Täna saavad Sõrvest Mõntu sadamast parvlaevaga Ventspilsi teele asemat saarlased taas öelda ei saa me läbi Lätita. SSC Ferris alustab Saaremaa ja Läti vahelist hooaega ja tõdegem. Lätlased on viimastel aastatel hakanud Saaremaad taas rohkem külastama. Mõntu Ventspilsi meretee on sellele kindlasti suuresti kaasa aidanud. Aastakümneid tagasi leidis üks nutikas saarlane, et kui kajakad ja lätlased Kuressaares, siis on turismihooaeg alanud. Stasikas Kiidja ajaloolane Bruno Pao, kes eelnevatel suvedel mitu korda Sõrvest saarlastega Lätti sõitnud, et neid naabermaal juhendada. Saarlaste, lätlaste, ennekõike kurelastes saarlaste ajaloolisi sidemeid, mis nüüd tänu nimetatud laeva liinile taastumas. Jah, see on igavene mõnus asi, et pääseda taas kuramaale, tähendab, esiteks, Ventspils asub Kuramaal, see on üks liivlaste ala olnud rannikujoon vähemalt. Ja siin on saarlastel olnud väga pikaajalised sidemed ja eritis Sõrulastel, kes on seal käinud ja me peame alati meeles pidama seda, et Saaremaa oli kunagi Liivimaa kubermangu koosseisus. Riia oli meie pealinn ja Riias käidi tööl, Riiast tuli kultuuri ja Kuramaal käidi tööl, Kuramaal oli väga rikkad mõisad ja seal käidi tööl nii saarlastel vanad tavad ja saarlased on väga palju laevu ehitanud. Ta on Kuramaa rannas ja Liivi rannas, nii et see on vana nisugune ühise kava, ta oli kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel küllaltki suletud, see pääs sinna ja nõukogude ajal ei olnud ka piirivalvatud, kui meil mingisuguseid erilisi võimalusi ainult käis, tiiburlaev hiljem seda Kuressaare vahet ei lätlase Kuressaare kaubamaja ostureisile. Aga praegu on igavene mõnus irve Väinast minna Ventspilsi sadamasse ja näha seal kõike seda, mis huvitavana. Ventspils on tõepoolest sadamalinn, aga linn, kus on palju vaatamisväärsusi ja kaunis lill oma lille Klumpidega igasuguste atraktsioonidega, nii et tasub vaatamist. Ja Ventspils, esiteks on vaatamisväärsus oma hea poolest oma kodukaunistuse poolest ja ja oma niisuguse mereäärse asendiga ja Seventa jõgi ise pakub palju vaatamist ja seal jõe ääres on vana kindlus, mille ekspositsioon on ka muuseumi ekspositsioon on vaatamisküllaltki huvitav. Ventspilsist põhja poole, nüüd kura randa pikki ülespoole on vaatamisväärsused, sanan, ovisii tuletorn, kus on nende majakate muuseum avatud vaatamiseks ja seal tornis saab vaadata ka siis irve väinale ja näha neid ilusaid liivarandu. Nikkeltornis on üks tore koht ja kui minna veel kolka neemele, siis seal me näeme maismaast tükk maad kaugemal liiva sääre peale ehitatud merre ehitatud majakat. See on siis Kolk ka ehk vana Toomesnesid majakas ja need rannad on vapustavalt ilusad ja kui salt hakkate minema mööda Riia lahe rannikut veel roojani, mis on Kuressaare lükk, sõpruslinn ja üldse halsi rajoon, mis seal Kuramaal, on seal ju Saaremaa sõprusrajoon ja praegu just tulid kutsed, Talsi manus on 777 aastat. Sellel puhul on suured pidustused ja kutsutakse sõpru Saaremaalt sinna külla ja laevaga on hea minna. No praegu tal siis on üks Saaremaa kunstnik Erki Evestus vahetult enne väljasõitu ma rääkisin ana lombiga, kes on siis SSC Ferris juht ja tema ütles, et täna avatud liimi uus hooaeg on kestmas augusti lõpuni. Tänasest juunikuu lõpuni on planeeritud nädala sisse kaheksa reisi. Tänavune graafik võimaldab huvilistel Lätis kauem viibida kui ka populaarseid laupäevaseid ühepäevareise Ventspilsi. 30.-st juunist kuni hooaja lõpuni toimub nädalas 10 reisi. See annab müntust laevaga Lätti sõitvatele eestlastele võimaluse osa saada arvukatest Ventspilsi kultuurisündmustest, nagu merefestivalist, linna sünnipäevast, mitmetest populaarsetest, kontsertidest ja spordivõistlustest ja paljust muust. Sinuga koos. Me oleme Ventspilsis käinud kaks korda ja oled seal meid juhendanud, nii nagu sa praegu just ütlesid, aga kures saarlasena ja giidina oled kindlasti märganud, et lätlasi on hakanud Saaremaal rohkem käima, nii nagu alguses ütlesin. Kas on olnud juhust ka lätlasele, lätlastele Saaremaad tutvustada? Kahjuks ei ole, ma olen rohkem spetsialiseerunud viimasel ajal soome grupp pidele ja soome keeles teinud neid asju. Tegelikult Läti koolinoored käivad kevadeti palju ja siin meil. On veel neid endisi giide, kes on teinud vene keeles palju ekskursioone ja nemad praegu jätkavad ka nende koolinoortega, nendele on vaja natukene niimoodi kooli õpetaja likult rääkida ja need on endised kooli õpetajad, praegused pensionärid, kes väga edukalt tegutsevad ja ühtlasi on olnud siiski küllaltki palju ja huvitaval kombel nad tulevad ka meie spaahotellidesse. Georg Ots on üsna tihti kohtab seal lätlasi ja nad tulevad peredega siia, sest see on mingisugune vaheldus. Kuramaa on ju mets, Saaremaa ja liivane rand ja ei ole õiget sadama, kohtagi seal Kuramaa rannikul, Novenspilsonvenda-Jõesuus. Aga tegelikult sinna randa tormiga on küllaltki ohtlik, sinna võivad laevad kinni jääda, hiljuti üks suur ristluslaev oli seal hädas, oli kivi otsas ja, ja pääseti suurte pingutustega lahti. Et hirve väin lahutab, võtab meid seal ainult Sõrve sääre, Neeme nukast või Sõrve tuletorni juurest 30 kilomeetrit Kuramaa randa. Kitsamets paistab sealt ära Sõrve säärest. Ta on nii lähedal ja see on omaette vapustav, et seal on need looduskaitsealad. Tere looduskaitseala on 1920.-test aastatest looduskaitse all ja seal on säilunud imeline loodus ja seal on niisugune kõrge ana rannaastang, mille peal on üks ajalooline tuletorn, twitteri tuletorn ja selles on mingi jälle tuletorni muuseum ja koha looduskaitsealamuuseum ja seal on veel kuramaast, ühteteist ja liiv lastest. Ja Meie üks teadlastest, kes tee ülikooli juures tööl, uuris Liiulasi ja elab praegu Riias, tema annab isegi liivi keele tunde veel vanades liini rannikukülades. Et noored liivlaste järglased jälle uuesti õpiksid liivi keelt, sest et vahepeal oli täiesti väljasuremisohus, aga see on omaette kultuur, see liivlaste kalapüük ja liivlaste merendus ja see on kõik meile väga huvitav, sest see keel oli eesti keelele kõige lähedasem. Laevaliiklusest veel Saaremaa sadamas on sel hooajal käinud jobi esimene ristluslaev ja suve jooksul tuleb neid mitu. Jahtidega andis sadam rendile soomlastest ettevõtjaile Saaremaal. Kinnisvara omavad lootusega, et soomlased, rootslased, oma jahtide ja kaatritega Saaremaa sadamat edaspidi rohkem külastavad. Aga Saaremaal ei tulda üksnes meritsi. Kuressaare lennujaam võtab juba mitmendat aastat vastu suuri reisilennukeid Rootsist ja Soomest, rääkimata väikelennukitest paljudest maadest. Finnair toimetab 70 kuuekohalise lennukiga soomlasi 80 tšarterlennuga aastas. Kuressaarde. Estonian Airi ja firma Skype is teevad Stockholmi reise. Kuressaare lennujaama juhataja Mati tan, kiitis Estonian Airi. Kodumaise lennufirma reiside täituvus on 70 protsenti. Kui praegu lendab Estonian Airi lennuk Stockholmi tagasi kaks korda nädalas, siis peatselt juba kolm korda. Sky võisto roostasi Saaremaale kaks korda nädalas. Aare Laine uudis plussile Kuressaarest.