Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Mari Lanno, Natalja Lill. Tere, teie sündisite, mina olen sündinud Marima, ütleme lõuna pool külas, mis asub künka peal, küllat ümbruses on avar vaade, ilusa ilmaga võib näha isegi Volga jõe järsema kalda ida poolel suitsetavad Kaasani linnatorud, ehk siis me oleme suht ütleme, tööstusliku piirkonnas. Ta vanaema rääkis alati, et kassani linnani on 40 Menged, ehk siis on niisugune posti, aga ma ei oska praegu öelda, mis posti mõõton keset külamehel on suur valge kirik seisab, et nõukogude ajal see kirik ei olnud tegutsev. Et ma mäletan, et seal olid mingid hoiuruumid ja kuna me oleme küll ristitud kõik ja siis oli nii, et maletan külla tuli üks vana naaber, kes oli püha isa ja tema nagu ristis meid kodus külalapsi, ütleme niiviisi, see on minu jaoks nagu niisugune sündmus Nõukogude ajast, mis kuskil, ma ei ole kuulnudki, et niiviisi tehakse. Aga teie külas nii oli, see oli küll jah, et juhuslikult, et kuna ütleme, vanemad olid ristitud ja mõtlesite, et lapsed ka võiksid olla ristitud, aga seda ei olnud võimaluse ja siis oligi niisugune tegutsemine. Aga see kirik, nüüd ta siis on kirikuks tagasi saanud, jah, selles kirikus laulatasime pärast juba abikaasaga tol ajal. Ja teie kodukülatänavad on hästi pikad ja see kokku on, ütleme niiviisi, on umbes kaks kilomeetri pikkusega üks tänav siis onugraaf, siis on üks veel Taraphanna, kuni see siis on jällegraafia, siis järgmine veel pikk tänav on niiviisi on olnud. Kuidas te oma kodu kirjeldate puumaja isa ehitas seda maja, ütles, et kui ta oli 14 ja alati rääkis, niiviisi rohkem ei tee. Aga maja oli väga väike, meid oli kolm last, ema-isa ja pluss vanaema. Ja ma vahepeal mõtlen, et kuidas me kõik sinna mahtusime. Eriti talvel, et talvel ei saanud ju kuskil veel kõrval magada, suvel võiks nagu aidas magada, ütleme ja siis oli kuidagi kergem. Aga kuidas me talvel magasime, üks koht oli muidugi ahi, mis on ahi, vanaema magas, ma seda mäletan. Aga see ahi on nagu üks asi, mis on väga oluline iga peres olnud minul endal, ütleme kui ma lapsepõlvest ei osanud nii hinnata, ütleme need toidud, mis on, valmistati selles ahjus pärast seda, kui ma juba elasin linnas, tulin tagasi ja siis need toidud olid hoopis teise maitsega ja see on see, mida ei saa kuskil osta. Ja siis hakkadki hindama seda, mis tegelikult sulle antud tali. Ja ongi see, et puhas, isiklikult tehtud ja omapärane, et selles mõttes ei tea, kas on võimalik veel kunagi saada neid pannkooke, mis vanaema tegi ahjus Nad ei olnud niisugused rasvaseks, samas tal oli oma nagu maitse, ütleme hoopis teistsugune vanaema enam ei ole, vanemad ei ole, elas küll kaua, elas 92 aastat, aga praegu ei ole. Isamaal on ka noorelt, on surnud ema Pillele kaks õde ja vend välja. Aga satute nüüd siin Eestis elades vahel ka sünnimaale marimba oma. Muidugi muidugi, et aga see kahjuks juhtunud, kui hästi harva, sest suve on tihti hästi tihe aeg. Siis kooliajal on lapsega vaadata, kas nagu õnnestub. Aga suve suhtes on ikkagi ma planeerin ja käin seal ütleme ja tõlka tulevad mulle vastu, siis ma saan kolmenädalase puhkuse. Aga kui tulla siit korraks tagasi teie hubasesse lapsepõlvekodusse, siis te olete väga kuidagi emotsionaalselt kirjeldanud ka seda eluruumi, et üks asi on see, et te imestate, kuidas te sinna kõik ära mahtusite, aga teil oli seal ka näiteks selline ikooninurgake ja et oli, ikoon, on olnud alati. Ja eks nagu headest mälestused on seal siis lihavõttepüha, et kui on päike, paistab, ruum on puhas, et seda oli alati tehtud, selleks ajaks midagi valgendatud, midagi pestud, midagi üle värvitud. Ja kombeks oli niisugune asi, et teed silmad lahti, suur laud, kaetud toolid ümberlauda ja toolide peal olid rätikud. Ehk siis see oli see protsess, kus on vanemad, et vanaema nagu tegelesid sellega, et meenutasid need sugulased, kes olid juba teisel maailmas ja Maria lastel on hästi suur kombe, et mitte unustada neid sugulasi, kes on läinud juba. Aga ikoonid on olnud küll alati noh, ütleme niiviisi nagu ma ei mäletagi isegi praegu kedagi seal ei ela, siis on vaike koonikaga on olemas seal. Et see on üks noh, ilmselt traditsioon, et mis on nagu tulnud aastatega ja siiamaani on sepisinud ja isa rääkis nisuse juttu veel kid, sõber, tal tuli ja küsis niiviisi. Sina ise oled nagu parteiinimene, aga miks sul on ikoonid. Siis ta ütles niiviisi, mina võin küll olla, aga mul on ema, ema soovid olid austuses. Ja sellega see küsimus lõppes. Nimeks olid mõnede mõistlikud muidugi hästi suur osa nagu suve mälestuses on muidugi kõik uuesti, sellepärast on aitan. Ja ütleme, metsas käimine, heinategemine, kõik need asjad olid ju suremus õues ujumas käimine ujumas lähedal käia. Ka pidin minema, meil oli väike Järtett küla kõrval ei olnud seda mingit veekogu, et oli Väikejärv kuhugi minema umbes noh, ütleme mingid 15 minutit võib olla. Ja suved olid palavad, jah, talved külmad, suved palavad, aga suvi oli siis sedapidi mõnes mõttes õnnistus, eks, et siis oli ruumi, siis oli soojus jah, õitses kõik kõik hästi ja siis on need hetked, kui näiteks ütleme tahaks midagi head tunda, siis ma alati mõelnud on need just need siinsed ägas ja siis väikse Et need on need asjad, mis nagu toidavad mind nüüdki nüüdki te olete ka öelnud, lapsepõlveaeg oli hea ettevalmistuse elu elamiseks ja te olete väga tänulik oma vanematele, et et võib-olla, mille eest eelkõige te olete tänulik oma vanematele. Ma olen tänulik sellele, et ta õpetas mind just olla valmis vaadata, mis maailmas toimub, mis sulle sobib, mida sa tahad seda ellu tuua ja mitte võtta endale. Aga noh, see tule nagu ühe lausega, et see ongi, et ütleme pidevalt ja kõige suurem asi, mis on nagu lapsepõlves raske oli teha, ilmselt ei taha, aga peab minema. Ja emal oli alati seda jõudu kuidagi meid meelitada, et me ikkagi tuleksime ja teeksime seda ära. Ma ei tea, mis, kuidas see asi oli, vot selle eest ma olen väga tänulik, et et mõnikord isegi kui ma midagi ei taha teha, siis on ikkagi see oskus on juba nagu sees on olemas, et ma ennast suunata ja teen seda, mida on vaja teha, et tema hingejõud on tegelikult ka teile üle tulnud. No loodan. Aga mis need vanemad veel rääkisid üldse töötegemise kohta ja ütleme üldse mingisugused sellised nende jaoks olulised tõed, mida Nad pidasid väga tähtsaks siis ka teile edasi anda ütleme niiviisi, et meil oli alati käsitöö kodus ja see oli uskumatu, et vaatamata sellele hästi palju oli vaja asja teha, et emal oli kui natukenegi aega, siis ta tikkis kõik kudus midagi ikkagi tegijaid, nagu vanaema vahepeal Maledan, ta istus ja lihtsalt nagu ka, et töötasid ise nagu silmad kinni, et nagu lihtne Sokoli ikkagi valmis tehtud. Aga Mul oli väga hea meel, et ema alati rääkisid, näed, sa oled nii vana, et sa võiksid juba seda õppida. Ja, ja oligi nii, et esimesed nukuriideid ma kudusin, kui ma olin üheksaaastane ja see oli täiesti juba mitte tema ühendab vaid mina ise tegin heegeldamisega oli ka niiviisi, et ma nägin, kuidas ema teeb ja siis salejalt õppisin seda ise nagu ja mul tehnika natukene teistsugune kui emal näiteks ütleme, et heegeldan õhus. Aga see on üks asi, mis ma olen väga tänulik oma vanematele, et ma sain seda käsitööd lapsepõlvest endale kuidagi sisse ja üks asi ka, mis mul. No see on nagu kasavaara, mis ma arvan, et elu lõpuni minuga ja ka tänane päev on sellega tugevasti seotud, selle nimel ka kohe varsti jõuame, kooliajast on teil ka selliseid mälestusi, meenuli aeg on? No ütleme niiviisi, et meil ühiskonnas on määratud ja teistsugust varianti ei olnud, aga kooliaeg on see aegu või see koht, kus sai nagu tõestada oma esimesed saavutused ja võib-olla ilma vanemateta. Ja oligi nii, et näiteks ma käisin koolis, mul ei olnud hinded nii korras või mingi niisugune, aga mingil hetkel hakkasin nautima Need, matemaatika lahendused ja need asjad ja ka ma sain aru, et tegelikult elus ongi see kõige põnevam tunne et midagi ära lahendada ja siis edasi liikuda. Ja seegi tuli teie tulevasele elukutsele kasuks, mille nime nagu öeldud, varsti jõuame. Aga koolikaaslastega hea meelega kohtute nüüdki, kui vahel jaga, harva satute ja siis, kui ma kand seal Marimaal, siis on alati nad selles informeeritud. Ja kui ma Ma ei ole ka ainult siis nad kohe küsivad, et millal ma siis ikka tulen. Aga kui mina olen juba kohal, siis on klassivennad-õed kindlasti kokku saame ja siis, et mina olen ka alati sinna teretulnud ja esimesena kutsutud, ütleme ja mul on muidugi heameelt neid korraga näha, et kuna see aeg, millal ma olen siiale testi vahe, ma tahaks kindlasti olla ka sugulastega, aga see, et ütleme, üritas, väike on nagu organiseeritud ja ma saan siis kõikide kohtuda ja rääkida, see on väga tore ja südamlik asi minu jaoks. Kuidas te Eestisse sattusite? Eestisse ma sattusin, nii et 1000 994. aastal lõpetasin Scarallaad tehnikumi konstruktor, modelleeria erialane ja seal oli nii, et ma olen küll mõelnud, et ma lahen nüüd edasi pima ajad olid rasked nagu niisugused keerulised arusaamatut, et ma mõtlesin, et ma võiksin veel natukene õppida omada kõrgharidust. Aga sel ajal tuli ettepanek ka valitsuses, et on võimalus õppima minna Eestisse seotud just rõivadisainiga ja siis olidki nii, et ma läksin sinna vestlusele ja ma olin üks, valiti ja tulime siia. Niisugune programm Soome-Ugri Selts korraldas, see oli hõimurahvaste programm, hõimurahvaste programm jah, et mis nagu andis võimaluse väiksema hõimurahvaste noortel õppida siin lääne pool Soomes ja Eestis. Ja niiviisi me tulimegi Eestisse Tallinna selle 10 inimest ja tartus tookord oli vist umbes 20 20 inimesi oli nii, et kui te ei oska Karola tehnoloogilise kolledži jätsite, siis see oli aasta 94, seesama, ütleme sama aasta augusti lõpus. Me tulime siia Eestisse. Millega te tulite. Millega te saabusite rongiga rongiga saabusime. See oli see aeg, kus sõjaväed läksid Eestist välja. Te olite varem Eestis käinud? Ei, ma teadsin küll, et pealinnast, et ütleme nii, et, aga mul ei olnud võib-olla suur naguniiviisi huvi, aga kui juba eestisse jõudsime muidugi, et siis oli vaadata, kus ma olen ja mis ma teen ja kuhu ma lähen, siis see tunne oli esimestel päevadel kui te meenutate, ma arvan, esimest korda kohe läksime mere äärde. Ma olen küll enne näinud Märt selle must meri, aga see rännak ja kõik need merekalda olemine, see hoopis teise värvigamma on, et need asjad on, mis on, nagu ma arvan, et umbes, et me läksime esimesena mere äärde, et mis oli noh, seal oli veel paar päeva, enne kui me hakkasime õppima ja ma saan siis nii aru, et kõigepealt ta pidi kahe aastaga selgeks saama eesti keele sedavõrd, et hakata eesti keeles jätkama oma haridusteed haridusteed ja oligi nii, et me terve aasta õppisime ainult eesti keelt oli kaks-kolm tundi grammatikat ja siis on suhtlemiskeelt terve aasta niiviisi ütleme siis oligi, aasta jooksul on kõik pühad kohta tutvustatud, leia ütleme natukene ajaloost, kultuurist, et et ikkagi need sõnavarad, kui ollakse meie jaoks tuttavad ja ostsime, mäletan seda, kuidas õpetaja, male see saar oli nii hea meel, et kui esimene ümberjutustus oli ilma veata ja siis oli, et temal on õnnepäev saabunud. Aga jah, grammatika on grammatikaga, aga suht oli raske, ütleme, vabalt rääkida just et võõras inimestega, kes on, kui on, ütleme, inimesed teavad, et sa päris ei oska veel eesti keelt täitsa õpitalnud. Aga kui ma sattusin ühiselamu ja toanaaber küsis midagi eesti keeles, mul oli vaga raske ehitada selle esimese lause, nii nagu ta peaks olema, proovisin seal kõik reeglid, oleksid kõik nagu mäles. Tegusõna lõppu oleks k ige tuleks, et et, aga ta tuli ka ja vaikselt niiviisi hakkaski tulema. Ütleme, ma kuulasin, mis ümberringi Kaaess, et kas ma saan aru, juttu ei saa aru trammis või transpordis mitte sellepärast, et ma nagu mul oleks ukse huvi, vaid on, mul oli keelehavi keele huvi, et kas ma saan aru. Aga hakkasite vaikselt aru saama, jah, jah. Kuidas te saite Kunstiakadeemiasse eksamid ikkagi pidi tegema, lihtsalt oli see koht tasuline koht või on nagu määratud kohta, et ma ainult üldine selle konkursi all minu, ütleme, eksamihinded pidid, olime positiivsed, et kui on need positiivsed, et mul oli võimalus silma konkurentsi ta saada sinna õppima, minna. Moja osakond Moja osakonda ja see oli üks teie unistus, jah, sellepärast et tol ajal ma võib-olla selles veel ei saanud ära, aga kui ma seda juba hakkasin elama ja kõike, et ma arvan, et see üks suur asi on minu elus, mis väga hästi mõjunud oli käes ja mul olid väga toredad õpetajad, supergrupikaaslased ma alati olen öelnud, et kui neid ei oleks, siis võib-olla ka minu elu oleks kõik hoopis teistmoodi. Aga just tänu nendele muidugi see keeleoskus ka läks palju paremaks, sest Ma ei ole kunagi olnud nii, et nagu, et emale lükatud, et ma olin alati haaratud juttudesse ja mõnikord ongi nagu väsid ära siis ma ei tahaks nagu sellest, et nagu rohkem kuulata, aga siis mingil hetkel, et mul on hästi hea meel, et küsiti mulle otseselt küsimused, siis ma pidingi ennast vormis hoidma ja alati nagu kuulad ta ja see keeleoskus. Ma arvan, niiviisi ka tuli. Kui te meenutate oma neid õppimise aastaid seal, kuidas te tundsite, et vist hakkab saama disainer kohese hakanud, aga kas akadeemias üks tore üritus nagu Erkki, ma arvan, mis on nagu mõjutanud paljude kunstnikutele. Et et kus sa hakkadki looma oma esimesed kollektsioonid, ERKI moeshow, ERKI moesooja, et ma arvan, et sellest ajast ongi, annab võimaluse sulle väljendada seda, mida sul on öelda ja luua. Et need asjad olid küll, mis, ma arvan, et mõjus väga hästi. Selle asja jaoks ma maletangi ongi, et esimesed kaks aastat mul oli natukene võib-olla kohanemise pärast või keele pärast või mis täpselt, oli põhjus, miks ma ei osalenud, aga kolmandal-neljandal kutsustel ma juba osalesin ja mul see hakkas meeldima ja ma sain aru, et ma saan hakkama. Ma hakkasin ka väga head tagasisidet saama ja ma arvan, et see on ka, mõjutas mulle, et ma ma saan selle erialaga, tegelege. No nagu eesti rahvakunst ja igasugused rahvuslikud mustrid, esemed ja nõnda edasi, täpselt sama rikas on ju mari, rahvuslik kunst, kas te olete kuskile midagi sisse kudunud, siis joonistanud, lõpetasin Eesti kunstiakadeemia diplomi, teema oligi rahvariideelu tänapäeval kus ma kasutasin mari rahvariide baasil uue kollektsiooni Sänna seahinda selle eest. Ja mul endal oli väga põnev ja ütleme just seda kõike teha ja ütleme, need tooted on siiamaani aktuaalset, ütleme niiviisi, et mis tol ajal oli tehtud, 2000 aastal, kaitsesin diplomi. Ja siia praegu on ma viimasel hetkel ütleme parastaja tagasi, ma appisin nüüd Väike-vana mari lastetikandi sammud, et mis on nagu omapärane ja ka ma päris nagu, ütleme niiviisi ei hakanud kohe vana rahvariidemoodi midagi kleidi tegema, vaid et ma seda mõtlesin kohe teise ruudustiku peale, see oli võrk võrgu peale hakkasin loomamustreid ja saigi kotikenemis on minu sõbrannat, Marilased olid väga vaimustatud ja hakkasid kõik õppima ja tegema samasugused asjad, aga mingid niisugused asjad mulle ikka toimub küll jah, et ütleme, kus ma kasutan päris vanad tikandid, ütleme aplikatsioonina või on servas panen või on, ütleme näiteks ma praegu tegin, kuna mullu kudumise tehnika rohkem võib-olla meeldib, siis ma hakkasin vöömustreid, sallid kuduma, näiteks, et mingid niisugused asjad ma teen. Ja siis Baltika Grupis mosaiigi brändi naisterõivaste disainer. Tänapäeval küll ma peaaegu 10 astet seal töötan. Mosaic naiste disainer, minu alalanna kudumid ja mandleid mis mulle meeldib disainida. Aga kui on vaja ma disaininud ka muud asjad ja üks asi veel, et kuna mulle meeldib page oma kätega teha, siis ma vahepeal ikkagi võtan mõne sõbrannat, soovid ja võtan esile mõned kleidid, õmblen või muud tooted, et täpselt nii nagu inimene tahab. Te kuulate rahva häält, mida keegi soovib. No teil on palju ideid ja huvitavaid mõtteid, kas on mõnikord äkki selline tunne ka tulnud, et Eesti hakkab teile kui moeloojale väikeseks jääma, tahaks kuskile edasi liikuda või olete endale selgeks teinud, et ei ole vaja? Ei no ütleme niiviisi, tead, mis võiks olla järgmisena, mis ma endale, et ma võikski luua hakkama erakollektsioonid, ütleme, Baltika kollektsioonide kõrval, mis on väga mahukas töö, mis on ajaplaani järgi. Et aga no ütleme, et see on see, mis on nagu ütleme, mina käin hommikul tööle õhtul tuleneda. Muidugi see on nagu niisugune protsess, disainer ei saa olla kaheksast kaheksani tööleta või kaheksast viieni. Ta mõned mõtted just tulevad täiesti juhuslikult. Et minu kõige paremad mõtted on alati tulnud äkiliselt, ütleme nii. Kas trammisõit või on just end vaata, toppis mingit muusikat kuulates või mingeid niisugune, aga enne seda on kindlasti mingit ta nagu ülesanne tehtud, et ütleme vot mul on vaja niisuguse asja saada. Ja see vastus tuleb hoopis teises kohas, mitte nii, et kui sa istud laua taga, aga suured eesmärgid mul küll ei ole ja praegusel hetkel ma küll valmistan küll ennast, et võiks luua erakollektsiooni, aga vaatame, kuidas tuleb, veel läheb. Teil on Eestis kodupere, ma saan aru. Ja olete üles kasvanud mari traditsioonide rituaalidega, kas te olete midagi sellest ka siia Eesti koju kaasa võtnud? No ütleme nii, et see, mida ma hindan, seda kõike, mis on seal Marimaal, on olnud seda kaasa ei saa tuua võib-olla et see ongi see loodus, ma võib-olla olen rohkem tarbija, ütleme seal ka, aga need pühad või traditsioonid on pigem kodus ikkagi seotud õigeusu kirikupühadetraditsioonidega. Ma arvan, et need asjad on küll tulnud ja üks asi, mis mul oli ununenud ja viimane kord, kui käisin Marimal. See oli nii, et näiteks, et kui me istusime laua taga siis sugulased kohe ütlesid, niisugune üks malevlased on, niisugune sõna on olemas või meie kandis vähemalt niiviisi öeldakse surra ehk siis selle sõnaga meenutatakse sugulasi, kes on läinud. Vot vot see oli üks asi, mida ma olin unustanud oma elus ja viimane kord, kui ma käisin, ma seda sain tagasi ja ja ma pean küll meenutada neid alati praegu ka, ütleme aga Marilastel nagu ka teistel rahvastel, on ju olemas ka sellised paganausulised kombed, maausuliste kombed, et neid teie kodus ei järgita, kuna me oleme ristitud, siis ei ole ja kui sarnased või erinevad on omavahel eestlased ja marid. Ma viskan ta, ütleme nii, kui on nagu, ütleme isikliku iseloomustused, nagu et need on ikkagi öeldakse niiviisi, et ei ole paha, rahvustan olemas, pahad inimesed. Aga mis mulle nagu tundub, mõlemad rahvused on väga seotud loodusega ja loodus on väga kõvasti loeta, kui mari lasta kultuuris mari laste elus. Ja Eestis on samamoodi, et me oskame selle hinnata, et me oskame seda kasutada. Ja ma arvan, et ta just see asi, mis on nagu meie mõlemate rahastele nagu väga omapärane ja võib-olla sellepärast, et mul on nii mugav elada, siin Eestis räägitakse ühest küljest, et inimesed on loodusest võõrdunud, ehkki teisest küljest, et minnakse ka samas maale elama. Nagu kaks sellist tendentsi, et kuidas Marimaal on, et kas võib ka näiteks öelda Marilased nii laias laastus hakkavad loodusest võõrduma või siiski ei ole see kindlasti mitte nii. Ma arvan, et päris veel ei ole, seda, aga lihtsalt Eestisse on, võib-olla see koht on nagu niisugune suht on, ütleme, rahvusvaheline ja see ei ole üldse paha, et lihtsalt see peab olema, kes seal tasakaalus eesti kultuurielust saate osa. Jah, ma hea meelega kaen vaatamata etendusse eestikeelset suremust millegipärast et ilmselt on sõbrad, muretsevad käest tihti etenduse piletid ja kutsuvad kaasa, ma loen ja ma olen täiesti huvitav lugeda just. Tamsar, et ma küll ei ole lugenud, aga Vilded olen lugenud ja vahetan. Ta on Marie Underi luuletused, aga need on natukene raskem luuletused, näiteks on keerulisem aru saada kirjandus parem niiviisi ja muidugi, et kuna ma olen eestikeelse keskkonnas, et siis ma alati olen suremas olnud kursis mis raamat tuli välja, mis on seal kirjutatakse jakis, mida mõtleb ja et need asjad on ikkagi kuidagi kõrval käivad. Vahest kuulan teid huviga, et mida edasi, meie saade läheb, seda soravamalt eesti keelt. Aga teil kodus, teil on laps üks lätlanna. Ma olen kasvatanud kaks last, et üks on kasutütar, kes on juba abielus ja kes juba tegi mind vanaemaks. Siis ma olen kuusteistaastane, poega käib eesti koolis. Nii et kodune keel on, räägime pojaga suurem osa vene keelt, haka kirjutame küll eesti keeles, et tema ei tunne ennast kõige paremini eesti keeles kirjutamises, aga pojal on mugavam kindlasti kirjutada eesti keeles kui vene keeles. Ja kuidas on mari keelega mari, kellega ta õpib siis kui ta on Marimal. Ta kodus me kahjuks ei räägi liiga palju, et seda keelt, kuna tema isa on ka meil on väga mitmekesine pere oli, et isa on pool, tatarlane pole eestlane, ema on tatarlane. Et siis meil on mitmeid kultuurne perekond. Mis on see, mis Eestis meeldib, nii enam-vähem juba aru saanud, täis aga, aga võib-olla midagi, millega on tohutult raske harjuda, ma ei tea, mõni toit võib olla või mingisugune muu nähtus. Ei oska öelda, et kuna ma nagu suht olen avatud ja leplik inimene, siis kõik tundub, nagu inimest niiviisi teeb, nii on, aga niiviisi iseloomustada ma küll ei oska öelda, ma tean ainult seda, et mulle meeldib kindlasti rohkem kui mis ei meeldi, ütleme nii. Ja eesti köök ja see kõik on jah, jaa, meil 24. õhtul jõululaupäeval on alati kuusk kodus ja kõik eestikeelsed pühad ja traditsioonid, maga püüan hoida. Mulle väga meeldib laulupidu. Ja ma hea meelega, kui meil on võimalus, ma lähen sinna, et see on täiesti väga võimas. Et niisuguse asja igava riigis ei saa. Et see on, see on täiesti eesti pärl, ütleme niiviisi laulupidu. Et nii palju inimesi ja kõigi meelt, et näiteks ma olen küll kuulnud laulav revolutsiooni päevadest, et nagunii seal, ma kujutan ette, missugune see päev olnud, et inimesed on rääkinud mulle, et seal inimesed ei saanud pöörata isegi nii palju rahva seal, et ma arvan, et see on väga võimas asi. Siin tutvuskond, sõpruskond, inimesed, kes on teile olulised. Kõike seda võib öelda, et see on olemas ja on olemas ja ma olen ka sõbrade päeval alati olen väga tänulik nendele ja räägime sellest, et kui neid ei oleks, siis minu elu Eestis elaks nii jaa, jaa, muga ahv ja ütleme, ütleme nii, et et ma võiksin öelda, et ma olen õnnelik inimene ja kodu on Eestis, kodu on Eestis ja selle kohta on ka olnud jutt, et näiteks ütleme, kui ma kohvreid olid pakitud kõik niiviisi ja siis vanaema ütleb, et no millal sa siis jõuad. Ma ütlesin, ma kahe päeva pärast olen kodus ja siis läks minu käest, kus su kodu. Mis te ütlesite? Ma ütlesin, kodu on alati seal, kus on minu süda ja tänapäeval ta on siin Eestis, Tallinnas. Suur tänu teile Eestis elav Marylanna Natalja Lill. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.