Kamber saade koorimuusikat. Tervist algab saade luukamber, täna uurime, millises seisus on koorimuusikahoobade liigutajad, mida nad mõtlevad, mida nad teevad. Kas Eesti koorilaul on iseenesest mõista jätkusuutlik, kas Eesti koorimuusikakultuuri alustalad on endiselt tugevad ja vundament pragudeta? Mis võiks oodata Eesti laulupidude traditsiooni 100 aasta pärast? Millist muusikat laulavad eesti koorid ja kas tänapäeva heliloojad oskavad kooridele kirjutada? Luukambris on inimesed, kes seda kõike teavad ja järgmise tunni jooksul laulavad nad ette oma partii. Mina olen Marcheli Rookäärluukamber, kuulab üle. Me oleme harjunud sellega. Ja kui laulupidu tuleb, siis muutub press hüsteeriliseks ilmuvad pealkirjad, kuidas vanad ei mahu ja noored ei tule ja kuidas ikka ei ole need laulud, mis peaks olema ja kellele see laulupidu on vajalik. Kas laulupeol peab olema pilet ja kõik sellised? Ja kui laulupidu on toimunud, siis muudab press täielikult oma suunda ülistades kõiki neid inimesi, kes mingilgi määral olid laulupeoga seotud. Pidu ühendas, pidu liitis ja pidu lõi mingit uut hingamist. Aga tegelikult pidu toimuks selle jaoks igapäevaselt, teevad tööd need, kes lähevad õhtuti kooriproovi, need, kes tellivad uusi laule. Need, kes korjavad seltsi raha, need, kes korraldavad kontserte, võistulaulmise ja muid sääraseid asju, mis laulupeovahelisel ajal hoiab elus koorimuusikat. Luukamber. Vestlusringis on Kaie Tanner, Margit võsa, Hirvo Surva, Kristel Üksvärav, Veronika portsmut ja Raul Talmar. Temaga alustamegi. Pean küll ütlema, et seda hetke juba enam, ma ei mäletagi, millal ma seotuks sain, koorimuusika varakult, esimesest klassist ikka peale, natuke enne seda ka. Muidu ma olen Eesti kooriühingu juhatuse esimees 2013.-st aastast, Te olete edasi. Ma juhatan segakoorikoor ja Tallinna Ülikooli segakooriga. Kaia mina olen kooriühingus aastast 2000 olnud vastutav sekretär ja korraldame siis tervet rida igasuguseid koorifestivale, ise juhatan raadio, laulustuudio, mudilaskoori ja lasteaia koori ja tütarlastekoori Veronika koori ees. Esmakordselt seisin 1995. aastal. Hetkel olen siis eesti segakoorile liidu juhatuse esimees, seda teist ametiaega ehk siis pea neljandat aastat ja segakooride liidu juhatuses olen olnud ligi 10 aastat kristjan. Mina seisin koori ees esimest korda 16 aastaselt Ridala koguduses. Kui mind lihtsalt seati fakti ette, et nüüd lisaks orelimängimisele tuleb ka kogudusele koor luua ja ja seda ka juhatama hakata. Aga praegusel hetkel ma siis esindan Eesti kammerkooride liitu. Olen kammerkooride liidu juhatuse esimees. Ühtlasi olen seotud ka kammerkooriga Collegium, Musicale, margid. Olen naislaulu seltsi esinaine alates 2014.-st aastast ja ka pea terve elu ikkagi seotud koorimuusikaga. Hetkel juhatan naiskoori karmina. Hirmo, mine aastasin koorilt esimest korda. 1978. 15 aastane käisin laulupeol esimest korda oma kooriga, 1980 olid olümpiamängudele, kat oli Tallinnas ja, aga noh, laulsin niuksed natuke enne juba ka, nii et pikalt, olles koorimuusika sees ja hetkel sellest sügisest meestelaulu seltsi juhatuse esimees ja ka koolijuhtide liidu esimees. Aitäh. Ma võtaks ette paar valupunkti, sest alati on ju tore rääkida, mis on hästi, aga Meie eesmärk võib-olla täna oleks sõnastada need asjad, mida te ka välja arvatud meestelauluseltsi oma, ma ei leidnud, teistel on arengukavades kirjas punktid, mis võivad olla väliseks teguriks või ka sisemiseks ohuks ültse kooriliikumisele kõikides nendes arengukavades, mis on aastani 2020 on üks punktidest, see koorid vananevad. Kaie võib-olla saab nii-öelda, et. Meil on küll üks huvitav anomaalia, mis on just vastupidine, et meie 47613-st koori lauliste puhkpillimängijad, kes kooriühingusse kuuluvad kõvasti üle poole 61,4 protsenti on lasteaia noortekoorid, ehk siis tegelikult lasteaia noortekoor on meil kõige rohkem mis erineb väga tugevalt ülejäänud Euroopast ja maailmast, kust koorilaul on põhiliselt vanemate inimeste hobi. Küll aga on õige see, et need täiskasvanute kooridest hulk on meil tõepoolest vanemate inimeste koorid, see natuke üle 40 protsendi. Et meil on väike osa nendest sellistest tublidest, toredatest, noortest keskealistest ja natuke üle keskealistest kooridest, keda on tegelikult noh, mujal on tõesti palju. Et meil on nagu on lapsed ja noored ja siis on juba vanemaealised ja seda keskmist osa on nagu natuke vähem. Raul, miks seda keskmist osa vähem? Ma julgen arvata, et elu ise on, on üks süüdlasi ausalt öeldes kalevipoeg pluss Soome suunas on üks süüdlane õendus ja arstide minek teine. Ehk siis inimesed, kes lõpetavad ülikooli või ka juba peale keskkooli, lähevad meil mööda ilma laiali ja otsima võimalusi. Ja tegelikult on see see vahe, ongi üks murettekitav küsimus. Me võime toredasti kiita, et lasteaia noortekooride arv on suur. Aga küsimus on harjumustes, küsimus on protsessis kaasas olemises ja elamiseks ja kui see käär läheb liiga suureks, siis sinna vahele enam ei tulda laulma. Koorid vananevadki kõik koos kuni ilusa kauni lõpuni ja sissekoor lõpet. See on võib-olla tõesti jah, selles suhtes, mida ta nagu kooride vananemise küsimus või õigemini ma arvan, et üks suuremaid probleeme, kuidas täita seda ealist tühimik. Kas need, kes nii-öelda ära kukuvad, käivad seal Soomes ära ja Norras tõendavad ära nad mingil ajal tulevad tagasi, kas nad siis tulevad laulma või nad on ikkagi juba koorimuusika jaoks kadunud. Kes lühiaegselt käib paar-kolm aastat, need tulevad tagasi, neil on see pisik veel sees, tihtilugu ikkagi pühendunud koorilauljal otsib ka ükskõik kus välismaal omale koorikus laud. Veronika, kuidas teil on? Viimasel ajal on siiski tendents olnud see, et esiteks on keskealiste kooride läinud suuremaks. Et ma ei saa päriselt küll öelda nüüd, et tegemist on kolossaalsed vananemisega. Mulle tundub, et tänapäeva koorimuusikamaastik siiski pakub huvitavaid tegevusi ja piisavaid väljakutseid. Nii et need inimesed, kellel on väga tihe eluviis, tegelikult soovi korral leiavad need koorid. Olen ise olnud ka mingitel suurtel kooslaulmisel suhteliselt üllatunud, mingil määral ka murelik, et hallipäiste lauljaskonna hulka kolm tegelikult vähenenud, et kui te vaatate ka viimast laulupidu, siis tegelikult oli laulukaare all ka ka selliseid keskealisi väga jõulisi lauljaid päris palju, aga kas tahaks kohe siia hüpata vahele sellega, et me ei saa nagu laulupidu võtta tegelikult päris näidiseks, sest me teame kõik, kuidas laulupeole tahavad kõik minna, suguvõsad, teevad koori. Et kas see on nagu õige mõõt, tegelikult mina siiski päris nii kriitiline selle laulupeoprotsessi osas ei oleks. Elu on näidanud koorid, mis on loodudki laulupeo jaoks. Need tegelikult eksisteerivad edasi ja see on väike arv ikkagi neid koore, selliseid projekti koore, kes tulevad ja lähevad laiali ja mõnikord on ka nii, et need, kes projekti koori moodustavad tegelikult laulavad veel kuskil kas ansamblites või ehk et nad on tegelikult aktiivsed tegijad. Laulupeo lävend on suhteliselt krõbe selle tõttu sul peab olema mingi kogemus või metsik töötahe ja metsik pingutus ikkagi sinna laulukaare alla saada, see päris niisama ei ole, et viisipidajad kogunevad ja, ja tuleme peole, minu arvates hoiab see kõik seda väga positiivset joont. Kas kammerkooride liidus on tugevad kollektiivid püsti? Jah, me omalt poolt nüüd võiks küll lisada, et kui mõelda kammerkooride liidu kooride peale või üldse Eesti kammerkooride peale ka laiemalt, et siis siis see on küll ikkagi pigem selline. Ma ei tea nüüd kas võib öelda nooremapoolne, aga ikkagi selline nooremapoolne keskealine seltskond, kes koos käib ja just ka püüab siis väga paljudele nendest kooridest on väga oluline ka just selline teha asju kuidagi kas eriliselt erinevalt püüda oma sellist kõrgemat sihti Käia konkurssidel ja, aga mis, nagu puudutab üldse seda veel nagu laiemalt, et siis noh, ma arvan lihtsalt, et vaadata siis iseenda peale või ükstaskõik endaealiste inimeste peale siis mingil hetkel ei tule mitte niivõrd ainult see, et sa lähed nagu kuskile Eestist äravaidet, Sult elu tulebki peale, et sul ongi lapsed ja vaja nendega sahmida ja sehkendada ja siis kuskilt sa pead nagu midagi koomale tõmbama. Aga lootus ikkagi jääb, et need, kes on selle pisikuga modi nakatunud, et nad ikkagi siis ühel hetkel jõuavad kuskile tagasi. Hirmo meestelauluselts rääkis siis, kui selts sai 25 aastaseks, et see meeskoorilauljat kasvutrend on kõvasti negatiivsuse poole kaldes ja meestelaulu selts tegi väga suuri pingutusi, et mehi tagasi saada laulmise juurde ja te algatasite siin meeskooride projekti, kuidas teie lauljatega Tulles tagasi nüüd selle algteema juurde, et mis on juhtunud, ütleme viimase 25 aastaga. Kui 25 aastat tagasi oli veel laulupeol kusagil 1500 meest laulmas, siis praktiliselt iga peoga on kukkunud kaks säravad vahest vähem, vahest rohkem, nii et viimasel peol oli tegelikult meeskoor natuke üle 800 ehk tegelikult täpselt sama arv, mis oli esimesel laulupeol, ma näen siin tegelikult ühte sellist viga, vaid seal on võib-olla võib-olla jäänud lihtsalt või läinud omavoolu teed nii-öelda et teatud ajahetkel ei toodud koori koosseisu nooremaid lauljaid. Ja kõik need koorid koos vananesidki. Ja ma olen ise katsetanud ühel ajal toonud Teaduste Akadeemia meeskoori, näiteks mul tulime praktiliselt sinna 20 noore lauljaga. Ja umbes poole aasta pärast lootis Eskutset, kui me tahame laulda, parem teeme oma koori. Generatsioonide vahe läheb nii suureks, kusagil kolm generatsiooni vahet ja neid kokku viia on tegelikult väga keeruline, et see peaks toimuma nagu sujuvalt mees koolis, täpselt sama ka koolide, et noh, need koorid nagu ju kool paranevad. Lõpuks ongi nii, et laulame koos haua peal ja saadab oma lauljatele. Et see peaks olema nagu pidev areng ja me tõesti nüüd üritame algatada uusi noorte meeskoor, mille projekti nimi on ärkamisaeg ja on läinud kenasti käima Võrus, Tartus Jõhvis, ka Tallinnas on praegu väike selline seltskond, aga, aga, aga noh, see haakumine ei ole ikkagi väga-väga suur tegelikult. Et siin nüüd jõuab tagasi see probleem, et tõesti, et need, kes ütleme, poisina laulnud, teinud oma häälemurde ära, tal olnud gümnaasiumi osas järvega tudengina ja nüüd ongi see hetk, kus tuleb peale pere loomine, töö. Nii et tekib see vahepealne etapp kusagil ütleme, kuni 40. eluaastani ja on tõesti need, kes tulevad, et midagi on nagu puudu, et mul olnud elusaid vahepeal midagi puudu. Ja osad tulevad tagasi, aga nüüd just et leida üles need, need mehed, noored mehed, kes on laulmisega tegelenud ja nüüd vahepeal auk jäänud. Et nagu need uuesti tagasi tõmmata. Noh, see on suhteliselt keeruline, et kui tal juba läheb sellest inertsist nii-öelda välja siis seda taastada natuke keeruline, seal on küll võimalik, aga, aga see on nagu keeruline. Et ma ikkagi näen ka meest oluliselt siis seda, et kui sa ei alusta poisist peale seda laulmisharjumust üldse nagu, nagu looma siis on, ütleme nagu juba nüüd noormehena või ütleme, kasvõi ka keskkooli osas ja pärast keskkooli luht keerulisem teha. Ma lihtsalt näen seda ise praegu jõhvi noormeeste kooli pealt, kus on üle poole on need, kes pärast häälemurret pole üldse häält teinud. Kas ta enne üldse teinud lende laulu, lauluoskust, enesekuulamise oma häälejuhtimise väljaarendamine võtab nii palju tohutumalt rohkem aega lihtsalt? Jah, midagi teha. Hetkel on nii, et nii poistekooride kui meeskondade liik on ju kõige väiksem liik laulupeol. Eksmeeslauljat areng mõjutab ka mingil määral mingil määral päris palju ka segakoor. Kus nad tegelikult ikkagi tulevad. Siin on jah, mõtlemisainet päris kõvasti. Naislaulu seltsi liikmeid vaadates tundub, et teil nii hullud päevad ei ole. Jah, meil naislaulu selts tõesti ja tema koorid on pigem ikkagi kasvutrendis väikses kui kahanemistrendis ja seis ei ole halb. Kui siin oli juttu, et pere loomisest ja laste kasvatamisest, siis mul on tunne, et naised võib-olla on sellised nagu kindlameelsemad tagasitulijad oma hobi juurde. Et ikkagi tullakse, kas vuma koori pealt ma näen, et, et sünnitatakse lapsed ära ja tullakse tagasi laulma, et see on ikkagi mingi vaheldus neile inimestele, kes on sellega aastaid harjunud sellega tegelenud. Me uue juhatusega nüüd oleme tõesti endale südameasjaks võtnud, et neidude kooridele sisendada seda soovi, et ikkagi ka edasi laulda naiskoorides ja teeme selle nimel tööd, et neid kaasata meie seltsi kontsertide korraldamisse, üritustel, esinemistele liigume selles suunas, et ikkagi see kooriliik jääks püsima ja pigem kasvaks. Üks huvitav trend on see, et laulupeol tegelikult kõige väiksem liik ongi neidude kuur. Poistekoor on juba tükk maad rohkem kui naiskoore. Kui naiskooride leidude koorid kokku panna, siis tuli sama koori tarbimispoistekooridele, et loodetavasti tuleb neid noori tüdrukuid, kes kooris laulavad täiesti ka juurde. Eks ju me räägime praegu noorte laulupeost. See ei puuduta suurt laulupidu. Liigina ei, me ei räägi. Me ei räägi praegu üldse laulupeost. Me räägime sellest, kui palju koore üldse on tegelikult naiskoore neidudega. Kõikides arengukavades oli koorilaulmise üheks ohuks on see, et koorilaulmine muutub harrastuseks. Samas praegu ma kuulasin seda Hirvo juttu ja mõtlesin, et suured koorid olid Eestis 35 aastat tagasi 40 aastat tagasi, kui see oli samamoodi harrastus. Ma olen selle peale päris palju mõelnud, tegelikult võib-olla just seoses esimese laulupeol, kui 1869 oli mees koolidel kavas 27 laulu ja noodid. Sa ju eelmise aprillikuus, juunikuus toimus kontsert. Nüüd Me õpime praktiliselt poolteist aastat isegi juba vaata et kaks nädalat ette tuled, no tütar, poolteist aastat liigis viis laulu ja me ei suuda neid ära õppida, on ikka kogu aeg käib probleem, et oi, et nagu raske ja nii palju ja ta lühend korstna juurde. Tähendab, mida ma tahan öelda, on see, et oli haritus kui selline ilmselt suurem ehk hariduse juurde käis muusikaharidus. Ja noodikirjaoskus oli nagu üks võõrkeel juures, ma arvan, ei ole praktiliselt päris kindel, et esimesel laulupeol see müüt, et need talupojad tulid põllu pealt kokku ja pandi vankri peale video laulupeole. Ma nagu hästi sellesse ei usu. Oli siinse seminar, mis õpetas, olid köstri muusikaõpetajad ja, ja kõik need. Nii et kui me tuleme tänapäeva tagasi, siis üks suuremaid probleeme on minu jaoks ongi, see, hakkab ilmselt siis koolist peale noodikirjaoskus kui selline võitlemist, helistasin, haritus, muusika mõttes haritus, mitte et kõik peaksid professionaalsed muusikud, ma ei räägi sellest. Aga et kuidas me jõuaksime selleni, et kui me tahame Öelda, et me teeme koorimuusikaliikumises mingi sammu edasi siis minu meelest esimene samm on see õpetama lauljad nooti tundma. No aga kuidas me seda õpetame, lihtsalt on jällegi tekkinud ilmselt kusagil mingisugune auk. Kui võtame nüüd tagasi Heino Kaljuste, kui ta tõi kooli sisse, ei ole niisiis praegusel hetkel kahjuks vähemasti juba keskkooli osas praktiliselt tunnise laul tegelema, vaid tehakse teoreetilisi töid, õpitakse pähe, millal keegi sündis ja suri, selle asemel, et laulda ja õppida vaikset nooti tundmist, ehk tegelikult juba siis hakkab põhikoolist peale, sinna tekib veel lauk, on kaks tundi, olles alguses sillalt ühe tunni peale seal veel lauldakse. Ja keskkooli osas lihtsalt laulmine ära. Sest et haridus haridussüsteem nõuab oma programmis, et sa pead tegema seda, seda, seda. Ja õpetajad on kimbatuses, nii et noh, tegelikult me jõuame teise taga suure probleemini ehk selle õpetajani või koorijuhid, eks ole, et see on nüüd siis tuleb teine probleem välja kohe. Või ka alguses olid, et, et jah, et kas need kooliarvusid vähenevad või suurenevad ja praegu on hetkel mingis ütleme sellises kõrgpunktis tegelikult võiks öelda. Kui nüüd, et võtta haridusreform, kõik need koolisulgemised ühte viimised, tähendab, tegelikult sealt need arvud vähenevad, kui kusagil üks kool pannakse kinni, viiakse teise kooliga kokku, siis kõik elavdasime kooli mingiloomele ja nii edasi. See teemade ring on väga lai, mis mõjutab kõike seda. Aga kui vaadata neid võib-olla veidi edasi täiskasvanute pinnalt, et tegelikult meil kõikidel on mingisugune nooditundmise haridus põhjal olemas näiteks segakooride liit püüab arendada intelligentset lauljat, mis on tegelikult väga suur väärtus. Ja oma suvekoolide juures me pakume eraldi koolitust solfedžo tundideks ja samamoodi on ju rahvaülikooli juurde loodud võimalus õppida nooti, see noodikiri ei ole midagi kolossaalset enneolematut tänapäeval tehnilises maailmas, inimesed, ma arvan, haaravad seda veel oluliselt, lihtsamini ja kergemini. Ja ma toon küll isikliku näite, aga näiteks Euroopa kultuuripealinna segakoori juures, mida ma juhatan, toimuvad iganädalaselt solfedžotunnid. Meil on palgatud eraldi solfedžo õpetajad ja lauljad on ise väga huvitatud sellest, et nad saaksid aru rohkem, mis sinna nooti kirjutatud on ja tänu sellele loomulikult ju liigub ka koori kvaliteet edasi, nii et võimalusi on ja tegelikult aktiivsed inimesed võiksid leida endale neid kohti küll, kus solfedžo-ga tegeleda. Nii nagu üldse juba sellest hetkest, kui lapsed lähevad kooli sealt väga palju sellest õpetajast, kes seal klassi ees seisab siis see sõltub väga palju sellest, muusikaõpetaja sõltub väga palju sellest koolikoorijuhist või siis selles piirkonnas maakonnas sellest nii-öelda muusikaelu vedajast. Ja tänapäeval on tõepoolest väga palju erinevaid vahendeid alates juba igasugustest täppidest ja programmidest, mis on välja töötatud selle jaoks, et oleks lihtsam õppida need, kes seda enda jaoks nagu väärtustavad ja teadvustavad, et see on oluline või samamoodi, nii nagu on, mingil hetkel kujunes ju ka mingis mõttes nagu traditsiooniks, et koori juures peaks töötama ka hääleseadja. Et siis samamoodi võiks tegelikult olla ka nagu see traditsioon, et noh, meil on ka inimene, kes tõesti õpetab noodikirja või või aitab neid kas või nende oma Tiide juures, mis on meil ju koorijuhile eriti tänuväärne on see, kui sa selles nii-öelda solfis läbitakse sedasama, mis, mida tegelikult kooriproovis lauldakse. Aga siit nüüd küll üleskutse sellel teemal, et praegusel hetkel on just nimelt kas pensionile minemas või pensioni eale väga lähedal terve põlvkond erakordselt häid muusikaõpetajaid ja siit edasi on meil ka nagu väga suur ohumärk, et need, kes oskavad seda tööd teha, selge on see, et vanem põlvkond ei ole nii tuttav moodsate tehnikatega ja need on suuresti abiks, on väga-väga vahva, ma seal ka mingid programmides vaadanud, kas saab hakkama või saab, ei saanudki kohe. See selleks, vanem põlvkond, aga see innustada ja kutsuda üles omaenda kooride, paremaid lauljaid, mõtlema ka sellele, et kas minu elu võiks olla seotud kooli ja koorimuusikaga siukseid, see siin on praegu see tõepoolest see see uue baasi rajamine 10 aasta pärast puudub meil 30 protsenti nendest fanaatiliselt tublidest õpetajatest. Ja ma pigem nagu ma ütlen, et selle laulja peale, et, et kes on taeva, on ikkagi nii palju muutunud, et kes oma aja panustab oma hobile, sõltubki sellest, kui targalt aega kasutab. Aeg on kõige kallim asi, mis meil üldse, kui ma talle lihtsalt kaheks tunniks kokku istule tulenevast mõnusast selles seltskonnas või? Ma tõesti panustan oma hobist ja ma tahan, et ma ise sellega arenen. Minu kollektiiv sellega areneb. Nagu Veronika ütles, et jah, et on igast võimalus ja nüüd ma ütlen veel kord, et see sõltubki tegelikult sellest kollektiivi juhist, mismoodi ta juhib oma kollektiivi. Kas ta toob seal solfi tunni või selle või. Aga nüüd tuleme nagu reaalsusesse, kui me vaatame, kui me käime näiteks enne laulupidu tegemas eelproove kui palju on tegelikult neid koorijuht, õpetajaid, kes natuke oi, ma ikka juhatage üldse õpetajana ainult männil klaveripartiid ette, kui saab need plaadiks, no siis on juba kõik hästi. Et ma nagu kutsun ka üles koorijuht, ma ei tea, miks on tekkinud selline tõrge või nagu häbenemine miks ei võiks ennast täiendada ja juurde õppida? Jah, kulaarikum õppisime kusagil laagerdunud üles, aga mingi hetk võiks seda ju täiendada, on loodud igast võimalusi rahvakultuuri keskuses, näid, eks ole. Ta on kursused, mis see aasta avatudki, kuna sinna on tulnud nii palju tahtjaid. Samas Vigalas, kui toimusid dirigeerimist tunnid ja nagu sellised seminarid, et Sa näed, kuidas inimesed on tegelikult nagu hädas ja väga hea meelega tulevad ja et siin on nagu natuke mingi valehäbi minu meelest, et ei tohiks seda mitte häbenevad, vastupidi, et saaks ise natuke targemaks, saaks ise areneda, läbi selle juba edasi arendada oma lauljaid. Kui me sõidame Tallinnast 40 minutit, on meil teine Eesti meil on seltskond teine, meil on tingimused, teised, meil on raha sootuks vähem. Väga paljud koorid näevad vaeva ja püüavad igast lehest, et saaks selle hääle seasegi kas või kaks korda kuus, et ta tuleks ja näitaks, kuidas nokk siis lahtikäiv. Kuskohast võtta raha siis veel selle solfi õpetaja jaoks, et kuidas seda saaks nüüd teha, kas see on mingi soovitus, tekkis nagu see mõte, et kui on see laulupeo programm, kus on tegelikult nagu väga palju võimalusi taotleda toetust just ja seal on ka loetletud näiteks seal vahendite ostmiseks, kontserdite korraldamiseks ja nii edasi, et et hääle seadeks küll on meil, aga tegelikult võiks võib-olla kõik need muud kribu-krabu sealt nagu ära võtta ei teagi, üks aasta niimoodi, et ongi hääleseade ja self ja siis lasta rõugu kooridel lihtsalt valida selle vahel, sellepärast et sul on väga konkreetne raha ja et nad ei saa omale bussiks või ruumirendiks, aga et ongi ainult kaks kategooriat sate, sellel aastal taotleda seda raha väga konkreetselt nende asjade peale. Ja noh, ma loodaksin küll väga, et, et see ikkagi võetakse vastu, sest igasugune toetus ja abiraha on raha ja kui siis on ükskord see nii-öelda nagu äraproovitud, siis võib-olla kui hakkab meeldima, siis hakatakse ka ise juba mõtlema, kust veel saaks neid vahendeid selle jaoks juurde tagajalad väga mulli. Aga öelge mulle, mis hetkel me jõudsime sellesse punkti, et meil on koorides õpetajad, kes ei julge juhatada, kuhu kaovad kõik need kõrgharidusega koorijuhid, keda muusikaakadeemias toodetakse. Ja Marge, ma võin sulle öelda, et see aasta tuli bakalaureuseõppesse neli õpilast koorijuhtimist, kui vähe neid on? Kuus tükki on küll magistris nüüd tegelikult see lendaga mõjutama viie aasta pärast tööd, eks ole, teeks seal samamoodi, Rec tõusud ja mõõnad käivad üles-alla, eks ole, arv suureneb, arv väheneb ja nii edasi. Aga ma ikkagi näen siin probleemi nagu ka selles, et noored ei ole rumalad, Ena ja kui nad tajuvad väga rumalad, meie meie oleme väga rumalad, need inimesed alati, kes ei mõtle üldse muu peale, vaid ma lihtsalt tahan lihtsalt ühemalt, teengi seda. Aga mõte on ikkagi nagu reaalselt, et, et kui kui nähakse ära, kas see töö mind ka toidab ja minu peret toidab, et see ei ole mitte vähetähtis. Aga üks aspekt on, see, palju dirigeerimise sisse astuvad, aga ilmselgelt muusikaõpetajakoolitus on täiesti reaalselt akadeemias olemas on ja sellel aastal astus sinna ligi kümmekond tudengit. Me räägime praegu ka õppekavade ümbertegemisest, me räägime muusikaõpetaja töövahendite, balleti avardumisest ja sellega on kaasnenud dirigeerimise osakaalu vähenemine, vähem tähtsustamine, nende tundide äravõtmine, mis tähendab seda, et see tudeng, kes tegelikult õpib muusikaõpet tahaks jah, ta saab küll ka aafrika trummide koolituse ja võib-olla oskab elektrikitarri mängida, aga reaalselt Tilideerida Ta tegelikult õpib vähem ja võib-olla sealt ka tekivad need edasised käärid. Mul on näide Valga linnast, kus tulid noored kaks tublid muusikaõpetajad kooli muusikaõpetajaks ja siis kutsuti, et kuule, meil on siin kammerkoorile, tulge, hakake kohe vabalt sate hakata, tega. Võtsid. Me ei julge see tegelikult vajad nii harjumust kui julgust minna elusate inimeste ette, hakata neile oma tahet peale suruma. Päriselt, seal, seal, seda peab ka õppima, et selleks on vaja teatud oskused, õpetatakse. Kuna nüüd meie laulupeo liikumine nii-öelda noh, minu jaoks isiklikult on ikkagi see üks selline eesti kultuuri mingi suur vundament, kus kasvavad tegelikult välja väga paljud muusikud mitte ainult lauljat või dirigendid, ka pillimängijad, kes lapsena juba alustavad oma sellist teed ja see õpetaja, kes õpib siis muusikaõpetajaks ja kui me räägime nagu eesti kooriliikumises, siis minu meelest on see nagu kuritegu, et võetakse vähemaks dirigeerimise õpet ja nii edasi, et sellest saab nagu aru saama, et seda enam, et see liikumine Unesco all riik peaks sellest sel juhul hoolitsema. See liikumine S3, pean nagu mõtlema, et võib-olla natuke teistpidi, kui me tahame, et see liikumine toimuks, meil on vaja sel juhul kooli saada õpetajat, koorijuhti sest koolis koore laula, siis pole ka laulupidu söödud Väino vaidlust. Teine asi, hetkel antud praktiliselt meie laulud ja tulevik koolidirektorite otsustada, sest koolide elektrid otsustavad, kas pole, on kooritund, millal ta on, kas ta üldse on, kas ma võtan endale koolijuhi tööle või, või ta lihtsalt nii-öelda huvialaring, mille palgad on ka poole väiksemad selle tegijal, eks ole. Et ma leian, et siin peaks olema mingi riiklik otsus, poliitiline otsus, kui me tahame, traditsioon jätkuks mis tuleb teha selle jaoks mingi otsus? Ma ei vaidle vastu, et, et on koolidirektoreid, kes on võib-olla spordimehed ja nemad panustavad rohkem spordi peale, see on täiesti Arusaadav, inimlik. Aga kui me tahame seda traditsioon jätkuks, siis tuleb teha mingi riiklik otsus. Kas on siis ka õppekavas ikkagi seal koorilaul sees või ta ei ole sees? Ei ole sellest küllalt, mõni direktor ostab, on mõni otsustab, et ei ole. Kas ta peaks nagu olema, kui me tahame seda? Et on tore küll, tulla laulupeole istudes seal esimestes pinkides kõik poliitilised inimesed, kellel poliitikaga teevad ja vaadata, kutsuda külalise näidata, kui tore see kõik on. Me ei saa panna need koore viieks aastaks riiulisse ja siis võta sealt vahepeal välja, see on protsess. Ja kui me ei taga, et see protsess toimiks noh siis siis varsti ongi nii, et ma tahan siia juurde lisada, et seesama see noorte toomine laulmise juurde üks näide ühes kohas rääkisin keskkoolinoortega, küsisin nende käest. Kuulge, mõelge niimoodi, et kui 40 50 aasta pärast te olete vanaisad, vanaemad ja kui siis lapselaps teie käest küsib, et kuulge, ma lugesin raamatusse, tulid laulupeod, aga kust see aeg olid, kui nad ära kadusid? Ja ma tean, tuli selline noore, läksid siis mõtlema selle peale, et aga tõepoolest, kus ma olin see hetk, mida ma tegin. Tegelikult on praegusel hetkel minu meelest väga suur küsimus selles, kui me võtame vastutuse, võime võtta vastutust. Tegelikult igaüks võtab vastutuse, vastutuse selle üle, et ma kannan edasi seda traditsiooni, siis on kõik nagu hästi, kui me seda vastutust võtta, et ma mõtlen, küll keegi kusagil laulava teeb, ma tulen ja kuulan, ei saa päris nii mõelda enam, ma arvan, et me peaksime mõtlema teistmoodi. Lasen ainult ühe abivahendina iroo jutule öelda seda, et haridustegelased võiksid vaadata Eesti muusikaõpetuse ainekava mille preambul ütleb, et Eesti kooli muusikaõpetus põhineb laulmisel ja laulupeotraditsiooni, kõik järgmine astmestik on sellest lähtuvalt lahti kirjutatud. Kui me jällegi nii nagu me vahest peame oma põhiseaduse poole pöörduma, võiks võtta lihtsalt alusdokumendid ja tegelikult vaadata, kas neil üldse toimivad. Ja praegu ei toimi see, kui me lisame järjest uusi asju selleks, et olla kõigile meele järgi ja me ei suudagi seda esimest otsa enam täita, kui meil on ainekavasse lisandunud erinevaid instrumente erinevaid, ükskõik mida. Meie kooli muusikaõpetus tegelikult siiamaani vähemasti jutu järgi põhineb laulmisel ja laulupeotraditsiooni jätkamise mees, muidu meil varsti tulevad need aafrika trummide kooritud laule tulevasest. Kas Eesti kooriühing on teinud näiteks kultuuriministrile vastava märgukirja, et see on puudujääk? Jah, tulebki teha, kas tuleb või on tehtud? Veel ei ole, kas ennekõike on vist küll küsimus haridusministrile, kui kõik seda koolide teemat puudutab, et siis, mis sest et tegemist on muusikaga, mis ühte otsa pidi küll, on nagu kultuur, aga, aga teistpidi ta käib haridusministeeriumi alla ja haridusministri peakski laienduseks jah ütlema, et haridusministri juures väga mitme erineva ministri juures oleme sel teemal käinud korduvalt. Mis puudutab koorijuhi töölevõtmist, kooli, koorilaulutundi, muusikatundide suuremat arvu ja nii edasi. Noh paraku vastus on ikka üks ja sama. Kõik õppeained tahavad tunde juurde ja ei mahu. Nende kirjadega on ka niimoodi, et sa jõuad vaevalt mingisugusesse valmis teha, praegu konkreetselt näita kuulaste liidust, me tegime üsna laiapõhjalise uuringu koostöös Tartu Ülikooliga kus siis selgus tegelikult selline tõsiasi, et Eesti koori või keskmine palk on neli EUR tund. Kui ma kutsun endale torumehe pooleks tunniks, maksan talle vähemalt 70 eurot selle eest, et sellele väärtus, väärtushinnangud ja siis ongi nii, et sealt midagi valmis. Ja siis tuleb uus valitsus peale, sa hakkad täielikult nullist peale jälle. Et ma leian seda, et meie kultuur on natukene ülem kui poliitik selle jaoks, et see kestaks, et me suudaksime hoida oma keelt, oma kultuuri üldse. Võiks nagu kuidagi mingites asjades äkki kokku leppida, et kui me tahame, räägime, et meil on rahvusriik ja kui me tahame, et meil on oma keel ja oma kultuur, siis võiks nagu nendes teemades kuidagi kokku leppida ja ja arutada nii, et ta tõesti kestma jääks. Sest et muidu on, on tõesti kurb kõrvalt vaadata, et tuleb üks koalitsioon ja teeb ühte poliitikat ka kultuuri mõttes tuleb järgmine ja hakkab jälle otsast peale kusagil teistpidi, et katsuks neid asju kuidagi nagu äkki koos arutada ja ja mõelda. Ja võib-olla tõesti küsida nõukoguga nendelt inimestelt, kes selle sees konkreetselt on. Kui me räägime sellest, et väga palju sõltub riigist ja väga palju sõltub kooli direktorist, siis on üks asi veel, millest väga palju sõltub, see on kohalik omavalitsus. Et kui jutt on sellest, et mis toimub, kui me sõidame Tallinnast 40 minutit, siis oleme ausad, fantastilisi kontsert koera mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tartus, Narvas, Raplas, Kärdlas, Haapsalus, Põlvas, Rakveres ja nii edasi. Ja, ja kui me ka näiteks laulupeol Ta laulmise kuulame, siis mõnikord nagu see surematu lause, eks ju, et on inimesed, kes laulavad vihma käes ja siis on teised, kes saavad lihtsalt märjaks ka laulupeo ette, laul, mis tal on väga väikeste kohtade, väga väikeste koolide koore, kes laulavad paariteistkümne lapsega ette fantastilised esimese kategooria hinded. Need koolikoorid reisivad tavalise pisikese koha kooli koorid, ükskõik kas turbost või Taeblast või Ridalas reisivad rahvusvahelistel festivalidel, saavad sealt kohti. Ja ma tõepoolest olen käinud koolis koori kuulamas, kus direktor tuli ja ütles, teate, kus minu koorid käisid ja tulge, ma tahan teile näidata exceli tabelit, kui palju mova dirigente maksan. Kooli direktor oli kohutavalt uhke selle üle, et tema koorid on väga hea, tal on koolis neid mitu tükki ja ta tahtis tõesti näidata. Ja ma maksan neile tulemustes, vaadake, kuidas ma olen korraldatud. See polnud mitte selles mõttes, et küll ma olen õudselt hea onu, vaid ta tahtis näidata, millise süsteemi ma olen välja töötanud. Ja tõepoolest kui relvat, meri parafraseerida, et ei ole ainult nii, et pane sitta, sellele kapsalemis kasvab vaid asi ongi selles, et kui sa seda sitta sellele kapsale paned, siis ta hakkabki kasvama. Et tegelikult see omavalitsus ja kooli direktor, kes toetavad oma koorija, muusikaõpetajat, muidugi eeldus on see, et sul on see hea dirigent sest tõepoolest see koore seal, kus tegi olemas siis on võimalik tulemusi saavutati absoluutselt ükskõik kuskohas. Et seda on fantastiline vaadata ja sellest sõltub nii palju. Kas kooriliikumine, nagu te praegu siin esindate, seda näed, mingit ohtu selles mudilaskoorid ei ole koolides enam kohustuslikud? No me ei tea, mis alal hakkab see nagu mõju avaldama, ega koori loomine ei ole üheski koolis kohustuslik. Kooris laulmine on vabatahtlik, tähendab, mudilased sealpool see on. Minu meelest on veel veel hullem see lasteaed. Ma just tahtsin öelda seda üldse muusikaõpetaja koht, seal, see hakkab juba lasteaiast peale. Kuid kui me sealt need juured ära lõikame me teeme kõige suurema pea üldse. Ma ei tea, kui kaugel selle eelnõuga ollakse, tunneks, peatati, sest oli ju see, et muusikaõpetajaks võib olla kes iganes ta ongi nii-öelda nagu huviringi tegija ei pruugi viisigi pidada, mina olen Rootsis ja Soomes mõlemas sattunud lasteaeda sellisesse tundi, kus tõepoolest seda laulutundi tegi täiesti ebamusic, tavaline inimene, see oli minu jaoks tõesti kohutav. Nendest hakkab küll hästi palju peale, et aga tegelikult see on nagu see süsteem, et nii nagu nagu virva ütleski see on juba meie enda teadmine ja ta väga nagu kõrgel riiklikul tasemel teadmine, et mis meie jaoks on oluline ja, ja kui ikkagi öeldakse, et muusikakultuur, muusikaõpetus on olulised, et me jääksime kestma, siis sealt edasi tuleb ka midagi teha, mitte nagu arvata, et see ongi nüüd mingi asi, mis on tegelikult ju iseenesest mõistetav, sest tegelikult see on ju iseenesestmõistetav, et meil on kooridelt melon, dirigendid, et meil on laulupidu ja nii edasi. Üks asi on kogu aeg teha etteheiteid, et mida kaotatakse ja, ja mis süsteemi ümber mõeldakse, et ma leian, et iga Eesti inimene, kodanik, täiskasvanud inimene, mina ka tänasel päeval, kui lapsevanem peab tegema selles osas häält, et tegelikult kogu Eesti rahvas peaks vaatama enda sisse ja küsima meilt, kas meil on koorimuusika oluline, et ma lihtsalt toon näite, et Eestis esimese vabariigi ajal sündis väga palju asju, hooneid, institutsioone, inimeste enda eestvõttel. Tähendab, et kui ikkagi rahvas ütleb, et tal on seda Estonia teatrit vaja siis ei ole see alati olnud riik, kes on andnud tohutu summa ja vot kirjutanud alla paide, et rahvas on ise loonud ka selle võimaluse ja minu arvates midagi ole teha, maailm on hästi kirju ja on sellised, põhijooned on suures muutumises kõik need rahastamise asjad. Et siinkohal mina näen just seda, et eestlased ise peavad aru saama, kui oluline see koorimuusika nende jaoks on leidma selle viisi selle säilitamiseks ja selle arendamiseks, et ühtpidi võib ju siit laua tagant tegelikult tavainimesele tunduda see jutt väga imelik, et kas midagi kaob, et me ju räägime kogu aeg, et Aino, suuremad hulgad laulavad, eks ju laulukaare all, et millest rääkida, eks ju. Et see tegelikult näitab positiivses võtmes meie eestlaste suunda, et me tegelikult tahame, lapsed laulavad ja ja kui ausalt öelda, siis kui lasteaiast mulle öeldakse, et ühel päeval, et laulutund ei ole, ma ilmselgelt võtaks ette ühe suure agitatsiooni ja tegeleks sellega, sest et ma leian, et see on vajalik ja ma tegelikult usun, et teised lapsevanemad arvavad sedasama moodi, et me tegelikult sisimas seda arvame, et me peaksime seda rohkem välja ütlema. Aga kas arvame näiteks meie siin laua taga? Me absoluutselt ei kahtle selles, et koorimuusikat on vaja, et see on kultuuriloome, mingisugune ema, aga on inimesed, kes arvavad, et tühi, absoluutselt mitte. Meil on tähtis, et meil sadamat eksport, kas me kõik arvame ühtemoodi? Oma majandus ja peabki olema sadam ja sealtkaudu käivad turistid, kes toovad riigile raha, eks ole, ja nii edasi. Tulevad kultuuri, vaatavad seda ja see oli tore, et mulle just nädal tagasi helistas mulle turismifirmat ja ootame augustikuus tuleb üks suur laev Ameerika turiste, kas te tuleksite sadamasse oma kooriga laulma? Ühte laulu? Tulen küll, see maksab päris palju, sellepärast et kool on puhkusel, katkestama puhkuse tuleb nagu oleks meil nii palju raha küll ei ole. Sorry, siis jääb laulmata nendele ameeriklastele. See selleks, selleks näide koorikultuuri on vaja. Halb näide mõnes mõttes. Aga teisest küljest on see see näide, et kui palju on ka neid firmasid olnud keset? Kuulge, meil tulevad jõulupidu, et kas sa tuleksid esinejad nii, palun tuleme esinema. Palju see maksab, no siis ma ütlen, et see maksab umbes nii palju hoia, kas te, kas te saaks poole vähema kooriga tulla, sest ma pisikese tahate kooli või ansamblit? Et mõned firmad ei saa üldse aru, mis tahavad ja on ka olnud selliseid juhuseid, kus kutsutakse ka üritusele ja lähedge laulad ja samal ajal kõik klõbistavad oma kohvitasse ja söövad. Ja ma olen teinud sellist asja ka, et ma olen katkestanud laulmise, öelnud, et vabandage, meid ei kutsutud siia teletaustaks laulma. See on ka mingi rege kasvatus natuke teisel teemal üle, aga koorikultuur kui selline või räägime, et kas seda on vaja? Ta on minu jaoks ikkagi Eesti mingi kultuuri vundament, millest jube palju nagu hakkab arenema ja kasvama üldse. Võib-olla et mõnes mõttes on see ju kõige odavam, seega pilli ostma, seda tegema seda mõlemad. Igalühel on see hääl olemas? Jah, me ei saa öelda, et kõik inimesed laulavad, ei saagi öelda ja, ja midagi teha. Aga kui me nüüd kogu kogukonnaga mõtle, mitte ainult selle kogukonna, kes laulavad koolides ja kes sellega seotud, vaid ma olin eile lülitusele just üks inimene küsis mu käest õiet laulupeo, nii tore, et ma üldse ei pea viisi ja ei ole kunagi pidanud, ma pole kunagi saanud, aga mul on alati laulupeol. Sest ma tunnen, et minu koht on seal. Ma tahaksin olla osa sellest kultuurist ehk ma tulen kuulama. See on tähtis inimestele. Ja kui me jääme ainult selle peale mõtlema, et kas me ehitame selle maja või kas meil see sadam on või see nad peavad olema, sest majanduseta pole ka kultuuri. Tegelikult ütleme nii et me peame hakkama rohkem väärtustama. Kui mõelda, nagu kogu meie maailma peale, kui kiiresti mingid asjad muutuvad, kui ootamatut võivad olla meie jaoks mingisugused otsused hommikused üles, ärkamise täiesti teistsuguses riigis öelda nagu riigis või infoväljas et, et siis peab olema midagi, mis on sul kindlus ja midagi, mis käib sinuga ikkagi igav päevaselt kaasas. Ja see on just minu jaoks see, mida läbi kultuuri läbi muusika läbi laulmise sa saad iseendale anda ja ka kõikidele teistele inimestele anda. Lõpetuseks on, mul on kaks väikest küsimust, me oleme tunnistajaks väga õnnelikule etapile koorimuusikas praegu ja see on see, et valmib ikkagi märkimisväärne hulk uut muusikat, et on leitud raha, on tehtud taotlused, projektid ja ma ei tea, mis võlusõnad veel. Praktiliselt ei möödu ühtegi kontserti, kus sai kuule mõnda uudist teost, kas tänapäeva heliloojad oskavad koorile kirjutada? Ja, ja on väga palju tõesti noori heliloojaid, kes kirjutavadki koorimuusikat, kirjutad väga head koorimuusikat. Tahtsin ühe asja siia veel lisada, kuna käis läbi sõna projekt. Me oleme kasvatanud peale terve põlvkonna inimesi, kes elavad kandprojektis. Ja vot siin, aga minu meelest oleks viga, et me ei näe laia pilti ja arengut. Ja protsessi, et me läheme, projekt. See on üks mõttekoht minu jaoks, et kuidas suudaks nii teha, et me ei pea mõtlema projektides, vaid me mõtleme nagu pikemalt mingis protsessis. Aga noored heliloojad on väga tublid. Margit olen nõus, et praegu tõesti noored heliloojad on aktiivsed, kirjutama uut kooriloomingut ja tõesti igale kooriliigile siinsadele öelda, et Muusikaakadeemia on selles osas kindlasti ka üks toetajad. Ta on niivõrd tugev kompositsiooniosakond meil, et huviga koorimuusika vastu. No see on tore, et on ju välja kuulutatud mitmeid selliseid koorilaulukirjutamise konkursse ja sealt võetakse osa ja see on ainult hea märk. Ma ei usu, et sealt saadakse mingeid tohutuid summasid vaid ikkagi see huvi on tänuväärne ja praegu on hea seis minu arust selles osas Kristel kammerkoorid, jah, mul tuleb samamoodi nõustuda, et on mitte ainult ka, kui rääkida ainult nagu noortest heliloojatest, aga ka üldse eesti heliloojatest ütleme, ma arvan, Ta läheb ka väljaspool Eestit üha paremini. Nende selline tuntus suureneb ja, ja loomulikult eestikooridel on ka siin võimalus siis omalt poolt veel palju ära teha muusikat igal võimalusel esitades lauldes, seda siis veel omakorda nagu andes seda, seda iva, aga ma arvan, et see seis on praegu küll ikka väga-väga hea segakoorid ja heliloojad kirjutavad head uut muusikat. Näen väikest probleemi selles, et tegelikult nagu ennem rääkisime, et kas kõik on koorimuusikausku, et tänapäeva maailm on nii suures arengus, et osad inimesed meist arvavad, et koorimuusika on samal tasemel et lauldakse ikka saart ja, ja kreeki ka koorimuusika on tegelikult väga suures arengus ja kui tänapäeval kooriv kontserdile lähed, tõesti, sealt kõlavad väga põnevalt teosed vastu. Väike oht on muidugi selles, et mida meie Lähme segakoorile liidu poolt välja pakutavates muusikaprogrammides, et uut võetakse väga ettevaatlikult vastu uued teosed, mida me oleme tellinud, sinna on lauljat osakaal väiksem ja ka dirigendid ei võta seda kohe hoojooksul vastu. Minu üleskutse on küll dirigentidele julgelt kokku puutuda uue muusikaga, tellida endale need partituurid vaadata, uurida isegi kui ei ole tegemist õppeprotsessiga, et iseennast nagu kurssi viia, kuhu see koorimuusikalaev ikkagi liikumas on. Et see värskus on tegelikult täitsa huvitav, mida pakkuda? Jah, me oleme korraldanud selliseid uue muusiku kontserte, kus me tellime tõesti muusikat igale kooriliigile. Ja ma arvan, et, et see ongi asja võti teha koostööd heliloojatega ja selgitada neile, mida koor vajab. Sest tihtipeale, ütleme, helilooja kujutluses esikohal on võib-olla selline suur professionaalne segakoor. Nagu ütles üks tänapäeva enam esitatavaid maailma kooriheliloojaid Ameerikast Eerik Whitaker. Et mis mõttes tõrrelitama, kas neljahäälse teosed, ma ei saa ennast alla 12 häälse partituuri väljendada ja ka meie oleme näinud seda, et tellime heliloojalt kolmehäälse teose tagasihoidlikule koolikoorile, keda meil on väga palju seal ei ole, kirjutab koheteistraalse teose ja kui ma ütlen, et aga et see nagu on natuke tellimusest mööda, siis ta ütleb solvunud, et kas see kooli koordisi võiks veidikene eksperimenteerida. Et ühesõnaga, et, et helilooja ei saa aru, et küsimus ei ole mitte koolikoori tahtmatuses eksperimenteerida, vaid selleks, et Nabilistil laula 12 häälselt, eks ju. Ja ma arvan, et see vajaduste selgitamine, tongi, mudilaskoor on kahehäälne ja lastekoor on kolmehäälne, siis segakoor on neljahäälne ja iga äärmite jagune kaheksaks, vaid ongi neli. Ja et siis tõepoolest need neli töötavad kooridega koos ja käivad ise konkurssidel, käivad ise kontsertidel, see ongi hästi vajalik, sest meil on igasuguse tasemega koor ja nad kõik vajavad seda lauluvara. Jah, ma olen nõus sellega, samas ma jällegi ei ole sellega nõus, et ega ei pea nüüd niimoodi piirama ka heliloojaid, et siin on just nimelt võib-olla koostöö siis konkreetsete kooridega käib sureidele korra proovis ja kuulab ja vaatab, et oi, selline kõla, sellised võimalused, kui me mõtleme sellist laiapõhjalist loomingut just nimelt seal koolikooridega siis ja ma olen sellega nõus, aga pigem nagu täiesti hea meel selle üle, et meie koorimuusika on üldse väga heal tasemel olnud ja, ja üle maailma tegelikult kas sa lähed, laulad kreeki või kedagi teistki kuulevad, et oi, et kus saaks neid noot, et selle propaganda on suurem, aga just et ka noored ja mis mulle meeldib noortega töötades on see ma ei tea, kas mingi trend, aga kui palju ma kuulen ilusat meloodikalt väga häid tekste, millele kirjutatakse harmoonilisust. Võib-olla kogu selles meie maailmas praegu otsitaksegi taga harmooniat, mingit kooskõla, mingit kooskõla ja et ei ole kõik dissonants. Uuest loomingust ma väga loodan, et on koormas eesti koorilauljatele samamoodi väga lähedasi ja kauaks-kauaks muusikalukku jäävaid teoseid. Praegu me üsna palju elame minevikku hittide peal nii-öelda et ma siiralt loodan, et need ilusad meloodiad tegelikult meile jäävad. Et see on minu arvates üks oluline. Me saime kui inimestega, kes igapäevaselt tegelevad, mõtlevad, arvavad ja otsustavad selle nimel, et meil teiega oleks võimalik minna kooriproovi. Et meil on olemas noodid, et meil on olemas hääleseadja ja mis kõige tähtsam, et meil on olemas dirigent. Me täna sõnastasime need mõttekohad, millele peaksid kõik inimesed kaasa mõtlema, minge kooridesse laulma. Pange oma lapsed muusikakooli lõikevõimalus oma endine solfi õpetaja, kutsuda oma koori juurde kas või sinna häälerühma proovida, näitab, kas need kartulid lähevad üles või alla ja mis see tähendab, tehke elu lihtsamaks, ilusamaks ja harmoonilisemaks. Ma olen täiesti kindel, et laulupidu on ka 100 aasta pärast ma seda küsimust ei küsigi. Ja me jõudsime täna oma jutuajamisega sinnamaale, et üks kindel linn ja varjupaik on tuur ja meie kultuur toetub laulupeole. Kuulasite saadet luukamber stuudios olid Eesti kooriühingu ja selle alaliitude esindajad. Vestlusringis rääkisid Raul Talmar, Kaie Tammer, Margit võsa, Hirvo Surva, Kristel Üksvärav ja Veronika Portsmouthi. Ja nagu ikka, lõpetuseks üks mõte õnnest. Helilooja Richard Wagner on öelnud rõõmbale asjades. Rõõm on meie sees. Mina olen Marge-Ly Rookäär. Tänan teid kuulamast. Jääge terveks. Luukamber saade koorimuusikast.