Hiina muusika, see on üks väga suur ja võimas kultuur. Mul paluti viis minutit rääkida hiina muusikast. Ma mäletan, et kunagi aastaid tagasi tegin siinsamas raadiomajas niisugust saatesarjana korjanud Taal tund ja Heino muusikale sai pühendatud kuus tunniajalist saadet ja siis mitte kuidagi ei tahtnud see, see jutt ja see muusika selle kuue tunni sisse ära mahtuda. Nüüd kui ma peaksin rääkima viis minutit. Ma isegi ei oska, millest alustada ja kuhu lõpetada. Aga tegelikult mul on praegu üsna hiljutised isiklikud kogemused Hiinast, sellepärast et just eelmisel aasta lõpus ma viibisin Hiinas mitu kuud ja mitte üksnes Hiinas, vaid ka Hiina rahvavabariigid, tooriumil elavate teiste rahvusgruppide, nagu uiguurid, tiibetlased ja mitmed teised nende nii-öelda elualadel ja, ja nende territooriumidel. See seetõttu on mul lisaks niiskusele raamatu tarkustele ka palju sellist isiklikku kogemust, aga tegelikult muidugi Hiina muusikast. Kui üldse midagi rääkida, siis ma antud kontekstis muidugi peaksin keskenduma eelkõige nende han-hiinlaste päris hiinlaste muusikale, sellepärast et. Tiibet, uiguuri ja, ja, ja mitmed teised rahvused, mongolid ja ka kirgiisid, tadžikid, Nad küll elavad Hiina rahvavabariigi territooriumi, aga tegelikult nad ei ole hiinlased ja seetõttu nende muusikast me ei saa rääkida kui Hiina muusikast. Muidugi Hiina muusika sele ajalugu on tohutult pikk kui eestlased ja üldse siin balti mererahvad alles hakkasid esimesi rauast kirveid valmistama ja esimesi võib-olla rauast nooleotsi tegema. Selleks ajaks oli Hiinas välja kujunenud mitte üksnes selline tseremooniate rituaalide väga rafineeritud süsteem. Selleks ajaks oli välja kujunenud Hiinas kiri ja filoso Sofia esteetika ja muidugi, mis muusikat puudutab siis ka täiesti niisugune kõrgelt arenenud muusikateooria. Näiteks üks säärane raamat, mida ropage keeltesse tavatsetakse tõlkida lauludele Raamat ehk shing. See pärineb arvatavasti ajast 11 kuni seitse sajandit enne Kristust, tähendab mitte pärast vestlust, vaid enne Kristust, nii et et see on umbes 3000 aastat tagasi kirja pandud raamat. Tänaseks on see küll hävinenud, ka üksikud selle fragmendid on küll säilinud teiste raamatute kaudu ja muidugi võib-olla kõige tuntum persoon üldse Hiina ajaloost. Konfutsius, luur, riigist pärit suur õpetaja, keda mõnikord armastatakse nimetada 10000 põlvkonna õpetajaks. Ka tema tegeles muusikaga muusikat, teooriaga mängis niisugust noh, mitte kandle sarnastega Dmitri sarnast pilli, mille nimi on siin ja ta on väga palju kirjutanud ja rääkinud muusikast noh näiteks näiteks sellised mõtted, et muusika suudab mõjutada ühiskonda, mitte ainult üksikindiviidi tekitada, tal võib olla positiivseid või negatiivseid meeleolusid ka tervet ühiskonda ja umbes niimoodi, et kui valitsejad ja alamad kuulavad muusikat koos siis valitseb ühiskonnas kord ja harmoonia ka, kui vanad noored inimesed kuulavad muusikat koos, see tekitab sellise põlvkondadevahelise harmoonia ja ühiskonnas on rahu üksmeel, kui aga ei ole sellist harmooniat ja ei kuula vananenud noored ja valitsejad ja alamad muusikat koos, siis on ühiskonnas korratus ja riik ei kesta üle 10 põlvkonna. Muide, siin ma juhin tähelepanu sellele, et räägitaksegi 10-st põlvkonnast, noh, kui me võtame üheks inimpõlvkonnaks näiteks 30 aastat, siis Konfutsius räägib 300-st aastast, see on tema arvates niisugune lühike aeg. Meenutagem meie Euroopa ja viimaste aegade riikide ja valitsuste ja asjade vahetumisi. 300 see on meie jaoks ülipikka aega, ka Hiina ajaloos on see lühike aeg. Ka nüüd hakkabki meie praegune aeg otsa lõppema ja võib-olla sobiksin kuulamiseks üks üks niisugune salvestus mida tavatsetakse liigitada sellise muusikatüübi alla nagu siidi ja bambuse muusika. Miks siidi ja bambuse sellepärast pillid on valmistatud reeglina siidist ja bambusest ehk keelpillid siis, millel on siidist keeled ja kõikvõimalikud lödid ja puhkpillid ja ka nõndanimetatud soo oreleid mis on valmistatud bambusest, nii et siidi ja bambuse muusika.