Eetris on teatriluht, mina olen Keiu Virro ja sedapuhku reedel esietenduvas lavastuses maailma ilusaim tüdruk simmatoni maolavastus, nii et suhteliselt ilmselge valik stuudios on siin. Tere. Tere. Siim. See ei ole mitte tavapärase sünnilooga lavastus. Ma ütleks, et vastupidi, et see on vist kõige isiklikum lugu, mida ma kunagi kuulnud olen. Sest see põhineb tõestisündinud lugudel, nagu ma aru saan. See toetab tõestisündinud loole. Toetub ühe tüdruku loole, kellega lavastajale ja, ja minul on ka teatav isiklik kontakt, on olnud ka kuidas materjalid leidsite teieni see tüdruk ise küsis lavastaja Kaisa Roveri käest, et et kui ta annab need päevikud talle, et kas tema räägiks tema loo inimestele. Julged. Kui sa nii ütled, selles suhteliselt mina ei olnud selle looga varemalt nii kursis nagu tema eluga ja ma teadsin tema olemasolust. Aga siis, kui ma nüüd olen sellesse viimase kolme-nelja aasta jooksul sügavamalt sööbinud, siis on nii oluline lugu, et, et seda ei saa jätta rääkimata. Et oleks natukene tausta sisse lugu sisuliselt räägib tüdrukust, kes leiab Eestist läbi erinevate linnade, erinevate identiteetide lõpuks välismaale Erno teele ja päris palju. Ma ei tea, kuidas öelda ärakasutamist kriminaalseid elemente. Tema teele jääb väga palju erinevaid inimesi, erinevaid sündmusi, ütleme teile jääb viis erinevat meesterahvast nagu tema valib, need teed nende juurde ja jään läbi nende viie meesterahva me siis seda lugu nii-öelda näitamegi, kus mina proovin IT tegelast siis edendada, mängida üks huvitav osa, kuna mul on väga hea meel, et sa lubasid mulle esimesel vist oli esimene läbimäng ja kõige esimene läbimäng ja väga-väga habras asi on hirmus hea meel, et sa mind sinna lubasid ja vaatasin, et et need lood on pikitud tegelikult sellega, et ta püüa tabada seda põhjuslikust nende sündmuste taga, mis selle tütarlapse kuhugi oma elus viisid läbi läbi psühholoogia, siis see oligi, et alates hetkest, kui no kui mind ka nii-öelda sellel looga kaasa haarati, kaisa mind kaasa haaras, et et sellest hetkest alates on olnud pidevalt õhus küsimus, et miks ta nii tegi, kes ta on selline, kuidas nagu aru saada. Ja siis kolm-neli aastat süvitsi minemist noh, Kaisa küll rohkem, et ta jõudis erinevate kasvatus, teoreteni, psühholoogide kuidas ma nüüd ütlen teooriateni jaa jaa, jaa. Ja sealt nagu kuskilt saime nii-öelda nagu näpud taha ja see oli just siis, kui Alice Milleri raamatuid hakkasime lugema sealt nagu hakkas avanema, et ja, ja et see võib-olla, et siin ma tunnen iseennast ära, ma saan nagu aru, millest see naisterahvas räägib ja see nagu ka kuidagi läheb väga hästi kokku just selle, meie tegelased nii-öelda eluga. Kas seda võib pidada mõnes mõttes? Ma ei tea, kas enese Traotaks ka suudad sa ennast võib-olla ka need paremini lahti mõtestada, tänu sellele uurimusele, see on mõnes mõttes uurimuseks ja see kindlasti. Eile mõtlesin sellele eest, et arvatavasti midagi on juhtunud ja, ja mis siis on juhtunud? Minu jaoks on nagu sõna austus kui selline. Sõnal austus on varem olnud nii-öelda mõtte nii-öelda paberi peal aga nüüd on selle sõnal austus nagu kogemuslik väärtus. No umbes nii, et me teame, mis asi on ema aga igale ühele või tema tähendada erinevat asja nii-öelda hingeliselt. Et, et sama on nüüd ka minu jaoks on austusega. Ja lisaks on veel see, et kui ma vaatan peeglisse, siis sealt vaatab vastu teistsugune inimene. Tema pilk on teistsugune, tema olemus on teistsugune. Tahaks öelda, et võib-olla ma olen rohkem avatud, aga ma ei saa seda päris kindlalt öelda. Aga tunne on selline. Minu jaoks hakkis lugu ära ühe raamatuga, mis on hiljuti eesti keelde tõlgitud millega saad kärsatatud. Luisa Unil üks iiri noor kirjanik on kirjutanud sellise raamatu, nagu sai, mis tahtis, räägib noorest tütarlapsest keda vägistatakse brutaalselt, kes on sihuke imeilus tütarlaps, kes ühel hetkel võib ühel hetkel vaid vaid ta mingis mõttes arvabki, et ta ongi seda ära teeninud. Sest ta tõepoolest ta on ise otsinud, seda tähele pannud, on ise käitunud provokatiivselt. Ja kui sa ütled sõna austus, siis see on see, mis tal nähtavasti on selle kõige käigus ära kadunud eneseaustus. No ma ei tea, ma ei ole seda lugenud, ma ei tea, tema tema täpselt nii-öelda, mis me oleme kui olukorda, aga vot see ongi see, et, et see lugu põhineb paljudel taolistel lugudel vägistamislugudel, kus ühiskond hakkab ümberringi hukkamõistma hoopis vägistatud. Ja minu jaoks haakis sära, muuhulgas ka selle koha pealt, kus vaat seal sinu lavastuses või teie lavastuses on juttu sellest, kuidas tüdruk ajab segamini armastuse ja tähelepanu. Et mida sa otsid, eks ju, meie kui palju sa oled ise mõelnud. Meie loos on tõepoolest, et kuna eluetapis, kus tüdruk, siis õpib teada saama, et mis asi on üldse armastus või, või lähedus või ellusuid, kiindumus, et kuidas neil vahet teha. Ja kui tal nii-öelda jääb see armastus saamata ja armastus tema jaoks on ainult et keegi osutab talle natukene tähelepanu, siis ta hakkabki seda niimoodi tõlgendama. Mida varasemalt niisugune sügav tunne või arusaam on enda sisseõpitud, seda kauakestvam ta on, seda keerulisem on võib-olla ümber õppida. Kui sa ühtemoodi oled käima õppinud, siis teistmoodi käima õppida. Väga keeruline, peamine väärtus taandub sellele, milline on väline pilt. Jah, kui nii on, ikka, olen veel ilus ikka Haljalas, Niilus. Traagiline, kurb. Ma mõtlen, et kui te selle loo totra vale, kas see on mingisugune eriline mõttega, mis sa oled, tahaksite, et publik sellest saaks või õpiks või või õpiks nägema mingisuguseid inimesi ära tundma. Kas, kas seal võiks olla mingisugune klassikaline asi, kas teater võiks mõjutada kuidagi reaalset eluga, mis see on, mida me sealt saame? Üks asi, milles me kokku leppisime, üleüldse ka mina olen proovinud järgida mida iganes ma teen. Minu asi, ole moraliseerida või õpetada või kasvatada. Et mina taan dialoogi. Mina ei tea nagu lõplikku tõde ja, ja mina ei pritsi ainult kulda. Et Ma loodan, et mõndadest meie mõtetest nagu haagitakse kinni kas või sellest kuidas väärkohtlemine ei ole tabuteema, millest peab nagu sosinal nurga taga rääkima, vaid mida valjemini. Mida rohkem me sellest räägime, seda väiksem on võimalus, seda juhtub. Äkki üks pääseb selle tõttu, ma ei tea. Loota ju võib, aga, aga kas see on kõige õigem moodus? Tekib dialooge, äkki sealt koorub välja tõde. Et ma arvan, et siin nimekirjas on see kuskil üks lause, et maailma päästmine algab ühest inimesest midagi umbes sellist. Et ei ole vaja suuri masse korraga, piisab ka ühest. Väga kummalises multikates või lastefilmis, mida ma nägin. Seal oli küsitud, et milline sõrm muudab maailma. Ja siis õige vastus oli see sinu oma sõrm, et ise pead tegema, ise pead midagi ette võtma. Kui näed, midagi on vaja teha, siis. Otsi mõtle läbi arutle, katsu aru saada, katsu mõista. Neid lugusid on kohutavalt palju ümberringi. Eesti statistika näitab, et igasuguseid perevägivallakoha pealt suhteliselt traagilisi numbreid väga kole võimalus veenda ennast milleski muus või, või silmad kinni suruda või lihtsalt su silmad rohkem lahti selle pärast võtaks istet asjadega viimasel ajal paar korda puutunud kokku niisugust imelikku olukordadega, kus see teema on olnud ükskõik, kas on naistevastane, vägivald, mineerimine, sellised teemad, kus meie vastas on selline heteroseksuaalne valge mees, kes ütleb, et tema küll mingisugust diskrimineerimist kuskile ei märka. Selle asja nimi on privileegipimedus, eks ju, et et sa ei saagi märgata, sellepärast. Aga kui sa nende teemadega tegeled, kui sa loed, kui sa uurid, siis mingisugune lootus on, et silmad natuke rohkem avanevad. Ma loodan, et ma näen, mul on, ma tahan endast nii-öelda nagu hästi mõelda selles valguses, et, et ma ei mõtle nüüd ainult diskrimineerimist naiste suhtes, vaid vaid üleüldist, et et seda on nii palju. Mingil hetkel tööpõllul sai, sa ei saa seda aru, et, et sind eelistatakse teatud olukordades, aga, aga võib-olla tagasi vaadates siis et äkki on tõesti nii. Mingi hetk ma lihtsalt võtan sellise otsuse vastu, et kuna mina olen suurem, tugevam, mul on kõvem hääl, siis minul on õigus. Aga nüüd tagasi vaadates ma mäletan ühte kohta, kui ma tõepoolest kahel eakaaslasel valjema häälega suu lihtsalt kinni panin. Ma arvasin, et minul on rohkem õigust ja, ja see ei ole hea tunne enam. Ega see ei olnud siiski hea tunne, siiamaani kummitab, aga. Aga nüüd on veel hullem. Mitte et ma tahaksin ennast piinata või midagi, pigem vaatame edasi, vaatame tulevikku, kuidas saab nagu targemalt. No ega see äng, Eraukimine vist ei aita kedagi kuidagi, miks, milleks seda vaja? Tron paar sammu tagasi hoopis praktilisemat juttude koha peale, need nimelt koisageda saatsin korduvalt maininud lavastajana, siis ma saan aru ja kaisa Roveriga on tegemist. See ei ole väga tuntud nimi eesti teatrimaastikul, et mitte öelda üldse pole tuntud, äkki sa saad natuke tausta rääkida, kellega sa koostööd teed ja kaisa Rover kirjutas minu diplomilavastuse õunamoos ja üheskoos tegid meiega lavastuse arm, mis esietendus 2015. Nüüd esimest korda me oleme nii-öelda siis lavastaja puldis koos antud hetkel ikkagi tema rohkem lavastaja, mina, näitleja. Me kohtusime filmivõtetel, ta õppis režissööriks ja läbi ühiste filmiprojektide me olemegi nii-öelda nagu teineteist leidnud. Saame teineteisest. Me oleme nüüd ka koos raamatu kirjutanud, mis paar päeva enne jõule välja tuleb. Mis raamat ma kiiresti küsin, ära mine tea, millal jälle näen kirju kodust. Petrone kirjastuse alt tuleb välja ja see räägib siis aastast 2013 kuni 2015 meie kirjad nii-öelda, mis me oleme saatnud oma lähedastele inimestele sel ajal, kui me oleme poolteist korda ümber maakera reisinud. Hullumehena. Aga see lavastus ümber maakera ei hakka reisima küll, aga vaata need Viljandis ja Tartus võib seda näha, seda võib Viljandis Tartus näha. 16., siis Viljandis, seasaare teatris ja seitsmeteistkümnendal Tartus Genialistide klubis. Ja kui nüüd maru hästi läheb, siis hakkab ta ikkagi ümber maakera reisima koos meiega, et iseenesest kuna tegemist on inimesega, kes nii-öelda kolis Eestist välja ei teagi, mis pagulane tema oli, mugavuspagulane või kuidas iganes, igatahes midagi otsisin midagi uut. Et siis sooviks näidata seda just eesti kogukondades ka väljaspool Eestit. Ja sooviksime seda tõlkida erinevatesse keeltesse siukse nii-öelda Ida-Euroopast pärit inimesele anda nagu sügavust taha, et mitte ainult see ilus pilt, et millised tüdrukud või naised nad on või, või inimesed vaid, et ka neil on lugu tagaja ilus mõte. Aga ega siis midagi üheksandal detsembril, nüüd, reedel on esietendus vabalava väike saal ja suur aitäh silmadele. Aitäh kutsumast.