Nii palju ma nüüd tean, mis minu vanaema on mulle rääkinud, sest mina olen ise käijus sündinud hurt ja minu vanaema ema ja vanalepp, Jakob Hurda ema olid omakorda sündinud kõrvitsat, mari oli kõige vanemad ja minu vanaema ema Ann ane Raudsepp oli kõige noorem õde. Nii et neid korvitajaid oli neli äge olnud üldse. Ja noh, Lepalonises kaal Jakob Hurda isa pidaskaali ja minu vanaema oli siis jälle aastasse sätaadises sinna tädimehe juures kooli. Ja nädalas ajas muidugi ära ja aga üldiselt see on väga karm õpetaja või koolmeister nii-öelda. Et kui oli ja ühtlasi pidas ta Toro veskid, niiet kulisest Darra veskis ise ära läks, siis oli minu vanaema. Ei tea, kas sugulase pärast way Paidalises targem teistest lastest asjas oli jätnud ikka teisi järele vaatama, aga kui ka midagi teised tonistes kaebandud mari ei vaatanud järgival mari midagi tädises sespidises Tabolylang ketrama. Tahtsin. Omakorda trahvi selle. Aga Jakob Hurda ema oli olnud kõva käsitöötegija ja niisama, aga kannul tema ader ja ja temal alati seltsis olnud. Kartulivõtmise ajalgi küll põllult oli tulnud, et ei, temal olnud aega magama minekus, vaid kahe jälle vati taha. Ja neises pärandas temaga oma tütrelastele edasi, isegi pojad olid kõvad käsitöötegijat, kui minu mehe tähendab lell Jacob sätta läks, sest temal oli olnud ülekelder päälisse, mina ei tea, missugune see vana kelder läpa talus oli andnud, aga temal oli olnud siis ärday sõkke ja teine täiskindaid ja 20 ellastava katute ja käikad tekitud veel. Kaotatsioonilised tikitud ka, nii et oli 25 aastat vana, kui sõtta läks. Jah, ja ega aasta oli tema pidanud kuus lammast üle talve. See noormees ja nad villat muidugi ses töötas sisejälle ümber. Ja tegi kodus kangaskangas ja ja nii ta palun, minu mees küll karjas oli kadunud sokke ja kindaid. Nüüd läks põlvest põlve perekonna juurest ja siis nende vanavanaisa tähendab, Jakob Hurda vanaisa oli Jakob siis noh, see oli siis see Doro veskiehitaja olnud ja siis see oli siis kõva puudu mees ja ja oma kirvega oli ta käik teinud ja nii et ilma muidugi saad, vast ikka oli, aga need haavlid ei ole tulnud. Ja mis meilgi kapp on, see on täiesti noaga, on need kõik lõigutud? Kohe näha, on, nüüd on varbale ei näe enam, nii, aga kohe näha oli, et kõik noaga need randid sisse lõigutud. Nii et tema tehtud kapi on siis siin jäänud kaks tükki, aganad lepa talus on neid palju, ikka mitmed mitmedki Apit mis siis võib-olla 250 aastat vanad, juba nutiEndel 150 või veel rohkemgi. Lepa talu on vana talu, jah, mis seal siis on. Nii vana Jakob Hurda sünniaegset ja mis seal on uuemat no rehesääreelumaja ja rehetuba rehetuba on arvatavasti ikka Jakob Hurda sünni ajal on nii, et nii palju kui mina minu mehe isa rääkis temast, et et ainult, et ta muidugi ümber on tehtud, et aga nii, et et see vana on ikka vana põhi ja niisamasuguses asendis ja et ja see kammerno, see on muidugi ümber, et, aga, aga see on kreeka keik selles vanas asendis. Ainult sellest sõjaajalises hävines see vana kelder, Paaline tulles põles kõik maha. Kõrvalhoonet talusid sõja ajal. No nüüd on keevitatud, aga see on jälle teistmoodi, ei ole nii nagu see oli nüüd vana palkehitus ja niisugune madal ja siis on seal keset õue. No seal on maja, asi on seal, praegu on. Lauavirn on seal, seal oli, seal oli gümn suur küün oli Nendel, mis sõja ajal hävines tules. Ja laut oli natuke alla poole säält kivi lautoni. See kivivundament see õieti ära juba. Aga ainult vanakoda ja saun, see on siis alles ja see on kindlasti vana Jakopi aegset ja seal vanas ka kambris saal ongi siis need vana Jakob kapit veel ja vanavanaisa. Ja ühed on sel ajal, aga siis. Rehetares on ka taks tüki. Nojaa, aga kui me nüüd siis läheme kambrisse? Siis seinapalgid on nii läbi suitsenud, see on näha, et nad on väga vanad, on seal. Aga seal tala sisse on lõigatud aastaarv 1860. No see on see kambri ümberehitamine olnud 1000 860-l aastal ja siis oli Jakob võrdses üliõpilane ja oli puhkusel ja tema siis oli siis olnud nii. See, leia nüüd, et need aknaraam ja, ja tema oli siis kõik juba nii teinud ikka tolle aja järgi uuemalt, et kõik värvinud ja esimesed esimesed suured aknad olnud lepa talus, et mujal olnud ikka nii, need kambri aknad ka väiksed nagu üteldud. Et pajamulgu. Varm murraku vaja mul on. Aga siis läpa talu on juba Orta plaani järgi tehtava suur aknaga käenjuva kaugelt, nii nagu minu mehe isa rääkis, sealt kaugelt käidud vaatamas ikka, et kui lepatalul neelus aknaavaja. Aga kärvav kambrineermava ehitatuses tähendab 1000 899.? Jah, kahel juhul on vähemalt kindlasti ja ja noh, see Jakob Hurda vanaisa Jaakob, no see oli siis kui Stahli torru veskit ehitanud ja siis oli siis nii nagu minu vanaema rääkis, et kuidagi, kuidas ma ei mäleta, kuidas ta oli siis selles need veskis sõelad, jahu sõelad, teinud siis vasika piimamaast ja paides kas ta siis kuidagi painimisega või kuidagiviisi, kuidas ta neid siis siis tegi ja see eseti esimese esimesi tange oli veskis tehtud taro veskis, et muidu on ikka kõik uhmeriga tehtud tahingutamine. Alakvaaritud, adra tagasaal oli, esimese tegemine on ja selliseks, eks vaegta Laakene tuli mul meelde, mis vanaema rääkis sellest hurda emast kui tema talvel käsitööd teinud, aga see hurda isa on küllalt käeniaal naisele kani küllalt karm mees ja et ei tukkuda sugugi, kui vakkigete ränd ja Garcessalises tütrel vanni alati ütelnud iga tüdruku laat paneme seljad kokku. Kumisesdokuma ei hakka, siis teen jälle üles panna, sest seljad kaka aega korraga jäänust mõlemat tulikuma. Seal tütre kõlannustes kavaler. Oksast jäeti ära. Ja tööturg jah, vaatan seda ja lühi. Aga noh, seal hurda isase jorises varakult pimedas oli ja nüüd ja 40 kolmeaastaselt tal on nüüd juba noorest peast kanged peavalud ja ja nii, et siis kõik peremehe kohustus jäises naise öelda talle nii kaua nagu see serva abiellus. Aga näete, nii karnessorise hurda, isad kui ta oli oma poega, siis Kaarli lained viima Tartusse ja tema pojad, soov oli nüüd keeleteadlased saada, aga isa oli pastor ris Jaalid pannu hobuse ette ja sest noh, poeg tahtis ikka, et keeleteadlased, aga olid tal need, noh, Jakob, nüüd on viimane ütlemine, kas tahad põllumehest saia või pastoris? Jah, ja et kui tahate iga, et pastaristes viisu, Tartu, aga kui sa muudad õppi, siis võta hobuse lahti. Et sa oled põllumees. Ja noh, 18 muidugi isal alluma ja läkski siis pastaarissetgeni. Aga noh, ta nägi muidugi väga palju raskusi seal sellepärast et ta ju Seesama tema naise isa või noh, see toetas teda kogu aeg. Ja, ja sellepärast ta pidises abiellu magi sakslasega. Ja temal oli ju esimene varia valitu oli vanem tütar, aga see läks teisele ja üteldi, et võtate korrast, aga tema oli kogu aeg siis tahtnud nooremat, aga ütelda et karrast võtate. Vanemad oma isaga aias noh, Igor vastu võtma hakkis seda kooli siis pärast edasi pidas, kui Jaanus siis hakkas pidama lellepoeg. Selle Jaan Hurda lellepoeg, Peeter Hurt pärast, kui see Peeter poeg juba kihelkonnakooli lõpetas, Esmatastes Johan pidanud Peeter poeg Juhan, aga siis see Peeter on väga karm mees omale pojale ja poeg surres nüüd enne isa. Ja sest mina, mehe isa, jälle küla noored olid vaatama läinud seda noort koolmeistrit nagu vanast kutsuti ja siis oli ütelnud, näe seal ta nukka nüüd kurat on, kui palju ta mu raha magama läinud. Ja noh, see oli ka abiellunud vastu isa soovi see Juhan ja siis sellepärast nad tülitsesid isaga tulidki, temal olnud isal on need väljavalitud üks Madisson ide soost aga tema abiellus siis Mari Kurvitsaga lihtsa talu tütrega. Ja nii siis oligi, ta oli läinud Räpinale köstriks see Johan, aga isa oli ikka nii lihas ja jätta andis siis teistele muidugi teada ja sellest ei seal keskuste köster eemaldatud, ta ei oska saksa keelt. Nii tehti siis poeg lahti Räpinlastele. Aga jah, see natukene mõistatuslik meil oli Räpinas oli ja siis sealt tuli ära siia ilmastesse ja nii rääkis ja minu mehe isad, nii oli olnud see asi, et just, et et tema, üldse seda kurvitsa suguvõsa ei ole sallinud see Peeter Hurt. Ja sellepärast siis no need teised kõrvitsat kui see noh, Jakopi ema, mari kurvits, need on, need vist ei ole üldse sugulased ainult nime poolest. Aga me teame, et Jakob Hurt 1000 kaasa kuuekümnendatel aastatel hakkas rahvaluulet üles kirjutama, on kõige rohkem saanud oma õe Eeva keelist laule. Võib-olla te teate sest e-vahuldast midagi rääkida seal minu Ja see oli olnud üks targemaid Himmaste küla naisi kes ei ole osanud ikka lugeda, sest vanni kehva lugemise oskusega oli siis kõik läinud, iga Leparned küll Lepaeva meile lehed kõik ette loeb. Ja köik Eva lugenduses teistele ette kuivõrd oli oma ema matnud ja siis noh, ta ema oli päitlane isase surinat. Lell Joosep oli käinud siis seal surnud, sest pöidlamõisasse seejärel ja toodi Põlva Raplasse, jah, Põlvasse toodi siis ja minu mehe isa ja mehe teine jälle saame, need olid siis haua kaevanud ja, ja hauasiis kõik ilusti kuuseokstega seest ära teinud ja Yahortalises küsinud, et kes selle töö on siin kõik teinud, sest minu ema sääs ja nemad siis ütelnud ja andnud teisele poisile, sest enne kolm rubla Noored poisid olid noored poisid, minu mehe isa oli täiesti noor, aga saabub, see oli 10 aastat, mis ta minu mehe isa, see oli rohkem ennast, 15 aastat oli minu mehe isast vanem. Ja see oli siis juba vanem poiss. Nuia, kui suurt oli Otepääl, siis oli ema, oli vist siis tema juures jah, mõnda aega Otepääle oli olnud seal ja ja siis, kuivõrd koolis, siis Peterburi sessi Temases Päidlas Härmsi juurde. Ja ses Vortoli üksinda olete ema matma segama? Prouat ei ole olnud, nii et üldse keegi ei mäletanud proua olles Lepal käinud, ta vist sugugi ei ole Lepal käinud. Oli siis noh, muidugi kõik peo söödi tollelt ja perenaise seal nüüd siis nende oma onutütar kurvitsa on, see oli tol ajal ajal ikka suur peoperenaine ja minagi veel mäletan seda. Üks moment on temast hästi meeles, koolid, sellel Saamueli Salmel pulmat ja minutites tema vend selle Korbita Annebeld, sureci kohe on käes, siis enne pulmi ära ja, ja siis veidi vanalises salt pulmast sinna venna matustele talitama. Ja mehed olid muidugi kõik purjus, teisel päeval Jases laulsid vana Laanele lelle saabulises selle vana vana algaarendan kõrval. Ja siis oli ta ütles, et noh, et nüüd on siis kõik külarahvas vana kvartali, ütleme siis selle ema matustel lavastused, nüüd siis külarahvas käib koos siin ja sugulased ja aga vana on tahama veel siin ja lainetes Vanamises kambriad müüdud. Vaata vana on. Et kui ma Põlvast koju tulema, sest keedasse niisuguse paksud kapsa nagu minu ema keetis peol rahvale ja siis oli kases keetmisest sealihaga paksud kapsad. Ja siis, kui ema oli maetud ja muidugi vana Schwartz oli siis matnud välja, oli saatnud koormeister Hurt, aga ma ei tea seda, kas oli siis Juhan või Peeter. Need mehe isa ütles, et koolmeister võrdsaadis vann. Ja läinud siis Jacob pretel ja see oli selle kolmeisteri hurda tütremees. Anne, mees ja tolle, nüüd siis juured, noh Jakob peas, sest sina, Toomale emale. Ja vanuses kaks kätt kokku ja vaatan taeva poole, ütelnud Eeenny käikol vanas Varts arreteenilt ainult laulu laulan mina ja slaavlaste sema Avadalses laulu. Aga seda ei ole mul meeles. Mehe isa ütles küll, et mis see laul oli, aga vot seda mul meeles ei ole. Ükskord ma olen, ma mäletan seda, kui mu vanaema rääkis, et kuidas vana Hurt oli, sest Põlva. Ja laagrites kantseleisse ja olles siis kokku keeratu paberirullteos ja noh, rahvas, temal on see ütlus siis üleski Vistatusi, paberi papi ja ütelnud, et pühakiri vastena ära ja ja laskmisest selle paberirulli vallale ja näidanud kahelt poolt ütlen et nii tühi ja paljas minu paa kui see paberilehk ja sest Satalases täitsa ava imbastavaid varukeeles jutlust pidama ja seal poolteist tundi siis pidanud siis jutlustes Põlva rahvale. Et Te ei kajastu paberile märgendatud ütlus. Aga kas ta isa oli seal Lepal esimene koolmeister või oli seal juba kool enne olnud? Ei, nii nagu mina vanaema jutu järgi ja ma mäletan, et esimene oli seal, ei ole enne olnud. Et minu vanaema rääkis ikka esimene kolmeistele olla tädimees, nii nagu ta ikka nimetas. Nõnda läpa talu nime rääkis minu vanaema niiviisi, et kui oli see noh, enne nime puht nime võtmist või siis et ma küsisin vanaema käest, et kuidas on ja siis ta ütles, et seal on nüüd väga suur Lepistike all lepavõsa kasvanud seal niidu pääl. Et ja eks selles suhtes, et selle järgi siis ongi nii, et lepa talu ja ja seal oli noh, muidu on ta küll tegelikult kirjeldas katki. Et, aga, sest, et eks selle lepavõsa järgi vist teda siis natike hüüdma lepa talus ja ta tegelikult on üldse niisugune rabame ja soine ja võsane maa kus praegust nüüd meie kodu asub, no see olnud täitsa võsa ja siin on nüüd veel natukene nii, et siin on nüüd vanast selle, mis minu mehe isa sai nüüd selle kolme neljandikku lepatalust siin olnud ikka nii. Vanast 10 vakamaad põldu, aga mis lell saanud päris, oma neljandiku temal ei olnud ja enam kui ainult kolm vakamaad põldu ja nii ta siis kõik võsast raiusse tegi. Ma ei tea, kui suur ta siis võis. Võis olla. Aga üldiselt krunt on üsna pikk, siin üle kilomeetri joon kaks kilomeetrit on ikka kõvasti sinna Adiste piiri, kus nüüd see lõpp-peatus sellel talul. Jaotati kolmeks, nii et kaks osa jäi Joosepile ja sest minu mehe isa sai siis kõige väiksema osa. See oli 18 hektari, aga see saun oli trant, oli nii, mis kõik seal kõlbmatu maa ja kokkulepatalul on üldse väga palju kõlbmatu maad, sood ja raba ja tema oma oli üle 20 21 hektari või nimi oli see. Aga Joosepi maa oli üle kõige üle 40 hektari, need ta oli ikka nii 90 hektari ringis solise ülisuses visuaalsel jaotamine siis toimus ka. No see oli minu mehe ei, saan nüüd siia ehitanud, 1000 90. aastal. Jaotamine ja nii siis minu mees on Johannes seoses, niisiis on selle talu nimi, oli kassas rämpsu talu, nii et eks ikka poja järgi sellist lisakandis kui maamõõtmine oli maa möödatud 14-l aastal. Aga Saamueli talu läks varem sinna, ehitas. No ma ei tea, kuidas seal oligi niiviisi, et minu isatalu on nüüd Adiste madal on kasvult ja see on seal ta kutsuti ka majandusmetsas, aga tegelikult oli meie talul liivamäe. Hurda kolk nii-ütelda Alile seal väelasele, seal oli neli, talukäik oli tordatega, no nüüd ei ole siis muid sorte järgi jäänud, kui ainult. See toruveski on seal praegu alles ja ta oli väga maaliline. Jah, no ikka nii, osaliselt, aga noh, et ta tööta ainult, aga muidu ta on jah.