrgastme õpetajaid pandi koolipinki pooleks aastaks, mitte täitsa osaajaga ennast täiendama nendel teemadel ja küllaltki edukalt. Rootsi poliitikaelu ja mitte ainult poliitikaelu üldse Rootsi elu üheks väljapaistvamaks inimeseks on olnud ulat palme. Kui palju mõjutas tema rootsi elu pärast seda ja kas on pärast seda olnud või on. Samas on paistmas praegu kedagi, kes võiks samaväärset rolli rootslaste elus mängida. Ma ütleksin, et Rootsi sisepoliitiliselt ei ole tema isik nii oluline, sest et rahvusvaheliselt torkas ta rohkem silma ja rahvusvaheliselt. Kas sa torkad silma, mitte mõned Rootsi poliitikud on suutnud saavutada endale rahvusvahelise positsiooni ja tema oli üks ütleme, minu põlvkonna ajast. Varasemaid, kes saavutas peale teda on olnud ka pilti, aga praegune peaminister Göran Persson ilmselt seda ka saavutamas sisepoliitikas on, on pilt kirjum, on rohkem isikuid, kes on omanud suurt tähtsust ja ma arvan, et palme eelkäija kui vaadata sots, tämmerootsis palme eelkäija peaministrina oli märksa olulisem, aga välismaal vähetuntud. Nii et selles mõttes palme mõrv mõjutas muidugi Hollandis toimunud mõrv meenutab seda tänapäeval parme mõrv tähendas teatud ajaks muidugi tugevalt sümpaatia lainet ja väga loomulikult nii. Ma ütlen, tänaseks on, on see juba ajalugu. Rootsis sotside poliitika oli muutumas, sest seda võib võib väita, et Rootsis otsimine, eriti välispoliitika, on muutunud sellest ajast. Ja vahetevahel ongi palme-aegne välisminister, näiteks oli siin praeguse peaministriga teatud vaidluses Lähis-Ida poliitika üle ja, ja samuti praeguse peaministri poliitika näiteks NATO ja julgeoleku küsimustes ja balti riikide suhtes eriti ei ärata alati heameelt sotsdemmid vanemas põlvkonnas. Kuigi see kriitika vist pigem nii omavahel ja seda tänaval eriti tooda, aga nii et on teatud vastuolud, aga mais jooksada palve isikuga vaid see oli ajakäik lihtsalt. NATO juurde jõudsime, kuidas siis on, kas peaks astuma või ei peaks? No minu arvates oleks täitsa loomulikku Rootsi astuks, sest et Rootsi täiel määral on, ütleme lääneriik selles mõttes, et Rootsi rajaneb parlamentaarsel demokraatiale, turumajandusele ja on väga agar neid väärtusi maailmas kaitsma ja NATO ongi selles mõttes kõige olulisem väljend sellise sellise kaitsetahte väljend. Ja Rootsi on õieti, me teame tänapäeval, et Rootsi oli oma neutraalsuse lõi alliansi vabaduse aastatel siiski tihedas vahekorras Natoga kuluaarides, osalt salaja, kuigi ma ei arva, et see nõukogude liidule saladus oli pigem rootsi valijatele saladus ka juba juba selles, et koostöö Norra ja Taaniga mõlemad NATO riigid oli ta ainult sellest ajast, vaid juba varasemalt, sest ajast äärmiselt tihedad aga ka Ühendriikidega ja Inglismaaga. Rootsil oli isegi ette valmistatud eksiilvalitsuse võimalused Inglismaal ja mitte teise maailmasõja ajal, vaid palju hiljem. Aga nii et igati loogiline oleks, kui Rootsi enam ei teeks sellist maskeraadi, vaid vaid astuks ka korralikult NATO liikmeks. Ma saan aru, et, et siin on tegemist peamiselt sotsdemmid sisemise murega, et nende valijatest väga suur osa õppisid uskuma seda, mida, mida tollal neile õpetati, nimelt et Rootsi on rahus elanud tänu oma alliansi vabadusele. Aga kusjuures muidugi vähesed valijad mõtlevad nii, et samad taktikat katsusid Norra, Taani, Eesti, Läti, Leedu ja see ei õnnestunud sugugi nii hästi, neid statistiliselt oli Rootsi erand, mitte reegel. Aga selline tugev voolus on sotside valijate hulgas ja seda on ka Keskerakonna valijate hulgas kes alles tasapisi hakkavad arusaamad, maailm võib olla muutunud ja võib-olla isegi tol ajal ei pidanud paika ja et tänapäeval pole enam põhjust nii näha, Rootsi osaleb väga aktiivselt juba rahupartnerluses ja teistes programmides ja ja nagu ka Balti riikides on märgata, siis Rootsi on kaitse ja julgeolekupoliitikas märksa aktiivsem kui ametlik poliitika. Võib-olla alati ütleb nii et ma arvan, et, et see tuleb. Aga see tuleb kindlasti üllatusena, sest see tähendab sisepoliitilist muret mõnele erakonnale. Kuidas sellesse muutunud maailma sobib niisugune nähtus nagu Põhjamaad et lõuna poolt vaadates paistavad Põhjamaade riigid nagu niisugune Põhjamaade klubi, kuhu nagu tahaks sisse pääseda ka eriti pääse. Tahaks kuuluda, aga nagu nagu ei kuulu eriti, kuidas põhjamaa saavad omavahel hakkama saavad, kas on Põhjamaade ühtsus, niisugune raudne ja kindel? No esiteks peab arusaamad Põhjamaade ühtsus märksa tugevam, kui on mingi balti ühtsus, tähendab siin on hoopis teised ajaloolised ja kultuurilised suhted mis lähevad kaugemale ajalukku ja, ja mitte ainult ajaloos on suhted ka balti riikide vahel ja nii, aga need on hoopis tugevamad ja põhjariikide jaotusriikidesse tekkis üsna juhuslikult ja sellel on ka hilise aeg olnud sellised väljend, näiteks poliitilised parteid on põhja-riikides üsna sarnased. Nad on ka 100 aastat olemas olnud ja 100 aastat koostööd omavahel teinud. Samuti on näiteks kohalike omavalitsuste koost otsenile piiride igasugust riigiasutused ja kõiki telefonitoru ja helistavad oma vastaspoolele, jäi diplomaadid, on pigem rahvuspäeva korraldajad ja mitte midagi muud. Nii et selline tihe koostöö on, on olnud väga kaua aega. Kui Taani astus Euroopa Liitu, siis kardeti, et see võib tähendada Põhjala koostööle lõppu, aga see ei tähendanud seda. Ja kui Rootsi ja Soome kastasid Euroopa liitu, siis öeldis samuti. Aga see ei tähendanud põhjal Põhjala koostöö olla sama aktiivne, kui ta kunagi on olnud. Kuigi võiks ütelda, et mõned mõned teemad on siiski kolinud Brüsselisse mida üritati ajada Põhjala riikide vahel, aga ei suudetud ja no ütleme, majanduspoliitika ja nii. Ja ma arvan, et Põhjala riigid on tulevikus nii NATO-s kui Euroopa liidus ühiselt ja sinna ei ole mitte väga, väga pikka aega enam. Aga Põhjala riigid pole mitte nagu Euroopa Liit, selline kontekst või selline ühendus mida saab suvaliselt suurendada, vaid, vaid see rajaneb siiski keelelisele, sarnasusele ja ajaloolistel sidemetele. Rootsis on küllaltki positiivselt arutatud küsimust, et kas tuleks Põhjala riigid ja Balti riigid nii-öelda näha ühise blokina ja majanduselus on see tihti juba nii. Näiteks Ameerika firmad näevad seda tihti ühe regioonina ja ka Rootsi firmad töötavad tihti juba näevad seda regiooni oma kodu koduturgu peavad Eestit pigem kodumaaks kui välismaaks. Ja see on täiesti mõeldav, et näiteks koostöö Põhjala nõukogu ja balti nõukogu balti assamblee vahel tiheneb, oleks väga positiivne. Aga ma ei arvanud, et see saavutab rahva seas vastavat, sest et Põhjala koostöö, eriti Skandinaavia riikide koostöö, Soome jääb natukene vahepositsiooni, siin rajaneb siiski suurelt keelele. Te nimetasite, et mõned probleemid kolisid Brüsselisse mida ei suutnud ise lahendada. Kas see on teie jaoks positiivne või negatiivne nähtus? Ta on positiivne nähtuda, negatiivne oli, et Põhjala riigid ei saavutanud majanduslikku koostööd. Põhjala riigid saavutasid omavahel küll. Tööturu avatuse, Põhjala kodanikud võisid riikide vahel kolida juba põhiliselt teise maailmasõja ajast või peale seda vabalt ja reaalselt ammu varem. Põhjala riigid on selles mõttes praktilist alati olnud liikumisvaba tsoon inimestele. Aga mul on oma tööst isiklikke kogemusi, kui keeruline oli näiteks midagi müüa Norrasse. Võrreldes geograafiline vahemaa võis olla palju lühem Rootsist, Norrasse kui mööda pikka Rootsi riiki, aga aga see bürokraatia ja see, need, need majanduslikud barjäärid, mis seal tekkisid, olid siiski niivõrd suured ja rasked. Et seda ei suutnud mul murda Põhjala riikide koostöö ja miks ta ei suutnud seda murda, ma ei tea, ma arvan, et siin on osatulise tegemist tolleajase Euroopaga ja osalt oli muidugi võib-olla õigete lahenduste mitte leidmine, aga Euroopa Liit on suutnud seda teha. Tänapäeval on Rootsi, Soome, Taani ja ka Norra tänu Euroopa liidule ja Euroopa vabakaubandustsoonile, mis laieneb juugan Norrale, Šveitsile ja sisuliselt ka juba Balti riikidele. Tänu sellele on tänapäeva Põhjala tõesti üks majandusruum ja mitte mitte jaotatud väikeriigid, nii et selleks oli vaja Euroopa liitu ja see on vähemalt Rootsi majanduse vaatevinklist igati loogiline, sest et tõepoolest olid Rootsi firmad juba ammust ajast, ma ütleks ka umbes 100 aastat, kui, kui tööstusrevolutsioon toimus Euroopas. Sellest ajast saadik olid nad alati küllaltki aktiivselt näiteks Saksamaal. Samuti oli Rootsile kasulik konkurents välisfirmade poolt, sest et Põhjala piirides ei leia igale firmale konkurenti, aga Euroopa piirides kindlasti leiab, mis tähendab muidugi, et hinnad on madalamad ja tehniline areng kiirem. Nii et ilmselt oli, oli sellele lihtsalt paremad eeldused. Aga Euroopa liit liidus saia see protsess alguse õieti teise maailmasõja taustal teise maailmasõjakogemuste ületamiseks, seevastuolude ületamiseks. Ja võib-olla see oli selline tugev tõuge, mida Põhjala riikide hulgas muidugi ei olnud. Euroopa Liidu Kesk-Euroopa kogemuste põhjal oli selline jõud, mis, mis pani selle asja käima. Ja mis põhjal Põhjala riikidest puudus, nii et ma arvan, selle tõttu. Lõpetuseks veel, et kes nüüd ütleme järgmistel parlamendivalimistel ja ütleme, lähema 50 aasta jooksul Rootsi poliitikas niisugusteks tegijateks jäävad ja kas on mõni niisugune noor tegija kuskilt peale tulemas, kelle nime võiks Eesti kuulajaga teada saada ja kuulata uudistest? Ah et see tuleb Rootsi poliitikasse ja on, on tegija nagu öeldakse. Oh, see on juba väga raske küsimus, sest et tõesti, et esiteks on siin kuulajal võimalik kontrollida neid andmeid juba mõne aasta pärast ja, ja teiseks ma ei suuda küll nii hästi ennustada ja seda on raske, minust oli juba selle tõttu, et et veel üks, üks arengusuund Rootsi poliitikas on, et et kui paarkümmend aastat tagasi veel inimesed valisid elukutseks poliitika või sattusid mingi aja järgi elukutseliseks poliitikuks, siis on näha noortemate hulgas küllaltki lühikest teenistusaega lahkuda ma ise võib-olla olen ka täide maa, lahkusin parlamendist täitsa vabatahtlikult. Kuna ma ei tahtnud jääda eluaegseks poliitikuks ja see on tänapäeval väga tavaline noortemate poliitikute hulgas enamasti tähendad, et huvi on kadunud vaid, vaid see tähendab, et ei soovita valida elukutseks poliitika, vaid soovitakse teostada ennast teistel aladel ja teha poliitikat siis kas töö kõrvalt või vaheldumisi. Nii et selle tõttu on, on, on tõesti praegu raske ennustada selliseid nooremaid. Kuigi muidugi võiks ütelda, et praeguses valitsuses, kui vaadata sotsid ja mille külge siis on ilmselt silma torganud haridusminister kes Toomases tuus, kes kindlasti on oma erakonnas mõeldud suurtemate ülesannete jaoks juba need opositsioonierakondades. Kuna siin on mitmed partei liidrid mängus, siis on juba neli partei liidrid kelle hulgas on kindlasti mõned tulevased ministrid ja nii. Aga kui hakata vaatama konkreetset ametit näiteks moderaatidel, onju mis ka Eestit võib huvitada. Praegune kaks Europarlament aarikut, kes, kes ilmselt saavutavad Häid tulemusi ja üks on üks, on hiljuti valitud europarlamendi asespiikriks seal otse-eetris olnud ja teine on, kes oli europarlamendis see, kes kirjutas raport Eesti kohta ja väga positiivselt sellise nimega Kunila Karlsson, kes nüüd läheb parlamenti, moderaatide aseesinaine. Nii et siin tuleb, aga, aga kui paljud nendest jäävad poliitikasse, kui kauaks on väga raske ennustada? Te ise olete ka niisugustab aktiivsest päevapoliitikast loobunud, mis see põhjus siis on, et et noored sellest loobuvad teiste ametite kasuks, on see see, et poliitika on liiga raske, liiga räpane? Ei ole majanduslikult tulus või, või on see, et ideaalid kaovad, ära jääb? Niisugune pragmaatiline ellusuhtumine on tänapäeva maailmas. No siin võib igalühel olla omaette põhjused ja raske. Ma ma ei suuda täitsa üldistada, ma, ma olen muidugi mõnega rääkinud ja kokku puutunud ja ühest teisest lugenud. Mulle tundub, et üks põhjus on see, et kui kunagi ammu satuti poliitikasse pigem vanemas vanuses vanemas vanuses härrad siis oli 60.-te aastate lõpupoole eriti selline laine, kus hästi noorepist poliitikas olema. Ja nüüd toimub mingi kainestumine, võib-olla kui kus leitakse, et poliitika on oluline, aga poliitika on vaid üks eluvaldkond ja et võib-olla on ka poliitikale kasuks, kui kui poliitik oskab ka teiste elukutset, millele on võimalik tagasi minna, kui näiteks valijad valivad teisiti. Et, et sa ei pea iga hinna eest alles jääma poliitikasse. Ma arvan, see on inimene soovib elus mitmekesisest rikkust ja võib olla ka muud teha. Kui väga noorelt poliitikasse sattunud nagu palju, nagu mina sattusin siis siis tekib võib-olla selline vajadus. Samuti on võib-olla siin ka mingi tagasilöök, kui oli läänemaailmas aasta 1968 ja sellele järgnevatel aastal selline väga politiseeritud kliima, kus kõik nagu oli poliitika ja poliitikud väga tähtis. Siis on võib-olla veidi konservatiivsem laine, kus leitakse, et poliitikat võib ka teha. Poliitika on iga kodaniku kohustus, aga mitte iga kodanikuamet ja et seda, seda võib oma oma poliitilisi soove ja tahtjaid võib teostada ka vabal ajal ja kodanikuna ja, ja ma arvan, et poliitikahuvi on Rootsis suurem, kui ta kunagi varem on olnud aga poliitik ametit pidada väiksem.