Eelmises saates kui ma rääkisin hiina muusikast, siis ei saanud kuidagi hakkama ilma sellise nimeta nagu Konfutsius ja konfidsusest tahaks alustada ka täna. Muidugi kõigepealt väärib tähelepanu see, et mees, kellel on väga suur roll Hiina muusikaesteetika ja muusikateooria väljaarendamisel see mees elas arvatavasti kuuendal ja viiendal sajandil enne Kristust katsugem mõelda, mis toimus näiteks Eestis sel ajal. Kas me üldse sellest midagi teame? Igatahes muusikateooriat meil küll polnud. Ei olnud sündinud Euroopas. Bach, Beethoven jäi ikka mõni, mõni 1000 aastat oli nende senini veel aega. Aga mida siis Konfutsius rääkis muusikast? Püüdis selgitada, et muusika, see on loodud kosmose eeskujul, see on justkui sellise kõiksuse või kosmose eeskujul sündinud maailm. Muide, siin repliigi korras tahaks veel öelda, et see on Hiinas, aga Indias vastupidi, usuti, et maailm on helist sündinud. Et niisugune vastupidine arvamus valitses filosoofias. Aga Konfutsius siis rääkis, et, et helid võib laias laastus jagada sellisteks kõrgeteks säravateks, selgeteks helideks ja need helid on taeva väljendus. Ja vastupidi, sellised tumedad sünged valjud helid, et need on maa väljendus. Muide, ega kuigi konfitsianistlik, filosoofia ja Taavistlik filosoofia on teineteisega kohati isegi vastuolus, aga selles mõttes siin on sarnaseid jooni ka taoismi jagab kõik nähtused nagu mustvalgeks taevasteks, mehelikeks, jaanmaisteks, naiselik, eks ma arvan, et meil kõigil on ju silme ees eelkõige võib-olla tänu praegust stele pekingi olümpiamängudele ikka kõikvõimalikes telesaadetes, raamatutes, buklettides on se inni ongi märkus, on siis must ja valge justkui sisalduvad teine teises, see on ka selline maise ja taevase ühtsus ja seda võiks seda mõtet võiks üle kanda muusikale. Muide Konfutsius ei kõnelenud mitte üksnes sellest, vaid ta rääkis ikka, kui oluline on muusika mitte üksnes ühe indiviidi tasandil, vaid kogu ühiskonna tasandil. Nimelt Konfutsius uskus, et et kui inimene kuuleb valesid helisid, valesid seda võiks muidugi öelda jutumärkides, ütleme kas häälest ära muusikat või, või sellist, mitte harmoonilist muusikat. Et siis see tekitab negatiivseid tundeid. Ja, ja need negatiivsed emotsioonid inimeses tekitavad omakorda inetut koledat muusikat ja vastupidi, kui inimene kuuleb harmoonilist hästi esitatud väga täpselt häälestatud pillidele esitatud muusikat, siis tekivad temas positiivsed tunded ja see omakorda paneb inimese muusiku tegema ilusat kaunist heakõlalist muusikat. Ma nimetasin siin konfitsianismi taoismi. Kolmandaks kõige olulisemaks religiooniks Hiinas on, on budism, aga budistlikku muusikat tahaks kuulata järgmisel korral, kui me taas kohtume siin olümpiasaatel raadiokuulajatega aga tänast saadet jaagu lõpetama templikellad, mis on omased nii budistlikele, konfitsionistlikele kui tavaistlikele templitele. Muide omast kogemusest. Võin kinnitada, et need templikellad sobivad hiina sellisesse pool mägises maastiku ülihästi. Olen korduvalt kuulnud, kuidas nad kajavad mägede nõlvadelt vastu, aga praegu kuulakem neid templikellasid heliplaadilt.