Kontrastide maa Ell, naljaks, kes, kas te suudaksite seda kujutleda? Kõik inimesed kõnniksid hommikust õhtuni ringi keep smiling nägudega, kui vastupidi ei oleks lolle võita, kui oleks ainult vaikus või müra. Soojus võik nii. Puuduksid varjud nii looduses kui ka inimsuhetes. Maailm oleks läbinisti hea või läbinisti halb. Elaksime nagu taevas või nägu põrgus. Taevas. Tööd pole, patu pole sauna, pole merd, pole teatrit, pole raadiot, pole poode, pole raha, pole mitte midagi, seal ei ole sellist, mis meile siin kaunil kontrassidega maakeral rõõmu aga vahel ka tuska valmistab. Saagu siis selle sündiva saategi pealkirjaks. Kontrastid. Ehk lõbusak jääb tõsist vahe lugeniste Vaheleütlemiste. Ja vahele hiietustega. Millest mõned on aforismi? Mõned ei ole ähvarismid. Mõned ei ole suurte meeste mõtted aga paigutatud saatesse nii koteraski pärast. Nägu moor. Armastus. Kas olete kunagi väiksel talveõhtul istunud kodus koolide ees andunud hurmavaide mälestustele, armastusest või noorusest vaadeldes, kuidas tuli joonistab tammeharule vööte? Siin maalib leek malelaua punaseid ruute. Seal köitleb halg sametine miilava sütel jooksevad hüplevad, mänglevad väikesed sinised tulekeeled. Äkki ilmub tundmatu kunstnik, kes käsutab liiki maalimiseks. Ainulaadse meisterlikkuse, joonistab ta selle violett. Seis võib purpurseis värvides leegitseva le taustale üle loomulikult kauni näo täis enneolematut hurmav. Põgusa ilmutuse missine. See on tuules lehvivate juustega naine kelle profiilis peegeldub joovastav kirg. Tuli tules. Ta naeratab, ta haihtub. Te ei näe teda iialgi, Ena. Hüvasti tuleleegiõis hüvasti ootama, tult ilmunud ja lõplikult välja kujunemata ürgaine, mis on tekkinud käest liiga vara või liiga hilja. Et kauniks eemandiks muunduda. Lugeja pannud kõrvale pärast epiloogi Balzaci Šagrännaha suudab vaevalt küll maha suruda pettumust, et isegi ilusa valena ei lasknud autor õilsad Po lääni kujutlustesse elama jääda. Hea, et Ibseni kriid parandasid meile Sulveigi šveiks piir ning mitmed heliloojad Roomeo ja Juulia. Nende kõrval aga mõjub Borgi õnnetu kuju, mida siinkohal tahaksime kõrvutada eelnevate juba kas või sellepärast, et tema juubeldava hellitav armastuslauluga pessile seda lõiku alustasime. Ja tema mõjub hirmus maalähedasena. Aga kontrast muusita, vaen, vihkamine, armukadedus, külmus, ükskõiksus. Mon tekkide jaak, kapullettide mõõgad vastamisi. Kahe kamba verine kaklus, vest saidi loos. Ja lõppude lõpuks, miks mitte Sappineni pettumust täiskutsuv tantsurütmi meie oma lugude hulgast? Pisi kaminga, peod, tänala, naerguninguid, Jackiga voolata üle ääre orninud, titaan. Ega ta nüüd oli mul ka aega. Nüüd on aega ilumuru ka. Mingi aineid juskui, tärn, käärib partneriga juhted milles Küls lina tantsides õlal räägid. Välti teistega talti. Naerata eestiga, naera eetilist ilu, purusta. On ju nii? Ta hoiab peenel Vueltal, upitab, pilgutab kõrvas õlaga meeletust rõõmus, tantsida Winavaidi k. On ju nii? On? R. Sellega lõppes peatükk A ja tuleb uus kontrasti debar. E nagu pass paks ja peenike, ehk kõrge jamada. Kõrvutada. Kas lühike ning pikk ja peenike mees siis vastu ootuspärasust, mis tekib nii visuaalse mulje põhjal, hakkab paks laulma peenikese häälega. Peenikega paksuse tähendab jämeda häälega Pole küll reegel, kuid siiski üsna igapäevane nähtus. Muusika seisukohalt on see muide täiesti ükskõik, peaasi et leidub peeni jämedaid hääli. Maailma kõrgeim naishääl olevat suuteline laulma isegi ultrahelides. Millest tulu võib olla üksnes nahkhiirtel? Kusagil häälelise stratosfääri läheduses, kuid inimkõrva kuuldekõrguses võib musitseerida ima Sumak. Aga tema saaks üsna edukalt hakkama isegi passipartiiga ja sellega ta üllatab rohkemgi. Panime reas laulma pool Robsoni Ivan Kozlovski ja Saarele Anderi, kes kõrge, kes madal. Kõik on nagunii kuulda. Ei. Ei ole veel küla samm all. Linki vaakumloo Timmo toob arm, ekra ja liimikord seal on, kas seal all on nii, et? Ta rull, voorude Vaani hari, Emmar midgi la Summin somm, lamp. Nathan suul varvend ööl andnud. Moore'i Ivardi ta Melody someegeraavee eetma. Naren nooli ESL, Ottoom Liiver, Danny vormeli. Nii. Kõva koor Orenaari hari barrelit kella promill on rahania hariga ringi. Kontrast see nagu seitsero ana jauks Idageneratsiooni 20 aastaste hulgas on neid, kes astuvad, läks ja iga generatsiooni 40 aastaste hulgas on neid kes istuvad nööri otsas, mille vastu nad enne omapäid on proovinud, taguda vastikut, tähtsaid ja paksud. See oli naisüliõpilase ankeedivastusest. Järgmiste Tõnootor daami koolkonda kuuluvate motettide sünniaastaks on märgitud 1250. Mahub mõiste alla vana? Karl-Heinz Stock Houdini sünniaastaks märgitud 1928. Tema noorukite laul kuulub loominguperioodi, kus helilooja ise enam kaugeltki nooruk ei olnud. Läpib mõiste juurde kuus. Need on siis ühe telje kaks kauged punkti, mis moodustavad küllaldase kontrasti hoolimata sellest, et nad pole veel kõige kaugemad punktid. Telg ise on aga kõver ja ebatasane siiski pidev. Katkematu. Ta on muusika arengulugu läbi aastasadade. Selle telje siinpoolne ots moodustab aga niivõrd paljutahulise tohuvabohu, et missuguseid nurki aeg edaspidi maha kavatseb nühkida, on päris võimatu ette aimata. Meie muusika kuulub siiski meie aega. Isegi see osa, millele saab osaks saatus, variseda, põrmu. Ja õigus on olnud kaadi püssil, kui ta ütles üsna sapiselt, et suurepärane idee oma sünnimomendil sisaldab tobude silmis alati midagi segast. Kas maksab üldse meenutada, kuidas tänapäevaks klassikuks muutunud Šostakovitši vaid poolteist aastakümmet tagasi iga uue teosega kriitikaveskit käima lõi? Ent erandeid mitte arvestades on kunstis uue ja vana võitlus au mehelikel alustel. Rull on avalik ja sellele kaasneb hüüje kaitse ennast. Vahel saavad vana ja uus jälle üksmeelselt kokku. Üks niisuguseid momente oli näiteks Charleston tagasitulek. Aga ka tõsise muusikavooludes leiavad taaskohtumised aset mitmete neoismide näol. Biitmuusika, mis alguses ähvardas leivata jätta kõiki pillimehi, kes kitarri ei mänginud ühineb nyyd suurte orkestri koosseisudega ja jälle rahu maa pealt ning inimestest hea meel. Aga kas ansambel labiidils kuulub tänapäeva meeste juurde uus või vana? Seni pole veel elektriviiulid välja tõrjunud tavalisi viiuleid ja tuubamees peab pingutama endiselt kopse, et oma suurde pilli elavat õhku puhuda. Meie fonoteegis on ka mõned heliülesvõtted ühelt hakkajalt mehelt, kes teeb kõige mahedamat muusikat kahe inimese sael. Kui kerge oleks aga siingi läbi viia tehniline revolutsioon. Jäse hällilaul kõlaks nii. Andke meile vaikust. Me vajame seda nagu õhku, nagu armastust, nagu leiba, nagu vett. Selle vaikuse mõistesse mahuvad üksnes meeldivad helid, metsakohi merekauge, mühin, lindude häälitsused, lumekukkumine, kuuse jooksalt, võib-olla isegi rongivile, huvidatus kusagil eemal kaevu või väravat riik sattus kõik see, mis laseb aimata elu meie ümber mis teeb vaikuse ruumiliselt täiutavaks kuid ei muserdasinduma peale tükkivusega. Otsisime harrast vaikust ka muusikast ning pöördusime selleks kõigepealt oreli Bachi ja Reinbergeri poole. Üks vaikusepilt. Päike läks ära mägede taha. Altorus tõusis tippudele, pimedus ei ühtigi, helivaikus, vaikus, vaikus, kurat võtaks. Kas tõesti isegi jõekohin ei ulatu siia alpiaasale? Kusagil paljude kilomeetrite taga on linnad. Kusagil naaberorgudes võivad olla karjuste jurtad. Aga isegi ükski koer ei haugu. Kilomeetrid, mis lahutavad meid neist linnadest juurtest, on saanud äkki hiiglaslikud mõõtmed. Hääletu vaikus roomab sulle peale, muudab su väikeseks ja sind valdab rumala abituse mahajäetuse tunne. Kui meeldib, oleks kas või üksainus eemal vilkuv tuluke. See on hetk, mil tunnetad eriti selgesti oma kokkukuuluvust kõigi inimestega. Paremini kui Viru tänaval. Enne sea nad on inimesed. Mul on hea teie hulgas. Aga siin otsima vaikust. All ära, mina tulen. Ma olen ka inimene, ma pole kade. Ma tahan, et te kõik saaksite osa sellest muusikast, mis mulle meeldib. Kas pole marru muusika? Okei, Kivooni jaama, imelik, miks seda teistsugust muusikat yldiselt tehakse, see on nagunii kellelegi ei meeldi. Kuulake, inimesed, ma ei ole kade. Ma panen veel kõvemini oma pilli, üürgeva Ma panen ta oma lahtisele aknale, et rõkkaks terved täna ja tänad mind kättpidi liimide. Aga eks selgi muusikal ole oma koht. Mõnikord võib tollal lahti raputavaks arsti, miks aga ainult vabatahtliku manustamise korral? Peanissimoya Fortissimo on dünaamilised nüansid, mis vastandatuna ühes teoses kujunevad tohutuks väljendusjõuks. Sümfoonia. Kui Tšaikovski kuues sümfoonia ei oleks sügavalt traagiline Fischeri ja sellel kombel filosoofiline nägu, üksnes muusika, seda saab olla. Ja kui see sümfoonia ei oleks niisugune, võiks autorit kahtlustada nalja tegemises kuule järvel enne uinutada treeningtunde laisad kuulajad. Ja siis lasta neil äkki tugevast Fortissimast üles hüpata. Nii ega selle teose ettekandel on paljudega juhtunud. Ei nagu. Paradiis ja naabri Muri. Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja jumala vaim oli vee peal. Säppen hoopis luusisin ringi, sest nii on muusika autor tähti ja maa peal valitseb meeletu kaos. See on üks osa Petrovi balletti dist maailma loomine. Ta kannab pealkirja kaos ja saatan. Ja siis tulevad inglid. Terve nädal andis pusida kuid lõpuks oli maailm valmis. Vanataat vaatas uhkelt oma ööd ja mõtles. Oi kui hästi, ma olen selle kõik küünlad. Aga samas meenus tallede lastetuba, kus oli õpetatud, et ennast kiita ei ole viisakas. Ning ta läks Aadamat otsima. Aadam, ei mingit vastust, Aadam, mingit vastutust. Huvitav see poiss peaks olema. Aadam magas puu all, kissitas mornilt silmi ja ajas ennast laisalt istukile. Teatrina. Mul on jõle igav, tead, teata saada uute natukene rahuste staat. Võttis Aademalt ära ühe külje kondi, pani selle kannule ja käskis seda hästi valvata. Ise läks aga mõningaid tööriistu juurde muretsema. Aadam jäi uuesti mõnusasti magama ja kui ta uinus tuli naabri Muri ning sai kondi ära. Aat jõudis tagasi ja nägi, mis oli juhtunud. Kurjalt võttis ta kirve ning lõi Muri saba ära. Vaata Aadam, ütles taat. Et sa nii lohakas olid, tahan ma sulle kaaslase teha sellest sabast. Ja ta saab su peale eluaeg haukuma. See oli ammu nii ammu, et keegi enam ei mäletagi, kas see kõik täpselt niimoodi juhtus. Ja võib-olla kogu see lugu oli hoopis vastupidi. Kontrast f-f nägu, siifi väike- ja suur. Nik elav muusikapala. Temaatiliselt oleks võinud väga hästi eelmisse lõiku kuuluda, kuna ta pealkirjaks on paradiisilind. Võib-olla kui maailma muusikaliteratuuri minišedöövrite hulgast hoolega otsida leiaks mõne veel lühema kilo. Aga sisukus? Jah? Üks suur mees ütles, et kirjutada tuleb nii, et sõnadel oleks kitsas ja mõtetel. Avar gigantide muusikateoste hulgast aga tasub otsida kindlasti kõigepealt vaadeni loomikus don tõeline maratonist. Võtkem kasvõi ooperite tsükkel Nibelungide sõrmus mida jätkub üheks õhtuks ja kolmeks järgnevaks päevakski. Võit loengrin. Mida üksik koopeline laval jätkub vähemalt viieks tunniks. Helilindil, kus puhvet puudub, kestab kolm tundi 52 minutit ja 43 sekundit. Kuits tapp. Ent seda tõsiselt ei maksa võtta.