Vikerkäär. Ruud on olnud eriala, oli olnud punane. Vaim polnud üldse nõder jalgu lihtsalt sulale. Ema, vana sõbras olin ikka joone peal. Ema ei olnud põdrad sinimustavalget. Ja kui saabus jõuluaeg, ootas ta. Mahajäetud ja ilma ordenid. Rudolf pil oli alles vanast ajast mõni p. Langellanna Ljuva autahvlit vana nimesid. Rudolf vist oli saanud Wabariigi pensionär. Oma Eesti oli olnud temagi kord funktsioon. Ei saatnud kaardil koorabuudietno laulai Insiga Paypali luudega puder bürood. Ja kui saabus jõuluaeg nääre, ootas ta nina ära jäetud ja olmetingimusteta. Rudolf oli alles vanast ajast mõni pilt. Kangelanna Ljuva Audakat vana imendil. Tere, head kuulajad, ütlevad teile jälle Walter ja Jaak Ojakäär. Sellise jõululooga sai alustatud, aga selleks oli ka oma konkreetne põhjus. Meie tänane külaline palus ise just seda lugu kõigepealt hakatuseks mängida. Tere tulemast, Rudolf Rimmel. Therese. Sa ütlesid, et see punane Rudolf, mille N-Euro meile praegu esitas on nagu käib sinu kohta ka kuidagi. Sõnade autor on Marek Sadam. Ma just tahtsin küsida, et sina, kui luuletaja ja kuidas sõnadega rahul oled. Tekst. Ägev, see on siis äge, vägev korraga liiga sõna. Ütleme niiviisi, aga ta on ka minu meelest väga hea pilootprojekt, mille varjus võiks teha veel nii mõndagi. Ma ei tea küll, mis see pilootprojekt tähendab, aga ma olen kuulnud seda. Kasutage. Projekt on igatahes väga moesõna. Praegu on ja. Ratastoolis pensionäri ja nii edasi ja sellest saaks minu meelest väga tugeva tsükli pealkirjaga nahutada või peksa. Selle vaidluse pärast lavastada. Jaanuaris ealised ja mõtlesin, et suvel vist ja ringreisi. Ja Marek võtab siis kõigepealt oma vanemad ja vanavanemad sinna näidis kaasa, et siis neid nõukogude rahva ees. Ja. Laenata sinna ringreisile. Nonii, 14 arutamiseks. Ja siis oleks nagu asi täielik, aga muidu see üks mage niisugune. Nonii ma saan aru, et just see pensionäride kohta käiv mõjus sulle siin. Kõige rohkem ja ei, aga oled sa kindel ikka, et selle Rudolf seal just sind mõeldakse ei või olla milleski siinses. Joole see ei ole sugugi mitte Rudolf võimet originaal balani originaal knows, Rudolf ja see on see põhjapõder. Rudolf siis ma võin ju küll juba selle väikest kommentaari. Pensionär samuti, eks ole. Nii et jõudu tööle, Marg, kihuta need järgmised tekstid ära ja tee üks ilus ringreis ja televisioon teadvustab kogudele. Mina teeks Marekile veel ettepaneku, et omal ajal oli väga kuulus Rootsi valss, mida meil lauldi, oli must Rudolf. Et sealt annaks ka midagi luulesse valada või teksti. Hea luuletaja valab kõik teksti täiesti kindel ja Marek on kahtlemata väga äge luuletaja, nagu aru saan, selle teksti järgi. Kuidas Rudolf Rimmel ennast luuletajana iseloomustada? Tahaksin ei oska iseloomustada. Ja niisugune väga keeruline küsimus. Aga ma arvan, et ma ei ole niisugune ühestki luuletaja. Aga oled ka ikkagi selline teravnurkne? Ütleksin kuidas kunagi. Mul olid omal ajal ma ostsin põhimõtteliselt kõik meie luulekogud. Ja kindlasti olid sinu seni ilmunud ja kahjuks need, mis ilmumata jäid, sest ma kuulsin, et või, või ilmusid tugevalt häbitult. Ja mõni jäi vist päris ilmumata või. Eks me sinna juurde ka veel jõuame, aga kas läheme edasi, siis nüüd? Võtame selle sõja, näiteks sõja otse laul, sõja teema, jah. Sõjateema ja see on niisugune omamoodi väga huvitav tekst või laul või ma ei tea, mis asi ta on. Ennem veel kui palju sa ise sõjaga kokku puutusid? Puutusin Namis rehaga, puutusime kokku kaks korda. Aga see oli nii ammu, et noored seda ei mäletagi või ei teagi, et selline Vietnam on kunagi sõdinud jänkidega ja tunduvalt edukamalt kui Hussein seal täiesti ameeriklasele ikka tuul alla arvetult. Ma arvan, et ei pruugi vist küsida, kelle poolt sina olid Iraagi, USA sõja? Ma olin Iraagi poolt Kas sa ei olnud mitte päris üksinda, vist, ma arvan, et küllaltki suur hulk neist mõtteavaldustest, mis. Aga siis kuulame nüüd ühte laulu, mille esitab ansambel, kringel riimub väga hästi, muide Rimmeliga. Noh, mitte eriti vabandust, ma ei ole luulespetsialist v seal vahel, segab ära selle ilusa viini Aga noh, nii palju, kui meil praegu lugeda on, kui üldse riimi on, siis on see väga hea. Riina. Avatud on põnev kaldaga hunniku mune. Mädapaiku roomata ägisedes mere poole, kuid suri pooleldi. Rannas nagu hauaplaat Mina täpselt neid sõnu jälgida ei saanud. Rudolf Rimmel, meie tänane külaline, millega see laulsin? Ta on köitnud, on köitnud sellega, et, et see on nüüd üks tüüpiline näide. Ja üks väga halb näide sellest heliloojate või ma ei tea kelle täielikust metsikust oma põlist sõnade autorite kallal. See mul on üks väike põe, ei põe, vaikus, vastane asi, millega seotud omad mälestused seal vaidlesin sealt aidata ka või peatoimetajaga, ütleme, teatud ridadele ja nii edasi. Ja ta oli niisugune, nagu ta oli. Ei hea ega halb. Kuskil, ütleksin ma selle peale, kui Italy terviklik No aga tegelikult ju kõik väga toredad muusikud kindlasti tahtsid parimat, tähendab, mis sulle siis nagu ei meeldi. See, et tekst ei olnud terviklik või muusika ei meeldi. Mingisugused juhuslikud, minu jaoks juhuslikud lauset niiviisi kokku sobitatud, nojah, tähendab põle see ega pole side, kadus nagu ära ja kontekstist välja rebitud. On olemas ka niukseid näiteid, näiteks Valgre võttis Debora Vaarandi talgud Lääne soost ja redis sealt välja Saaremaa valsi. Jaa, jaa. Ja huvitav on isegi see, et seal on üks rida, mis mulle on meelde jäänud, muidu kena jaanipäeva stseen. Aga kuldtärniga nooruke sõjamees tantsib seal. Ja ma kuulsin hiljuti ühte väliseestlaste niisugust, oli see plaat või mingisugune, nad laulavad väga hästi ja rõõmuga seda kuldtärniga kohta, nad pole isegi seda ära muutnud. Nähtavasti seda teades, et omavoliliselt luuletajal teksti muuta ei tohi. Pole ka mõtet selle üle rea peast teab, mis. Paavstiks muutuda. Mõni mahutub. Rudolf Rimmel, mul on siiski selline mulje, et sa oled ise ka natuke selline konfliktne inimene alati olnud või alati või? No ma ei tea, kas alati teadvusel kindlasti, aga alati mitte. Kui me läheme nüüd ajas tagasi, sa oled sõdinud ikka ja huvitav syndon nab, kui tohib nii-öelda, et sa oled saanud peksa nii vasakult kui paremalt. Mina täiendaks seda, muide kui ma tohin sellega, et ma vaatan, praegu on inimesi, kes on peksu väärt ja pole peksa saanud. Aga sina oled saanud minu arust peksta ka ikka päris ilmaasjata. Kas me läheme nüüd näiteks sellise poeemi juurde, mille nimeks on swing sinilillega? Sul on selle kohta kindlasti päris palju rääkida. Palju rääkida, aga ma ei tea, kui, kui palju mõtet ta oli lihtsalt niukene, oma aja dokument ja see aeg, millal umbes teriga. Seega arvan siis, kui oktoobri olnud seal 150 ja seal juba põhivõistlus ja ja see lähim kõne arvates oli see nagu parim nendest põemidest sinna esimest preemiat välja ei antud, öeldi, et noh, et võib-olla üleval esineda ära tähendab igaks juhuks teise see asi nagu venis ja venis ja venis ja siis ma pöördusin lõpuks Ethani poole. Kaheksa, see oli siis nagu pühade eelõhtul just täpselt pühade ajal õhtul ja siis seal noh, täiesti üle 20 kätte ja lõpuks andis Milmume slaavi Launitist mööda. Kahju ainult et nüüd jääbki nii algsel kujul ilmumata. Nüüd võis avaldada ka aegu, võiks ju, muidugi väga pole, kes, kes võtaks, võtaks teha ja muidugi nali oli selles, et mul seal Seal olid täidetud kanüülid tsensuuri kohta Tsaari-Venemaal ja siis no sellest sellest lõigust alustati. Kõigepealt võeti välja siis veel paarkümmend tarvilikku kohta täiesti olematuks tol ajal niisugused mängureeglid ja ega ei saagi ütelda, et üks või teine inimene oli konkreetselt süüdi niukene lihtsalt. Ja pidi ilmuma aastal 1970, siis, kui ta oli see sõda. Kuid ta ilmus kärbituna, olles 1900. 87. Ja täispikalt 89, nii et siis 19 aastat õigest ajast hiljem. Rohkem need ei ole olnud. Seoses Lenini teemaga ma tuletan lühidalt kõrvalepõikena meelde, meenuvad read Mart Raua luuletusest umbes nii, et suur nimi taimi raiutud rinda graniidi tahus ja puhkab igaveses rahus ja, ja seal oli neli rida ja Leo Tauts võttis need neli rida ja kirjutas. Ühe ühe koori poeemi? Ei jah, ikka vist tuli koor ka minu arust see on üks meie muusika, jätame kõik need, leilisin graniiditahud igavest rahud, rind rabarinnad kõrvale, suurepärane muusika, vaieldamatult Tautsi kõige parem saavutus heliloojana. Ja, ja minu jaoks on see alati üks näide sellest, et ja seda millegipärast noh, tõenäoliselt just selle pühenduse pärast mängitakse nii vähe, aga tegelikult poleks midagi katki, kui kusagil näiteks tuleb Tautsilt mingisugune järgmine juubelist seda ilusti ette kanda, sest muusika on ju väga hea ja seal tekstis sa mäletad vist neid ridu päris peast. Vähemalt. Ja, ja seal ei olnudki rohkem vist neli rida ainult. Ja nüüd vot see näitab omamoodi. Sa mainisid enne paavsti, et vaat paavst olla on ikka väga-väga suur kiusatus ja ollakse tihtipealekaubaarstid. Lase Lenini 100. sünnipäev, see oli üldse väga suurelt ja laialt yhes ja kõik teised niisugused teosed nagu läksid ilusast ja hästi makstud ja pükse läinud. Kuigi makstud, sai hiljem küll. Nüüd aeg muusika jaoks ja üks laul, mille Rudolf Rimmel valis tänaseks välja, ei ole muide mitte tema tekstile kirjutatud, see on siis lõhnavad valgused. Ivo Linna ja Ott Arder on laulu autorid. Miks just see laul? Kaks minu meelest no niisugust tõeliselt võimsat rida hoi vägevat, ei ma isegi ei oska öelda või imetlusväärselt niiviisi luule mõttes. Ja vot sellepärast Kas sa ütled need kaks rida ennem ära või jätame raadiokuulajale? Teeme ühe sellise küsimuse, et püüdke need kaks rida ära arvata ja siis peale laul Rudolf Rimmel ütleb, millised on, meie? Püüame ka meie ka, ega mina ei tea, millised on nii, kuulame. Väidetavalt on need kaks rida juba ära kõlanud, nii et siinkohal võib seda lugu ka hajutada. Valter, paku oma arvamus? Ei no mind köitis kohe kõige esimene rida teada on kergem, kui mõista, selles on üks väga niisugune tugev idu. Siis ma ei mäleta täpselt edasi läks, mul on lühike mälu. Aga, aga mis on siis õige vastus? Sügavkujund sel ajal võiks mõelda ükskõik mida vaja. Siin ta pani meelega segas ära, inimese meeled tähendab kuulda midagi, mida kuulda ei saa ja näha midagi, mida kuulda näha ei saa. Aga, aga see mõjub. See mõjub väga tugevalt, väga tugevad need read ikka kummitasite masin veel tükk aega üldsegi. Et kas see on originaal, Dixtrid tõlge. Lõpuks sain siiski teada, et vana jahut teinud. Muide, võib-olla sa kommenteeriksid lühidalt oma kolleege ka siis kena loomulikult luuletajaid poeete ott orderi puhul mulle tundub nii, et sinule tema asjad meelde Ei noh, mida kõik oli seal ka kena inimene ja on, aga tema on nagu meil kõigil on paremaid ja halvemaid teksti, aga no see on lihtsalt minu meelest niisugune ekstra. Kuna ma olen ise kujundeid pruukinud piisavalt ja, ja tean enam-vähem, mis on siis see on niisugune. Teeb kadedaks, natukene. Aga kui päris nooremate juurde tulla? Ärme räägi veel, ma olen iga iga mäe kursis. Aga võib-olla jätame need noored praegu kõrvale, aga üks teema, millest luule puhul väga palju räägitakse, on mehelik ja naiselik luugi näiteks noh ütleme Marie Underi, Betti Alver ja Kersti Merilaasi ja teisest küljest sellele Gustav suits ja ja need niisugused missugune luule köidab sind rohkem, oled ise näiteks mõni, ma tean mõnda mees luuletajat kesitle Vahmulise naistejaama üldse ei meeldi. Ei, miks mõisa kuidagi vedeldatud naiste jama ei meeldi, no minu arust Debora on veidikegi ületamatu Kikelda, Ungarit palju tahad? Ja Betti Alveri paljude alati, mida ütelda Debora vaarandi on meie pättidest number üks on maalähedasem. Ta on üldse. Ja kui nomine paavstide hulka ei kuulu, siis ma ütleksin, et kõik, mis ta on teinud, on täiesti tunnustada. Mul on jäänud mulje, et meie tänane külaline Rudolf Rimmel ei ole seda tüüpi luuletaja, kes otsib inspiratsiooni kuskilt lilledest ja, ja nii edasi, vaid vaatab seda, mis tema ümber sünnib. Ja meil oli siin vahepeal juttu ühest luuletusest, mida sa kirjutasid kunagi seoses nähtusega, mis nüüd esineb kahjuks tihti nimelt kambaga peksmine. Tähendab, sina ei ole nüüd Eesti vabariigi ajal saanud, aga sa oled varem saanud nii poisikeste käest. Ei no see oli, see oli lihtsalt üks juhtum poisipõlvest või teismelisepõlvest, ütleme. Ja siis panime selle lugulaulukeemia ja asja mõte muidugi ühes noorpõlves juhtum, kus vaid hoopis milleski ohus. Ja seal niukene lõpus halb oli niiviisi, et et kui teie poisid, kuid teie ei puutu hinge ja sõnu kurku eile osutid teevad hinge, kuid ei edene. Kogu luuletuse mõte oli tegelikult selles et teie ei puutu hinge ja sõnu kurgu eile. Siis kui särama ilmus. Pahaaimamatult lugesin, jaa, jaa. Siis selgus, et sõnade Kulku löömise rida on vahelt kadunud ja asendatud kriipsukest ega nii nagu oli kombeks tol ajal ilma autoreid hoiatamata ja midagi tallekesemata ja keegi ei isegi ei vaevunud sinna midagi. Muide, mul on üks vaheküsimus kui palju Rudolf Rimmel peast mäletab kõiki oma luuletusi, et näiteks oskab tsiteerida algusest lõpuni neid on ikka ju nii tohutult palju. Tähendab vanasti ma võisin ütelda uhkelt, et ma tean kõike ja mitte ainult oma tekste, vaid oli lugejatega kohtumine, siis ma enamasti lugesin ka teisi oma Põlvana põete kas ühe või kaks luuletust ja see publikule väga-väga meeldis. Emaili kasutanud. Pikem, esimene siis ma panin mingisuguse luuletuse pealkirja esimese kirja ja siis ülejäänu riba tuli mälust. Aga no nüüd ma võiksin, noh ma arvan, et õhtu teeksin küll peast ära, nii ilma abita, ilma raamatusse vaatamata aga mitte enam nii palju nagu, nagu paar-kolm aastat tagasi. Rudolf Rimmel ei ole mitte ainult luuletaja, vaid ka publitsist ja just millal see oli, kas seitsmekümnendatel, kui oli see suur poleemika sirbis ilmus vist sinu vihane artikkel, miks lumivalgeke abiellus kriimsilmaga. Et keskel või teises pooles ta pidi olema küljed ja No aga sa ikkagi mäletad, millest seal juttu oli ehitus ja millest kogu see jama lahti läks, siis? Kas kolm, neli või viis, viis, neli osa ja sattuski sinna otsapidi niiviisi teadlaste vaatevälja, aga noh, et pahandust oli nii poolt- ja vastuütlejad, normaalne. Kunagine ülikooli õppejõud, kes meil Rooma õigust tema õigus, kui ma nüüd õigesti mäletan. Elmar Ilus professor, ilus seltskondlik ja et no et pole varem lugenud sellist reisi oimu kallaletungimist, no mina ütleksin selle veel nii, et mina riigivõimule küll kallale ei läinud. Milles seal ikkagi siis nüüd tähendab, oli point, oli ebaõigluses Vello lahutustele laste jagamisel, tavaliselt jäeti mammade kätte need kuigi kõik näitajad või vilja kasuks tegelikult. Ja sellega ma ütleksin, et rikuti seadust. No see probleem vist ei ole praegugi päris kadunud vist ja ma ei ole praeguste asjadega kursis, küll aga olin ma tol ajal hästi kursis, ma olin ise ka siis kohtus 14 aastat eri kohtunike juures ja teadsin väga hästi, mida, mida seal tehakse. Ja see, mida tehti lastega, see oli ikka täielik karju, karjuv ülekohus. Tsenseerimisest ja kõigest sellest me oleme täna juba pikalt rääkinud ja Rudolf Rimmel on sellega ka väga palju kokku puutunud. Aga kas on mingisugune keelatud raamatute ja trükiste näitus ka kuskil üles pandud? Oli küll või oli, see oli vist? Ma arvan, et, et kaks aastat tagasi mais, nii et üsna täpselt jah. 2001 Tartu Ülikooli raamatukogus ja no ma ei hakka põhimõttelist peas, ma mäletan neid trükiseid või raamatuid, mis seal olid, aga ma jätan nad jätan siin üles lugemata. Aga ütleme, kui nüüd väljapaneku mängureeglid arvestada, seal oleksid pidanud olema ligemale pooled minu raamatud. Ja küsimus ei olnud mitte keelu all olnud raamatutest, vaid seal, õigemini takerdatud nii nõglawnitist, rakendatud Riias. Ja sinna ma läksin mahtunud kenasti ka seesama üks õnnetu maardla lenide Lenini 100. sünnipäeva poeem, see nüüd oli ainuke tõeliselt keelu all olnud raamat. Vaat seda seal ei olnud, nii nagu ei olnud ka teisi minu raamatuid. Pärast mõtlesin, et huvitav et millest siis, kui oli küsimus, kas selle näituse kuraatori täielikus võhiklikkust? Ta oli muidu üldse äärmiselt kehv väljapanek, mina oma oma mõistusega oleksin teinud ta vähemalt kolm korda suurema samade reeglite järgi. Kas ta oli võhik või ta siis lihtsalt oli tal keegi? Vaevalt keegi kuraator, kes ütles, et ei meil, et ei maksa sinna panna, sest muidu kuidagi natuke naljakas. Et ma ei tea, millega tegu. Ei hakka väitma, et senseerimisega oli tegu. Ma kirjutan praegu oma pikema uurimuse kolmandat köidet ja tegelenud just nende aastatega 45 kuni 50, no ütleme, kuni Stalini surmani praegu momendil läheb edasi. Ja ma pean ütlema seda, et et minul olemasolevatel mustvalgel andmetel on väga vähe tolleaegseid kirjanikke ja ja luuletajaid, kes ei ole pühendanud midagi kellelegi. Nii et kui sina ütled, et sinule see õnnetu maardla on nüüd saanud nii, ütleme kaikaks sinu kodaratesse, siis on neid väga palju, kellel päris puhtalt Stalini ja Lenini imelisi teoseid ei ole takistanud sugugi nende rühkimist Bornassile. Ei, mis kaikaks kodarasse ja ta midagi saanud. Vastupidi, ma ütlen täie uhkusega, et et poisid, kus on teie 19 aastat keelu all olnud põrmid ja luuletused. Aga miks ta siis ikka keelu alla läks ja seda peab küsima juba tolleaegsetelt? Sensoritelt Nad lihtsalt oskasid väga hästi luulet lugeda, ridade vahelt lugeda siis ridade vahelt ja alt ridade pealt tagant. Aga sa ise nagu aimasid midagi, mis põhjus võis olla? Mis need minu vaimsusest loevad, aga tähendab, seal ei olnudki, koosisin meestest öeldud, sellepärast et muidu võinud kaevata jälle, näiteks ütleme ideoloogiasekretärile. Aga see tolleaegne teha tsensor ei tule tema nimi meelde. Oli äsja kooskõlastanud juba Moskva lülitiga, nii et siin essi Patti võimudesse ei oska mingit kasu enam olnud. Ja see peats endale väitis, et poeemi ilmu isegi ületama laeva. Naljatasin vastu. Ja nii ta läks lõpus ta tuli ära ja ei olla nii. Nüüd ma arvan, et tsenseerimisest ja tagakiusamisest oleme täna juba piisavalt palju rääkinud, asi ei ole tõhusam ja seal isandad olid omaette nagu mängureeglid millest peeti kinni ühel, teisel või kolmandal moel. Ja no mis seal ikka. No ma ei ütle tagakiusamisest, aga aga ka lihtsalt niimoodi, no ütleme mustamisest näiteks ma olen päris must-valgel lugenud või kuulnud, et Rudolf Rimmel oli kõva KGB-s-i, kusjuures ma tean seda väga hästi. Et sa pole selle asutusega isegi. Ma võin seda praegu öelda, et omal ajal katsuti ka vintsida, arvata, aga, aga aga ma ei tea, et sul mingid kontaktid Kui ma 60 said vist, kui ma nüüd õigesti mäletan Eraldi välja toodud, et ma olin hea võmm ja ma olin tõepoolest sõjaväe, ma olin piirkonnavolinik praeguses mõistes konstaabel. Tegin head tööd ja ma ei näe mingit põhjust seda kahetseda. Et see nii oli? Ma võin kehv mees siis, kui ma oleksin olnud kehv miilits. Kas mõni pätivarga oled kinniga võtnud? No ma arvan, et, et selleks vahete pikk jutt. Aga kindlasti, aga näiteks oli kunagi selline kriminaalkoodeksis paragrahv 201 sala urka pidamine, sellised väga raskelt tõestatav paragrahve nõudis metsikut tööd, püsivust. No vot, niisuguse tõestasime ära küll. Ja see urgas sai likvideeritud. Ja asjaosalised said õiglase karistuse, mõtlesin, aga kui sa peaksid praegu seda tööd tegema, vist ajasid käed püsti ja ütleks, et jõud ei käi enam üle. Loomulikult minu sees ja minu nägemisega. Maja nonii. Nüüd siis muusika juurde jälle? Sind ühe ansambli kohta oli Rudolf Rimmel il üpris kriitiline arvamus. No võib-olla mitte muusika koha pealt, aga just selle teksti tõlgendamise koha pealt lõi. Aga ma tean, et Gunnar Graps on üks selline mees, kes on sinu tekste väga palju kasutanud oma lauludes. Kas kuidas sulle tundub tema selline lähenemine sinu tekstidele? Noh, tundub küll, aga kui soovivad repsi laulu väga soovime ikka diplomaatiline vastus. Laul väga. Ilusa pealkirjaga Ma kuulen öös su õnnelikku naeru. Viimasel ajal on kuulda üpris palju selliseid appihüüdeid, et eesti keele positsioon kuidagi on väga lahjaks jäänud ja kui varem nuteti sellepärast et vene keelega uputati meid üle, siis nüüd nagu inglise keelega. Kuidas Rudolf Rimmel ja arvamus on ja sina oled siis tegelikult selle teemaga tegelenud juba ammust ajast? No mis teemaga tegelenud mitmeti mitmeti saanud tegeleda ja. Tulede retsenseerimise juurde tagasi tuli tuli meelde üks ammune seik, see oli 14. Tahan meelde tuletada, nõmmel ei tule meelde, siis on selge ja rääkis ja siis lõpuks jäi selline mulje, justkui oleks temale läheb asja kunagine algataja seal Kirjanike liidus olnud. See oli aastal 27. Ma olin siis novembris, oli esimesel silmalõikusel. Ja ei saa aasta koos kirjanike aastakoosolekul. Kelleks saamisest siis kuule kirjanik, kes esines, kes esines ka vikerraadios, mitu aastat hiljem luges vajalikud kohad minu kirjassetaja, kirjanikud toetasid ja, ja nii edasi, nii edasi. Ja siis läks asi sealt hiljem sirbi ja vasara kaudu avalikkuse ette, hakkas niiviisi veerema. Ja noh, lõpuks me saime oma keele, keeleseaduse ketrab, mitte tähendab, lasime vaid muidugi tänu Eesti rahvale, kes väga suuresti Et niisugune seadus tuleks, nii et niipalju siis tsenseerimisest ma ütleksin, kuna kolleeg ilmselt ilmselt mäletas, kuidas asi seal saalis toimus siis ta oleks võinud viisakuse pärast nime nimetada veel sinna. Et oli nii. Kolleeg kolleegiks, aga kuidas sulle praegu tundub, kui tõepoolest noorte lauluvõistlustel lauldakse ainult? Vale tundub, sest see on väga kole. Me oleme oma oma keele juba praegu põhimõtteliselt maaminut mitmes valdkonnas. Ja kui me astume Euroopa Liitu, siis, siis see tähendab seda, et et oleme oma keelest. Nonii, kultuurkeelena väga varsti ilma. Aga sa oled veel Euroopa Liidu vastane ka? Loomulikult. Dissident, missugune? Ei, ma, ma tahan praegu vahele põimida, jätame selle Euroopa Liidu on poolt ja vastu ja, ja ja aga ma kuulasin ühel meelenõrkuse hetkel esimest valikut nendest euro visinud Eurovisiooni lauludest. Ja paljud esitavad oma keeles. Minu arust teiste riikide esindajad Horvaatia ja mis nad seal olid? Ma, mul on vilets mälu, aga aga sealt tuli, tuli, mitte kõik Emdinskid, austerlane laulis saksa keeles hästi loll laule, muidugi. Võidušansse neil vaevalt on. Aga nüüd küsimus on selles, et, et minule väga meeldis. No see oli sealt kuskilt sellest vanasti Jugoslaavia arealist see, see üks laul, mis mulle eriti meelde jäi väga vahva laul ja ma ei saanud sealt sõnagi aru, aga see oli nende oma keeles. Omakeelseid laule laulavad need, kellel on rahvuslik väärikus säilinud, aga meil suuresti enam ei ole. Aga laulutekstide kirjutamisest võiks ju ka Rudolf Remmeliga rääkida, kas on sul ka selliseid tellimustöid olnud või, või on rohkem, nii et keegi helilooja võtame, kasutab? Sain siis oli meil Tartu Ülikooli raamatukogus sihuke väike näitus väljas sel puhul? Jaa, jaa. Oh hävi, seal oli kunagi tellimustööna kirjutatud vist kaks või kolm laulu teksti mida ma absoluutselt ei mäletanud ja siis, kui need mulle ette loeti siis ma võinud häbist maa alla vajuda, need on ikka väga koledad ja niuksed, primitiivsed ja totrad. Nii et sa võid olla mitte ainult kriitiline, vaid ka enesega Eino tähendab noorest peast lollusi tehtud ja ma ei mäleta praegu neid heliloojaid, kes tellisid. Muide, Valter Ojakääru ühe laulu kirjutanud sinu tekstile, noh selle ma sain kuskilt, kas oli jälle mingi kultuuri ja elu või, või midagi niisugust, ajakiri, sellise võiks siia selle teema arenduseks lisada, et mul on ka laule, mida ma kõige parema meelega olles jätnud või kui oleks võimalik, ma tagantjärele nagu arvu kustutaks, tahaks ära. Et, et no lihtsalt, no mõnikord ei tule välja kõige parem kaotada, siis ei tule välja mõnikord lihtsalt lolli peaga näiteks keegi omal ajal pakuti neid tekste. Sina ei ole mul ühtegi teksti pakkunud, nende aga tuleb inimene ja hea südamega. No ma proovin teha. Aga üks laul, mis on minu arvates küll päris hästi välja tulnud. Ja Rudolf Rimmel tekstile kirjutatud. Ma ei tea, kas Heini Vaikmaa võttis sinuga ühendust, kui ta ütles, aga. Aga tulemus on igal juhul korralik, see on siis tunnete keel. Rudolf Rimmel ütles just seda laulu kuulates, et tema arvates siin väga lauldav tekst ei olnudki, kui ta selle kirjutas. Aga Heini Vaikmaa ja Kare Kauksi ansambel Mahavok tegid sellest väga laulja ja helilooja ja laulja just. Aga nüüd on aeg vist otsad koomale tõmmata. Ta tänases Vikerkäärus ühe sellise omamoodi skandaalse looga nimelt meil oli plaanis mängida üks Valter Ojakääru lugu. Selgub, et teksti autor ei olegi mitte see, kes on plaadiümbrisel, vaid hoopis Rudolf Rimmel või, või kuidas see siis nüüd lahendatud. Õnneks see laul ei ole plaadilt raadiosinisel plaat ise kommertsplaadil teha, aga selle looga on niimoodi, et mina selle kuskilt omal ajal väga palju sai võetud tekste just ikka ajakirjadest. Ja jälle torkas mulle silma üks väga ilus tekst ja ja selle teksti autor oli. No kuidas ta oli nüüd, vaatuselt, väsib õppe Väino Väino Vesi poolt, ma ei teadnud üldse, kes ma mõtlesin, no et seal mõni niukene algaja luuletajad. Ja et ilus tekst ja teen selle ära ja see kogu aeg on käinud Väino esibabki nime all. Ja nüüd tuleb välja, Rudolf Rimmel hakkab rääkima ühest oma tekstist, milles mina korraga tunnen ära selle. Tuttavlikku midagi. Tuttava teksti ja, ja tähendab, on olemas niisugune nähtus nagu plagiaat. Ma kardan, et siin on selle nähtusega üsna tugevalt tegemist, kuigi sa ütled, et seal on vist pisut Ei, ei muuda, et siin ei ole mingit plagiaati seal mingi eksitus. Mägerit tundsin mina väga hästi, ta on 10 aastat surnud, väga aus inimene, väga otsekohene inimene, tark inimene. Väga hea kirjandusteadlane, üksväärses, kes tundis ka eesti luulet ülimalt hästi. Ja plagiaadiga siin ei saa olla tegu, see on täiesti välistatud. Kuidas minule minule sattus, see, ma olen väga-väga täpne ja väga korrektne. Tekstid noh, ma ütleksin, et mäger oli täpselt sama täpne, korrektne ja ma olen temaga ka toimetaja koostööd teinud. Siis on ainuke võimalus, et, et mingi ajakirja toimetaja on midagi, isegi, vaat seda mina ei tea. Asi see asi uuritakse välja, tõotan seda. Ei ole kunagi kelleltki midagi plageerinud, see on. Ma kuulen praegu esimest korda, et et selle varjunime taga oli kirjandust, ei antud mullegi tunde tuntud mees, Mart Mäger lõpetab. Võtame siis selle tõdemusega, et tõde uuritakse välja. Ja suur tänu meie tänasele külalisele Rudolf Rimmel-ile, kes on siis ikkagi see tõeline teksti autor sellel laulul, mida me nüüd lõpetuseks kuulame, viisistanud on selle siis Valter Oja kärja, esitajaks Ivo Linna. Kõike head. Ja näe, ei kuule. Ei anna kuna härda hädaga nutta Vaid kuulajatele. Ja tunda aeg liigu kui reeruta. Või siis ta ka ei lähe. Ja. Õigelil. Siis kasvõi tarduda, kuid hiiskala kla sini. Ta on ta kakelda ulatuv või veri veel kord tunda lihastes õudu. Veel kord uskuda, et. Mees teeks piirades kadaarmee. Ei, ta näeb käed une. Esimeses. Toas suitsetada mõrd, jäätis, sigarette. Siis kasvõi tarduda Kuim UK-la klaasi. Siiski uskuda, et ta on meski ja minna enda siis, kui sünnipale Ordina teda kui heli laatoris Tuul ta süda rinnus, nägu, Taasta. Eriti kui ta, kui ta eesskaala