Tere, mina niigorneemre. Täna jätkame oma teemad, siis hiina võitluskunstidest, aga vaatame lähemalt Hiina relvi, mida kasutati võitluskunstides. Relvad on jaotatud üldiselt kolmeks suureks rühmaks. Esimene relvarühm oleks nii pikad relvad. Siia alla kuuluksid siis oda, mitmesugused hangud, Hellebart, kahe käe mõõk. Muidugi kõige lihtsam relv, sirge kepp kaigas ja nii edasi. Lühikeste relvade alla kuuluksid näiteks mõõgad. Mõõk on samasuguse tähtsusega nii nagu. On mõõk Jaapanis, nii ka Hiinas väga oluline, kuid siin on olemas kahte tüüpi mõõkasid. Üks on sirge, kaheteraline mõõk nimetuses Chan. Ja üheteraline kõver mõõk, nagu saabel. Nimi on taha. Nendest on erinevaid modifikatsioone, meeletult palju loetakse kuskil üle 200 mõõgale tavaliselt käepideme külge riputatud mingi lipuke vidin, mille eesmärgiks oli vastase tähelepanu hajutamine ning olukorras, kus vastane jälgis ta lipu, osutati terav rünnak tema suunas, mis tagas siis kindla võidu. Kolmanda rühma moodustavad painduvad relvad. Siia alla kõige lihtsam oleks tuua noodid. Need olid siis pikad nahast nöörid siis mitmesugused relvad, näiteks nöör, mille ots oli pandud raudmuna, mis oli kindlasti okkaline mida kasutate siis kahes käes ühes käes hoiti siis otsa ja teisega võeti nööri keskelt kinni ja muudeti siis selle pikkust ja vastavalt sellega siis tiirutades sai vastas siis rünnata. Samuti karates tuttav relv, jakku soli siis viljapeksukoot, kuid hiinlased kasutasid harva kaheosalist, vaid need olid kas siis kolmeosalised seitsme, üheksa või 13 osalised, neid need olid suhteliselt pikad. Nüüd aga vaatame neid relvi natukene lähemalt. Pikkade relvade juures võiks siis lähemalt vaadata niisugust relva nagu pikk kepp, konn. See tavaliselt valmistati lehtpuust. Ja parim puu oli loomulikult mingi luu viljalile. Kas siis kirss võib loom, sest see puit pidas kõige paremini vastu? Kepi otsa saab panna igasuguseid lisavahendeid. Nii tekkisid tuntud relvad nagu Hellevart, samuti pik, labidas sellises pika kepi otsa pandud labidas, mille ääred olid teravaks tehtud ning mitmesugused muud vikati taolised relvad. Nurkadest me juba rääkisime, olulised oli siis kaks mõõka, see on kaheterane sirge mõõk. No siis kõver saabel ühe teraline mõõk kaasajal näiteks kasutatakse võistlustel on need kaks relva kohustuslikud relvad relvaharjutuste juures. Samuti võiks rääkida veel niisugustest relvadest nagu rõngad. Kindlasti on inimesed krimpsu filmides näinud hiina võitlejaid käes niuksed 25 sentimeetri läbimõõduga rõngaid, mille ääred olid teravad. Nad olid sakilised. Neid kasutati kahes käes ja võis olla ka kolmas, mida siis kõigepealt lennutati vastase poole. Samuti on väga huvitavad mitmesugused sirbi variandid, mis võisid olla siis lühikesed ja pikad, millel olid vaat mis olid poolkuu-kujulised, mis tähistasid mitmesuguseid tähemärke ja mille ohtlikkus oli väga suur. Üks oluline muidugi, mis on Hiina võitluskunstide juures alati tähtsal kohal, on olnud, on load väga tuntud, Hiina relvad on nimetatud libliknoad, need on kaks pikka mõõga taolist luba, mida siis kasutatakse kaasajal nii-öelda Windschun kompoos. Ning viimane oli siis need painduvad relvad, need olid siis nuudid.