Tere, kallid raadiokuulajad, käes on aeg kulgeda mõttemaastikke radadel ning uurida natukene elu ja ilmaruumi. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on armastatud loodusemees loodusevaatleja pildistaja salvestaja mõtestaja Fred Jüssi. Mul on väga väga hea meel ja suure au, et peale pikka pausi annab vanameister intervjuu just nimelt raadio kahele mis on ju minu ja kosmosesaarte kodu, raadio selle eest olen südamest tänulik ja väga suur rõõm. Olen teiega seda kõike jagada. Saate hallo, kosmos, kuule Pertelson, Fred Jüssi juba ammune tuttav. Raadio kahe kodulehelt arhiivist leiate meie kaks pikemat jutuajamist aastast 2011 ning 2015. aastal tema 80. juubeli puhul eetris olnud kollaaž saade vanameistri parimatest paladest oli tolle aasta kuule, näete kõige lemmikum saade. Tänavu 29. jaanuaril oma 80 teist sünnipäeva tähistanud Fred Jüssi sündis 1935. aastal Holland pillidel kaugel jäiksootilisel Aruubal ning naases Eestimaale juba lapsepõlves. Mildel tekkis kodumaa loodusega väga sügav ja tugev side. Nagu ta on ise öelnud, on ta juba lapsest saati metsa poole olnud. Olles enamuse oma pikast elust olnud vabakutseline sai Fred Jüssi esmakordselt laiemalt tuntuks fenomenaalse menuga raadiosaatega looduse aabits mis oli Eesti raadioeetris 1900 seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel ning milles ta vahendas kuulajaile Eestimaa looduse hääli. Kuid mitte lihtsalt niisama, vaid tegi seda eriliselt hingestatud moel helimaastikke ka Eestimaa puutumatust loodusest koguste tänu oma väliskontaktidele ka rahvusvahelist tuntust kui erakordselt andekas loodushäälte salvestaja. Tollest ajast on jäänud kuulajatele sellised meloodia poolt avaldatud vinüülplaadid nagu helipilt eesti loodusest lahema lindude hääli ja linnuhääli metsadest. Tema helilooming on kättesaadav nüüd ka tänapäevases CD-formaadis kandjal duubelplaadil Heli pilte eestimaalt. Ning muidugi tasub kaevuda Eesti rahvusringhäälingu audioarhiivi, kust leiate nii loodusaabitsaid kui ka paljusid teisi Fred Jüssi saateid. Samuti on Fredi hästi tuntud kui pikaaegne Eesti esiloodusfotograaf. Tema pilte avaldate ajakirjas Eesti loodus juba üle poole sajandi tagasi. Tema küpsevat loomingut on võimalik tundma õppida läbi raamatute maailma mõtte ajamustrid, jäälõhkuja mister Freid kivimustrid ning tänavu äsja ilmunud viimane raamat Rajamustrid. Nii et kui soovid endale Fred Jüssi poolt signeeritud raamatut Rajamustrid, siis leiad raamatu mängu kosmonautide klubi seinalt Facebookist, kuhu jõuad kõige mugamini läbi aadressi. Hallo, kosmos. Punkt. Ee. Kuni 25. veebruarini on Tallinnas Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud ka Fred Jüssi fotonäitus mustrid. Vabariigi sünnipäeva kuul eksponeeritud näitus on pühendatud Eestimaa loodusele läbi meie ühe andekaima ja auväärseima loodusfotograafi eluteerajamustrite kus vaatajani jõuavad meie mets, kodumaa kaunis ja puhas loodus, südantsoojendavad killukesed argielu hubasest hetkedest, kodu ja kodumaa. Loomulikult kõlab tänase saate vahepaladeks looduse muusika. Kuulame killukesi Fred Jüssi duubelplaadilt helipilt eestimaalt ning saate avanguks kukub meile kägu. Minu tänaseks saatekülaliseks on armastatud loodusemees loodusfotograaf, loodushelide salvestaja looduses mõtiskle ja mõeldu mõtestaja Fred Jüssi, tere Freed. Tere. Suur tänu, et tulite taas külla saatesse hallo kosmos, et aitäh. Mina olen väga tänulik ja ma arvan, et väga tänulikud on ka väga paljud kuulajad, et sa oled olnud läbi aegade kuulajate üks suurimaid lemmikuid siin saates. No mina tean ja need kuule tead, kes tahavad meie varasemaid jutte ja miks ei kuulata, et me oleme rääkinud siin 2011. aasta novembrikuus ja 2013. aasta oktoobris jutustasime elulistest õppetundidest vestlusringis, kus oli veel David Vseviovi, Aleksei Turovski. Et neid saateid saate alati üle järelkuulata arhiivist, kuhu jõuate siis kõige otsemat teed pidi läbi aadressi, hallo, kosmos. Täna aga on meil põhjust tähistada. Esiteks sul oli äsja sünnipäev, palju õnne sulle sünnipäevaks, aitäh, suur tänu. Ja üldse igaks päevaks, alati, et õnne kulub ikka marjaks ära. Ja teine suur põhjus, miks tähistada, on see, et äsja ilmus kirjastuselt Pilgrim siin uus raamat Rajamustrid ning samanimeline näitus on üleval ka rahvusraamatu G-galeriis 25. veebruarini. Et olles ise seda näinud ja nautinud raamatut lugenud laenude, siis ma soovitan kuulajatel minna kindlasti rahvusraamatukokku vaatama seda head loodusfotograafiat, mis Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamise kuul meid rõõmustab, et reega alustamegi tänast saadet, mille pealkirjaks ma valisin eluteerajamustrid siin uuest raamatust, et kas see kuulub justkui omamoodi samasse sarja, kuhu jäävad minevikust ajamustrid ja kivimustrid on ta nagu jätk. Ta ei olnud algusest niimoodi mõeldud küll, aga ta kujunes lihtsalt niisuguseks. Sest et esimene ajamustrid seal oli ühel teemal, mida ma olen pildistanud ja millest tegime ühe näituse fotomuuseumis. Aga, aga siis ütleb kunstnik Kersti ütleb, et kuule, et see on neid nii vähe, et sellest saab ilusa raamatu teha. Ja niimoodi nad tavaliselt algavad. Ta kasvab kuskilt välja sellest ja seda hakkab hargnema ja siis hakkas nagu üks võrra, mis hakkab laiuma ja ja siis muutub ka huvitavaks. Ja niisugustel puhkudel, kui me räägime nüüd nendest mustritest ja see muster hiljem kujuneb. See õpetab ka inimest ja kui näiteks kujundaja ka ja üldse koostamine ja kuidasmoodi see kõik võiks kujuneda, mis peaks olema siis ka me mõlemad õppima teineteiselt. Aga muidugi objektilt. Kui me loodusest räägime, siis on loodus siiski parim õpetaja. Ja nii on olnud ka ka selle esimesena raamatu see oli Pilgrim isendi Tiina. Hakkasid kiusama, see oli ka ühest näitusest hakkas peale ka see hakkas meid kiusama see kivimustrite raamat ja, ja ma olin ju neid vaadanud ja ma olen neid ju koolipõlvest vahtinud ikka. Ja ülikooli aastail sel ajal ei olnud niisuguseid jäädvustamise võimalusi ja pildistamist oli ju väga palju. Algelisem on see aga. Aga see on vahend igal pool, kus ma, kus ma käin, siis ma. Et see on üks väga-väga pikka aega, kui seda tundma õppida. Ja tookord ma palusin ka spetsialisti Ave süüa ja ma palusin temal kirjutada sellele juurde sinna ka tekst. See, kes neid vaatab, siis ometi midagi teab, saab sellest, millega on tegemist ja ilus on küll, tore, mis ta veel on. Mõni tuleb ja vaatab, küsib, see on, kust see on? Sealt on palju õppida ka. Ja need on kivimustritra, need jäävad ju meelde, kui sa käid Islandil, käid Ahvenamaal, kus sa käid Lapimaal. Ja ma mäletan ükskord Ameerikas nii või teisiti, ta paelub lihtsalt ja ja sellest hakkas välja kujunema ka ikkagi ühest näitusest, mina ütlesin, minul ideed ei ole vaatasitega, vaata kui ilusad pildid teeks niisugune, kui teeme koos, aga loomulikult neil puhkudel ma võtan ikkagi, teen Jersti Tarmisega, kes kes on kunstnik, meil on omalt ka seniselt, aga palju õppida sellest. Aga nüüd see järgmine. Ma ei tea seda, võib ju mängult ütelda, et seal triloogia sellest kujunenud triloogia selle viimase, praegu ilmunud raamatu puhul seal on palju varem pildistatud pilte ja need on ka varem ilmunud. Aga aga see on mu vali mida ma olen ju, kui see on nüüd niisugune teema, just, ma ei julgeks öelda, aga see on, on valdkond, milles ma vaimselt elan ja ja kui sa seda pildistad, siis siis nii või teisiti, sa hakkad süvenema sellesse. Ja, ja nüüd selle nüüd ilmunud raamatu puhul mul tütar veel vaatas, ütles, et kuule, taat ütleb mulle niimoodi, ma olen näinud seda. Meil on mitu meetrit on, raamaturiiulis on luulekogusid ja kui me hakkame vaatama ühte sama autorit, siis me näeme, et et mõned luuletused, mida ilmselt koostajale või autorile või kuidas tema siis on kuidagi juhtunud. Kujunenud on ka järgmises, on eelmistest leiad ka niisuguseid luuletusi ja piltidega ka. Nad on juba ilmunud, on läbi müüdud, kui ma räägin nüüd pildiraamatust läbi müüdud ja ja ma arvan, et selle, selle asja mõte on teadvustada, jäädvustanud, ma olen kaameraga seda küll, aga ka raamatuna või kokku võtta või teha. Ka iluilusat peab olema. Ja praegusel ajal mulle tundub, et see on väga oluline, et inimesed hakkaksid nägema, hakkaksid mõistma. Ma ei ütle mitte kõik, aga kui mõnigi, siis on see ikka oma ülesande täitnud. Selle ülesande. See on jah, nagu mingi öeldakse, on õis öelda vastumürk. Tähendab, kui me räägime Eestimaast Eestist räägime, oleks väga oluline, et nad mõistaksid seda kui ilus on see maa, kus me elame. Ja. Ma nõustun sinuga ja see on niimoodi niimoodi selgesse raad. Ega see näituse mõte näitusest kasvas ka jälle välja, sellepärast et minul oli see ammu juba niisugune mõte, et küll oleks tore, kui oleks võimalik teha oma valikutest, piltidest ega neid pilte ei tule, palju. Mul tuli mõte, et küll oleks tore, oleks ilusasti vormistatud, niuks niisugune näitust teha, noh ütleme 10 12 pilti, aga, aga noh, siis mis oleks ilus tervik kersti tornidega koos koostada. Aga seal mitu aastat mul käinud, aga siis tuleb äkki mulle ise vastu. Seal tuleb ise vastu. Ja mina hakkasin mõtlema, missugune see siis peab olema väga pikka aega, sa mõtled sellega töö, mina ei olegi vist tööd teinud kunagi? Need on väga armsa valdkonnaga ja sellega ma suhtlen ja tegelen sellega, ma suhtlen sellega, see õpetab nagu mõtlesin. Ja niimoodi ütles selle peale Tiina Ristimets, et, et seal peaks olema mingit trükkis ka olemas juures ma mõtlesin, et no ja miks mitte, et seal võiks olla nats juures väikene ikka üürikene või midagi, kuigi vaatab, ta võib kaasa võtta sealt. Aga selle selle kordumisega, mulle tuleb meelde üks niisugune juhuslik oli tookord Ruhnus sinna tuli, tuli üks tol ajal üks Moskva ajakirjanik, ta nimi Vassili Peskov. Ta oli omal ajal ta sai ajakirjaniku, sai ka Lenini preemia, ma olen selle aja inimene ja ma sel ajal ma kujunesin, sel ajal ma lugesin autoreid ajalehti ja. Ta tuli sinna helikopteriga ja ja siis ta ütles mulle, et me olime varem kohtunud ka, sest ma olin tema luge ja ma olin natukese üksikuid palu oli tema tõlkinud ja ja kui ta Tallinnas käin, siis ma otsisin ta ülesse, ma vestlesin temaga. Ja tookord mul jäi tema, arutasime jälle, ma ei mäleta täpselt, kust otsast see lõng hakkas hargnema, aga aga ta ütles, et aga kulda, seda on vähe. Need on terakesed. Ja selleks, et leida mõned terakesed, need tuleb, et läbi pesta neid mulla ja liivahunnikuid, sealt leiad need. Ja temal oli kaks või kolm kaamerat omal kaasas ja pildis. Ja siis ta ütles ka, et vot selle pildiga on ka, neid tuleb nist, kulda tuleb pähe. Sealt ei tule labisega tõst ühest kühvlist, sest sahtlist teise ja, ja nende piltidega ja nende, et nii nagu on ka luuletustega. Keda, keda ma loen oma oma Eesti, mulle väga meeldib eesti luuletusi lugeda, ma olen lugenud ka küll võõras tõlgetes muidugi. Ja inglise keelt ja vene keel vene keelest võib-olla rohkem, aga inglisekeelsest on ta on, ei ole nii väga lihtne olnud, lugeda, aga on ka naudib, naudib siiski. Ja seal on ka, et, et sa näed, et nad hakkavad korduma ja ja sa näed aru, et anda siis autol olnud või olnud see siis koostaja, ta on ikka neid pesnud neid mägesid liiva läbi. Juhan Liiviga niimoodi vaata kui palju tema kogumikes on ühte ja sama. Ma ei ütleks, et see on seadusega. Kersti Merilaas ja talle kinkis mulle oma. Ma ei mäleta, mis puhul see oli tema, see sissekirjutusega pühendusega ka ta oma kuukressi, see on praegu üsna üsna kapsas. Sellepärast et see alati, kui ma läksin kuhugi välja rändama või matkama võima, pistsin alati mõne raamatu või luulekogu lükkas ühe seljakoti pealistaskusse. Ja ma vaatan praegu siiani, ma võtan ikka vahel kätte, vaatan seda, et see on seal mu rännakut kõik läbi teinud, aga ta ei ole mitte ainult oma seljakotis ja ta oma radu neid samu radu, millest jutt on vaid ta on käidud ka vaimses seda teed läbi on. Muidugi on, kes seal ja üks, üks väga armas ja tore tõesti tore. Suumanni Sass, mul oli väga hea meel selle üle, kui ta kinkis oma juubelikogumikku, kui ta 50 sai. Ja tookord tema elas, sel ajal elas suvalise asja, elas Vilsandil ja ja kuna mul olid head aparaadid ka, sest ma käisin lindistamas helisid ja mõtlesin Sassil, et kuule, et et sul on nii ilus kava, on sul see, see, mis sa oled koostanud, et loe mulle mõned. Ja, ja ta ütles, et nojah, eks siis vaatame nädal aega, ma olin seal ja ma ootasin teda ja ma ütlesin, et ütle, kui sa valmis oled, ise siis ükskord ütlesin. Tule, tule nüüd, loe ma läksin tema juurde, ta oli kata valge lina ja siis tal tuli valge särk seljas. Ta istus oma toas ja võttis sellest kogumikust 30 luuletust. Ja see on kõige ilusam autori loetud luuletus. Ja see võttis aega terve aasta, enne kui ma nii kaugele jõudsin, et ma julgesin seda ka hakata noh, nii-öelda näppima hakata või seda tegema. Ja sellest tuli aasta hiljem see, mis me, mis me tegime koos stereotoimetuses tookord. Ta kinkis mulle selle kogumiku sõnad sulavad ühte ja vot nii oligi. Mul praegu ei tule meelde, sest on nii palju aastaid ju möödas. Ja ma ma lugesin seda palju ja vahel, kui ma tal külas käisin hiljem Vilsandil siis ikka selle juurde kuulus ka natukene Sass, meile mõned luuletise loeb. Tol ajal meil oli väike kirjavahetus, oli ka. Ja siis ma ükskord kirjutasin talle ükskord on sul midagi uusi, luuletusi, midagi ja sealt ma sain siis temalt selle järgmises kogus oli. Sel päeval 100. lumikellukesi. Ma võin võtta raamatu kätte lugeda, kui ma kellelegi ette lugeda midagi, aga tema luges ikka ka. See on ju. Sealt ma olen lugenud ka nii mõnelegi oma kaaslasega, kui me lööme õhtune aeg, ööbimise aeg, on aeg võtta sealt jõest kuskilt vesi panna tee või kohvikann lõkkele, siis siis võtsid ikka välja ka oma luuletuskava. Ja, ja kes mind teavad juba või tunnevad mõnda aega, nad juba teavad seda kommet ja ja tavaliselt oli ikka kaaslasel seal kaasas ja me lugesime koos neid. Võib-olla võib-olla nakatas mind omal ajal, Hans Trass tartus, Karl Ader nii-öelda isa külas ja siis nemad lugesid koos niimoodi vaheldumisi. See on missugune rõõmsa. Ja ma mäletan ülikooliajast üks niisugune osakond ja õhtu oli meil bioloogidel ja ja meil oli ju kutsutud ka armsamaid õppejõude ja seal üks niisuguseid külalisi oli professor Johan aul. Ta oli meie arheoloogia ja antropoloogiaprofessor. Ja ma mäletan, et ta oma kõnedes, mis ta pidas seal oli alati nauding. Kui õpetlik, see on. Ja mulle jäi meelde noored inimesed, lugege luuletusi. Ja ta ütles, et kuidas liiv ütles, et luules on tuul. Aga ilma tuuleta läheb maa haisema. Nagu ütles Juhan Liiv ja mina otsisin, kust kohast, võib-olla see allikas ja ma leidsin selle Ameerikas, kui ma külas käisin, temal oli niisugune kogum oli. Ja ma leidsin niisugust ütlemisi küll ladina keeles ja, ja eesti keeles ja inglise keelest ja kus need olid? Ja ma ikka ei teadnud, kustkohast see on pärit. Nädalat tagasi ma võtsin kätte jälle Juhan Liivi. Ma ma tean, mida ma võtan ühte, kust Vahlati loen, aga seekord võtsin ühe teise kogumik. Ja kui ma võtsin selle, ma leidsin seal oli neid proosa kildusid. Ja nüüd ma leidsin selle nüüd see on umbes niisugune tunne, nagu see oleks väga pikka reisi tulemusena koju jõudnud, kui sa leidsid selle kogumikus teises kogumikus riivist. Seal, luuletaja, seal on roosat ka. Seda ma ei olegi vaadanud, Mullen. Lugege luuletusi, sest muidu läheb maa haisema. Ma väga soovitan noortel inimestel, aga ma loen ise midagi ette, kui, kui on võimalik mingis seoses talle lugeda. Ka muinasjutt peab lugema, ka, inimene peab ise oma sisemisi ise ehitama üles. Ja millest ta siis alustab? Ta ju algab ju sellest ajast, kui ta veel rääkida ei oska ja, ja kui tal juba nii küll aru saadakse, küll saadakse, ma näen ju lapselapsi ja nüüd ma nüüd on mul võimalik kohelda ja suhelda ka oma oma paar lapsega ja see on lapselapse Ani veel Ps poeg ja kui selle poisiga kokku saad, siis ta saab juba kõigest aru. Seda ütleb tema silmad juba, kui sa vaatad. Ja, ja siis tuleb aeg, kus tuleb muinaslugude aeg. Seda tuleb lugeda sellepärast, et see on see, millele hakatakse lõpuks oma maailma edasi arendama ehitama, mis ta õigete ütelda? Jah, ja võib juhtuda, et meie jutust saab üks muinasjutt, mis hakkab mõne kuulaja sisemaailma natukene esitama. Jaa. Missugune on elu üks kõige olulisemaid protsesse elust räägime. Üks on fotosüntees. Ja seda on üllatunud väga paljud, kui tema käest küsida, kas sa tead, kui suur on fotosünteesi kasutegur, kas sa tead, ei tea? Paku umbes? Kas ja seda ei julge keegi, isegi, isegi tal ei ole ettekujutus sellest. Sellise küsimuse peale vist mõte kunagi oma elus. No võtame appi ühe niisuguse veelgi, mis, mida piltlik, kui sa lähed välja ja ja kui veebruaris, kui te olete väga ilusad ilmad ja siis sa kuuled, kuidas avanevad käbi aastatel, kui on palju käbisid avanevad soomused kuumusega päikesega ja kui palju pudeneb seemneid, sealt on lume peal. Ma ei tea, võib-olla 10 protsenti osa söövad linnud ära. Ja haaravad. Ja mulle ütles füüsikat tikkumis, ütles mulle ülikooliks, esimesel kursusel küsis mu käest, kui suur on hõõglambi kasutegur. Ja mina ütlesin, no 30 võiks küll olla, ta ütles, et ja tage meelde üliõpilane, et see on kolm protsenti aegudel, kärbsed peavad peal ja seda puhtaks, siis on veel väiksem. Fotosünteesi üks protsent on üks protsent ja, ja see on loomulikus piires. Ja kui inimene midagi teeb, kui ta kirjutab artikleid või midagi teeb, kui ta usub, et kui tal oleks suurem kasutegur, ta arvab, et see võib olla 30 40. Siis see tähendab seda, et inimene tahab elada väljaspool looduse seadusi. Ja niimoodi ei ole võimalik. Seda sul on meeles pidada, see ei ole mitte alati on teistsuguseid ka, aga, aga ma ütlen, et üks põhilisi on, on jah, üks protsent. Kui meie tänase saate peateemaks on eluteerajamustrid ja me kõmbime natukene sinu eluteeradadel, vaatame, mis sealt paistab. Sa oled tänaseks elanud 82 aastat, see on ligi sajand. Et kui sa nüüd vaatad korra tagasi oma iluteele, vaatad nendele radadele, kas sa näed mingit sellist, ühte suurt, kogu tervikut ühendavat mustrit, mida sa varem ei märganud. Mida sa näed nüüd just oma praegusest vaatevinklist kogemusest? Küpsuses? Eks see on niisugune pilt tervikust, mida sa nüüd nimetasid ja see on väga oluline. Ta on väga oluline, et et mingisugune tervik hakkab kujunema ja, ja me praegusel ajal on minu arvates mu kas laste või kaasamõtlejat mõttekaaslastele, on vist õigem ütelda. Kui me vahel arutleme mõnede asjade harvadel kordadel, kui meil on üldse aega inimestel istuda ja arutada neid siis on, jäävad nad ikkagi, et, et üks väga suur puudus on see, et see ei ole nägemist tervikust. Ja ka seal tervik. See, see kujuneb, sellega ei, ei sünnita. Kui on olemas sul eeldusi selleks või, või mingisugused kaasa antud, võime seda huvi selle vastu tunda ja, ja sa satud niisugusele rajale, oleme jälle raja peal ja kui me selle raja peale sajame, hakkab inimene liikuma ja käima. Ta oli külaliseks sinna ja ma tookord küsisin ka, et mis selle mõte peaks olema või lähed küll, aga mis see tähendab, et tuled õpilastele külla ja ja õpetajad siis vist mõtlesid ja mulle pärast öeldi mulle ka, eks mingisugune teema, mingi, see on nagu mingi konks, mille küljelises liigut, millega sa saad siis kiikuda seal kõrval või piltlikult öeldes, eks ole. Ja, ja ma mäletan, seal oli saalitäis õpilasi, noori inimesi. Selle tookord, kui ma läksin sinna kooli, siis mul on niisugune tunne, nagu ma ollakse kõrges koolis, seal on vaikus ja, ja ja kui sa teed ukse lahti, vaatad, kõik teevad tööd, seal süvenenud sealt ja õpetajad polegi. Ja see oli see gümnaasium ja aga ma mäletan tookord, kui see oli kogunenud õpilaste seltskond, seal, saalitäis neid, seal on oma kalle ka või kalduvus, või mis asi see on, bioloogia on seal. Ja siis ma alustasin sellega noortega sellest, et külaline, kes seisab Esiteks, ja teiseks, tal ei ole põhimõtteid. Ja siis jääb vaikus. Ja sealtpeale ma rääkisin selle lahti. Mina ei ole niisugune inimene olnud kunagi, et ma tean täpselt, missugune võib-olla mu eesmärk, et selleks aastaks ma õpin prantsuse keele ära ja siis pärast õpetan, ehitame maja ja siis on mul perekond ja siis siis ma ostan autos, ma vahetan uue, niisuguseid on, kes elavad, niisuguseid peab olemagi. No peab olema selline teistmoodi. Sellepärast et kui ma vaatan ettepoole, siis see on nagu elutee seal sama rada, mida sa käid. Ja sa ei näe, mis on nende küngaste taga ja teispool nende metsatukkasid ja ja, ja edasi sellel verstapostil sa ei näe seda, kus sa veel ise ei ole jõudnud õuele. Aga, aga juba poisina võid sa vaistlikult Jah, et pildilood ennast vaid sa, sa saad aru, et kui sul on oma suund, mida sa hoiad siis hakkab see see eesmärk hakkab ennast juba ise selgitama. Ja see oli niivõrd huvitav, kui sa lõpuks jõuad sinna said ja üldse kuhu sa lähed, kui niimoodi sa ei näe seda teed, mida sa pole kunagi ainult elus. Olgu see siis rada või on seal siis elurada. Ja see on niivõrd üllatav, kui sa järsku sa koged seda, et ta ei ole nii, siia tahtsin tulla. Ja seal on minu nägemus sellest. Ja niisugune niisugune Rasameda, mina liigun, ma maailmas liigun siis siis ma minul on viinud viinud paika muidugi võid minna, eksi ka, see on selge. Ma olen ju küllalt kõrvale astunud rajalt ja aga seal peab olema mingi mingi heli, mida sa kuuled, mida sa ei tohi kaotada. Jaa, piltlikult no ma olen sellest nii palju seda toonud seda näidet, et et seal võib olla nii palju kiusatusi, on kahel pool su su raja ääres, kui sa lähed. Ja kui sa siis satud niisugusesse seltskonda, satub niisugusesse atmosfääri, kus sa, see on nii üllatav ja see on niivõrd põnev ja see on kõik uus ja kõik. Ja siis tuleb äkki hetk, kui sa järsku sa tunned ennast täielikus hauavaikuses. Ja sa ei saa aru, milles asi on. Ja seda, et ma olen tänud selle, selle suuna, selle heli, mis mind ma pean kuulma. Huvitav noortele mõtlesin ka, et põhimõtetega niimoodi, et et see ei tähenda, et ma, mina, näiteks mina ei ole põhipõhimõttelage, ma ei ole. Aga, aga ma olen. Näitleja ja nende vaatluste tulemusena ma olen ju sattunud inimestega kokku, kes on mingisugusele väga Väljakujunenud põhimõtted. Ja ja võib juhtuda. Vaatad aknast välja, seal teen lipp mastis. Ja kui sa oled ühe lipu all olnud ja seda teeninud seda usku ja ja see on su niivõrd välja kujunenud, kui sa näed järsku täis lipusel. Või või identiteeti isegi koguni mitte, seda oled sa teises kohas. Aga ideoloogia on täiesti teine. Ja, ja kui seda väga järsku muudetakse, see on väga ohtlik, sellepärast et selle ma ütlesin, toovad õpilasteni selle juurde, ma ikka pean ikka kordama seda, et, et see on kõige suurem oht on see, kui sul tekib iseenda sisemine konflikt. Need on väga rängad. Aga mis sa arvad, mis või kes on see, kes neid eluteerada, mustreid meile visandab, et sina tõid näiteks sellise näite, et kui sa oled sellelt rajalt kõrvale eksinud, sa ei kuule enam seda kutsuvat häält, mis hoiab sind õigel teel ja, ja kui me vaatame tagasi oma elule, ükskõik kui palju me siis elanud ei ole, aga kasutame seda tagantjärgi tarkust ja terviku vaatlust. Me näeme, et seal need rajad kuidagi nad kulgevad, ükskõik mida ma parasjagu arvasime või tahtsime kas nad jõuavad ikka välja sinna, kus nad pidid jõudma, et mis on see, mis, mis meid juhib, et on see jumal, on see juhus, on see saatus? Või ei olegi seal midagi? Ei, ma olen kogenud seda küll, kui me no ütleme piltlikult, et ma olen vaadanud teispool raba ja, ja ma mõtlen, et oi, sinna ma tahan minna küll, aga kui ma lähen hakkan minema sinna siis hakkab pinud paeluma miski muu ja ma jää selle selle. Tähendab, ma, ma olen, ma ei, ma ütlen siis just. Reetmine või sa ütled, et see oli nagu polegi inimesel pole siis tal pole iseloomutu, ta ei lähe oma eesmärgile või? Seda juhtub ikka, et sa kõrvale kaldunud rajale. Oled sa sattunud mingisugusele piski suurele väärtusele kui see, millele ma mõtlesin minna. See on täis üllatusi ja selles mõttes, kui me radadest räägime, siis on, see hargneb ja, ja vahel on niimoodi Kaajatega sa siis ise ei saagi? Ei saagi aru, mida sa lähed, kuhu sa hargnema satud? Aga mingi noh, see on niisugune tore sõna on su sisemine hääl, ütleb, küsis endalt seda küsima südamelt, seda küsi. Kes ei saa looja küll võta siis viska, see sent on sul ikka taskus viiske kulli ja kui sa muud moodi ei saa otsustada, seda ikkagi sageli tehakse. Ja niisuguseid otsusi tehakse, sa esimese, saab käia ainult üht ära ta muidugi. Ja see on nii nagu kirjutan seal, nii nagu me praegu räägime. See, millest me räägime, et me saame rääkida ainult ühte ei saa kahte asja korraga rääkida. Ja kui sa hakkad kirjutama pliiatsiga, pliiats on sul käes ja paber on sul ees ja sa hakkad kirjutama. Su mõte hakkab nii ja seal hakkab, no aga kui sa võtad, siis sealt saab ainult üks joon ja sealt tuleb ainult üks asi, mida sa saad väljendada oma mõttega. Ja kui sa seda ei kirjuta, siis mõtted linnuvalku linnukari Nad lendavad laiali ja siis läheb ta ja lõpuks oled sa. Sa võid eksida selle mina, see on üks põhjusi, miks ma pean päevikut. Vahel seda loen, ma ei suuda neid lugeda kõiki Mullen riiulit täis neid kaustikuid ja aga kui ma vahel midagi otsin ja kui ma siis satun nendele kunagistele radadele, kus ma käisin, neid on väga huvitav lugeda ja need on väga õpetlikud ja see on väga õpetlikud, on neid vanu radu käia. Ja niimoodi on ka füüsiliselt käies, on ikkagi on väga huvitav käiama rasu. Noh, kui me räägime, sa saad ühte ühte rada ju käia. Ja kambaga ei saa käia, sest et see on nii kitsas rada jalgrada nagu jalgrada. Sellepärast et niimoodi kaaslastega sa võid küllalt kiigele minna või niimoodi ja, ja käia ja grupp on ees ja siis hoitakse missugune. Usutakse, et nüüd inimesel ohjata käes ja ta arvab, et, et tema juhib seda, aga aga tegelikult ju tee, mida mööda sõidab vankriga või tänaval. See ju määrab seal see jutt, see määrab selle valiku. Ja, ja niimoodi on ees ka ju oma oma rajal käies ju samas olukorras oled küll mõtled, et aga pärast selgub, et ei, et või ka juba siis. Ja see ei olegi minu, minu valik. Ja Mul oli üks Leningradi professor, oli matšovski, üks väga tore, Aleksei Tali, zooloog. Vahel käisin seal raadiole kontserdil üles võtma selle makiga ja aga USA ja, ja ega siis ma läksin alati. Mees oli väga intelligentne. No selleks, et teada, kui tasemel ta oli, selleks pead sa siis ise ka pead ronima nii kaugele, et sa näed ka, mis sellel riiuli peal on sellel inimesel vaimses mõttes. Ja ma ei tea, mis seal kõik tema riiulil tema laos, missugune. Aga kui sa rändade oma meeles oma mälestustes oma päevikutes oma helisalvestistes fotodes mööda neid oma minevikku, radu kas on mingid sellised rajad, mis on jäänud käima? Ta aga oleksid väga tahtnud, et veel praegugi sa tunned. Vot seda rada oleks ka tahtnud käia. Ja selle küsimusega sa panid mu ka valiku ette. Ja mulle tundub küll niimoodi, et ma väga sageli või rohkem käinud käidud rada. Lähed vana käidud teed, siis sa näed kogu aeg, mis muutub maailmas ja ja, ja siis sa näed ka, mis uut on. Kui sa lähed uut rada käima, siis siis sa ei tea, mis on uus, sest sa ei mäleta, mis seal anaali sel ajal. Nii et ma ei mäleta, kust ma selle üles noppisin, et et kui sa tahad midagi uut näha, siis käi käidud rada. See näide on ju seda, kui palju noored inimesed ja ka minu minu põlvkonna inimesed, nad, nad tahtsid palju reisida, palju näha. Mina ei tahtnud minna, ma ei taha minna mägedesse ja ma ei taha minna kõrbetesse ja kui ma olen ühe korra käinud seal ja ma olen näinud, mis on mäed ja ma saan selle elamuse saanud ja aga ma jään alati meelsamini siiski oma maale. Ma jää oma emakeele juurde, ma jään oma oma eesti eestimaa ütleme maast ikka räägime. Sellepärast, et see on niivõrd rikas. See on üks niisuguseid, nii nagu üks ajaloolane, ütle nüüd veelgi, põllu ütleb, et jumal lõi Hiiumaa seest suuremana. Ja ma olen tema loal olen ma seda võrdlus, eks ole, festit toonud? Eesti on, on avastamata maa. See, mida on õpetanud Eesti maa, tähendab see maa, mida ma elan ja mida ma väga armastan just nimelt armastan seda, ma võin kohe ausalt ilusasti öeldud, ma armastan seda maad väga. Nii et käidud rajad on mulle seda õpetanud, sest siis ma näen seda, mis oli, ja siis ma näen. Sa küsisid mu päevikuid, olen päevikuid seal 50 naas, esimesed märkmed on aastast 1949, on esimesed, olin 14 aastane ja ma hakkasin niimoodi pidama aastast 1951 siis ma hakkasin teda juba nagu kirjandit, kirjutan ja jutustan, ma kirjutan kujundeid ja kirjeldasin inimesi, kellega ma olen kohtunud ja mida rääkisid seal metsas, metsa vahid, mul on meeles üks, ma olin 16 aastane, ma metsa lahiljast küsisin ta käest ka, et kas seda karvasjalg kaku on, ta on niisugune tuttu tuttu-lututud, tutvutud, niisugune laul on tal ja ta ütles ja siin mõtlesin majaga metsas on ja see on nagu noorena noore naise naeran seal taga. Ma hakkasin mõtlema, et linn on ju ristinud selle koolius Funereost seal seoneral või see on nagu leinaga seoses. Et ma olen nii palju teda kuulanud, nüüd mul on oma avalises oma käsitus sellest. Aga kas need võrdlused, mis on mul nüüd viimast aastate, kui ma teda kuulasin veel? Ja kui ma nüüd meenutan neid esimeste elamuste, mis ma sain sealt siis hakkab kujunema tervikust, vot see on oluline. Ja, ja ma arvan, päeviku üles kirjutatud märkused seal. 40 50 60 aastat tehtud märkused, kui sa neid lugedes siis hakkab kujunema tervik ja näed ka muutusi ja need muutused õpetavad sulle sind millest kinni hoidma või mida säilitama endas, mitte sisendus. On asju, mida me ei saa, ma ei saa muuta maastikut. Kui palju on eesti maastikud muutunud? Nüüd mul oli huvitav oli vaadata selle, tegime siin ühte raamatute näitust, siis seal on pildistatud maastikke aastast 61 näiteks, mis praegu on 2017. Need maastikud on, on pöördumatult kadunud. Käit maastik ei ole, Eesti maastikel on palju, selleks ei ole tarvis viit kümmet aastat, kui kiiresti kõik muutub? Ja ma olen väga õnnelik, seal öeldakse mulle selle üle, et kas sul on kahju ka, et on muutunud kõik nüüd metsad ja maastikud ja kõike? Ei, see kahetsemine ei muuda midagi, aga ma olen väga õnnelik selle üle, et ma olen seda poisina teadlikult kogenud ja näinud ja sellest rõõmu tundnud mis tegelikult ehitas võinud ka üles. Mul oli väga hea ja mul oli väga hea metsaõpetaja. Temal oli kannatlikkust ja huviga mõne poisiga tema kaasus, tõlkusime koos ja ta oli väga hea õpetaja. See oli väga huvitav isiksus ja ma olen arvanud, et sellest peab tegema ühe kokkuvõte, sest ma ma mäletan teda ju aastast 1948. Ma olin kolmeteistaastane, kui ma temaga kohtuda kudusin. Lepikus seal seda maastikku pole, seda pole olemas, seda maailma enam. Seal on ju kõik täis ehitatud. Tallinn on muutunud kõik täielikult. Aga need väärtused, mida sa siis kogesid? Selle kohta võib öelda, et seal moraalne kapital ta võib olla ka hingeline kapital. Ta on ka vaimne kapital. Sellepärast et suhtumine oma maaga see on ju ka neidu armastuses üldse, on ju ka sellel ülioluline on ka see vaimne pool. Ja. Aga mis üldse on vaimne tänapäeval räägitakse väga palju vaimsusest mõned vaimlevad, teised on vaimsed, kolmandad tegelevad sellega, neljandad naeravad selle üle ja ei pea seda üldse oluliseks ja nii edasi, et vaim ja vaimsus hinge, hingelisus, hingestatused. Et mis mõõtmed on inimeses, kuidas on võimalik, et osade jaoks neid juskui eksisteerigi ja teiste jaoks on need peaaegu kõik. Vot, see on huvitav meie ülikooli esimesel kursusel meile luges inimese anatoomia kursust ja aga temal oli, ta luges muid veel ka, aga alustasime inimesest. Ja siis ta küsis ka niisuguseid kõrval küsimusi, küsis alati professor, sellepärast et me tulime ju keskkoolist, Me olime kaheksateistaastased, mõni oli 17 kuni 19, me olime noored siis ja ja tema küsis mu käest väga huvitavaid küsimusi ja üks neid oli, see küsis, et kas, kas sisalikul on vaim või hing. No see on, no kust mina tean, mis see siis nüüd on? Mõtlema, ma ei tea, mis, kumb see siis nüüd on, mina ei julge vastata. Siis ta vaatas ühele noormehel, ütlesite aga, aga teie üliõpilane, paakspuu mul kursa küsis, kas seal on siis mis te arvate, tema ütles, et, Ka ikka way panna. Ja tema küsis, et aga kas olete mõnda juhtunud? Ütleks sisalikud, läheksid kokku. Laulupeol see on vaimuhing on see, et sul seisab hing sees, et sa tahad elada, sa tahad ellu jääda, siis on, hing, on sees, see nad, see on siis nagu kattuvad mõisted ja, ja see on, see ei ole nii lihtne vastata. Aga oleks hea, kui mõni mõtleks selle peale, kas sisalikul on hing või vaim. Ja siis ma saan aru, et mul läheb hing täis. Ja kust see siis tuleb, see võib tulla vaimus, see võib-olla hoopis millestki muust. Ja tähendab, see ei ole niisama lihtne vastata. Kuidas sa küsisid? Mina küsisin, et mis üldse on vaim, vaimsus ja, aga see, see on väga tore, selline sõna ja mõttemäng, mille sa silm selle sisaliku looga käivitasid, sest vaimsus ja vaimustume mulle väga meeldib, näiteks vaimustuda ja, ja mulle meeldib hing ja olla hingestatud olekus. Ja, ja kui ma lähen Tartusse ja ma olen oma kaaslastega. Ma olen vahepeal, olen ma maal elanud ja vaimses vaimses mõttes mõttes-kujutlustes ja oma oma nisustes, taotlustes ja kõiges, ma olen ju ka metsametsloom niisugune, ma tahan ikka väga metsas metsa poole, nagu me oleme, nii ütleb ka vahel, et täitsamees natuke vähe metsa poole seal. Noh, vana kompliment. Nojaa, no kuidas võtta. Aga kui sa lähedam vastastega ja see on see vaimne pool ju, millest üles ehitab inimene missugused tekivad suhted, missugused sõbrad, kaob vool ja, ja on need, kes jäävad. On niisuguseid muutuvaid ja siis on püsivaid ja ja see, mille külge sa jääd. Millegipärast on sul ikkagi inimesi, kellega sa Tartusse minnes, keda sa kohtud nendega, kellega sa veedad õhtu või me istume koos oma tüdrukutega, nagu ma ütlen, et me oleme kõik 82 aastat vanad. Meie noormehed, tolleaegsed meil oli väga tore kursus oli ja meil oli väga tore aeg, sellepärast et. Meil oli väga pikk praktika aeg kuude kaupa, me olime ju praktika pärast, me olime Eesti looduses ja see on see, mis inimesi ühendab. Eksemplari hakkab inimeste maad sõnadega, et ma õpetab paremini, kuid kui kõik raamatud. Ja, ja nii see, mida meile õpetas ka suhtlust ja, ja suhete väärtustamine ja aga siis muidugi viga, vaimsus. Ja näiteks mul on üks hea sõber, tartus ta minust noorem küll, aga ja meil on niimoodi, et kui ta noorem oli ja mina ka loomulikult, siis meil vahel kohtusime. Ja me leiame võimaluse kohtumiseks kuskil metsas kuskil onnis, eks ole, meil on kujule aeg, siis oli lõke, sinna juurde käis ja sinna tulevad arutlused ja kell on, nüüd võiks veel magama. Mis kell on? See oli juba sügisene aeg. Kell on pool kuhus juba hommikul ja vaja. Tunne kaob ära ja pärast lugu me oleme välja puhanud, siis ütleb, et vaata, et me oleme siin pärastlõunast kuni hommikul kella poole kuueni. Ja, ja kui me räägime vaimsusest, siis siis me leiame vastused niisugustest kohtumistest sellistest suhetest emakeeles kõnelusest ja kui vaja, võetakse uut appi või kõrvale. Mul oleks väga hea sõber Asko, ta on, On teadlane, lõpetab üliõpilasi ja ta Lõhmus, Asko Lõhmus ja ja ma mäletan, üks suur meil tuli, ühest luulekavast oli ja ma tean, et meil on üks, üldse on ta välja antud. Ja ma ütlesin, et kuule, aga mul on olemas ja ma võtsin selle selle raamatukogu sealt riiulist ja ta otsis selle sealt välja ja luges mul seal ette. Ja sealt hakkas edasi nagu kasvama see sügava ööni selle kavandatud või mõeldud arutluse üle, mis mul oli mõttest, kui palju mul on Asko käest küsida. Kui me hakkame arutlema, sinna kadus ära kõik sellised. Me räägime ju vaimutoidust ja hinge, palsamistiaga, hinge, halastusest ja lunastusest, aga eelkõige just vaimutoit ja hingepalsam. Et samal ajal kui me möllame mööda seda materialistlik maailma, kus me siis peame tegelema noh, ma ei viitsi isegi üles loetleda, millega kõik, mis olme alla käib, aga ka meie keha ja siis on meil veel ju vaimutoit ja hingepalsam, et mis sinu vaimutoit on, mis on sinu hingepalsamiks? Inimene ei armasta vaimutoitu sest et vaimutoitu on raske seedida. Ja praegu noored, kes õpetavad kõrgkoolides ja nii Tartus kui Tallinnas. Ei, ma ei ütelda nime, ta tuli minu arust läbi ja mida õpetab Tallinna Ülikoolis? Meil on niimoodi, et ma annan talle vahelmann, raamatu vahendam Ena tema käest ja niimoodi ta noor inimene ja ma. Ja ma vahel panen talle see raamatu ja ja pärast, keda sa oled tagasi toob ära sellest siis. Ma küsisin, et kui sa nüüd õpetad ülikoolis, et kuidas on lood sul emakeelega? Ta jäi vait ja ta võttis oma mapi lahti. Ja sealt siis ma loen sulle ette ühe lõigu. Ja ta luges ette mulle lõigu sellest, mis tal oli, tekst. Ja aru ma ütlesin, palun ole palun veel kord see. Ta luges uuesti. Mõtlesin, ma ikkagi ei saa aru, mis üliõpilane on kirjutanud töösse. See ei olnud mitte väga mõni rida, aga see oli üks lõik. Ja ma ütlesin, et mina ei saa aru sellest. Ja, ja ta ütles, õpetaja ütles, et mulle tundub, et ta ise ka ei ole aru saanud, mis on kirjutanud sinna. Ja kui me räägime vaimutoidust Üks noormees. Ta tahab saada õpida kirurgiks. Kuna mul on kokkupuuteid. Paraku elu sunnil olen ma kokku puutunud nendega. Ja, ja see noormees ka nüüd praegu teisel kursusel on ta ülikoolis Tartus. Ja ma ütlesin, et kui sa õpid arstiks Sa pead läbi lugema mõned raamatud, ma ütlesin talle, mis ta peab lugema. Üleeile ma sain kätte tema käest just, ta tõi tagasi mul uute võtnud, seal on, tal ei ole aega nii palju, õppetöö on väga, arstidel on ju väga tõsine aeg sel ajal. Ja siis tuleb mulle meelde, meil oli üks, üks väga, hindan tema nisust, sõprust, oli Jaan õun, oli konservatoorium, oli sel ajal akadeemia Muusikaakadeemias. Tema oli flöödiõpetaja ja, ja ükskord ta palus mind siia stuudiosse, tule mulle kaasa. Vestluseks lihtsalt mul on üks päev, kuulame muusikat, räägime elust inimesest. Ta luges luuletusi, määratasime iidamast-aadamast kokk, vahel kuulasime muusikat, vahepeal Tani midagi suurematest. Läksime, võtsime kohvi kohvikus ja tulime stuudiosse tagasi ja kui me lõpetasime päeva, see oli väga tore. Niisugune. Ma mäletan hästi seda päeva kõrvalmajas siin stuudios olime ja Jaan ütleb, et ah, näed, ma unustasin andma õpilaste nimekirja. Ma küsisin, mis, mis on? Tal oli maailmakirjandusest ilukirjandusest, oli nimekiri, ta ütlesite muusikat, nende õpivad ju flööti, nad õppeti muusikat. Kuule, Nad peavad läbi lugema need raamatud sellepärast et kui nad raamatuid läbi ei loe, siis, kui ta võtab pilli kätte, tal ei ole sellega midagi ütelda, midagi enamat kui ainult noote. Sest kui ta võtab pilli kätte, tal peab väljendama. Ja see on ju väga, see on ju väga oluline, kui noore inimesega kokku puutunud, kui ta kui ta on lugenud, kui tal on huvi. Ja kui tal on, on ta ka avatud ka ilule, näiteks Essteetile, kõige laiemas mõttes ja ja isegi hääles. Missugune on inimese hääl, missugune inimene, hääl peab olema? Mikk Mikiver. Tema oli ju luge ja Mikuga Me puutusime kokku. Härmo saar, üks õpetaja siin, selles mõttes me ju koos 10 aastat koos tihedalt nendega tegutsesime. Minul olid väga head vahendid, ma võtsin igasugused vett ja tuult ja linde ja kõike kõike, mis oli. Aga siis mind huvitas selle enim ma vahel kõnelejad inimesega ka. Ja, ja selle peale nii üks kui teine ütlesid, et inimene salvestatuna on oluline, et oleks salvestada ja edasi anda tema loomulikus. Et see oleks niisugune, nagu see on, seda tehniliste vahenditega vuta madalust ja lõigata kõike. Mind huvitab, kuidas minuga lood on, sellepärast et ma olin juba küllalt kuulnud iseendana küll ka. Ja ma mõtlesin, missugune see siis, kui esimest korda on siin oma esimest salvestist oma lindilt, siis ma olin jahmunud sellest seal minu hääl. Mu naine Helju oli ju siis praktikal, kui ta esimese salvestuse tegi stuudios lugesin ühe loo ette teksti visuaali kirjutanud. Kui ma nüüd panin mikrofonid üles ja ma proovisin seda, missugune on mikrofonide kaugus salvestamisel, millal ma oma hääle, mida ma tunnen juba küll mis on, on kõige loomulikum selles mõttes, nagu ma ise kuulan seda. Ja siis uurisin veel, siis ma teadsin, kaugel sendi see oli. Muidugi sain muidugi valjusti ei räägi, kui sa loomulikult räägid, siis, siis see oli 25 kuni 30 sentimeetrit, oli, aga seekord nende vahenditega ja nende mikrofonidega ja sellistes oludes, aga aga ka niimoodi ma, ma uurin seda ju. Kui laps sünnib, siis ta hakkab vaatama, missugune ta on, eks ole. Mis ta varbad on, mis ta käed on ja ja kõiksuguseid asju, eks ole, edasi mööda, küll ta hakkab, inimene avastab ennast ja ja kas ta oma häält See on huvitav. Minule on öeldud, et, et seal on niisugune huvitav hääl pidi olema. Mina ei saa sellest aru, milles nad huvitavat leiavad. See on teine asi. Aga seda ise ei tea. Seda ise ei tea. Ja see oli palju aastaid tagasi Ta ütles, et kuule, millal sul järgmine kava või mingi saade oli või mõtlesin, aga miks sa pead kuulamast, ütle, mida sa tahad. Kuulatuselt tädisid. Hääl on ju ärritav ja ta võib olla rahustav ja ja ta võib-olla sisendav ja, ja mõjutav ja tal on palju varjundeid, on inimese häälel. Kui ma õppisin kuulama maailma üldse seal, siis ka oma häält nende seas selles tervikus ja. Ma saan ju telefonikõnest, ma saan ju? Mitte alati kohe, aga üldiselt ma kuulen kohe, mis seisundis ta sellepärast, et et inimese hääles, aga mitte ainult et mitte inimese hääles, ka loomadel ja lindudel on ju informatsiooni, on ju tema seisundit ja ja, ja tal on nii palju informatsiooni, seal on nii palju tarkust sees, mida ta ise ei tea üldse. Nii et kasime, et käid oma rada ja õpi oma maad ise õppima ja ka iseennast tervikuna ja see on ju, see on ju väga oluline. Minu abikaasa, minu naine oli toimetaja Taali raadiotoimetaja, see tähendab, ta oli häälega kõnelev ja ja tema oli Me kodune toimetaja. Ja ta oli meie oma laste ja ka minu puhul oli tema üks esimesi tõsiseid õpetajaid. Sellepärast et mind ta kohtleb muidugi teistmoodi. Ma olen paaril korral sõdaga ütelnud, et, et nüüd palun ütle mulle, kas sa tahad viisakat vastust või tahad ausat vastust. Ja kui sa tahad ausat vastust, siis tuleb üks vastus ja sõnu, viisakus. Neid küsimusi, mida mu naine andis autoritele, andis viisakalt. Ta oskas väljenda seda ka viisakalt öelda. Aga kui minule ta küsis, ekse tahad, ta ütles mustalt, ausalt sõda. Ja see kuidasmoodi ta mind kohtles siis alguses? Oi, see oli väga õpetlik. See oli ka kõnelemisel meie emakeel emakeel on niivõrd oluline. See, kuidas sa räägid, missugune su sõnavara, kuidas sa kasutad seda, seda kapitali, seda, mis oled kogunud. Kui palju sa oled sellega tööd teinud selleks, et jõuda lihtsa tõeni, ilusa pildi, nii mis on lihtne muusikas ka? Mulle väga tegi nalja see, kui üks kujundaja ütles meile, et meil tuli jutt Arvo Pärdi. Ma ei mäleta, mis palase oli. Ja tema ütles, see oli naljaga tehtud ja ta ütles, et kuule pääst, karta on, et kas ta on geenius või, või väga andekas. Sest kui ta kolme noodiga niipalju ütelda kui sul on anne ja sellega väga palju tööd tehakse ja kui sa selle kohaga ma praegu näitan oma südame poole ja ka siia näitan oma pea otsa sõrme siis siis pikka aega võtab see, kui sa jõuad algelise taga lihtsani. See on suur saavutus. Ja mina pean inimeste puhul küll seda. On nauditav kuulata kaaslast kõnelemas, ilusat emakeelt, lihtsalt keeld selget. Ja see on ju ka üks luule võlu, et kuidas nii vähesega öelda nii palju ja nii tabavalt, et kui me võrdleme mai tea novelle, romaane, sellist lopsakat, tekstiproosat, et luule oma sellises vähesuses, eks ju, sul on ju ainult valitud sõnad, millega sa maalid, neid, terveid suuri maailmu, lugusid, pilt, et see on minu jaoks üks luule võluvat. Kas sul on mõni lemmik Lohan Liivilt, mida? Ma ei tea, kas sul on peas mõni? Ei, mul oli küll ainult, et mul on. Nüüd varsti kaks aastat tagasi oli siin üks muutus ajus. Äkkmuudatus tuli, insult oli ja viis ära kõik mu peast luuletused. Mul oli palju. Ma võiks öelda ikka mitmeid luuletusi, mul oli Soomanil siis oli Alveril, siis oli liinilt. No võib-olla veel midagi mõtelda, niisugused songaja. Ja vaat need pühkis ära. Ma ei ole neid uuesti hakanud õppima vaatama, aga kui ma tahan kellelegi Te lugeda, ma ei pea. Ma ei saa praegu lugeda enam nii, nagu ma tavaliselt mingites seostes mingisugusel hetkel sobib lugeda, peastada. Luulega on ju ju on ju võimalik? Tavakõnega ei ole võimalik üldse niimoodi nende kujundit ja, ja kõige sellega väljendada inimestele. Ma olen vaadanud metsa seal, eks, prantsuse kanal. Mulle väga meeldib vaadata tantsu. Seal igal reedel võib näha häid balletitantsu. See on väga huvitav kuidasmoodi väljendada. Näitleja ja õppinud ja hea lavastaja ja õpetaja. Kuidas võib ilma ühegi sõnata? Žestide, kuidas seda inimene loomal loomariigis on see ka ju väga oluline ja kehakeel, kehakeel ja hunt, kellel on ju, et nad on ju see, kuidas ta häälega annab informatsiooni, see on uskumatu, võib öelda. Aga siiski huntidel on ju ka väga hea kehakeel. Ja kuidas tantsija võib väljendada? Need mul ka ajataju, kui ma vaatan vahel niisugust head etendust või head lavastatud. Laval näiteks on üks on ka puudutus, ei maksaks rääkida, ma ei tea, võib-olla veel tuleb jutuga lastast, siis on ka väga oluline on ju, mis on ununenud jäänud või mitte küll päriselt, aga on puutekeel, loomadel on ju ka huntidel, need samalt seal on sama, mängib puutekeel ka mitte ainult oma häälega, mitte ulgumisega, mitte häälitsustega. Aga seal on ka oma oma miimika, olgugi, et seda usu või mitte oma ilmet, aga mismoodi hunt on ju väga kõrge imetaja loom, nelja loomlan, eks ole, dada võrreldav ehk delfiinidega delfiinidega tehakse vähem, aga neid on uuritud ka palju ja see on ka väga huvitav, mida võib avastada selles maailmas, kui süvitsi minna noh, tooma loomariik. Ja lastega on niimoodi ju, ma mäletan seda. Ma olin väga lähedane emaga, olin ju füüsiliselt niimoodi me suhtlesime. Ma ei räägi sellest, et lapsena paika hiljem kui ma olin juba poisina jaga noorukina ja niikaua, kui üleüldse mu ema üldse elas ju väga füüsiliselt suhtlesime. See on minu minu niisugune oletus, ma ei ütelda, et see on teooria. Mulle öeldi, et seal mingi, et ma ütlen, see on nii, aga aga see on minu kogemus ja see on minu nägemus sellest, vähemalt minu. Minu arusaamine, milleni mina olen jõutud oma kogemuse põhjal, on see, et niimoodi kujuneb lapses eneseusaldus. Ja Ta ei hakka kartma. Minul ei ole hirmusid. Mul ei ole seda, et mul on mingisuguseid. Võib-olla ei usu, uni, aga alaväärsustunne mulle tundmatu minul ei ole, ma olen kogenud seda. Selle selle ainukeseks miinuseks on see omal ajal, kui oleks pidanud ära tundma enda ümber, ma ei ole loodud teistes inimestes seda ära. Ja kui sulle omadesse kogemust ei ole, siis, siis sa ei, sa ei saa aru sellest, millega mu ümber toimub. Nii nagu noor inimene temalt ei, ei saa keegi nõuda, et ta saaks niimoodi mõtlema nagu minusugune teda kogeb seda või mõtleb või läheneb millelegi või kogeda seda, tal ei ole kogemust. Nii nagu on. Väga raske on ju ära tunda väga noorel tervet purikal jah, kuidas ta tunneb, kuidas ta saab tunda ühte ühte tõsisemat haigust või eriti nende vaimsete poole peale, kui söödud, mis seal häda on, eks ole tal on ju käed otsas, jalad all, millal siis? See ei tähenda midagi. Inimene võib olla väga. Aga inimene, kes seda ei ole kogenud seda ja, ja mul ei ole oma isiklikku, ma ei ütle seda, et see nagu öeldakse, et selleks, et teada, mis, mis maitse on mujal, ei pea tingimata Ta ise alati sööma muna. Et võib ka sellest teiselt õppida, seda aga aga sellega paraku ei ole midagi siiski noorel ära tunda. Eriti nende inimeste puhul ja need on kas on mure või on väga valu, hingevalu ja mõned on niisugused põed välja, aga mõnel muutub tema krooniliseks ja nii on, vaimse poolega on sama asi. Ja praegu on ju läänemaailmas depressioon epideemiline et alles hiljuti ilmus siin uuring, kui palju on tõusnud see, kui palju lastele kirjutatakse antidepressante välja ka rahusteid, et et läänemaailmas on see psüühiliste vaimsete haiguste pool on väga jõuliselt kasvanud. Kas sina oled kunagi elus depressiooniga pidanud? Maadlema? Tähendab on väga raskeid aegu olnud ja on olnud, aga sellel on omad põhjused. Aga niisuguseid depressioone ma ei ei tea, et mul oleks olnud, et mul on. Nii, nagu nad ei tea, milles on põhjus, et tal on depressioon ja ta mitte kuidagi ei saa inimest aidata ja, ja see on nii nii palju levinud ja seda puutub kokku. Minul oli ükskord ühe sõbra käest, ma küsisin ta minust noorem inimene ta minu poiste ja kaaslane umbes või midagi niisugust, jah, oja niimoodi on selles ringis. Aga ma tean, et mul oli klassiõde, kes hirmus, kartis ämblik. Ja mina mõtlesime, kardad, sest tegelikult ta ei ole sinu saakloom ega midagi, pplaste käib sul peal, eks ole. Telekartis madusid. Ma tean inimest, kes kartis hiiri, miks isegi surnud sisu kiljatab, seal ehmatab. Siis ma küsisin oma sõbra käest, temal on üks raamat, hirmudest mõtlesin. Oi, anna mulle, ma tahaks lugeda seda. Ma leian järsku vastust sellele, miks. Ma saan aru mikspärast. Madu kardad, kas sellest ma saan aru? See on tagasipärand. Tegelikult seal olid neljasuguseid hirmusid ja mina, mina ei saanud lugeda, ma ei saanud üldse aru, mis seal on, sellepärast et see on mulle tundmatu. Selles oli asi. Ja, ja nende hirmudega ma tean, et need on olemas. Ma, ma tunnen neid, aga ma ei mõista. Sellepärast et sa ühte ühte nähtust kasvõi mingit inimeste puhul sellest aru saada, see on võimalik. Kui ma saan aru, et ta on alkohoolik, siis selgelt ju mõistab või ta on, on veelgi teisi praegu. Me võime selle juurde tagasi korraks, pöörded, seal sõltuvusest, ma räägin. Need on väga tõsised asjad või mõnda teist sõltuvust hoolduses näiteks narkomaanid või siis on alkohoolikud sõngamalt narkomaania ja see ongi hea. Arvutisõltuvus on, nimetatakse tavaline roll, kui mul ei ole eeldusi selleks, mul ei ole üldse seda, seda kalduvust või ma absoluutselt ei ole mitte mingisugust sõltuvust. Ma tunnistan ainult üht ainust, sõltuvust, see on sõltuvus naisest. Aga see on natukene teistmoodi asi ja aga seda mõista saad sa siis, kui sa oled ise läbi elanud, kui sa oled kogenud, mida tähendab naises sõltumine, seda ma mõista, sest seda ma olen ise kogenud ja mul on kogemus ja siis ma saan, üldiselt ma mõistan seda. Aga kõik muud asjad. Ma võin öelda, et ma mõistan seda küll, aga tegelikult see ei ole tõsi. Sest mõistmist ei ole. Sest ma ei saa ennast samastada temaga. Kui ma temaga samastada saan, siis ma saan mõista seda. Siis on sellised vastused on minus olemas, küsimustele. Aga kui ma seda ei mõista, siis, siis ma ei pääse ligi sellele üldse. Inimesed ei pääse üldse tema sisemaailma. Sa ei saa minna tema sisse, sealt vaadata seda. Seda maailmavaadet ikka iseenda seest. Teises inimeses, sa ei saa niimoodi sisse minna. Sa võid luua ettekujutuse sellest. Sa võid lugeda, mis selle kohta on isegi luules mingisugusel teisel viisil. Aga sa ikkagi seal peab olema kogemus. Nii et selle selle raamatu ma andsin talle tagasi, ütlesin, et sellega ei ole, mul ei ole midagi peale hakata. Ma ei oska lugeda. Selleks peab sul olema endal kaasa võtta midagi, kui sa tuled raamatut lugema. See on muidugi väga hea ja täiesti haruldane, kui, kui sinul on õnnestunud kasvada, elada, areneda, nii et sul ei ole kõiki neid hirme, millest me eelpool rääkisime. Aga siiski on olemas ju nii-öelda ürghirm, mida öeldakse, et on selline primaal hirm, mis on hirm tundmatu ees, mis on ka surmahirm, mis peaks olema igas olendist sees. Et kas sa surma hirmuletunud, kas sa oled tundnud hirmu tundmatu ees, et see on tavaliselt see, mis meid käivitab instinktiivselt. Ja mis ongi inimese üks kõige kõige suuremaid valdavamaid eksistentsiaalseid hirme. Sellele küsimusele ei ole nii väga lihtne vastata, aga ma olen tundnud hirmu, kohutavat hirmu. See oli 44. aasta märtsipommitamine, Tallinna pommitamine. Ma elasin selle läbi, ma olin üheksa-aastane siis. Ja siis ma sain surmahirmu. Aga määratle seda endale, see on surmahirm, see ei ole lapsel. Üheksa aastase on see, et et ma näen selle taga surma või ei seda mitte. Vait oli seni elatud elu kõige kõige raskem päev ja küsitakse, et mis on su kõige kõige raskem päev või ma võin öelda minu kõige raskem. Felus seisab ees mullusel sest et ma ei olnud ja missugune neist on olnud, aga seda ma tundsin. Ja ma olin nii uhke selle peale, kui ema küsis mu käest pärast, et kas sul on pükse tarvis vahetada. Ma ütlesin, et ei ole. Ja ma kirjutasin sellest, ma ei ole tahtnud seda ööd hiljem puutuda, aga kui see 40 aastat hiljem, kui kui selle mälestuseks löödi kõik Tallinna kellad kirikukellad ja pärast olid kõik küünalde meri oli seal. Ma ei, ma ei tahtnud seda puutuda endas. Ja siis oli Postimehe ajakiri, ütles mulle, et tuli jutuks sellest ja mõtlesin, et ma läbisin selle pommirünnaku ja ta ütles, et kirjuta sellest, mõtlesin. Nõgeritad, sul ise elasid läbi ja jäid ellu ja ja ma võtsin siis, et hästi, ma võtan ja kirjutan. Seal ilmus ilmunud ka seal kogumikus, kui on huvi, pakub. Minu kirjeldus sellest on. Taevas halasta selle nimetuse all on selle kogumikus, mis on siis kirjastuse väljaandesse mesterlused. Seal on see avaldatud. Mida ma hiljem Rootsis kohtusin ühe inimesega, kellega ja ma sain väikse täiendumisel juurde panema. Ja, aga ma mäletan seda, kui ma kirjutasin, ma kirjutasin ühe soojaga. Ühe korra lugesin üle ka veel ja pärast seda jäin haigeks. Tähendab, see tõi mulle kõik ju tagasi. Mitte seda, et seal ma unustan, ma niisugust asja ei tohi unustada, sa ei saagi unustada. Ainult niisuguste mälestustega ei ole alati mõistlik mängida ja on hea käia oma vanu radu. Ja loomulikult, et sul on ka ebameeldivusi, kogemusi sealt, aga aga nagu ma saan aru, et niisugused ebameeldivad külalised minu mälestuste radadel nendel õpetavad palju paremini, nii palju rohkem kui head mälestused ja sellest on palju rohkem õppida. Kas see tähendab siis seda, et ikkagi inimene õpib läbi kannatuste areneb, õpib, avardub see kannatuse mõju meile on suurem kui, kui ilu ja võlu ja headus ja kõik see selline mündi teine pool nii-öelda. Nõus kannatused õpetavad ja aga ei tohi olla ainult kannatused, ma olen kuulnud seda, et õpitakse kannatustest ja aga, aga see on ju täiesti võrreldav ju vastuarmastuseta. Ma ei kujuta ette seda armastust silma armastuseta. Mina mäletan, mina olen üksi, kodus olin haigeid kooli ma ei läinud, mis mul seal oli pea- või kõrval. Milline on ema, oli tööl, vend oli koolis. Ma hakkasin igasuguseid katseid tegemas, on kodus ja võib-olla kuskilt oli köetud laps võttis selle kuskilt juba atmosfäärist vaimsest pagasist või laost või pööningult, kus kasta välja, koristab selle. Ma panin küünlalaua peale ette, panin ühe peegli teise võtsin omaette ja ma hakkasin vaatama sellesse vastas peeglisse, seda küünalt. Ja mida ma nägin sealt. See peegeldus, peegeldus, peegeldus peegeldus lõpuni. Ja kui ma ta väga täpselt hoidsin paralleelselt, siis see ulatus lõpmatusse, see rida. Kui ma natukene, aga pöörasin siis selleks välja sellest. Ja sellega ma mängisin armastusega, on samamoodi. Seda võib võrrelda sellega, et see ju niimoodi ju peegeldab tagasi. Kas see näide, see katse, mis sa tegid, kas see justkui siis viitab sellele, et armastus võib peegelduda lõpmatuseni kahe peegeldaja vahel? Ka nii võib vaadata ja see kujundina on see väga hea. Aga see on sel juhul, kui sul on. On sul väga puhtad peeglit ja seal on väga täpselt hoidud. Ja sa saad aru, kui sul natukene läheb nihkuseks üks peegel sinu oma. Ja niipea kui see natuke nihkub, siis läheb ju välja, sellest. See on huvitav vaadata, sellesse tahaks ikka näha sinna. See ei ole lihtne. Aga seda maksab proovida. Kui sa nüüd armastust tahad rääkida, üks noorem naine ütles, ta hakkas rääkima, mis on armastus ja see oli tema kogemus ja ja mina rääkisin natukene teistmoodi. Ja ta ei olnud sellega, ei sobinud talle tõks protestima oma olemusega. Ja ma sain aru, et, et temal on kindel käsitus sellest arusaamine sellest, ja siis on tal olemas selles pill. Ma küsisin ta käest tookord, et aga kuule Kui ta saab surma, seal trammi all jääb ja ja Indrek ütleb, et sa pidid ikka tõesti armastama. Ja mine siis tee selgeks, mis asi see on, mõtlen, et kui sa tahad kujundit, siis võta see kaheksa ajal ikka küljele seal lõpmatuse sümbol. Ja kui sa tahad otsida vastuseid, vastuseid sellele, mis on siis leia üles see vastus sellest. Sa pead ise leidma sel lõpmatusest. Jaak, kuidas sa ise käsitlus sellest, missugune arusaamine sellest Nii et kui tahta teada, et mis on armastus, siis see tähendab seda, et iga inimene peab ise minema armastusesse ja selle tähenduse enda jaoks leidma. Kogemusel armastusel ei saa sellesse mingisse tabelisse kanda, sellesse või, või graafiliselt kujutada või seda mitte kui tarvis, siis võib seda teha. Kui on vaja siis võib seda püüda teha, aga seisund seal üldine seisund ja ja seda võib mõista seda ka niimoodi või, või on väga hea, kui seda mõistakse ka, nii, et selles seisundis inimene suhtleb ümbrusega üldse. See ei tähenda mitte seda, et sa pead armastama oma kõrilõikajad, kes on su lähedase kallale läinud või ma ei tea, teinud hirmsa sigaduse või ei kuriteod, ta peab seda armastama, selle. Ma ei nai. Armastan, täisid, kes tuleb mulle krae vahele, hakkab närima, seda. See ei ole, minu, sellesse mõistesse ei mahu. Aga mis puudutab seisundit, suhtlemist teiste loomadega ja üldse elus ja mitte ainult elusolenditega, milles me oleme võrdsed. Sinuga, Ingrid, kui oleme võrdselt sellepärast, et me räägime ühte sama emakeelt siis me oleme võrdsed. Me peame milleski oma eas, me ei ole võrdsed, sest sa oled minust väga palju noorem. Ikka. Ma ei tea, kas noorim poole, nojaa, no parasjagu. Ja, ja me ei saa olla ka võrdsed selle poolest. Sina oled ju naine ja mina olen mees. Ei saa ju võrrelda neid niimoodi. Hõlpsustab ikka milleski olema. Vaatanused. Aga räägitakse ju näiteks tingimusteta armastusest sellisest jumalikust armastusest, mis on puhas kõigest isekusest, mis on isetu kõikehõlmav, kõigele laienev. Mis seisund see on, kas sa oled kogenud sellist seisundit? Kui ma kellelegi nõu annaks, siis ma võtta raamatukogust, võtta raamaturiiulist. Seda oleks hea lugeda. Sellepärast et pärast seda, kui ma lugesin, siis ma olen soovitanud lugeda mõnel. Ma ei oska seletada. See on ikka kõigepealt seisund ja kui sa räägid õnsusesse kõigest sellest ja või seda võib vaadata kui, kui kevadega näiteks kõik lõhnad ja hakkab juba mullalõhnaga juba, kes tunneb seda ja missugused lõhnavad õhtut märtsikuu seas ja esimene esimene musträstas hakkab laulma ja ja siis, kui tulevad õiteaeg, kui millalgi ma vähemalt mina mäletan, nii vana mees, ma mäletan, et sisi hakkas siis 25. mairingis hakkas õitsema. Toomingad, valgus muutub, tähendab, see seisund? Seda võib võrrelda, kui ilus on kõik ümber. Nii ilus on ka naine su kõrval niisugusega kokku saada ja see on hoopis teistmoodi seisund. Ja see armastuse seisund teda võrrelda. Kahju, kui see on, kuidas sa ütlesid, tekivad õndsuse tunne ja. Sa võid tunda ka seda Katarsist. Mina olen seda tundnud, kogenud aga ma olen, olen kogenud ka nii huvitav kui see on. Kevad looduses ma hakkasin poisina varakult ju ringi liikuma ja hulkuma, uitamas on vist õienda ja siis, kui ma käisin metsadesse ja ma mäletan. Ma olin küll enne tundnud, aga äkki ära tundma angervaksalõhn. Su rinnuni ja, ja sa lähed sealt läbi ja see lõhnab. Ja äkki tuleb mingi äratundmine ja sul tekib selline seal tekib kirjeldamatu seisund. Ja mis, mis üllatav ja kui lihtne, kui igaühele kättesaadav ja kui sa sellise ära tunned. Ja mulle öeldi ka tookord Tol ajal see rong see oli, mis oli 43 kopikat, maksis see pilet. Ja missuguste elamuste allikaks, kas on osta siis selle nii palju seal siis ikka saad. Saad selle raha ema käest küsida või? Hommikul ei saanud sellega ära sõita, kui sellest maha jäid, sest 90 kopikat maksis pilet. Ma jäin maha sellest söödis ostma, pidin pidegema koolist, sest ma ei jõudnud kooli, sellepärast. Mul ei olnud rahapiletit osta sellele töölisrongile hommikul, sest mul ei olnud kella. Ma vaatasin kellaaega päikeseseisu järgi, aga ma unustasin ära, et nädal aega onju. No väga huvitav, et jõudsid aja teemani, et see on ka üks tänapäeva kiirel linnastunud inimese üks põhiprobleeme või põhipuudu, et aeg mis on taastumatu ressurss, libiseb käest, möödub, see lendab. Meil on kogu aeg kiire, meil ei ole aega. Seda mantrat on väga paljud ilmselt ise korranud ja kogenud igapäevaselt, et mis asi see on see aeg. Kas, kas ta peab kogu aeg nagu liiv, Me Sõrve vahel ära libisema on teda võimalik kuidagi kätte võtta, et onu, kas sa oled tundnud, et sa jõuad ajatusse seisundisse kus ei ole aega, kus sa ei ole selles aja selle kella lõksus. Et mis on sinu mõtted ajast ja ajatusest? See tähendab seda, et ta satub niisugusesse seisundisse kus ei ole ei head ega halba, ei ole aega, ei ole, ruumi, seal ei ole. Ma ei tea, midagi ei ole. Ma olen seda kogenud. Aga kuidas keegi seda võib tunda. Ma ma kujutan ette seda, et, et kui on väga, ma kujutan ette, ma räägin kõigepealt sellest. Et see võib olla niisuguses kultuuris, kus on väga kõrgelt arenenud religioossus aeg. Ma ei ole ise õnnijoodi isiklikult huvitunud sellest, aga mul on kokkupuutes olnud dokfilmide loetu põhjal, mis on Tiibeti kultuuris. Ja kui, kui mitte ignoreerida või arvatakse, et mina peaksin hakkama ida kultuuritõdesid järgima, siis ei tule midagi välja, eks ole. Sellepärast et minu jaoks on minu oma, on kõige olulisem. See on nii, nagu minu oma emakeel täpselt oluline on. Mul on ka minu minu usk ja seisund ja kõik see, see sõltub ikkagi selles ajase, selles ruumis, kus ma olen kujunenud. Lapsena olen ma siin kasvanud ja kujunenud. Ja kui, kui niisugustele, selliste nagu sa ütled, selliste seisundite puhul see seda tuleb minu arust, tähendab, mina usun seda mina kogemuse põhjal. Seda sa ei leia, otsida ja selle sa võid ära tunda. See on olemas või ümber on kõik olemas. Ainult et kas sa tunned selle ära või mitte. Ja see seisund on samamoodi. No nii nagu öeldakse, ma lähen nüüd oma sõpra otsima, armasta otsima. Võib-olla on võimalik minna, minnakse paaridesse, otsitakse noored inimesed kohtuvad ja Discord ja kõik ja ja läheb otsima seda. Mina ei ole kunagi uskunud seda, et sul on võimalik otsida, otsi seda surmani, seda sai tarvitse leida, seda. Oluline on see, et sa, et sa ära tunned minu ümber see kõik olemas. Ja sellest, missugune inimene tunneb selle ära või mitte see sõltub tema valikutest. Ja missuguseid valikut juhivad tema väärtuste juurde. See on minu niisugune nägemus sellest ümber on kõik on olemas. Ja näiteks, mis puutub laste kasutamine seal, ma olen kuulnud ja ma olen sellega nõus, et see on, see on ju lastega koos kasvamine. See ei ole mitte lapse kasvatamine, ongi lastega koos kasvamine. Ja kui sa oled avatud sellele ja kui sa usaldad seda ja kui sa kui sa seda järgit, niisugust arusaamist, äratundmist on vist õigem ütelda siis sa, sa kohtub niisuguste väärtustega avatus ja, ja usaldus ja see on niivõrd oluline. Aga kui me räägime sellest, kuidas sina nimetad seda seisundit. Et kus ei ole ruumi ega aega ega pole mõisteid ega eitustega jaatustegajale, headele halbadele, suurtele, Noh, see on ideaalne seisund, mille poole püüeldakse, eks ju, kõikvõimalikud tehnikad, praktikad, meditatsioonid, kõik on selleks välja töötatud, et jõuda sinna suurde vaikusesse, tühjusesse justkui vabasse olekusse, kus ei ole mitte midagi häirivat, kus on lihtsalt siis olemine kui seal, kui sedagi. Et sa oled kogenud seda. Aga aita mind natukene ja, ja ma küsin sinu käest, kas sina oled kogenud niisugust? Kas hetke või natukene pikemat aega sellist, kus su pea on täiesti tühi? Siis sul on see kogemus olemas, siis me saame edasi rääkida ja need on väga õnnelikud inimesed, kes sa võid oma pea nii tühjaks, tead, seal ei ole mitte midagi. Need on väga harvad hetked ja vaata ennist küsis, kas mul on olnud depressiooni mulle ma ei oska öelda, aga mul on olnud elus raskeid aegu. Ja nende Nendel rasketel aegadel ma pidin iseendaga peale hakkama. Ma ei tea, kas see on töö, mida tehakse seal enesekontroll ja enese enesekohtlemine. Ma olen selleni jõudnud niisugustel hetkedel. Mind üllatas sellega, et ma jõudsin niisugusele seisundile, et ma võin olla täiesti tühi. Aga see ei ole mitte ka hetkeline. See võis natuke pikem olla. See oli üllatav. Ja praegu mul enam ei ole olnud vajadust selleks mitte sellepärast, et ma hakkan niisuguse asjaga mängima, lihtsalt vait. See ei ole mäng. See on tõsine töö, võiks olla see, see on kui see on ju inimesi endaga, see võtab palju aega, enne kui sa selleni jõuad ja selleks on vaja ka väga erilisi impulsse selleks, et sulle elu neid annab. Mul on praegu ka võimalik, aga see on hetkeks. Need on eriseisundit, mis võivad inimestel vaimsed kogeda. Ma ei ole ka sellega nõus. Aga mina ei ole kunagi pidanud õigeks võtta isa filosoofiast, isa kultuurist midagi üle. Kui ma selle midagi üle üle võtta on, siis see tähendab seda, et ma pean välja vahetama midagi minu oma, mis on minu oma loodus, minu oma maa, minu emakeel, minu kultuur, minu seisund. Ma olen ju käinud ekspeditsioonidel olnud kuu aega, kaks kuud oled sa ära kuskil kuskil Siberis Siberis q, noh, seal tuba Kaug-Ida-kaks kuud. Mul on nisukene igatsus tekib koju järgi, ma ei taha minna. Ma ei taha minna, on huvitav käia, aga juba sellepärast, et sealt on nii tore koju tulla. Ma olin Šveitsis Malin Genfis kutsuti ja see oli ühe ühe näituse avamisel ja sellega seoses oli see. Ma küsisin, mis ma kaasa võtan siis, too põrandaleiba panid seljakotitäis head lõhnavat eesti leiba, tõin, mis ma sain kaasa. Ja tead, kui teistmoodi on see, see maa Šveits. Ja missugune on selles atmosfäär teistsugune. Ja kui hea mul oli, kui ma nägin pajuvõsa ja kõik, mis ta asjad ja kui ma siis lonkisin mööda oma kodutänaval tulin ja selle koerasitta täis kõike, see oli nii hea tunne. Ma saan aru, et seal oma mitte seda, et, sest ma tahan teda ja ma tahan, nüüd on puhas. See on ju väga palju muutunud käik meid, see aeg. Aga sel ajal oli jah, nisu, sa nägin, missugune su kodu on. Seal oma. See on nii oluline. Kas sa oled tajunud, et, et see oma tunne ja see oma kodutunne kodumaa või isamaa ja emakeel. Et noorematel Geleratsioonidel tänased noored ja noorukid, et nendel on seda vähem, seda sidusust on vähem, sest me elame globaliseerumise ajastul. Meie koduks on planeet maa punaste lehtede elama majas ei tänaval mu aadresse, Nõukogude Liit, NSV Liit. Aga nüüd on, meie aadressiks on planeet maa. Me oleme kogu planeedi kodanikud, rändame sinna-tänna, elame siin seal ja kolmandas kohas. Et kas sa tajud, et noortel on see kodu ja oma side nagu natuke lõdvem või see kumm on nagu pikem või. Ma olen vaatleja, mulle on öeldud, mis asi sa oled, meile keegi ei oska, mis asi ma olen, eks ole, kuidas sind määratleda, ma ei tea. Üks hea tuttav ütles, et kuule, aga mis sina siin asju vaatleja? Võib-olla tõesti, et ma olen ja ma olen vaatleja. Aga ma toon eilsest näite ja see sinna juurde kuulub üks lugu ja selle lugu oli sellest, et ma ütlesin, et mida rohkem ma tunnen mehi, seda rohkem hakkan kahju tundma naiste pärast. Noormees küsis minu käest, kuidas sellest aru saada. Meil jäi jätt katki sellepärast et meil ei olnud aega seda seda teemat arendada. Sõitsin siis Viimsisse, mitte päris õhtune, aga nisugune, niisugune aeg, kus on palju rahvast, buss on täis. Ma tahtsin näha, missugust laev on ja kuidas liigub ja see on huvitav vaadata, mis su merel on näha. Aga selg väsib ära ja ma keerasin ennast bussis, nii et ma toetasin oma vastu seina akna poole. Tal ei ole absoluutselt huvi selle vastu, kes kõrval seisab, ta ei näe seda, ta kõrval seisab neiu veel vähem sellest, et, et ta näen veel ühte eatunud naine. Teda üldse ei huvita, see ta ei näe, mis toimub akna taga, mis istub, ta kõrvaldas, seisab. Aga ma, ma nägin, mis ma nägin seal. Ma olen neid kogu aeg näinud. Aga see kontsentreerus sellepärast, et tuli juttu naistest. Seal ei, tõsine kõnelus. Mul on meeles. Ja, ja meil oli jutud, tahaks teha ühe raamatu. Ühe sõbraga hakkasime tegema ja küsisime May käest, et kuule, et kassa. Et kas sa oled nõus võtma selle ja hea meelega kapla, vaatame pilte ja siis ja meil oli pikk jutt sellest ja aga ta ütles mulle niimoodi, et Fret et niisugust raamatut sa tahad teha, mul ei olnud päris selge see, missugune see võiks olla. Ma arvan, et kui ma hakkan tegema küll siis hakkab looma ka ennast. Ja, ja kunstnik ütles mulle niimoodi, et, et mine nüüd ja vaata inimeste silmi enda ümber. Ja jäta meelde, et nendele inimestele su ümber pead sa selle raamatuga midagi ütlema. Ja sellest peale ma jäin vaatama inimeste silmi enda ümber. Too raamat jäi tegemata. Aga kui ma olin kogenult vaadelnud inimeste silmi enda ümber ja üldse inimesi, siis mul läks tagasi see raamatu tegemise tahtmine. Ja sellest võib-olla on üks vastuseid. Kui sa küsid, miks ma sellise sellise teed, siis siis et ma olen vaadelnud nii palju nii palju ilusaid enda ümber, nii palju ilusaid silmi, nii palju ilusaid lapsi. Mulle meeldis. Penderetski oli üks poola helilooja, temast oli dokfilm. Temal hakkas mõttega, sellega ta enda kõrval istus mererannal veel üks naine, kes ta, ma ei tea, kes tal oli, ta kõrval oli vana mees juba habemega halli mehega, ta ütles, et oi, ideid, mul on 50-ks aastaks. Ja mul on ka praegu, kui ma niisuguseid inimesi näen ja kui ma nendega suhtlen praegu vaatlejana ja siis, siis mul on ka niisugune tunne, et et neid raamatuid võiks jätkata veel 50 aastat. Olgugi, et selleks mul ei ole. Ei ole seda, seda aega enam ei tea, palju on, Me ei tea muidu ja aga aga noh, ega me siis me pole ju lollid ka, eks ole. Ja seda tahaks küll loota. Fret, meie tänase saateaeg on jõudnud lõpukorrale, aga meil on veel väga palju rääkida, et mul on veel mitmeid küsimusi inimese loomast, loodusest, meestest ja naistest ja lastest, koduste vabadusest, tõest ja kõikidest muudest sellistest teemadest, millest tahaks veel jutustada. Et kas oleksid nõus tulema järgmisel nädalal jälle. Sest ma olen, ma tunnen, et meie vestlusest on veel pool puudu. Ei ole vist viisakas pooleli jätta. Põnes asjad, jäime võlgu, sellega, minul jäi küll. Meie kõnelevuse käikuses, tekib juba niisuguseid pilte, tahaks neid ka veel vaadata. Ja meil on ikkagi käsil inimeseks olemise müsteeriumi muukimine. Et me võiksime natukene veel. Kuidagi kulgeda ei muukida, natuke kahtlen, see on ju võib-olla avada. Mõtlemine on natuke ohtlik või jääme, tead ikkagi radade juurde ja jäme raja loostrite valguses nendel radadel kulgemise avastamise. Ja ja vahel võib natukene nii natukene laiem rada, võtad ta käest kinni võtta, sest tavaliselt inimene käib üksinda, kui ta käib oma rada, mina olen siin üksi käia olnud, kume rajast, teerajast saime aga, aga vahel on käia ka niimoodi, et võtad käest kinni ja temaga koos. Ja see muudab maailma. Siis järgmisel nädalal kulgeme taas aitäh sulle, et sa tulid. Suur tänu. Aitäh sulle ka. Kaasamõtleja. Aitäh, et ja muidugi suur tänu teile, kallid raadiokuulajad, olete oodatud meiega taas kulgema pretissi eluteerajamustritele juba järgmisel nädalal ning meenutan teile, et Pretty kaunis fotonäitus Rajamustrid on Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis üleval pea terve vabariigi sünnipäeva kuu kuni 25. veebruarini ning kosmonautide klubi seinalt Facebookist leiate raamatu mängu, kust võite saada Endale Fret Jüssi äsja ilmunud uue teose Rajamustrid, mis on väga kaunis ja ja väga armsaid mõtteid täis ning loosi läheb ka üks Fred Jüssi duubelplaat helipilte eestimaalt mis on täis Eestimaa looduse loomulikku muusikat, mis on meid rõõmustanud ka tänases saates. Ning loomulikult on nii plaat kui raamat autori poolt signeeritud, niiet keda huvitab kimbukene kodumaa looduspärleid helis sõnas, pildis ja mõttes siis läbi aadressi hallo, kosmos, poee, jõuate, saate hallo Kosmos Facebook'i arhiivi kuulama meie varasemaid jutuajamisi ning muudesse Ki kosmilistesse paikadesse. Kohtume taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel neljapäeval kell kaheksa ja pühapäeval kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga minge metsa.