Tervist head kuulajad, MINA, OLEN Annebraamik. Tänases helikajas vaatame tagasi sündmusterohkele reede õhtule, samal ajal kui rahvusooperis Estonia esietendus Risto Joosti käe all ajastutruult lavastatud Mozarti ooper Figaro pulm esitas maja teisel poolel Eesti riiklik sümfooniaorkester universumi temaatikast inspireeritud kava Olari Eltsi dirigeerimisel. Tallinna raekojas aga avati Tallinna talvefestival kahe noore vokaalsolisti esinemisega. Kõigepealt aga vaatame üle nädala muusikaelusündmused. Esmaspäeva õhtul juhatas Kaspar Mänd aasta eest loodud uue tänavaorkestrit. Selle aja jooksul on mängitud seitse Beethoveni sümfooniat. Williamsi oboekontserdis soleerib Riivo Kallasmaa. Ma olen seda tahtnud alati mängida ja siis avanes see võimalusi, ma arvan, ma naudin seda päris täiel rinnal, sellepärast et see on minu hingele sobiv, selline hästi romantiline, palju vabadust andev ja ühesõnaga, see sobib mulle hästi. Ma olen käinud nüüd korral ise ka sellesse uue tänavaorkestris mängimas, ta koosneb enamasti õpilastest tudengitest, muusikaakadeemia tudengitest siis ka otsa kooli õpilastest. Noored inimesed muusikast huvitatud, tahavad musitseerida, tahad teha kammermuusikat? Noh, enamus neist veel kuskil niimoodi professionaalselt ei tööta, nende silmad säravad, mis on minu jaoks kõige olulisem muusika tegemise juures? Teisipäeval tähistas kaheksakümnendat juubelit Ameerika helilooja Philip Glass akadeemilise muusikamaailma ja kergemuusika vahele sillaehitajana tuntuks saanud klass ühendab ka erinevaid muusika kuulajate põlvkondi. Klassise avastas muusika tänu raadio parandajast isale eile. Oja on kõige tuntum ehk oma filmimuusika poolest. Kuulsad on ka tema eksperimentaalsed ooperid, millest üks Sa diagra kõlas esmaspäeva õhtul ka klassikaraadio eetris. Aga käes on olnud viljakas ka traditsioonilisemat žanrides. Nagu sümfooniat ja kilblikvartetid. Klassi 80. sünnipäeva õhtul tuli kaanigi hoolis esiettekandele helilooja 11. sümfoonia. Bruckneri orkestrit juhatas helilooja kauaaegne koostööpartner tenniseäss Davis. Nädala jooksul kõlas klassikaraadios rohkelt flip klassi muusikat, mida leiate järele kuulata vana nii kooskõla muusika, ta kontserdisaali kui nüüd muusikarubriigis. Kuus Eesti Interneti hakkavad mängima haruldastele keelpillidel Eesti pillifondi ekspertkogu. Otsuse tulemusel saavad fondi haruldaselt keelpillid neli riiulit altviiuli ja tšello kolmeks aastaks kasutamiseks. Vanemuise orkestri kontsertmeister, Linda-Anette Suss, Estonia orkestri kontsertmeister, Andrus haav, Eesti muusika ja teatriakadeemia õppejõud Johanna Vahermägi Eesti riikliku sümfooniaorkestri viiulimängija, Hanalis Nahkur, Tallinna kammerorkestri kontsertmeister Leho Karin jäästavangeri sümfooniaorkestri kontsertmeister Mari Poll. Pillidele kandideeris 23 muusikut. Eesti pillifondi kollektsiooni instrumendid kuuluvad erainvestoritele, kes annavad instrumendid tähtajaliselt muusikute kasutusse. Vanimad pillifondi pillid pärinevad seitsmeteistkümnendast sajandist eesti bilikondid. Kollektsiooni koguväärtus on praegu ligikaudu 800000 eurot. Reedel andis heliloojate liit rahvusraamatukogule üle Veljo Tormise mälestusraamatu, mis on avatud kaheksanda korruse muusikasaalis. Rahvusraamatukogu seob Veljo tormisega ka tema unikaalne ligi 500-st nimetusest koosnev rahvamuusikaalane, heliplaadi-raamatu- ja noodikogu, mida saab kasutada raamatukogu muusikasaalis. Tormise kogus võib lugeda raamatuid Põhjala samanismist või Kalevala võrdlusest teiste maima epostega, kuulata maailmamuusikat, uurida Aafrika aja araabiarütme ning püüda leida ühiseid jooni maailma rahvaste ürgsetest viisides. Samas seisavad reas Jakob Hurda, Oskar Loorits, Juhan Saigeri, Herbert Tampere, Ingrid Rüütli ja teiste ulatuslikud kogumikud ning uurimused alates rahvapillidest kuni muistse raua sulatamiseni, rääkimata Veljo Tormise enda heliloomingust heliplaatidel ning noodiväljaannetes. Kogu lõppeva nädala on kestnud festival MustonenFest. Klassikaraadio kandis eelmisel reedel üle selle avakontserdi ja ülekanne on ootamas meid ka laupäeval. Festivali kokkuvõtvaid muljeid kuulete järgmises helikaja saates. Head kuulajad, niisugused olid selle nädala muusikasündmused. Täna on meil aga võimalus vaadata tagasi eilsele õhtule, mis oli harukordselt sündmusterikas. Lisaks sellele rahvusooperis Estonia esietendus Mozarti ooper Figaro pulm, esitas Eesti riiklik sümfooniaorkester universumi teemalise kava Olari Eltsi dirigeerimisel. Soleerisid Mati Turi, Annely Peebo ja lisaks Mahleri sümfoonia-le Laul maast. Kõlas ka kaks eesti esi ega need Kaia sarja Orion ja prantsuse helilooja Starkopf lääni sümfooniline poeem tähistaeva poole. Aga eile sai algusega Pille Lille muusikute fondi traditsiooniline talvefestival ja tänases saates keskendungi nimetatud kolmele sündmusele. Heligaja otsestuudiosse on tulnud vokaalmuusikagurmaanid ja õiglased muusikakriitikud. Kristen Opel, Harry Liivrand, toomast supping, saale Konsap, Toomas Velmet ja Maarja Leemet. Tere. Mul on suur rõõm, et te olete sellel varasel hommikutunnil siia klassikaraadiosse jõudnud ja püüame siis veidi vaadata tagasi sellele, mis meid eile õhtul rõõmustas ja võib-olla ka sellele, mis meid nii väga ei rõõmustanud. Aga esimene sündmus, millest me täna juttu teeme, on siis talvefestivali avakontsert. Eile õhtul kell seitse Tallinna raekojas esinesid sopran arete Teemets ja tenor Andrei Pugatš klaveril Piia paemurru. Ja taas olid siis lisaks traditsioonilistele pelganta ooperi aariatele ja itaalia lauludele ka mõningad 20. sajandi muusikat, näiteks Britteni ja samuti siis Sarzuelat. Maarja veetsid eilse õhtu raekojas, no missuguste tunnetega sa sealt kontserdilt lahkusid? Ma pean ütlema, et ma olin isegi positiivselt üllatunud. See kava ja osa sellest repertuaarist oli sellise isegi hariva või maailmapilt avardava toimega minule. Et ma ei olnud süvenenud sellisesse 20. sajandi esimese poole Itaalia Napoli ja Hispaania nendesse lauludesse maailma. Nestori Curtise laulud, eks ole, mida ju praegu kõike supertenorid salvestavad joonest. Ja lauljad ise olid ju väga võimekad, et mõlemad siis saanud Itaalia kooli arrete Roomas ja Andrei Milanos ja tulnud tagasi nii-öelda talendid kodus, siis võib öelda. Ja tänane kontsert tegelikult ja ma mõtlesin just selle peale, et kui nüüd vaadata seda esinejate nimekirja lauljaid, kes eilsel õhtul siis nendes erinevates paikades üles astusid, sest tegelikult oligi tegemist enam-vähem sellise Eesti paremikuga, täpselt küll lihtsalt erinevatest põlvkondadest, et noh, aretaja Andrei on nagu selliste umbes kolmekümneaastaste põlvkonnast, aga samas jälle kui vaadata seda kava selles mõttes mõnes mõttes nagu väga erinevatest teostest kokku pandud, et kuidas ta niimoodi järjest kuulata, kes kuuletus mõjus. Et kas need Sartzuelad ja Hispaania laulud ja siis veel Rossini sinna vahele tõeliselt koloratuur, meisterlikku aariat. Kuidas see kokkuvõttes niimoodi kokku läks omavahel? Noh, ma ei tea, kui palju ta pidigi kokku minema, et tõesti kaval oligi. Kaks selget poolust oli arete ja Andrei täiesti täiesti erinevast maailmast. Ma ei tea, kas oleks võinud leida mingisuguseid ühiskohti. Aga ka selline vaheldus oli huvitav oma omaette. No eks ühiskoht oli kindlasti see, et nad laulsid ka duetti ooperist Carmen kaela ja Tõnu, see toit, minu teada, kohtusid nad laval esimest korda, kuidas nende hääled sobivad. Et see oli näha, et nad kohtusid esimest korda. Et tõenäoliselt nad nagu võib-olla ooperilaval sellise lavapaarina võib-olla isegi ei läheks noh, väga hästi, nad tunduvad lihtsalt väga erinevad natuurid nagu lauljana. Et siin samamoodi, Dono, see on Andreil rollina olemas, see oli näha ka taliomas maailmas ilusti ja Andrei või see arrete oli ikkagi tõenäoliselt õppinud selle selleks selleks kontserdiks või isegi lausa noodist laulis seda. Aga tema puhul oli see positiivne, et mulle tundus, et talle väga hästi rull tegelikult sobiks, et minu arust ta võiks seda täitsa pidaja, mõned teatrid mõlemas Mupery teatris, meil on ju Garmen praegu kavas, et võiks täitsa nagu teda sinna kutsuda, kui et, et selline selline repertuaar, mulle tundus, et talle võiks sobida selline natuke romantilisem, natuke sellise hingelise on võib-olla et kui ta on jäänud sellise kuidagi Rossiilikum masina või tehnika juurde nagu kinni, mis on ka muidugi väga kasulik. Aga kuidagi, ütleme see Rossini rohkus läks nagu igavaks tema tema kavavaliku puhul, et siis just selles kaelas näiteks. No oli näha siukese uusi suundi, kuhu võiks nagu minna. Ma kujutan ette Nii et võib-olla need Rossini koleratuur aariad ei vaimusta, nüüd meil oli, neid oli natuke palju, ütleme see Elena rondo, mis oli lõpus Ladonnadel laagost, see oli muidugi tõeline tulevärk, see oli väga hea ja selliseid muidugi võib alati panna kava, aga noh muidu jäi natuke ühekülgseks jah, tema nagu see valik, kuigi Andrei puhul oli ka, tal oli ka nagu selles mõttes üks teema suhteliselt. Aga aga tema puhul see võib olla nii ei häirinud, sellepärast et, et. Noh, need lood olid nagu temale väga ütleme sobilikud või tundus, et see on tema maailm, see on, see on tema nagu niisugune pärisosa või ilmselt on ta seda stiili väga hästi seal itaalias nagu saanud läbi tunnetada ja ja selgeks endale teha, et väga stiilipuhtalt seda kõike tegi. Kas neil võiks nimetada võrdseteks lavapartneriteks? Noh, põhimõtteliselt küll jah, võrdsed ja tegelikult nad nagu ühtemoodi need ei olnud, aga, aga, aga nüüd ei, seda küll mitte. Ei, nad olid lihtsalt noh, erinevad ütleme suhteliselt olid mõned eredamad hetked, näiteks, eks eredam hetke oli Harrete puhul tõni kuuernandiaaria kruvipöördest. Et selle puhul olid tõesti ka näha, et see roll olid nagu olemas. Eelmisel aastal sai see ooperistuudioprojektina tehtud terve ooper. Ja ta oli täiesti rollis, pilt oli tal ees, oli väga-väga mõjuv ja, ja see on jällegi veel üks selline suund on minu arust, millega ta võiks tegeleda. Et see kaasaegsem või noh, mis kaasaegse räägime, viiekümnendad, aga ikkagi põhimõtteliselt nagu modernsem selline helikeel võiks talle väga hästi sobida. Tunne väga hästi ennast pole kodus või kindlalt selles muusikas, aga tegelikult ta võiks selliseid asju täitsa laulda. Et see oli väga ere hetk ja, ja siis tõesti need Sajandi all 20. sajandi alguse itaalia laulud, sealt osti ja siis. Ta köitis ja meie siis ka kolme 40.-te suured tenorite hitid. Kas Sarsu ela Sorose avalilt Andro romanss või siis ka natuke filmimuusikat või noh, ütleme, mis on filmis saanud kuulsaks nendeks Maria Greer. Mehhiko esimene professionaalne naishelilooja, tema kirodis oli ju 44. aasta Ameerika filmis peeding Judy esimest korda. Carlos Ramirez esituses sai kuulsaks ja, ja, ja pyksija parlamyyda moore Marju on ju eesti keeles ja kõigile kohe tuleb kõla omana. Räägi mulle armastusest, Marju, eks ole. Nii Amor Trio Georg Otsa repertuaarist tuntud, et kõik need olid sellised tõelised tenori hitid, mis ei ole mitte ainult 90.-te kolme doonorikontserdid nagu olemas, vaid, vaid siiamaani tipptenorid ikka võtta neid kandva, sest et kui neid ikkagi südamega ja stiilipuhtalt teha, need lähevad alati peale ja, ja, ja see on selline ürgtenor, mis sealt nagu välja tuleb, et selline, kui alguses isegi vaatad, et natuke nagu maneerlik. Kui esimest korda näiteks kuulasin Andreid. Ta hakkas nagu imelik, et kuidagi väga palju kordame, entosid või selline. Aga aga siis ma sain aru, et, et see muusika, see ongi see nende maneerida nagu algallikas või seda ei saagi teistmoodi laulda, et kui sealt nüüd need ära võtta, siis ei jää ju midagi järgi, et omanerismiks nagu energia negatiivses mõttes muutuks ta siis, kui see hakkaks kanduma kuhugi mujale üle, et kuhugi, kus ta nüüd enam ei sobi näiteks Nemorinos võib-olla juba natuke liig, aga aga, aga need teised, mis ma siin nimetasin, need olid noh, ikkagi just, just nii, neid peabki laulma ja see võlus ära igatahes küll. No ilmselgelt elamusi naine kuulda selle kontserdi puhul on ka põnev, et kuna see oli siis Tallinna talvefestivali avakontsert ja toimusid suured tegevused juba ka mitu tundi enne kontserdi algust raekoja platsis, kus siis inimesed kuulasid muusikuid, kes seal esinesid ja kogu see kontsert ka siis Proditseeriti, kui seal üle kanti raekoja platsis ja Braditseeriti suurelt raekoja seinale, kus kõik möödujad võisid seda jälgida. Et seda ilmselt ei saanud vaadata kui raekoja. Aga selliseid kontserdi veel sellepärast, et mis siin nädalavahetusel ka näiteks homme Hopneri majas või terve nädala jooksul tuleb aeg-ajalt neid kontserte mida lastakse siis seal raekoja platsi raeplatsil kannaks, kantakse üle see ei ole küll nagu sellist kinolina, et noh, et ega ta nüüd suurepärane see pilt ei ole, võib-olla heli on võib-olla heli on parem pilt või ma ei tea. Et aga selline elamusterohkeid õhtuid on, on ees terve nädal seal, et seal on igasuguseid algus taieseid. Jaa, jaa, kuppellavasid ja asju on täis terve seal raekoja platsi ja isegi selle nädalavahetusel on välikohvikud veel avatud. Et saab kohe mitut meelt korraga nuumata seal. Kas on veel mõni kontsert Tallinna talvefestivali, mida sa soovitaksid? No mulle tundub kõige olulisem ise ma kontserdil või noh, mitte kõige olulisema. Aga ütleme, et kui, kui mõelda, et see festival on kantud sellest heategevuslikust eesmärgist ka, kus toetatakse siis Tallinna ja Harjumaa suurperesid siis on kolmapäev kell kolm, mitte kolmapäeval, vaid pühapäeval. Sellel pühapäeval kell kolm Rootsi-Mihkli kirikus on suur selline galakontsert, mis on vaba annetusega ja kus siis tulu läheb sellele selle suurperede liidule kus esinevad siis tõesti kõik peaaegu kõik sihukesed tähtsad Villelile fondi klubi liikmed, kas nüüd siin on kirjas, ei olegi parasjagu kuskil, aga igatahes tõesti kõik lauljaid ja instrumentaaliste ja isegi oli orkestrit selline suur galakontsert, kuhu võiks tõesti minna. Aitäh, Maarja Leemet, palun. Nonii me järgmiseks teemaks on aga Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert sellel kontserdil, eile õhtul käisid sale Konsapja Toomas Velmet väga põnev kava, kaks teost, mida Eestis mitte kunagi varem kui elanud ei ole. No mis oli siis see, mis eeskätt jääb sellest kontserdist meelde, kas need kaks päris uut teost või siis pigem ikkagi see kontserdi teine pool, kus esinesid kaks suurepärast solisti, Mati Turi ja Annely Peebo? Ei ole ju kellelegi uudis, et Olari Eltsi kavad on alati väga põnevad ja selle kavaga tuli mõnuga vaeva näha. Kuigi ta on nii sihukeses, huvitavas morbiidses raami kui esimene teos on, mõtle surmale ja viimane hüvastijätt. Aga sinna sinna vahele mahub väga põnevat, väga põnevat muusikat. Mida ma ei saa küll öelda selle sissejuhatava teose kohta. Tegelikult meil oleks ka väga hea võimalus kuulata, mida Olari Elts ise sellest kavast rääkis. Iga kunstniku eesmärk on eelkõige rääkida sellest, mis südamel ja, ja kindlasti sellest kõigest on see ka tänaõhtune kava kindlasti sündinud. Esimene lugu on jah, Charls lugu, ma arvan, et, et sa ei ole ühtegi tema lugu mängida, ega neid põhja poolsin ida, kes neid palju ei ole, kes tema muusikat mänginud, aga tegelikult see on kurb, sellepärast tegemist on heliloojaga, kes on, ma arvan, üks 20. sajandi esimese poole üks huvitavamaid heliloojaid väga mitmes mõttes. Ta juba isiksusena oli niivõrd mitmekülgne, et ja tema stiil on hästi ühest küljest eklektiline, teisest küljest hästi isikupärane, ta on 20. pandi üks paremaid orkistreerijaid, kes tundis orkestrit paremini kui nii mõnigi teine, palju kuulsam helilooja. Samas võttes palju riske ja see tema organisatsioon on täis suuri üllatusi paljude jaoks. Nukk turg, mis on pühendatud ühele tema sõbrast astronoomile. Ma arvan, et see on ideaalne lugudeks, ütleme selle kava alustamiseks, et ja, ja pärast seda jah, on tsaari Aho Orion, mis ja Saaremaal muidugi naine, kes suudab nii nagu mille pärast Maleriga sarnased on, on see, et nad mõlemad suudavad väga suurt orkestri koos uisudega luua seda, mis on tegelikult äärmiselt intiimne seal tegelikult sümptomaatiline oli ju tegelikult 20 sajandi algusele, et mida suuremaks läksid orkestri koosseisud seda intiimsematest, isiklikumatest asjadest tegelikult heliloojad rääkisid ja ja ütleme, saar, jahu puhul siin, et need kõlamaailmad, mida ta selles metsikult suure orkestriga siin saavutab, on ikkagi harukordse sammude orgistratsioon, et kogu selle, see müstika, mis selles on, et selles on teatanud selliste orientaalsed siukseid soolot teises osas ja nii edasi, et need sarja on kaasaegne ellu ja keda ei ole raske mängida orkestrile, et alati seda orkestrid naudivad sarjaga tegelemist ja selles loos ka organisatsioon on väga tähtsal kohal ja, ja see kohustused on, nagu ma ütlesin, on Osson metsikult suur, nii et meil vaevalt nohu laval ära niimoodi, et osatavad püsti seisma seal. Aga aga just need võimalused, mis on suure orkestriga vaikuse värvimisel, on hoopis teised, kui ütleme niukse kammermuusika puhul. Et see on see, mis teeb saari minu jaoks tihti eriliseks, kui me vaatame, mis praegu maailmas toimub või mis siis Euroopa ümber juhtumil see, millest me iga päev räägime ja mille pärast me muretseme. Et see on väga šokeerivalt sarnane sellele, millest maaler oma elu lõpu poole rääkis, ja mitte ainult tema, vaid ka väga paljud tema kaasaegsed erinevates kunstivaldkondades. See et me oleme praegu elame suhteliselt pükse äreval hetkel ja just eriti sellel aastal, mis on viimastel kuudel ka on toimunud, et see lugu võiks olla eila kirjutatud täpselt sama moodi, et me läheme nende nendest tekstidest, mida maaler kasutab ja need on küll erinevate Hiina poeetide tekstid, aga ütleme, see side, ütleme sellise Hiina põhisega siin tegelikult on, on marginaalne. Nende rääkis Olari Elts Toomase saale, kuidas teile tundub, et kas see, millest Olari rääkis, mida ta soovib saavutada, kas jõudis publikuni? Noh, nii ja naa, mina isiklikult võib-olla ei oleks seal või noh, ma ei ole ka dirigent, aga ma võib-olla ikkagi ei oleks alustanud selle prantsuse šargoklajani teosega. Et Mulle nagu kogu kontserdikavast see jätta siis võib-olla kõige nõrgema mulje. Ja no sellest, et kas ta on kuidagi nagu poliitiliselt märgiline Jätaks praegu vastamata, võib-olla Toomas tahab midagi. Poliitika kohta ma ei oska midagi öelda, see on nõrk teos. Ütleksin mina. Ja see, et, et jätkakle sai hästi läbi, Morris Ravelliga see eriti kuulda ei olnud, seal. Et ei peaks neid samaväärseks heliloojaks, debiicii Äravelliga? Mitte sugugi mitte sugugi, pigem Flora Smithiga samaväärseks ja Flora Hanschmidt on ju ka tore. Aga mul on veel üks väike kahtlus, et kas see ettekanne ei olnud ka väga õnnestunud. Tähendab see, see Alariv vaimustus ei kandunud orkestrist minule üle. Mis puudutab Saari ahhaat, siis seda ma loeks nagu kõige õnnestunum maks teoseks. Tundeliselt. Et see oli tõesti mulje, jättis gaase Saaria aha jättis võib-olla kõige parema mulje aga veel selle esimese teose juurde tagasi tulles et vot helilooja kohta ei oska nagu suurt midagi öelda, sest ta on ka täiesti mulle täiesti tundmatu. Aga et võib-olla siin on tõesti ka ikkagi see ettekande küsimus, et mida tegelikult mõned ei pannud tähele, kas sellest praeguses katkendis oli see koht olemas, aga Olari Elts muidu oma selles intervjuus rääkis ka sellisest väga keerulisest organisatsioonist, et mulle tundus, et see natukene võib-olla sinna taha jäi ka, et eriti need puhkpillisoolod, mis tulid kuidagi väga ühesõnaga keerulistes olukordades. Et need nagu minu meelest jäid väga tihti noh, nagu seisma või et oli selline. Ühesõnaga mina isiklikult tajusin nagu muret nende soolade pärast, et kas nagu see asi töötab või ei tööta. Et jah, et võib-olla oli asi, ma ei oska öelda. Tundus ka, et et niisugune partituuri tasakaal ei olnud just kõige parem. Nojah, seda vist Olari Elts ise iseloomustas või, ühesõnaga kommenteeris kui noh, riskide võtmist, et noh, ta kindlasti on, aga ma ei tea, et kui see võib olla väga meisterlikult välja mängida, et võib-olla siis on nagu huvitav. Ja ta armastab Alari kindlasti. Kas me lähme ka põhiteosega? Isegi kaks esiettekannet ei olnud muidugi kumbki põhide osteks. Tegelikult see on ka omamoodi märgiline siiski, et sarja teos, mida mina peaksin väga õnnestunud teoseks, on Eestis ette kantud, et. Ja ma valari eeskuju soovitaks. Soovitakse kõigile meie dirigentidele, tähendab, tänapäeva muusikat tuleb panna kavadesse, muidu muutub see mõttetuks. Ja, ja just sellistesse kavadesse, kus on, kus on traditsiooniline sümfooniline muusika, mida pakutakse ja, ja sinna tuleb panna, see on, see on ainukene võimalus. Ja, ja ta mõjub hästi, nagu te näete. Või kuulete. Aga nagu ma aru saan, siis vokaalsolistid võlusid teid täielikult ära. Noh, ma ei tea Ei, no ega midagi väga ju tähendab, iseenesest oli kõik tore ja teos on väga raske ja selline suur aga võib-olla asi, mis noh, mulje, nagu kripeldama oli ikkagi see Annely Peebo teine osa. Et ma, mina isiklikult võib-olla oleksin oodanud, et see oleks olnud sellisem no pigem sissepoole lauldud, et siis see kontrast selle järgmise, sellise noh, sellega, et see oleks olnud nagu teravam. Et mulle tundub, et praegu ta jäi natukene liiga selliseks ühe plaaniliseks, aga ei, üldiselt ega mul tegelikult ei ole midagi kurja öelda küll. Mõelda nende häälte peale, siis tundub küll, et nad peaksid olema ikkagi täiesti ideaalselt sellise muusika esitajad. Ei, seda kindlasti ja noh, nii suure selle orkestri koosseisuga, et noh, et ega siin väga palju Selle orkestri koosseisuga ja tasakaaluga tekibki probleem ja nüüd kindlasti kõik üllatavad, kes seda ei kuulnud. Aga milles see probleem on? Kindlasti mitte, Mati Turi hääles, eks ole. Mis on? Nii nagu mulle eile Merike Vaitma ütles. Abado Laul maast kestab 90 minutit. Vallarelsil kestis 60 minutit. See on üsna oluline vahe. Ja tänu, ma arvan, et tänu sellele Olari Eltsi tahet mängida maaklerit ma hindan väga kõrgelt. Ja õnneks on ka kõigil huvilistel võimalik klassikaraadio kodulehelt seda kontserti järele kuulata ja veenduda siis kuidas see täpsemalt külas suur-suur tänu teile, Toomas Velmet ja sale Konsap. Head kõled, meil on aeg siirduda. Eileõhtuse suure teatrisündmuse juurde Figaro pulm esietendus teatris Estonia vile päris mitmete aastate, nagu me kuulsime esietendusel, siis oli tegemist selle sajandi kõige parema Figaro pulma, aga Estonia teatris, nagu Harry tabavalt märkisid. Aga enne seda, kui me hakkame seda täpsemalt arutama, kuuleme, mida rääkis muusikaline juht Risto Joost. Mozarti muusika iseenesest mulle väga meeldib ja ma olen Mozarti muusikaga ise viimased 10 aastat väga aktiivselt olnud kontaktis ühel või teisel moel ja no kui sul on selline partner lavastajana on nagu, nagu Marco kandiini, kes ise on ju skaala noorteakadeemia õppejõud ja tegeleb sellega Portuaariga ju igapäevaselt siis itaalia keele pool ja karakterid ja värvid nii hääldus ja kõik, et selles mõttes me väga toetasime 11 ja, ja ajasime nii-öelda ühte liini ja, ja mul on väga hea meel, et tema tegi ju kogu selle retsitatiivi dramaturgia just selle loomulikkuse läbimis itaalia keeles on, et tegevuskarakteri ise toetas väga ka sõna ja see on hästi tähtis, see tegi ka minu selles mõttes lihtsamaks. No ütleme, et selles ooperis, kui jätta välja tegelikult see Marcel Liinaaria, nüüd, mida me tegelikult ei esita, siis selliseid tõesti dramaatiliselt kaela murdaid aariaid ei ole nagu tundub esmapilgul, et see on tõepoolest selline paremas mõttes lihtsakoeline ja, ja aga Mozart ei ole kunagi lihtne ja noh, ütleme et sellist Mozartit, nagu me näeme tema hilisemates ooperites, eks ole, ei ole siin liiga palju näha, ütleme kontessaariad on võib-olla selliseid natukene dramaturgiliselt arendatumad ja grafi aariad, mis on, ütleme süsi eelised, põhjendatud. Sellel etendusel käisid Harry Liivrand, Toomas sobing ja Kristel Pappel. Mida me võiksime kokkuvõtlikult öelda? Ma ei tahaks öelda kõigepealt kokkuvõtlikult, aga tuua välja mõned positiivsed momendid alustades muidugi sellest, et üldse moodsat kavva võeti, sest minu meelest Mozarti ooperit peavad olema kavas ja, ja eriti arvestades meie teatri niisugust rõhku itaalia romantismi ile. Hilisromantismi leiab isee karmidele nagu kohustuslik teos, justkui Mozarti muusika distsiplineerib, nõuab paindlikkust, kiiret reageerimist, karaktereid, värve ja nii edasi ja, ja selles mõttes, see on väga tähtis ka ansambli arendamiseks orkestrile. Nii et väga hea valik, oligarh Igor. Teiseks, mind rõõmustas see teine koosseis, esietenduse koosseis oli eesti lauljate koosseis, nii et see oli võimalik välja panna. Ja teises koosseisus ma mõtlen siis seda koosseisud nii-öelda teisena. Homme esietendub, mida me ei tea, kuidas lauldakse, seal on kolm külalist. Muidugi ma mõtlen, et võib-olla oleks olnud meie nooremapoolsemates Noorema poolsemata lauljate seas veel mõningad andekad lauljad, keda siiski oleks võinud külalisena. Lasta ennast näidata, aga see on muu teema ja, ja siin ei oska midagi öelda. Ja minu meelest muusikaliselt. Ta oli Figaro pulm üldjoontes õnnestunud. Oli hoogne alates juba avamängust, mille alguses on väga raske, aga mis üldiselt läks kohe käima ja ikkagi oli ansambli lihtsalt koos. Ka nii lauljatel kui orkestris oli tehtud tordiculatsiooniga fraseerimisega, nii et need asjad olid nagu paigas, eks ole, oli tõesti väga ilusat fraasikujundus, oli artikulatsiooni, siin ei saaks nagu ette heita, et puudub stiilitunnetus ja muidugi see oleks absurdne Marva Risto Joosti puhul moodsat, kusjuures ette heita, et pole stiilitunnetust ja ta kandis selle üle ka tegijatele. Ja väga hästi olid välja töötatud muusikalised ansamblid, mis olid täpsed, erksad ja panid nagu asja liikuma just ansamblid, eks ole. Ja, ja kui ma mõtlen lavastusele jälle jälle üldjoontes siis viimane esietendus Estonia teatris ooperi vallas, mida ma nägin, oli Lendav Hollandlane ja võrreldes selle kaosega, mis oli olnud lavastaja peas, lendavas hollandlasest oli kahtlemata praeguse lavastaja Marko kontiini lavastus sel selge, põhimõtteliselt nagu selge ja, ja, ja, ja oli näha, et ikkagi ta oli nagu läbimõeldud, et oli olemas resin. Ja siin ma nüüd oma sissejuhatuse lõpetaks. Sest tulevad agad. Mul on väga hea, mäletad, Christian rääkis ära? Enam-vähem kõik, mis oli hea. Aga ma, ma siiski midagi on veel kindlasti, ma siiski lisaksin juurde veel, et et üks õnnestunumaid lausi sellest sellest lavastusest on kostüümid ja kostüümikunstniku Simone. Mor reisitöö on olnud väga stiilne vaimukas ja moodne ja see, kuidas, kuidas ta interpreteerinud siis seda hilise rokokooajastu moodi nüüd 21. sajandi vaatepunktilt lisanud sinna sisse uusi detaile? Väikseid kujunduselement, et kuidas ta on lähenenud aksessuaaride eraldi veel, see on, aga see on väga kõrge taseme. Ja, ja mul ei tule meelde nüüd viimastest aastatest, millal ma olen näinud tõesti tavaliselt nii head ajaloolise kostüümi, sellist moodsat interpretatsiooni, et see on erakordselt hea. Aga nagu sa ütled, et meil on siin mõned agad Kuidagi ja kostüümide kohta öelda ka, et ma olen Harryga täiesti nõus ja ja need kostüümid noh, nad olid nii moodsad kui samas ka siuksed ajatud ja, ja kõik see, nende kostüümide kujundus toetas kogu nende karakterite välja paistmist, nende aitas neid iseloomustada näiteks kas või selle Figaro ja Susanna kostüümid olid sihuksed, romantilised? Jaa jaa, jaa, grafi kostüüm oli selline auto kraatne ja et need olid tõesti väga, väga, Et ühesõnaga, kui me eeldame, et tegemist on komeedidel arte tegelastega, võidi baasidega, et kas kostüüm siis kuidagi ka nii-öelda aitas meile siis avaldada, et kes peaks olema, kes. Seda näpite režissöör tõesti kirjutab kavalajal oma selles sissejuhatuses et ta tahaks lähtuda kommeeritatel artest. Aga, aga siin tekivad need esimesed suured põhimõtteliselt käärid selle lavastuse puhul, sest sest etenduses ei viida kommelt kommeerijatel artett läbivalt läbi ja ta, ta on seal esil ainult ainult mõne tegelase kaudu, keda, kellel on nii-öelda antakse kanda ülimalt koomiline, tagu tolani ulatuv roll, kes samas seda väga välja ei mängi ning, ning mis on lavastuse puhul just kummaline on see, et, et lavastaja muutub oma töös väga elektriseks. Seal on küll komeetodele, aga siis tulevad kõik muud asjad juba juurde, eks ole, seal on psühholoogilist teatrit, seal on, seal on, seal on väga traditsioonilist ooperilavastust seal on väga palju sellist juhuslikkust ja kokkuvõttes mõjub lavastus. Kuidagi tuimana ta ei lähe käima ja, ja see on, see on minu jaoks võib-olla selle lavastaja kõige suurem probleem. Sest kui orkester Risto Joosti juhatusel on väga dünaamiline ja, ja ülimalt liikuv, siis lavastustele vastuoksa ei ole. Ja seda, mis veel rääkida tegelaste kujundamisest, olles näinud ka teise koosseisu proovi. Võib-olla on see küsimus tõesti selles, et nagu Risto Joost ka ütles, et neil oli tegelikult suhteliselt vähe aega, et see kõik valmis teha ja et kuna on näha, et tegelikult karakterid võib-olla teises koosseisus on ka mõnevõrra erinevad, siis võib-olla on jäänud seda individuaalse tööaega lihtsalt väheks, et võib-olla olid need taotlused olemas, kujundada need tüpaažid vastavalt kommendidel Artere välja, aga lihtsalt seda jõudnud lõpuni viia, sest teatavasti ka lauljad, näitlejad täna on ju erineva õppimiskiirusega. Seda kindlasti, aga, aga võib-olla seda, seda rohkem peaksime hindama, et, et ehk René Soom teeb praeguse ütleme oma karjääri jooksul võib-olla parema rolli, mis ta siiani teinud. Ja, ja mõjub laval kohati ikka ikka täitsa veenvana. Mida mõne teise kohta öelda ju ei saa, et kahju. Kahju kindlasti. Mart Mardistest basiiliana, kes. Kes ei vea seda kahjuks Kavokaalsetaile. Jah, võib-olla see nüüd selle muusikaõpetaja laulmisoskus laval tunduski mulle kõige koomilisi koomilise ooperi juures. Et see kuidagi oli selline teatraalne. Vastandus võib-olla see oli suur taotlus, sellepärast et see oli kohe väga komeediale Arterlik, et see oli niisugune tüübi rõhutamine ja eks ole ess Escissusistamine ja ja see oli hästi soni need hästi hästi jämekoomiline roll, eks ole, ja ma olen täiesti nõus sellega, mis siin Harryga ütles, et tegelikult minu jaoks ka õhtu kulges nagu oli nagu kaks erinevat lavastust, üks lavastus oli see, mis oli muusikaliselt orkestri lauljat vokaalselt ja teine lavastus oli nagu reži poolest. Laval tulid täiesti erinevas tempos, üks oli huvitav, see tähendab muusikaline külg ja see, mis oli laval, jäi, jäi sageli jah, tõepoolest Novskemaatiliseks ja, ja, ja tühjaks. Figaro pulmas Figaro pulm on tõesti raske lavastada, raske lavastada, aga noh, mida oleks kerge lavastada. Ja, ja seal on vähemalt kolm sellist klassikalist kohta, mida vahel Kareži üliõpilastelt eksamitel küsitakse, kuidas nad seda lahendavad. Esimene on. Kuidas kirubino ennast peidad, kiroobino peitmine ma ei tea nüüd kas eile juhtus midagi, igatahes kui üldiselt ju lavastus oli selline, noh, pooldajalistlike, kuidas nüüd ütelda? Siis siis kero Pino peetmisel oli küll nii, et krohv kindlasti tilgub pidi rubiini nägema ja ta nägigi seda, et seal midagi loksus või ei olnud korras. Siis siis edasi, mis on väga raske, on muidugi neljas vaatus ja finaal. Segadused Rollimäng, krahvinna, Susanna, Susanna, krahvinna kuidas, kuidas seda tõlgendada ja ja ja tegevus toimub peale selle veel kuskil palee pargis taga puude all öösel kahjuks ei olnud ja see on tõesti väga raske, aga seal polnud mitte mingisugust atmosfääriga meeleolu mõttes, ka valgustuse mõttes ja laval olid lihtsalt ebamääraselt sebivad inimesed ilma fantaasiarikka vaimuka lahenduseta resiiliselt. Et, et see on ikkagi viimane, tõsi, see on väga tähtis, kuidas, kuidas see lõpuks on lahendatud ja selle, see oli nagu eriti hala, et mul on väga kahju sellest. Ja see on ka see koht, kus tegelikult selline hea ja toimiv lavakujundust saab oluliselt toetada, et me pole veel rääkinud kujundusest. Kui ma võiks alustada, siis siis minu jaoks lavakujundus ei tööta ja on ebafunktsionaalne. Ühelt poolt mõjub moodsana, et me kasutame mingeid suuri palakaid, neil on, neil on värvitud abstraktsete kujunditega, seal jookseb ka veel mingisugune tekst. Aga see, kuidas neid kasutatakse, kuidas nad stanged langevad ülevalt alla, need pigem segavad lauljate liikumist. Ja, ja nad ei ei loo tegelikult seda erinevate vaatuste või piltide meeleolu, mida oleks taadeldud. Siin oleks võib-olla saab midagi ära teha valgusega aga kuna valgus oli žürii on niivõrd nõrk, seekord siis siis ei teki mingisuguseid huvitavaid meeleolulisi, selliseid atraktiivseid hetki ja Kristo tõi siin juba näiteks etenduse finaali, kuulsat paagist, stseeni, seal ei teki üldse mingit tunnet, et see on nagu park. Ja kui ma loen lavastaja tekstist kavaraamatus, et Ta protsetakse ühe kuulsa Veneetsia maakonna villa fassaad. See ei mängi mitte mingit rolli, absoluutselt mitte midagi, oleks võinud sinna Kadrioru lossi fassaadi ka protseerida. Sale. Muide, see on idee, kas ei võiks lavastada edaspidi vabandust. Aga kes on ka Itaalia arhitekti või mis on Kaitaali arhitekti projekteeritud, eks ole meil siin. Aga noh, see selleks, aga et, et tekib mulje, et, et lavastaja koos kujundas meeskonnaga, ei oska ära kasutada Estonia pöördlava kõigepealt ja ei oska, söövad pöördlavale omakorda siis ehitada seda kujundust. Võib-olla on siin tahetud lähtuda nii-öelda minimalistlikkus lavakujundust, ehk eks siis Laurale paar üksikut väikest objekti, nad peavad hakkama funktsioneerima vastavalt tegevusele. Aga sel juhul, et need kardinad ei hakka tööle. Võib-olla paaris kohas tekib tõesti mulje, et, et soovitud efekt on kasutanud nagu, nagu krahvinna magamistoa paaris stseenis. Kus luuakse selline, selline tõesti buduaari mulje selle selle suure Brok voodi ja, ja siis barokk sagena tugitooliga sinna kõrvale ja siis langevad alla kõrvaldatud kardinad. Aga, aga pigem, pigem jääb see kahjuks juhuslikuks. Nende, nende kardinate algne idee tundus mulle päris huvitav, sest et need suured palakad võimaldasid ju projitseerida erinevaid kujundeid, erinevaid värve, mida iganes, eks, kui seda lavapinda taheti veel teda ruumi liigendada ja näidata seal siis erinevaid seinu, kellelt, kus taga jälle keegi midagi Pealt kuulas. Aga neid ei tõepoolest selliseks noh, nagu lõpuni läbi mõtlemata või mul vahepeal ei tunne, kas valguspark ei hakanud tööle või siis need tõesti need palakad olid nagu asja eest teist taga seal, et kuigi, kuigi seal teises vaatuses või teises pooles õieti kui oli nende palakatele peale prioritiseeritud puud, mis näitasid metsa, mis oli sellest päris päris päris lahe, aga võrreldes sellega terve esimese poole olid need palakad ainult valged ja pikemad, olid lauljatel näitlejatel seal jalus, mis ei olnud enam üldse koomiline, eks kaua sa ikka seal ühe stange otsa komistada. Aga me oleme tegelikult väga vähe rääkinud lauljatest, et siin oli juba juttu Renee soomi suurepärasest rollist, aga näiteks ka heliVeskus tervikuna, et suurepärane roll, ma väga vabandan. Ei, ma täpselt samamoodi, ma vabandan, et ka minu mõte ei olnud. Tegemist on nüüd väga suurepärase rolliga, vaid ma rääkisin sellest, millisena ma hindan seda rolli tema seniste rollides. Just ei, ma olen täiesti nõus, et ka minu jaoks on Renee soomi poolt seni kõige orgaanilise roll ja, ja, ja viimase vaatuse Figaro aaria oli tõesti väga hästi sügavalt läbi tunnetatud ja, ja zoomi puhul seni esinematute värvidega hääles esitatud, et kui ta selles liinis nüüd edasi areneks, sisse oleks tõesti lihtsalt suurepärane. Ma olen täitsa nõus neil soonidegi toreda rolli. Ja ütleme, ühtedest vähestest laval taga mängis dramaatiliselt selle osa kenasti ära, kuigi oleks muidugi seal mõne Saariasse eriti palju neid kõrgeid kohti ei ole, aga need kirsid jättis ta miskipärast. Oleks nagu seal ooperis on ikka niivõrd palju selliseid hitte, mis on inimestel peas ja noh, seda keerulisem ka lauljale neid esitada niimoodi, et siis nagu pälvida rahulolu, et samamoodi on ka mitu sellist väga kuulsalt Susanna aariat, väga tuntud on krahvinna aariat. Heli Veskus oli grafina rollis. Helikeskus ühe on väga võimekas laulja meil erinevates žanrites ja ja kui ta oma teises vaatuses seda aariat hakkas laulma, siis oli tõesti jäi kuulama, vägagi midagi tal seal poole peal juhtus, nii et see, see lõpp vajus nagu käest ära. Aga noh, ma arvan, et see on selline ühekordne, võib-olla isegi istenduse pinge ja. Ja üldiselt oli nii, et Kristel Pärt nurga viimases vaatuses Susanna aaria testi kandis ilusti õnnestus ilusti ja, ja no mis heli Veskust puudutab, siis kantileensus oli täiesti olemas ja selline pikk fraas, nagu ma enne üldse kiitsin, et fraseerimise artikatsioonid väga palju tööd tehtud ja, ja, ja, ja ka niisugust paindlikkust ja ma tahaks veel esile tuua heidend, lukuta minutikski rubiino rollis oli ta leidnud ka karakteri poolest, oli üks väheseid, kes oli leidnud karakteri poolest hea tasakaalu ühelt poolt koomilisi, aga teiselt poolt noh, mingi psühholoogilise momendi vahel ja, ja tõesti ka vokaalselt. Ta oli see kõik niisugune särav, et minu meelest oleks hea tõesti hea õnnistatud rull. Ma ütleks täpselt sama, et, et seal on Lokuta roll on on väga meeldejääv ja väga karateerne. Ja seda just helge vokaalsena oleks oodanud temalt veel rohkem sellist poisitari. Ja et võib-olla peaks veel rohkem mõtlema selle peale, et ta mängib poissi. Ja see ongi üks väga raske roll teises kohvris, laulab seda juuli Lill ka väga, ma ütleks, et silmapaistvalt. Ma siiski peaksin nagu meie mõlema metsosoprani jaoks seda suureks õnnestumiseks. Vabandust, ma tahtsin, meie näeme seda homme, et, et seetõttu tahaks kõigist rääkida, ei saa. Aga nelja, Priit Volmer oli ka. Priit Volmeri roll oli loomulikult suurepärane üks parimaid ka selles etenduses. Aga nüüd me oleme jõudnud selle ajani, kus me peame otsad kokku tõmbama. Ma väga tänan teid, Kristel Vapper, Harry Liivrand ja Toomas sobing. Eileõhtused, sündmused lahutasid nüüd muljet Ena kuulajate ette. Rääkisime veel ka enne siin Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, kus käisid sale Konsap ja Toomas Velmet ja ka Tallinna talvefestivali avamisest, mida kommenteeris Maarja Leemet. MINA OLEN anne promic, tänan teid kuulamast. Kohtumiseni.