Helga ja tere, mina olen lised Perilt. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta esimene heligaja teeb tagasivaate jaanuarikuu kontserdielule ja arutleme teemal, kas helilooja peab arvestama publikuga. Tähelepanu väärivad sündmused. Aasta alguse muusikaelus on Põhjamaade sümfooniaorkester Lucas Vandreczeki soleerimisel. Aasta muusik Robert Jürjendali kontsert, vana raadiomaja ajaloolises esimeses stuudios Eesti muusika esileedi Ester Mägi 95. juubelisünnipäeva pidusid, kontsert Niguliste kirikus, help filharmoonia kontserdimaja Hamburgis avas Kalev kuljuse oboesoolo Ivari Ilja soleeris ERSO ees ja Kristjan Randalu käis seda meie palvel kuulamas. Mirjam Tally autorikontserdiga kultuurikatlas lõpes talli helilooja residentuur Eesti kontserdi juures. Eesti rahvusmeeskoor ja ansambel Vox Clamantis Olesid Norra helilooja Hendrik ööde koori autoriplaati. Vestlusringis arutleme täna teemal, kas helilooja peab arvestama publikuga. Oma mõtteid jagavad helilooja Marianna Liik, Tauno Hints ja Erkki-Sven Tüür. Küsimust kommenteerib helilooja Ervin Trofimov. Esmalt aga tagasivaade aasta alguse kontsert. Kaja. Viiendal ja kuuendal jaanuaril kõlas Estonia kontserdisaalis muusika Põhjamaade sümfooniaorkestri dirigent Anu talid klaverisolist Lucas Wondra tšeki esituses. Seekordne kontsert sarjast erilisena sündinud, kust Sergei Rahmaninovi ja Anton ind vorsaki heliteostest sündinud kava raamistas eesti heliloojate looming oli kantud armastusest ja igatsusest. Kontserdil tulid ettekandele Arvo Pärdi fraatress, Sergei Rahmaninovi rapsoodia paga niini teemale anterninud vorsaki sümfoonia number üheksa uuest maailmast ja Heino Elleri kodumaine viis. Orkestri ees soleerib kolmekümneaastane tšehhi pianist, kelle debüüt tšehhi Filharmoonikute ees leidis aset vaid 15 aastasena. Koostöö Anu Taliga sai alguse 2013. aastal, mil pianist esitas Sarasota sümfooniaorkestriga Tali dirigeerimisel samuti Rahmaninovi rapsoodia paga niini teemale. Kontserdi vaheajal andis toimetaja Anne proomik kuule intervjuu pianist Sten Lassmann. Teame, et Rahmaninovi klaverikontserdid on tehniliselt kõige nõudlikumad üldse ilmselt maailma, kuhu klaverirepertuaaris. Aga kuidas hinnata seda kõlanud rapsoodi? Mõneti see on ju raskemgi veel kui klaverikontserdist sest tegelikult on ju väikevormidest koosnev suurvorm. Aga me nüüd räägiksime luga, son Reczegi Rahmaninovi tõlgenduses see sisukus ja ausus. Aga samas vabadus, üürilisus, millega ta mängis, veensid mind lõpuni ja ei luba hetkekski kahelda, et tegemist on väga kõrgel tasemel muusikuga, kellel on pikk karjääris seal ju fantastiline esitus, võib olla mind need teose äärmisemad osad veensid rohkem, kus ta sai teravust, nurgalisust, aga loomulikult fantastiline esitus. Kaheksandal jaanuaril vana raadiomaja ajaloolises esimeses stuudios toimunud pidulikul kontserdil anti üle aasta muusik 2016 tiitel kitarrikunstnik ja helilooja Robert Jürjendal Lile. Aasta muusiku aunimetuse saab muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd Eesti rahvusringhäälinguga. 1900 kaheksakümnendatel aastatel elektroakustiliste katsetustega Eesti Raadio ja Tallinna linnahalli stuudiotes loometeed alustanud Robert Jürjendali tegevus on 30 loominguaasta vältel. Tal on olnud erakordselt mitmekesine, salvestanud arvukalt heliplaate, kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat ning loonud muusikat erinevatele ansambli koos seisudele mitmes žanris. Ilmekas näide Robert Jürjendali poeetilistest helimaastikest on tema südamlikku soojust kiirgavad hiljutised sooloalbumid rõõmuallikas ja valguse palsam. Ma väga tänan selle tohutult suure tunnustuse eest, see on tõesti nii suur, et see justkui ei mahu ära siia sellesse hetke ja seda on sõnades väga raske edasi anda inimesele, kes tegelikult peamise aja oma elust omast vabast ajast on veetnud kitarri taga. Kindlasti ma tänan oma vanemaid, eelkõige ema, kes küsis mult väga lihtsa küsimuse, see võis olla siis natuke rohkem kui 30 aastat tagasi. Kas ma soovin kitarri õppida? Nii lihtsalt küsiski ja ma väga lihtsalt ka vastasin, et jah, ma soovin üldse aru, andmata endale, mida see kõik tähendab minu elus. Kui palju rõõmu sellega kaasneb, aga kui palju ka vaeva ja mõnes mõttes sellist pettumust ja ja neid mõtteid, et noh, milleks. 10. jaanuar oli kogu Eesti muusikaelu pidupäev. 90 viiendat juubelisünnipäeva tähistas helilooja Ester Mägi. Eesti mõjukaim naishelilooja Ester Mägi on muusikat kirjutanud 70 aastat. Esimesed teosed kannavad aastanumbrit 1946. Viimane on dateeritud aga 2016. Ester Mägi auks korraldatud kontserdil Niguliste kirikus kõlasid nii soolo kui ka koorilaulud, klaveripalad ja kammermuusika. Nonii enne pianisti ja nii olude sunnil pidin hakkama õppima kompositsiooni ja siis alles hakkasin sellega tegelema, nii et et võib-olla seal mitme aasta järel alles deklus, vahel niisugune võtet. Et maksab sellega tegutseda nii et mulle meeldib, ma armastan seda teed. 11. jaanuaril avati Hamburgis pärast kümmet ehitusaastat Elpil armu nii kontserdimaja pärast avakontserti, mille avas Põhja-Saksa Raadio orkestri oboemängija Kalev kuljuse oboesoolo. Helistasime interpreedi le hamburgisse. Ma pean ütlema, et see on täiesti võimas ja uskumatu arhitektuurikaga ja samuti ka uskumatu akustikaga saal, mis on mitte ainult Saksamaal üks paremaid, vaid ma kipun arvama, et isegi võib-olla maailmas, eks paremaid saale on ehitatud nagu amfiteatri põhimõttelise saal, eks ole, nii et publik istub tegelikult ümber orkestri. Kuigi tagapool on suhteliselt vähe kohti, sellepärast et taga ka meeletult suur orel saali teeb eriliseks see, et ükskõik kuskohas sa saalis asud on akustika praktiliselt sama ja sellest saali teeb eriliseks see suurt vahet ei ole, kas mängida selles saalis väikse koosseisuga või, või väga suure orkestri koosseisuga. Ja saalis on kosta kõik absoluutselt nii, et ega tegelikult muusikule väga lihtne seal ei ole, seal nagu eriti midagi peita ei anna. See nõuab muidugi toodud kindlust ja täpsust muusikutelt. Aga selles mõttes on muidugi saalis mugav mängida, et ta ei pea pingutama. Et see saal kõlab iseenesest juba nii hästi, et, et sa ei pea seal nagu forsseerima mitte mingil juhul. Nii et väga palju on puitu ja väga palju on sellist õhulist materjali, mis teeb kõla, teeb selliseks väga kergeks ja paindlikuks ja ilusaks. Hamburgi kontserdimaja avamisel te mängisite Benjamin Britteni paani kuuest Oviidiuse metamorfoosi, sest seekord oli publik erakordselt käib. Kohal oli president Joachim Gauck, aga ka riigikantsler Angela Merkel, kes te kirjeldaksite oma emotsioone, seda kontserdimaja avades. Loomulikult see on ülivõimas tunne ja aga mina kui muusikuna enne kontserti üritasin selle kõige peale mitte nii väga mõelda, sellepärast et muidu lihtsalt läheb nii närvi, et võivad tekkida eksimused ja absurdiasjad. Aga loomulikult oli see uskumatu tunne ja et just, et minu need noodid olid esimesed, mis selles saalis nii-öelda ametlikult kõlasid. 12. ja 13. jaanuaril kõlas Estonia kontserdisaalis kava Ivari Ilja ja Tšaikovski. Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit juhatas Kreek ja päritolu Dimitris potiinis. Ettekandele tulid Anatoli Leadovi kid kiimora Pjotr Tšaikovski klaverikontsert number üks, Sergei Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. 12. jaanuaril toimunud lõunakontserti käis kuulamas pianist Kristjan Randalu. No ma tahes-tahtmata saalis istudes ikkagi suhest on selle olukorraga ka muusikuna ja see paneb ikkagi mõtlema, et kuidas ta häälestud sellisel päeval, et olla kell 13 selles meeleolus ja selles energias, et selline teos läbi viia. Et see on juba omaette väljakutse. Ma pean ütlema, et see oli minu jaoks esimene lõunakontsert, kuhu ma sattusin, et enamasti on ikka olnud need õhtused ja ma kuidagi eeldasin või ma olin kuulnud, et seal on pigem vanemad, et publikut, et ma selles mõttes natuke üllatus, et seal oli väga palju noort publikut ja sellele vaatamata minu jaoks oli see õhkkond ikkagi väga heas mõttes keskendunud. Milline oli see üleüldine mulje, millega te kontserdilt lahkusite? Ma olin positiivselt üllatunud või mis mind kohe niimoodi tabas, oli Ivari Ilja heas mõttes, kas üleolek sellest teosest? Ma tajusin sellist energiaressurssi, ütleme konkreetselt neljapäeval kõlas küll esimene osa, aga siis ka kuulates hiljem raadiost tervikuna seda kontserti, siis jäi ikkagi sama mulje, et ta oleks võinud mängida seda kontserti kas mitu korda või mängida samal õhtul veel mingi teise kontserdi ja just mõeldes sellele, et tegemist on ikkagi väga mastaapse teosega, mis paneb pianisti juba ka puhtfüüsiliselt ikkagi proovile, et seeläbi viia siis tajuda, et solist mängib niimoodi. Tal on veel ikka päris palju ressurssi sellest ka üle minna või edasi minna, et see tekitas sellise tiivse kuulamistunde. Ma võin siinjuures eksida, aga kas see Tšaikovski esimene klaverikontsert ei ole tihtipeale just selliste noorte pianistide nii-öelda enesenäitamise kontsert? No ajalooliselt, ma arvan, näiteid on ikkagi palju olnud, kus kellegi karjäär konkreetselt ongi alanud just selle kontserdiga ma ei tea, kui ma ei eksi, siis meenub just horowitzi biograafiaga, kus see oli tema läbimurre ja siis kuidagi kaasnevad selle looga ka just sellised detailid ka, et see oli vist samuti Orowitziga, et solist natuke nagu eraldub, ütleme, trumpab orkestri üle, mis võib otseselt tõlgendada selles lihtsalt konkreetselt solist võtab kiiremat tempod üles, kui ütleme, on võib-olla orkestriga kooskõlastatud või dirigent suudab reageerida vastavalt. Ja võib-olla ka just see, et solist kehtestab ennast kõigi ees ja läheb nii-öelda ega dirigendist mööda või üle. Et noh, teoorias peaks dirigent hoidma seda asja ja ikkagi ka kooskõlas seda muusikat edasi viima. Just selle teose puhul mulle tundub, et seal on võib-olla natukene selline asi, mis kipub juhtuma või on nii-öelda kombeks, et kuna tegemist on just ka tehniliselt väga suure väljakutsega, et siis oma seda võimekust näidata, sellest võib-olla on veel kordades ülemängimisega, seda võib juhtuda ja siis noh, tulemus on võib-olla konkreetsel hetkel lihtsalt tekivad kaks üksust, et on orkester ja solist. Aga noh, see on kindlasti põhjendatud mingil määral siis ka sellise heas mõttes solisti bravuurse esitusega. Mida teie arvate, kas on näiteks lihtne võtta selline maailma esihitt klaverikontsert ja sellega jälle midagi uut öelda? No minu isiklik seisukoht on, et see on väga tänamatu ülesanne, sellepärast et konkreetselt selle teose puhul on ju tegemist looga, mis ütleme, professionaalidele on läbi ja lõhki teatud ja nii-öelda tavakuulajale on see materjal. Et aga kõik nii saavad mingeid meloodiaid või teavad, mis hakkab juhtuma ja kuidas ja et selles mõttes, et tekitada seal olukord, kus ütleme just ka pianistlikul tasandil, et inimesed unustavad selle tehnilise raskuse ja võib-olla ka nagu sellises tüüpilises com kursi mõtlemises, et ei jäänud seda esimest viga ootama või et see neid riivaks, et ütleme, see tõlgendus ja see sisseelamine oleksid sellest niivõrd üle, et teostus muutub nii-öelda iseenesestmõistetavaks. Ma arvan, et seal on väga suur väljakutse minu jaoks. See kontsert oli kuidagi väga kaasaegne, et see oli väga ausa mängitud, ütleme sellise materjali puhul on ikka võimalik näiteks puhtpraktiliselt lisada rasket passaažide puhul natuke rohkem pedaali ja nii-öelda bet ta ära. No et kui midagi ei tule nii hästi välja või tekib väike kahtlusemoment, et tekitada lihtsalt suurem kõlapilv, aga Ivari Ilja esituses see oli kõik väga selge, et see oli väga konkreetselt mängitud, mul isegi tekkisid esteetilised mõttes seosed, pigem võib-olla partokkija, Prokofjevi ka ütleme selline ülevoolav, romantik, selline helikeel, mida kontsert tegelikult minu jaoks materjali mõttes on, et see annabki siis selle võimaluse, et mis suunas minna ja selle kontserdi puhul selles esituses mulle meeldis konkreetsus ja selgus, mis tähendab just puhtpraktiliselt, et ka sellised massiivsed passaažid ja väga noodirohked passaažid olid väga vähese pedaaliga ja seetõttu väga selgelt ka mängitud sellele lisaks temp puud olid just kõikide kiirete kohtade puhul väga kiired ka, et seal ei olnud niimoodi allahindlust tehtud. Mis oli see, mis teie jaoks puudu jäi või mis ka kuidagi häiris või segas? Ma pean ütlema, et üks oli see kontserdi kuulamine saalis, mis oli küll ainult esimene osa sellise lõunakontserti ja siis terviku, kontserdi järelkuulamine minu jaoks raadiost. Ja Ma tajusin enda jaoks küll, et mulle meeldis reedeõhtune kontsert võrreldes just selle neljapäeva lõuna sega rohkem. Et mingid asjad, kus ma mõtlesin, et ei olnud võib-olla ideaalselt koos niimoodi, pigem olid koos just reede õhtul ja eks see ongi asjade loomulik käik ja kui nii võtta, siis võib tõlgendada seda neljapäevast lõunat ka mingil määral selliseks osaliseks peaprooviks. Heal juhul kipub ikka nii olema, et ütleme, see areng on nii, et võetakse ennast siis kokku sellel otsustaval hetkel ja mulle tundus siin samamoodi olevat. Aga eks igal asjal ongi kaks külge, et need asjad, mida ma tajusin positiivsena just ütleme, see üleolek teosest heas mõttes. Ja see konkreetsus, jaga tempo, tee valik, siis rääkides pigem neljapäevast, et seal oli olukordi, kus ma tajusin just nagu kahte tervikut, et üks ongi solist ja teine on orkester. Ja nad liiguvadki natukene niimoodi nagu paralleelselt. Aga siin tekibki natukene esteetiline küsimus ka, et niivõrd-kuivõrd üldse solist näeb seda ideaalina sulanduda sellesse tervikusse vaid, et, et see võib olla teadlik otsus, et ollagi teadlikult sellest nagu eemal üle ei kõrgemal ja noh, mis siis praktiliselt teostuse mõttes võibki tõlgendada muusikalises üllatustes ütleme just natukene nii öelda trumbata orkestrite üle. Sotsiaalmeedias tekkinud arutelus nimetas Siim Aimla seda kontserti kui vana logisevad Moskvitši, kus orkester, pianist ja dirigent kõik justkui oma asja ajasid. Mida te sellest arvate? Eks need olid need olukorrad just nagu ma rääkisin neljapäevast, et kui tekib selline rütmiline kerge nihe noh, siis võib seda niimoodi tõlgendada, aga samas ma tajusin seda reedesel kontserdil palju vähem. Ja eks seal ole ka tõesti see küsimus, et kus see ideaal on, ongi võib-olla ka lavaolukorras isiksuste küsimus, et kes ennast kehtestab ja mille nimel ütleme, et kas teenib muusikat ka neljapäeval kontserdil olles ja kõike ka visuaalselt nähes dirigent Dmitri sportiinis, minu jaoks oli tema väga selge, tema žestid olid kõik väga konkreetsed, isegi osaliselt oleks visuaalselt ise partituuri näinud. Kui keegi oleks selle provotseerinud kohale ja tuli mingi uus element sisse, siis ta tingimata näitas seda ka ja nii et ma, ma ei tajunud küll, et kuna sa viitasid sellele arutelule, siis üks osa sellest oli natukene selles suunas, nagu ei oleks dirigent hoidnud seda asja koos, aga see ei olnud minu tajumine sellest olukorrast. Aga mis mind muidugi paniga mõtlema. No et kui tekib ikkagi selline ka põlvkondade vahe, ütleme, kui dirigent on ikkagi enamusest tunduvalt noorem siis ei pea veel midagi tähendama, aga ma jäin küll mõtlema, et kuidas sa kehtestad ennast, et kuidas sa ütleme isegi mingil alateadlikul tasandil oled endiselt autorit teed, et iga mängija isegi refleksid heas mõttes alluvad ka sulle, et nad ei hakka vastu, et keegi ei taju seda niimoodi, et ma olen seda lugu mänginud 100 korda ja ma tean, mis ma teen ja sina ei tule mulle näitama. No et isegi kui see ratsionaalselt on nii, et kõik on samal lainel, aga tekivad võib-olla sellised tõrked, siis see võib olla omaette, kuidagi huvitav psühholoogiline teema, aga no eks see on ju loogiline areng ja eks aeg läheb edasi ja kuskilt peab ju ka areneda saama. Ja minu jaoks dirigendi poolt oli see kõik väga konkreetne. Seitsmeteistkümnendal jaanuaril kultuurikatlas toimunud Mirjam Tally autorikontsert lõpetas talli helilooja residentuuri Eesti kontserdi juures. Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärava esituses tulid ettekandele talliguuri teosed vahemikust 2009 kuni 2016 sealhulgas ka värske eestikeelne teos. Tuleta meelde armastust Helena Tulve ja Jaan-Eik Tulve, milliste mõtetega teie tänasid Mirjam Tally autoriõhtul? Te lahkute, lahkume väga erinevate mõtetega. Ühest küljest on väga huvitav näha, kuidas Miriam järjest rohkem ja rohkem tunnetab vokaali ja koorivärve ja koorihelikeelt terve autorikontsertkoorimuusikat, see on nagu ikka väga suur asi. Aga samas mis mind nagu Mesi südant paneb kriipima, on see, et kui ma siia tegelikult ju väga väikesesse saali ma ei tea, kui palju seal see mahukas ja 100 inimest üldse mahub, aga siia sisse astusin siis mind jahmatas nüüd paar inimest, kes ennast olid siia ridadesse sättinud, istuma, et see Noh, lihtsalt minu arust on lugupidamatus helilooja, kes on olnud aasta otsa Eesti kontserdi enda põllul. Tan olnud resideeruv helilooja ja koor, kes on ette valmistanud autorikontsert, oli, meil on ainult üks kontsert, et ükskord esitavad seda kava ja, ja see on väga suur töö ja mina ei usu, et Tallinnas täna oleks olnud mingisugune laulupidu, näiteks, et kõik inimesed oleksid laulukaare all, poleks saanud siia, tuleb lihtsalt. Ma arvan, et inimesed ei teadnud sellest kontserdist mitte midagi. Ja ega mul ei olegi palju lisada, et selline meditatiivne teekond sellises looduse olemise pooltoonides nõuab kuulajalt pakub tegelikult talle seda võimalust süvenemiseks ja nõuab kindlasti esitajal. Ta on ka suurt süvenemist ja keskendumist ja seda me kõik tänuga võtsime vastu selle panuse, mida Mirjam on teinud ja mida on koor teinud lauljat, sest see muusika tõesti ei ole mitte lihtne esitada ja just see süvenemine või see nüansside otsimine on see, mis võtab aega ja tahab tõelist panustamist. Ja tõepoolest see, et need inimesed, kes Mirjami muusikat armastavad ja need inimesed, kes enamasti alati on kolleegi muusikaale kontserditel kohal et need inimesed ei olnud teavitatud sellest, on tõeliselt kahju. Sest et kontsert oli väga, väga kena ja see teeb nagu mingis mõttes kurvaks ja päris ei luba sellise rõõmsa tänutundega lahkuda. 20. jaanuaril esitlesid Eesti rahvusmeeskoor ja ansambel Vox Clamantis norra helilooja Hendrik ööde koori autoriplaati tell Uutšis. Ante terminum. Ööde kood on olnud 25 aastat Norra kiriku koguduses, organist ja koorijuht ja tema loomingus on esikohal kirikumuusika. Heliloojale on väga oluline, millist sõnumit kannab tema muusika. Selline oli tagasivaade aasta alguse kontserdielule. Kõik kontserdid on järelkuulatavad klassikaraadio koduleheküljel. Kaja inspireeritult kahest muusikateemalisest näitusest astusid seitsmendal jaanuaril kumu näitusesaalis dialoogi Kristjan Randalu ja Kaur Karsnek. Lisaks Kaur Karznekile küsis rändalult küsimusi ka publik. Sellest jäi kõlama publiku seas istunud helilooja Ervin Trofimov. Küsimus, kas helilooja peab arvestama publikuga? Enne vestlusringi, küsime Trophyymavilt endalt, mis ajendas teda seda küsima? Kas esitasid selle lihtsalt sellepärast, et seal oli tekkinud vaikus või küsisid seda sellepärast, et sa päriselt ka mõtled selle peale? Vaikuse vastu Mul ei ole midagi mõtlema selle peale küll jah, tihti. Ja küsisin ma sellepärast, et ühelt poolt öeldu tere ja teiselt poolt, sellepärast mul oli igav see hetk. Ja ma arvasin, et see viib vestluse, võib olla teisele rajale või nii. Aga kuidas sa ise sellele küsimusele vastaksid? Okei, mis on publik? Publikut ei ole olemas, publik on välja mõeldud asi ütleme kui ma mõtlen välja midagi või loon, siis ma mõtlen, mitte millelegi. Aga kui ma vormistanud, siis ma mõtlen, see sõltub materjalist, mida ma teen. Ükski helilooja, ütle, kui ta kirjutab tellimuse peale, et ei mõtle tellijale võimulikul, see, kes maksab, see tellib muusika, noh alati on joonud ja on edaspidi helilooja, on õukonna teener. Alati on olnud ja helilooja ilma õukonnata klassikaline seal nagu kurb. Aga kui sa käid kontsertidel, veel kuuled plaate, mis tundub, kas teised heliloojad ütlevad sinu peale? Kas keegi üldse kontserditel kuulab plaate või? Ei, ma ei ole sihuke egoist, kes mõtleb, et mõeldud keegi ei mõtle minule, iga inimene on täiesti üksi. Elus. Mul oli väga raske klassikalise muusika kontserditel, sellepärast et ma olen väga helitundlik ja seetõttu ninud hakkavad häirima siuksed asjad nagu Estonia saali halb akustika, mis kohutav, sümfoonilise muusika ja köhivad vanamutid. Ja kogu see rakk lugevad tõesti meeldima, see üritus, kui mind ei häiri miski. Need on ka või see esitus peab olema nii hea, et see lihtsalt summutab, kõik on üle akustikast on ülevalgusest, on ülakehas, kõigest on üle. Aga seda juhtub nii harva. Tänases vestlusringis arutleme teemal, kas helilooja peab arvestama publikuga. Oma mõtteid jagavad heliloojad Marianna Liik, Tauno Hints ja Erkki-Sven Tüür. Kõigepealt ma tahan küsida teie käest, et kui palju te sellele teemale üldse olete oma helilooja karjääri jooksul mõelnud. Erkki-Sven. Minul algas ju see nii-ütelda, heliloojaks kasvamine võib-olla mõneti ebatraditsionaalselt ses mõttes, et rokkbändi tehes ei olnud nagu üldse mõeldavgi, see, et sa kohe algusest peale publikuga ei suhtleks, et see on nagu olnud algusest peale mul mingis mõttes selle muusika tegemise üks osa, aga tegelikult on jällegi nii, et ma ei ole siiamaani ilmselt aru saanudki, et mis publiku arvestamine on, et mina nagu ei oska seda teha, et ma olen enda jaoks selle lahti seletanud niimoodi, et ma võib-olla kätken iseeneses erinevaid kuulaja tüüpe, sellepärast et ma olen oma elu jooksul olnud vaimustunud väga mitmetest erisugustest muusikastiilidest ja mul on nendega üks teatud kindel emotsionaalne side. Ja seetõttu küllap ma, kui ma midagi kirjutan, et areneda tüübid muses aktiveeruvad ja ma kuidagi suhtun sellesse, mida ma kirjutan, Cap kuulaja positsioonid samal ajal. Ja see on minu jaoks kogu nagu publikuga arvestamine, sellepärast et teise inimese naha vahele ma ei oska pugeda seal mõttetu, ma saan küll aru, kuidas ütleme, mainstream poppi produtseerivad, et inimesed, niuksed, turundusgeeniused arvestavad ja peavadki arvestama, aga see ei ole minu teema üldse selles mõttes, see on niisugune kahetine, see vastus, et ühest küljest ma just nagu alateadlikult arvestan sellega, ma ei saa eitada seda ja ma leian, et oleks ta kõrk öelda, et see mind nagu üldse ei puuduta. See oleks tõsi, aga samas kuidagi sellest nagu tõukudes püüda oma mõtteid siis nagu suunata. Ei, ma teen ikkagi nii, nagu mulle tundub, et on, on õige ja ma tahan ja ma pean tegema. Tauno, kui palju teie muusikat kirjutades või luues mõtlete kuulajatele? Läbi iseenese kindlasti kogu aeg, ma kujutan ennast, et selle muusikakuulajana aga kui see teema nagu tõstatus, siis tegelikult esimesed mõtted, mis mul pähe sellega seoses tulid, olid just seotud sellega, millises positsioonis või olukorras helilooja on, et need võib olla väga mitmesuguseid. Ehk näiteks kui on helilooja kutsutud ringitellimusega kirjutada näiteks mudilaskoorile laul, siis see seab helilooja, et teatud hulga valikuid ja välistab teatud hulga valikud ja nende valikute tegemine, kas seda võiks nimetada publikuga arvestamiseks, siis ma arvan, et jah, võiks küll. Aga noh, niisugust asja kujutada ette, et kui paljude inimeste käest küsida, et kas ma teen nii või kas ma teen naa et siis leida õige vastus ja et kas ma niimoodi teen, siis? Ei, niimoodi ma küll ei tee. Vot see nagu on küll üks asi, mida, mida Tauno tõi esile erinevatele esitajatele muusikat kirjutades, tekib see niisugune kas siis piirav või juurde lisa või mingit spetsiifilist võimalust andev moment, aga ehkida kaude läheb ka nagu publikuni edasi, aga sa siiski eelkõige sa mõtled ka selle esitusaparaadi peale seal just just. Aga Marianna, sinul on täiesti selline konkreetne sündmus selja taga. Novembrikuus kumu auditooriumis korraldasid sa sellise kontsertetenduse nagu kommentaarium ja see tähendas seda, et kuulajad said enne muusikaettekandele tulemist seda kuulata ja nad said jätta ka oma kommentaarid. Miks sa niimoodi otsustasid teha? Kui sa lubad, siis ma võib-olla vastan ka eelmisele küsimusele, ma arvan jah, et minu jaks komponeerimise käigus on siiski kõige olulisem selline puhtmuusikaline algus või et ma pean jõudma nagu sinna kohta, et ma siiski ei mõtle sellele, mida nüüd see kuule võib-olla arvab nii et see lugu on minu jaoks ikkagi hakkama, teostub, hakkame oma elu elama. Minul hakkabki sellisest puht muusikalisest mingisugusest kujundist asi pihta, ma arvan, muidugi mind huvitab publiku arvamus või kindlasti see puudutab mind. Et minu meelest peab lahutama ennast vähemalt selleks komponeerimis hetkest sellest muust maailmast. Aga see ongi selles mõttes huvitav, et ühest küljest noh, helilooja ja idee ainult muusikat endale, et alati on see kuule aspekt seal aga mingil hetkel selle komponeerimise hetkel me peame sellest justkui lohutama. Ja selle kommentaariumi puhul oli nii, et tegelikult aasta tagasi see idee oli hoopis teistsugune. Et võib-olla see publiku kaasamine ei olnud just esmatähtis. See algne idee oli siiski panna ühte ruumi, siis need komponeeritud teosed ja improvisaator ja et justkui see oli selline kahe looja suhtlus, et see publiku idee tuli hiljem ja see on hästi huvitav minu jaoks ka, et kuidas see idee kujunes ja kuidas selline interaktiivsus publik teoste vahel intravisaatri toimus, et see tekkis kogu selle protsessi käigus see publiku kaasamine, mis on ju kogu selle asja point tuli hoopiski hiljem, et minu jaoks oli siiski see esmatähtis, jälle see puhtkunstiline eesmärk, et mis toimub siis, kui me paneme ühte ruumi, need komponeeritud Teooside seal intelevisaatori nagu minu jaoks selline selline huvitav avastus. Erkki-Sven Tauno, kes teie oleksite valmis komponeerima midagi oma kuulajate öeldud märksõnade najal, siis. Sotsiaalse eksperimendina, miks mitte nagu ühekordselt nagu sihukse mõttemängule see tundubki nagu huvitav, et mängida selle ideega, aga aga tegelikult ma arvan ka, et me siin räägime mõtlemise komponeerimis, metodoloogia on igalühel on väga erinev ja ka see, et, et see, mis ma panin tähele mise Marianna ütlesid selle distantsi kohta see, kuidas muusikaline idee peab oma nagu sellises lõplikus teostuses olema ka mingis mõttes nagu vaba sellest sinu kui samas nagu kuule, kui helilooja poolsest subjektiivsusest. Kas ma sain õieti aru, et eks ole, vaat need on need erisused, et mida keegi endale, milliseid eesmärke mingil hetkel nagu seob, et mina jälle vastupidi, ma lasen nagu just sellel intuitsioonile väga muuta seda ehk siis järelikult praegu ütleme, et see on nagu täitsa niimoodi hetkes tõmmatud, et et siis ütleme sellest aspektist vaadatuna see minu sisemine kuulaja võib-olla kõneleb selle komponeerimis protsessi ajal minust tugevamad kaasa kui sinul, kes sa seda võib-olla noh, nagu pidurdad teadlikult. Et vaat inimesed eri aegadel ja eri, ütleme nagu niisuguse lähenemisnurgaga nagu suhtuvad sellesse väga erineval viisil ka, et siin on jube raske mingisuguseid üldistusi nagu teha minu arust, et see on väga individuaalne See mõte sisemisest kuulajast, sisemisest publikust, iga helilooja ja see on nii tore mõte, et iga kuulamiskogemuse tegelikult, et me kanname seda kaasas endaga ja see tekitab mingisugused, nagu erinevad kuulajad meis endis või erinevad otsustajad ei ole võib-olla tegemist isiksuse lõhestumise, aga ka need punktid, mis vastu võtavad, et ka minul on rokkmuusiku ja popmuusiku taust või mis mind muusika juurde on toonud. Ja see tundub nagu väga arusaadav, et ma arvan, et ma kasutan neid samu kuulamiskogemusi, mis mul on rokkmuusika kuulamise jaoks ka näiteks sümfoonilise muusika kuulamisel ja mulle tundub, et need rikastavad 11. Ja eel oleks, kindlasti on väga suur hulk erinevat publikut. Ma tahtsin Sellega ma olen, ma olen väga nõus modelleerimis nagu oskus on ka ehk täiesti kasulik ja teadagi, et kui tahetakse nagu teha mingisugust väga olulist kas avastust või uurimust, sest selliste aspektidega pea iga komponist puutub oma elu jooksul kokku, kui ta oma keelt ja oma nii-öelda stiili otsing. Et siis on need hetked väga olulised just nimelt selleks, et jääda oma mingisugusele ideele või konstruktsioonile kas või palun väga, väga nagu truuks ja üldse mitte mõelda enne selle peale, et kuidas see täpselt kõlab, sellepärast et sul peab olema ka võimalus eksida ja sellest õppida või siis vastupidi, et sa leiad midagi, mis viib sind edasi hoopis ühele mingisugusele järgmisele tasandile, sellised asjad võivad juhtuda täiesti juhuslikult, aga kui sa ei julge tähendab katsetada või eksperimenteerida, siis jäävad sellised leidused nagu sündimata ja vaat siin tekivad need asjad, need on, see on niisugune üks lõputu teemade ring, et kui nagu jutumärkides kindla peale keegi millestki nagu välja läheb. Ja see, see jutt, ma ütlen, see valgub meil nagu selles mõttes ilmselt laiali natukene, aga, aga need kõik on tegelikult kuidagi otsapidi seotud selle publikuga sellega, miks ütleme, et on teatud laadi festivale, mis on väga kinnise ja ütleme, niisuguse hermeetilise publiku pärusmaa või kui ma näiteks tsiteerin ühte artiklit, mille aasta enne minu sündi 58. aastal tuntud Ameerika modernismi klassik Milton pärid kirjutas Huckers Esson, mis tegelikult on natukene jällegi ühe toimetaja omapoolne niisugune sigadus ka sellepärast et Pämbid pärast väitis, et ta tahtis hoopis ikkagi rääkida millestki muust, seal oli see tõmmatud nagu kontekstist välja pandud pealkirjaks. Aga et on olnud, tähendab, ütleme niisugust haart, koor, modernismi apologeetide poolt nagu sellist kultiveeritud mõtteviis, meid kuulajad ei huvita. Aga ma tegelikult ei usu sellesse, ma arvan, et küll neid huvitas ka, aga see point oli kusagil mujal. Ja ütleme, kui Ameerika näiteks tõime, eks ole, et siis noh, võtame sellesama Milton Päbiti või, või Ellivad Caateri, kellele omal ajal vastandused siis selgelt Steve rikkia ja Philip klaas ja terri Raili, nii edasi. Et see on hästi niisugune nagu laialt joonistatud praegu tinglik polaarsus, aga samalaadseid polaarsus ja me oleme näinud ikka ja jälle hiljem ka. Ja alati on seal küsimus ka publikust. Ja ühed on öelnud enda õigustuseks, et maga võtet, milline kuulajaskond meil taga on ka, et me oleme leidnud tee kuulajateni, kes teised meid, meid, teie kuulajad ei huvita. Aga kuskil see tõde on vahepeal. Ma arvan, ma arvan jah, et meid huvitab, aga sellegipoolest seal on ikkagi see, et me peame ennast nagu eraldama minu meelest sellest arvamusest, mina pean? Jah, minu jaoks on oluline see nagu ma tõingi selle ikkagi välja, et helila ei tee ju ainult endale, seda ma ei kirjuta ainult endale, aga ometi komponeerimiseks ma pean ennast eralduma. Täiesti nõus ja see siin on just määrade, kuidas keegi selle selle ülesandega Mil mõelda toime sellega tuleb, et siin tegelikult me jõuame selle küsimuseni, mis on ka väga laialivalguva, millest on kogu aeg räägitud, on see, kuidas sa jääd nagu enda ees ausaks. Et sa pead käima oma teed, tähendab ja tegelikult ka, kui sa juhtumisi oled järsku populaarne, hoopis, kes siis võid sa sul isegi mingil hetkel raskem olla ja see ei tähenda aga lõpuks mitte midagi, aga see ei tähenda veel seda, et sa teed teadlikult mingeid samm, ma julgen siin, söandan tuua, ütleme oma näit, et mul on mingid lood, mida ma olen kirjutanud kuskil kaheksakümnendatel ja üheksakümnete alguses, mis on väga mängitavad, neid on sadu kordi ette kantud ja oleks ju väga lihtne, et kui ma oleks jätkanud, aga ma ei saanud, see ei huvitanud mind. Mul oli vaja edasi liikuda ja ma pidin tegema sellist muusikat, mis mind ennast sügavalt huvitas, mille vajalikkuses ma olin nagu veendunud. Need on väga isiklikud küsimused, kõik need on väga isiklikud küsimused ja igalühel on väga erinevad, et siin ei saa nagu hakata joonlauaga tõmbama, et vaat siin see ütleme, joondub sihukeste laiade publikuhulkade järgi ja, ja, ja teine joonduma tunnen väga lähedalt meile kõigile teada ja tuntud inimest, kes on maailmas kõige enam mängitud elav helilooja. Ma tean, kui raskelt all sünnivad need need asjad ja kuidas ta tähendab ei mõtle sugugi selle peale, et kuidas nagu öeldakse, publikut kosida, eks ole. Ma arvan ka, et erinevatel aegadel, eluetappidel on ju ka helilooja maitsed erinevad ja see, mis talle tundub värske, võib olla ja kuidas ta tahab oma teost kuulata või mida kirjutada, et see ju muutub ja on erinev, aga alati nagu see aususe külge jääb minu meelest igast mingisugusest perioodist, et helilooja peab tegema seda oma asja, et see on nagu kõige olulisem. Ja kas pole mitte nii, et tegelikult me oleme ju nüüd rõõmsalt võime sedastada, et maailm on väga mitmevärviline ja et on väga palju neid erinevate maitse-eelistustega inimesi ühel ja samal ajal ja, ja küll leitakse, tähendab üles kui on tegemist ikkagi väga heade ja seesmise põlemisega kirjutatud andekate lugudega ükstakõik, millist helikeelt siis kasutatakse? Minule tundub küll, et tegelikult leiab public üles Need teosed, mis võivad olla väga erinevad ja väga kuidagi erineval viisil kõnetada ja see ongi väga hea. Mõttekäik, mis mul pähe tuli, on seotud hea looga, et ega mulle tundub, helilooja ju maksimaalselt panustab ennast, et kirjutada head lugu, suur vastuolu seisneb siis või elab ka mulle, tundub helilooja kui ta leiab need vahendid ja saavutab selle tulemuse eesmärgi, et sünnib hea lugu, siis järgmine hea lugu, mida ta soovib kirjutada enam ei sobi kokku nende tingimustega, et noh, et ühe loo headust ühe loo kuju ei saa kuidagi nagu järgmisse panustada, et see kogu aeg liigub nagu eest ära. Et seetõttu ma arvan, et see vastuolu ongi nagu edasiviilud. Midagi korreks huvitama publiku roll konkreetselt muusikas Mulle näiteks tundub, et kui minna popi rokkmuusika juurde, siis võib-olla need autorid ei mõtle seda niimoodi, aga tihtipeale see kujuneb. Näiteks refräänis on üks papa papa, mida absoluutselt alati laulab publik kaasa ja seda on ka kuidagi ansambel, tihtipeale nagu ise soovib, et see niimoodi oleks. Mistõttu mulle tundub, et topi rokkmuusikas publiku roll tihtipeale on küllaltki oluline, kuivõrd seda mõtet saab edasi kanda klassikalises muusikasse. Džässis näiteks, et ikka väga õnnestunud soolot, tervitatakse ju ka Kuiget käteplagin, aga mul juhtus selline asi kõige naljakama kohal ja täiesti kõige ootamatumalt kohal. Neljandat sümfooniat juhatas Neeme Järvi New York orkestriga ja mõtlesin, et see mitmetuhandene saal oli täis ikkagi ütleme pealt 70 aastaseid inimesi ja, ja seal keskel on üks niisugune improviseeritud sätti soolo, mida Evelin Glenni mängib ja see oli esimest korda, kus seltskond hakkas selle peale spon, tahan sealt aplodeerima selle peale muidugi suu lahti ja ütlesin, et ei ole mõtet eelarvamuste kütkes ikkagi rabeleda. Et mõni koht on nii hea, et seda saab kaasa laulda. Käin meloodia, laula kaasaga lihtsalt mul on nii palju räägitud, võib-olla minu teostus on puudu natuke seda meloodilist joonud, muidugi see, see meloodia mõiste on väga moondunud. Mina mõistan selle all pigem sellist horisontaalset kontuuri, võib-olla et mida me tänapäeval, mida mina mõistan meloodia all, et see ei ole kindlasti võib-olla igale inimesele lihtsasti kaasa ümisenud viisijupike, aga, aga ma arvan, et meloodia on midagi sellist, mis, mis justkui on nagu refrääni. Seal on mingi kontinuiteet, kas ütleme jah, ütleme näiteks värvides erinevates värvikihtides sa tajud seda just just nimelt nagu sa ütled selle kontuur, eks ole, kui me ta lahutama osisteks, siis siit ei tule sealt sihukest ühehäälsust nii-öelda välja oma sellises klassikalises mõistes. Aga ometigi on seal ütleme mingites noh, need võivad olla kohati ta võib-olla osalt nii-öelda müra, osalt mingi muu värv, aga kuidas moodustub tervik see kaar, mis sind veab nagu ühest punktist teise. Siis saan ma õieti aru, et see on just see, mida, mida see meloodilise element ütleme, selles kontekstis võiks tähistada. Vähemalt mina enda jaoks tähistan seda ütleme sellises noh väga nagu seda nüüdsel ajal nimetataksegi kõlakeskses muusikas ma enda jaoks tähistan seda meloodilisus olemasolu just niisuguse substantsi. Ja, ja sa ei saa jah, seda gaasiumisega veab sind kuidagi kaasa. Jajah, sihuke tunnetuslik, võib-olla on küsimus ka või võib seda ümber sõnastada seda refrääni kaasa laulmise küsimust, nagu ka tähelepanu, küsimus või sedasama mõtet meloodia, mis viib sind ühest kohast teise või mingisugune muusikaline sündmus, mis võtab meie tähelepanu ja viib meid ühest kohast teise ja kui see on ägedasti läbi viidud, siis ta peab meid kogu aeg hoiab enda võimuses ja viib loolt lõpuni. Muusikaline materjal, mis popmuusikas seda teeb, on võib-olla selgemalt piiritletud ja määratletud ja seetõttu saab seda nagu niimoodi sõnastada, et see refrään ja laua peale panna ja kaasa laulda ja omaks võtta. Aga süvamuusikas võivad sedasama ülesannet täita väga erinevad komponendid, aga mulle tundub, et kui popansambel mängib esimest korda seda lugu, siis ka veel kaasa ei laulda. Et selle jaoks peab ka kordade arv, mis võiks teos orkestriteos, kõlab, peab ka olema võib-olla võrdväärne nende kordade arvuga, mis kõlab üks popmuusikateos. Teine asi on see, et häälestatud või see soov ka, millega tullakse ühte või teistsugust nagu laadi muusikat kuulama, on erinev. Küsimus on lihtsalt selles ulatuvuses, küsimus on mahus ja selles, et sa oled nagu teistmoodi üldse kontsentreerunud selle nii-öelda kuulamiskogemuse peale, et kui sa oled, ütleme, kuskil klubis kuulamas džässi või kuskil popmuusikat kontserdil, see on hoopis teistsugune suhtlemisvorm, sa oled seal kõik asjad nagu arvesse võtma. Et seal on nii palju enamat juures kui lihtsalt ütleme küllaltki primitiivne muusikaline materjal, mida lavalt mängitakse, et sageli on see visuaal, mis sealjuures on ja liikumine ja kogu see muu show, eks ole. Vaat et olulisemgi veel ja see on kuidagi niisugune sotsialiseerumine ja osastumine selle niisuguse hulga vaimuga ja see, see, see on üks, üks teine tasandil hoopistükkis neid asju nagu minu arust ei saa siin nagu selline lähenemine ei lähe nagu tööle kusagil ütleme noh, oleks nagu mõttetu seda tahta kuskil kammerkontserdil või orkestri kontserdil, eks. Aga mis ei tähenda seda, et, et seal ei pruugi samasugune, mitte samasugune, aga üks teistlaadi, aga sama jõuline intensiivsus olla ma ei räägi sellest. Aga see lööb sind hingetuks, kui sa kuulad, mingisugusel, ütleme üliheal tasandil mängitud, ütleme, Mahleri sümfooniat näiteks, et see emotsioonide skaala on, on väga lai, aga ma väidaksin, et ütleme, et, et siin ongi see formaadi vahed ühe väga hea poplaulu puhul, see on üks väga kitsas Line ala, kus need vibratsioonid käivad. Erkki-Sven enne tõite välja ka sellise väljendi või termini nagu publikut kosima. Ja ma palun teil nüüd ette kujutada, et on Estonia kontserdisaal ja on suur esiettekannete õhtu, seal on kõigi teie kolmeteosed ettekandjale tulemus, aga noh, ütleme seitse Eesti heliloojat veel ja mis seal salata, ilmselt nagu publiku reaktsiooni kõige paremini peegeldab. Aplaus mis võib olla tingitud näiteks säravast, solistist või interpredist. Aga kuivõrd oluline või kui palju käib mingis mõttes selline võistlusmoment heliloojate seas, et kes saab suurima aplausi, kas see on üldse mingisugune oluline aspekt? Mulle tundub, et see aeg, mis jääb ühe valmis saanud teose ja selle alguspunkti vahele, kus helilooja alustab sellepärast et see on nagu niivõrd suur tõenäoliselt ja niivõrd erinev erinevatel vetel, et sellesse perioodi rehkendada sisse aplausi suurus tundub nagu kuidagi võimatu. Päris absurdne, et ma ei tea, praegu hakkasime, sa võtad, kas ma olen kunagi niimoodi mõelnud, ma leidsin täitsa ausalt, ei, ma ei, ma ei ole. Mul on nagu tavaks väga suure huviga kuulata seda, mida mu kolleegid kirjutavad ja tõesti stopperiga ei võta aega. Kui palju plaksutatakse pärast, aga mis aplausi-st rääkida, siis näiteks seda mina panin tähele küll. Mitut teost salvestati siis sellel salvestusosade vahel olid aplausid, pidigi olema ühesõnaga, ja need aplausi lõppproduktsioonis lühemaks lõigatud selle, kuidas eetris või salv, aga, aga ma saan aru ka, et plaadi peal kuulata lihtsalt nagu seda hakkavad segama, aga see oli lihtsalt nagu tähelepanek, selles ei olnud nagu niisugust mingit kalkulatsiooni emotsiooni sees. Aga kui tagasisidest üldse rääkida, siis kui palju loomise hetkel üldse kerkib pähe küsimus, et milline võiks olla see tagasiside ja võib-olla ka, et milline tagasiside ikkagi on kõige olulisem. Milline läheb korda. Siis kirjutan siis ma ei mõtlegi ikka küll üldse selle peale kohe ma arvan, keegi meist nagu selle peale ei mõtle, siis see tuleb kõik hiljem mängud, elu ise toob need küsimused siis. Jäetakse midagi mis tagasisides puutub, siis mulle tundub, et arutelu kolleegiga mingisuguse teose üle on tegelikult kõige huvitavam või arutelu asjaga seotud tutt inimesega. Et kas dirigendiga või muusikute ringkonnaga, et see on nagu see, mis mõju kriitikana, isegi kui seal on palju erinevaid arvamusi, siis siis see tegelikult ei ole nagu kriitiline. Vastupidi, see on huvitav ja meeldiv. Küll on muidugi niisugused nagu noh natuke suvaliselt lendu lastud emotsioonid või nagu põhjendamatu see, see tekitab küsimusi, et aga miks vehkida kätega võiks lihtsalt rääkida, et oleks huvitav. Seda küll, mis tagasi puudutab. Marianne ma arvan, et see oleneb nii sellest inimesest, kes selle tagasi annab. Kas see on sulle oluline ja muidugi, et ma arvan, et sellest sa pead võtma seal enda jaoks selle kasuliku informatsiooni sealt ja kui see on ka kriitika, siis yldiselt sa, kui sa mõtled selle peale ja võib-olla ka need esialgsed emotsioonid lähevad nagu üle, isegi kui on teiega tegemist negatiivsega lihtsalt tselekteerid sealt selle enda jaoks vajaliku ära ja see on nagu oluline, ma arvan. Aga ma arvan, positiivne tagasiside on alati meeldiv kõigile. Tähendab lihtsalt sellist head energiat. Ma arvan, et mul on jäänud üks lause tudengiajast meelde, kuidas üks tore õppejõud ütles, et see, mida sulle ette heidetakse, et see oledki sina ise. Muusikaliselt. No näib, et, et see on teema, mille üle võiks tegelikult arutleda tunde ja päevi ja ja selle üle ongi ilmselt arutletud aastasadu. Aga tänase vestlusringi raames me peame, hakkame vaikselt otsi kokku tõmbama. Ja kui nüüd teha väikesed kokkuvõtted meie jutuajamisest, siis mulle tundub, et tahes-tahtmata helilooja ikkagi suhtleb publikuga. Kahtlemata see mina tahaks, et jääks kõlama vähemalt minu poolt nagu niisugune mõte, et ma olen nendele inimestele, kes minu loodud kirjutatud kuulavad ja sealt midagi leiavad, ma olen nendele lõpmatult tänulik. Et see on nagu minu suhe või et ma tegelikult tahaksin ikkagi, et see, mida ma teen, puudutaks kuula ja niisugust loovat alget ja kuidagi stimuleeriks teda mingitele loovatele tegudele. Et see on nagu niisugune soov, et aga see on ju tegelikult suhe või see on nagu kuidas ma ütlen, et sa, see näitab seda, sa tegelikult mõtled inimeste peale, kes su muusikat kuulavad, aga, aga ütleme niimoodi, et ma ei arvesta nende maitse-eelistusi. Aga ma hoolin neist väga jama. Isegi ma ütleks pigem nii, et ma armastan neid täiesti abstraktselt. Mina saaksin kokkuvõtteks öelda ainult seda, et ma saan olla ainult helilooja ainult tänu publikule ja tänu interprojektidele, et vaid see on nagu ainuvõimalik olla helilooja olla osa ringlusest, et On head interpreedid, on lugupeetud kuulajad ja siis saab olla helilooja. Kui see ringlus ei ole nagu olemas või see ei ole terviklik, et siis siis ei ole helinat. Ma arvan, et ma oskan ainult öelda aitäh kuulajatele, interpreetide mul on lasknud nii palju kirjutada ja ma arvan, et siingi see viis, kuidas mina võib-olla oskan suhelda kõige paremini. Aitäh. Ka teile, Marianna Liik, Erkki-Sven Tüür, Tauno Hints klassikaraadiosse tulemast ja ja sellisel teemal arutlemast. Suur tänu kutsumast. Aitäh ja selline sai alanud aasta esimene heligaja. Saate mängis kokku Katrin maadik ja mina olen toimetaja Lisete vilt ja käige ikka kontsertidel. Sülgaja.