Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva üheksanda veebruari olulisemad päeva sündmused minema olen Uku Toom. President Kersti Kaljulaid annab Eesti vabariigi 99. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid 113-le inimesele. Valitsuse, kultuuri, teaduse ja spordi elutöö preemiad saavad Lembit Ulfsak, Neeme Järvi, Kalle Kasema, Gennadi Vainikko, Enn Tõugu, Rein Haljand ja Rein Kirsipuu. Pisemani. Selle auhinna tänavune laureaat on marja kallasmaa. Mul on hea meel, et niisugune keeleteaduse äärealal seisev distsipliin nagu toponeemika sai ka ära märgitud. Kus oli välispoliitika arutelu EKRE juht Mart Helme arvab, et Eesti välispoliitika elab juba pikemat aega mugavustsoonis. Me ei ole valmis muudatusteks ja meil puudub ka olukorra analüüs. Välispoliitika on dünaamiline. Ei ole kunagi sellist asja, et välispoliitikas ei toimuks mingeid murranguid ja muutusi. Me ei ole nendeks valmis, meie ametnikud ei ole selleks valmis. Vene õhurünnakutes Põhja-Süürias sai ekslikult surma kolm Türgi sõdurit. President Vladimir Putin avaldas juhtunu pärast kahetsust. Saksamaakavata kavandab meetmeid nende sisserändajate kiiremaks tagasisaatmiseks, kes varjupaigataotlejad, see ei kvalifitseeru veeru. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur teeb erakonna juhatusele ettepaneku nimetada uueks peasekretäriks Tõnis Kõiv. No arvestades, et meil on kohalikud valimised tulemas ja Tõnisson olnud pikalt Paide linnapea samamoodi omab väga head ülevaadet riigi toimimisest, nii et minu hinnangul on ta väga sobiv seda tööd tegema. Ohvilse neis alanud laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel avaalana kavas olnud segateatesõidus võitis Saksamaa. Eesti nelik piirdus 21. kohaga. Ilm püsib vahelduva pilvisusega, olulise sajuta. Öösel on külma viis kuni 17, homme päeval kaks kuni seitse kraadi. Täna oli siis see päev, mil said teatavaks terve rida inimesi, keda riik või president ja autasu vääriliseks president annab teenetemärgi 113-le inimesele. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi teenis paljude teiste hulgas ka Eesti Rahva muuseumiarendaja etnoloog Riina Reinvelt. Ta sõnab. Jälle. Teadlasele on teenetemärk suur tunnustus ja rõõm. Jane Saluorg jätkab. Käed värisesid ja silmadesse tulid pisarad, sõnab etnoloog Riina Reinvald, meenutades emotsiooni, mis teda valdas. Kui esimest korda Facebookis ülikooliaegse sõbranna poolt jagatud presidendi kantselei lingile klõpsates ja teenetemärgi saajate hulgas ka oma nime nägi. Iga tunnustus on ju nagu innustab, ma arvan, et paanika iga õhtu peegli ees ei seisa ja seda rinda ei pane ennast imetle, aga aga nagu hea on teada, et sa oled teinud hästi ja et seda on tähele pandud. Alates 1998.-st aastast on Reinvald töötanud Eesti Rahva Muuseumis, alguses vanem koguhoidjana, viimased 15 aastat peavarahoidjana Eesti Rahva muuseumisse ei sattunud naine aga juhuslikult. Juba seitsmeteistkümne aastase neiuna teadis Reinvald, et etnoloogia ja Eesti Rahva muuseum tema elus olulist rolli mängima hakkavad. Minu keskkooli lõpuaastad jäid aega 1988 89 ja tol ajal näiteks meie klassis, kui me lõpetasime keskkooli, siis oli üks kümmekond tüdrukut, kes otsustasid, et näe, lõpetame kooli rahvariietes ja et me teeme need rahvariided ise ja selleks me käisimegi siis Eesti Rahva Muuseumis infot otsimas. Ja siis ma juba mõtlesin, et see oleks nagu põnev koht, kuhu tööle tulla. Küsimusele. Mida peab etnoloog oma elu suurimaks saavutuseks, vastab Reinvald, et tema õnn peitubki ilmselt ERMis töötamises ja kultuuriuurimises. Igapäevaselt puutub Reinvald kokku väga paljude erinevate inimeste ja materjalidega, mis inspireerivad ning annavad uusi teadmisi ja mõtteid, kuidas elada nii, et kõige uue ja huvitava kõrval ei unune ka vana ja väärika. Kas tavaettekujutuses muuseumitöö on väga ühekülgne üheülbaline siis vähemalt ühes kultuuriloolises muuseumis ta seda ei ole. Kui sa oled ise piisavalt initsiatiivrikas ja sul huvisid on, sa võid teha näitust, sa võid kirjutada teaduslikke artikleid, sa võid käia välitöödel, mis on, ütleme, etnoloogide suur osa nende töö eest. Aga minu arust see on nagu 100 võimaluse muuseum, et kui sul on endal tahtmist, siis ütleme siin ka kollektiivi ja juhtkonna mõttesse ei ole piiranguid. Reinvald kordab, et teenetemärk on hindamatu tunnustus. Kuna isiklikus elus on suuremad väljakutsed võidukalt võidetud, unistab etnoloog täna sellest, et Eesti riik püsiks ja me kõik saaksime oma elu siin riigis ise edasi sättida. Presidendilt saab valgetähe viienda klassi teenetemärgiga Eesti ringhäälingu muuseumi direktor Juhan Sihver 16 aastat kestnud panuse eest ringhäälingu ajaloo talletamisel. Sihver rääkis Olev Gengile, kuidas ringhäälingu muuseumi ülesehitamine algas ja millised on tulevikuplaanid. Minu esimene tööpäev nägi välja niimoodi, portfell käes, sõitsime bussiga Türile, rentisime, kui ma õieti mäletan, 16 ruut Tartu kontoripinda, laenasime kultuurimajas tooli laua ja siis avaldasime ajakirjanduses üleskutsed, et kes saab aidake, kellel on alles vanu vastuvõtjaid, dokumente, fotosid. Üleskutse võeti vastu niivõrd hästi, et kulus kaks aastat enne kui me olime jõudnud ringi Eestile peale teha ja nende inimestega kohtuda ja vaadata üle kõik selle, mis nad pakkusid. No praegu on muuseumi kasutuses suure maja esimene korrus, tundub, et kõik on väga hästi, kuhu te olete? No kasvõi arvude mõttes välja jõudnud. Me avasime 2001, detsembris ringhäälingu 75. aastapäeval muuseumi uksed külalistele ja tänaseks on meie majas käinud üle 73000 huvilise. Mehe keskmine külastatavus on 5000 inimest aastas ja suuri kõikumisi selles numbris ei ole olnud. Et on olemas inimesed, kes meie näituste ja ringhäälingu ajaloo ja meie programmide vastu huvi tunnevad. Ühelt poolt ja teiselt poolt on inimesed, kes meid toetavate, olgu siis vara raadio annetamisega. Näiteks kas mul on õigus, kui ma väidan, et Türilt Eesti ringhäälingumuuseumis saab parima ülevaate Eesti ringhäälingu ajaloost üle vaata, saab, kas ta nüüd parim on? Oleneb, millega võrrelda. Aga seda küll jah, et meie Muuseum püüab rääkida ringhäälingust tervikuna alates siis sellest, kui osaühing raadioringhääling 1900 kahekümnendatel aastatel saateid alustas kuni tänase pildini, kus näiteks raadioprogramme on eetris 30 ümber. Juhan Sihver, kas ringhäälingu muuseum on valmis ehk et kuhupoole te veel püüdlete valmismuuseum ei ole valmis, muuseumi kunagi ei saa. Meie kõige lähem ja suurem eesmärk oleks see, et Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks oleks muuseumis olemas korralik kaasaegne raadio püsinäitus. See on valdkond, mis on olnud Eesti riigi loos hästi oluline ja võiks siis olla ka sünnipäeval vastavalt esitletud. Ja teenetemärgi saajate hulgas on ka kunstnik ja seto kultuuri edendaja Evar Riitsaar. Mirjam Nutov räägib sellest lähemalt. Evar Riitsaar on korduvalt valitud setomaa ülemsootska. Ta oli üks soome-ugri kultuuripealinna korraldajaid ning soome-ugri kultuuripealinna linnapea. Priit Saar peab Obinitsas galeriid haljas kun, kus edendab soome-ugri kunstielu, olles ka ise silmapaistev maalija. Ühtlasi on riitsaar seto meestelaulu traditsiooni hoidja, kuuludes seto Michi summa ja lüües ühes Tuhkavitsa bändis. Enim tuntakse riit saartega seto hõbeehete valmistajana. Riitsaare sõnul han teenetemärk tema jaoks hea märk sellest, et oma kultuuri peetakse tähtsaks edasi, räägib Evar Riitsaar. Tore märgata, tegelikult laiemalt märgatakse, teadvustatakse tegelikult pärimuskultuur on igale rahvale väga oluline. Ja mis on selliseid suuri väljakutseid, et ikkagi oma asja ajada? No võib-olla kõige rohkem põrkubki selle suure globaliseerumistuhinas vastu, mis on ju noh, üle ülemaailmne probleem tegelikult, et pärimuse põli põlisskulptuurid nagu noh, hägustuvad ja laienevad ja kipuvad ära kaduma, seetõttu maailm läheb närvivaesemaks, arvan mina, seda, ma arvan ei oleks mõistlik nagu lubada või peaks kuidagi kuidagi ikkagi seda elus hoidma. Mida selline märkamine tähendab? Seal nagu juurde seda just, et Eestimaa väärtustab oma rahvapärimust, rahvakultuur ja oma rahvast rõõmsat tulevikku vaatamist. Sellist positiivsust. Need olid siis kolm, 113-st autasud antakse kätte 23. veebruaril, aga küsisime, kuidas iseloomustab väljavalitute nimekirja kirjandusteadlane ja ekspoliitik Rein Veidemann. Muidugi. Üllatas, et sisuliselt parlamendi poolt tagandatud peaminister Taavi Rõivas pälvis väga kõrge riikliku tunnustuse. Ja president oma saatesõnas ütleb, et see on tavaks. Tundub, et noh, see on väga hästi öeldud, tegemist on nomenklatuurse autasuga. Ma saan aru küll, et autasude jagamisel, kui president presidendile omakorda esitab nõukogu võtnud jagamisel rahvustunnust, ei peeta silmas, mis on õige, aga siiski kuidagi kummaline, et 300000 vene keelt emakeelena kõneleva ühiskonnaliikme hulgast ei ole leitud ühtegi tunnustusvahelised ettevõtjad või arsti või, või kedagi, kes oleks väärinud tunnustust, seda enam üllatas mind see, kui samal ajal selle saatekirjas, mis lisandus sellele organitele oli ära mainitud. See, et Eesti peab põhinema hoolimisel ja märkamisel ja ei märgatud muus osas oli ootuspärane, oli ootuspärane, et seal on hästi tempereeritud jaotatud, siis valdkond valdkonniti ja poliitikuid muidugi ei olnud. Väike täpsustus veel siia lõppu, et Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktor Niina Sõtnik siiski on autasustatud nimekirjas. Aga sellel teemal kõik. Muidugi au tasustatutega jätkame sellepärast, et valitsus otsustas oma tänasel istungil kiita heaks ettepanekud riigi kultuuripreemiate teaduspreemiate spordipreemiate määramiseks ja preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest. Kultuuri alal pälvisid dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa. Teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendus. Est määrati Gennadi Waynikolai ainult tõugule ja spordi elutöö, preemiad ujumistreenerile, spordipedagoogile ja teadlasele, Rein Aljandile. Rattatreenerile ja jalgrattaspordiarendajale. Rein Kirsipuule aga anti välja ka Ferdinand või õieti otsustati ka Ferdinand Johann Wiedemanni keeleau India. Sellega saab Eesti keele instituudi vanemleksiko kograaf. Marja kallasmaa hinnati tema tööd meie kohanimede uurimisele, neis sisalduv ajaloolise mälu talletamisel. Aastatepikkuse töö tulemusena ilmus mullu ka Eesti kohanimeraamat laureaati, käis õnnitlemas Tõnu Karjatse. Marja kallasmaa nendib, et seoses käimasoleva haldusreformiga ja suurvaldade moodustamisega on oht, et mõned ajaloolised nimed võivad jääda unustusse. Iseasi on see, kui palju peab igapäevakeeles uut valla nime üldse kasutama. Mingil määral on jah, aga praegu elu läheb sinnapoole, et aina suuremad üksused tekivad ja paratamatult siis mõned nimed jäävad tahaplaanile, aga ega Need ei pruugiks sellegipoolest unustuse hõlma vajuda, neid võib kasutada ikka. Kas võib näiteks viimase poole sajandi lõiku, kes väita, et need kohanimed on ikkagi jäänud püsima, vaatamata sellele, mida näiteks nõukogude võim tegi? Jah, kui nüüd mõelda sellele 1977. aasta reformile siis uue ärkamisaja vaimus on paljud kõrvale jäänud külanimed uuesti taastatud küla nimedena, kuid et see on mõneti kaheldav ka, sest mõnest neist küladest ei ela mitte kedagi. Aga samas on tekkinud uusi külasid, nii-öelda pilpaküla süda, millel on niisugused kunstnikud, näevad jah, on tekkinud ka uusi, millel on kunstlikud nimed või võib-olla nad on ka ikkagi loomulikul teel tekkinud näiteks võib tuua siitsamast Tallinna lähedalt Pildiküla mis on perekonnanimest saanud oma nime ja ja see kõnealune isik vist ehitas oma maja sinna esimesena viiekümnendatel aastad. Praegu töötab, tegi ju ka perenimede kallal. Kui palju neid ühtelangevusi juba siis on, perenimede ja kohanimede juures? Arvuliselt ma ei oska praegu öelda ja see töö on päris alguses, aga üsna suur hulk perekonnanimesid on siiski saanud kas talunimest või ka külanimest alguse igatahes jõudu tööle teile ja veel kord, palju õnne. Suur tänu. Mul on hea meel, et niisugune keeleteaduse äärealal seisev distsipliin nagu tofoneemika sai ka ära märgitud. Ja nüüd jätkab Reene Leas välisuudistega. Saksa kantsler Angela Merkel avalikustab kava, mille järgi peaks märkimisväärselt kasvama nende sisserändajate tagasi saatmine, kelle asüülitaotlusi ei rahuldata. Meetmed sisaldavad näiteks ligipääsu lubamist asüülitaotlejate telefonidele ja symbol partidele tuvastada nende isikud. Samuti tõstetakse vabatahtliku tagasipöördumise korral makstavaid summasid. Rändeteema on eelseisvate valimiste eel Saksamaal tõusnud poliitiliste arutelude peateemaks. Möödunud aastal lõpus tappis asüülitaotleja Berliini jõuluturul 12 inimest. Kantsler peaks peagi kohtuma liidumaade juhtidega, et arutada 16 punktilist kava sisserändajate kiiremaks väljasaatmiseks. Tagasipöördumistoetuste maksmiseks eraldab valitsus 90 miljonit eurot. 2015. aastal saabus Saksamaale 890000 sisserändajat. Eelmise aasta lõpus ootas 207000 migranti väljasaatmist. Äärmusrühmituse islamiriik vastu korraldatud Vene õhurünnakutes Põhja-Süürias hukkus täna eksikombel kolm Türgi sõdurit, teatas Türgi sõjavägi. Veel 11 sõdurit sai haavata. Venemaa president Vladimir Putin helistas türgi ametivennale Tayyip Erdogani-le, et väljendada juhtunu pärast sügavat kurbust ja kaastunnet. Türgi sõjaväe teatel viivad mõlemad riigid juhtunu osas läbi juurdluse. Rumeenia justiitsminister Floriini Jord Ace astus tagasi korruptsioonikuritegude eest määratavaid karistusi. Leevendav seadusemuudatus tõi Rumeenia tänavatele massimeeleavaldused. Minister ise ütles, et kõik tema algatused olid legaalsed ja põhiseaduslikud, kuid tema viga oli suutmatus avalikule arvamusele järele anda. Rumeenia valitsus võttis meeleavalduste mõjul Jordake koostatud määruse tagasi. Määrusega taheti tee kriminaliseerida ametiisikute kuritarvitusi, kui summa oleks jäänud alla 44000 euro. Protestijate väitel oleks määrus oluliselt nõrgestanud korruptsioonivastast võitlust. USA president Donald Trump saatis kirja teel Hiinale uue aasta tervitused, öeldes, et loodab teha president. Džiitsin pingiga koostööd selleks, et luua konstruktiivsed suhted. Hiina teatas, et hindab trumpi pühadetervitust. Trump on süüdistanud Pekingi ebaõiglases kaubandustegevuses ning valuuta manipulatsioonides. Samuti on ta kritiseerinud Hiina sõjalise jõu kasvatamist Lõuna-Hiina meres ning süüdistanud Pekingi liiga väheses surve avaldamiseks Põhja-Koreale. Selle tuuma- ja raketiprogrammiga seoses. Trump eiras neli aastakümmet kehtinud diplomaatilist protokolli, kui rääkis telefoni teel Taiwan'i presidendiga. Hiina peab Taiwani enda territooriumiks. Riigikogus oli välispoliitika arutelu Mall Mälberg küsis arvamusi välispoliitika ja välisministri kõne kohta opositsioonipoliitikutelt. EKRE juht Mart Helme arvab asju kokkuvõttes, et Eesti välispoliitika elab juba pikemat aega mugavustsoonis. See tähendab seda, et me korrutame kogu aeg Euroopa Liit ja NATO liitlassuhete tähtsust, keegi ei eita seda. Samal ajal me kogu selle retoorika kõrval ei suuda nagu kohaneda sellega, et majanduses toimuvad tohutud muutused praegu. Ja ma küsisin ka ministrilt, kas meil on plaan B, kui näiteks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa liidu vahel peaks tekkima tõsised lahkhelid. Ma ei kuulnud mingit plaan B-d, see näitab, et me oleme sellises reaktiivses faasis mugavustsoonis, aga meil on vaja olla proaktiivne ja vaja mõelda selle peale. Aga kuidas me käitume näiteks siis, kui Lääne-Euroopa suured riigid ja Ameerika ühendriigid tühistavad sanktsioonid, aga Minski lepingud on endiselt täitma? Missuguse positsiooni me siis võtame? Neid näiteid võib tuua hästi palju, sest välispoliitika on dünaamiline. Ei ole kunagi sellist asja, et välispoliitikas ei toimuks mingeid murranguid ja muutusi, me ei ole nendeks valmis, meie ametnikkond ei ole selleks valmis ja meie ministrid paraku ei kvalifitseeru sellele tasemele, et nad oskaksid nendest raamidest väljapoole, nagu see on nagu üldina ütlemise kõne peegeldas sedasama seisundit. Räägiti hästi palju solidaarsusest sellest, kui ohtlik on see, kui Euroopa liidus tekivad lahkhelid. Kõik on õige, ainult et need lahkhelid on juba räägiti sellest, et kui halb on, kui solidaarsus kaob solidaarsus ei kao ilma põhjusteta. Mis on põhjused, kas need on rändekriis erinevate riikide majanduslikud huvid, Euroopa demograafiline allakäik, Venemaa surve, mis on need põhjused, vot seda analüüsi kuskilt ei tule. Vabaerakonna juht Andres Herkel ütles välisministri kõnet kommenteerides, et võib-olla oleks tahtnud veidi rohkem konkreetsust ning mõlemad tänast ettekannet silmas pidades rohkem analüüsi tõejärgse maailma kohta. Siin kõlanud süüdistused, et välisminister on pehme aga seda niisugusel kujul ei jaga see, milliseks on muutunud see nii-öelda tõejärgne maailm või niisugune eliidivastasus selle puhul oleks mõlemalt ettekandjalt oodanud võib-olla rohkem põhjustajana niiviisi, et see eliit meie arvates ise peab peeglisse vaatama, et kõik need korruptsiooniskandaalid, mis ka Euroopas üleval on, need on väga tõsised asjad ja, ja pole ainult sotsiaalmeedia Twitteri süüdi selles, et rahvas mõtleb teistmoodi kui 10 aastat tagasi. Eerik-Niiles Kross Reformierakonnast oli kõige leplikum, tema hinnangul pole uus valitsus Eesti välispoliitikat kuhugi ära pööranud. Ehkki teatud vaoshoitust võib ette heita. Siin on olnud mõningaid märke, kus Eesti on senisest vaoshoitum noh näiteks Ukraina toetamisel võib-olla Venemaa kritiseerimisel, aga tuleb muidugi aru anda, et Eesti geopoliitiline olukord võib-olla ka ilmtingimata ei soosi seda, et me peaksime olema mingites välispoliitilistes initsiatiividest kogu aeg, e siin me oleme. Veidi aega tagasi tuli uudis, et Reformierakonna esimees Hanno Pevkur teeb homme kogunevale erakonna juhatusele ettepaneku nimetada uueks peasekretäriks Tõnis Kõiv. Margitta otsmaa küsis, miks? No arvestades, et meil on kohalik. Kui valimised tulemas ja Tõnis on olnud pikalt Paide linnapea, samamoodi omab väga head ülevaadet riigi toimimisest riigikogu liikmena ja üldse aktiivse erakonna liikmena, nii et minu hinnangul on ta väga sobiv seda tööd tegema, nii et sealt ka põhjused. Millal Tõnis Kõiv ise sellest teada sai, kui kaua tal oli aega kaaluda seda ettepanekut? Tõnis on olnud Mui nii-öelda valikut võimalusena ikkagi kaalumisel, päris pikka aega, aga see neid otsuseid tegelikult ma sain tegema hakata pärast seda, kui Rait Pihelgas teatas oma loobumisest ja Tõnisega siin täna vestlesime veel pikemalt, nii et eks ta on saanud aega oma perega rääkida ja, ja oli valmis seda vastutust võtma. Olles erakonnaga seotud juba suurusjärgus 20 aastat, temal pikka sisseelamist ei ole vaja ja, ja ma usun, me saame väga hästi koos viie erakonna, nii kohalikel valimistel väga hea tulemuseni, kui, kui riigikogu valimiste võidule kahe aasta pärast. Juhatus on homme üksmeelne. Ma väga loodan moonel juhatuse liikmetega kõigiga rääkinud juhatuse liikmed on vähemalt omavahelistes vestlustes kõikmeniks toetanud. Jõemaa räägib nüüd, milliseks kujuneb ilm Täna Põhja-Rootsi ja Soome piirialal asuv kõrgrõhkkond liigub homme päevaks Lõuna-Soome poole. Laupäeval on kõrgrõhkkond Eesti kohal ning pühapäeval eemaldub aeglaselt lõuna poole. Nii püsib kolmel järgneval päeval talvine ilm, olulist lumelisa ei tule. Ööl vastu homset on taevakaar selgem Lääne-Eestis. Ida-Eestis on pilvisem, ent on olulise sajuta. Puhub valdavalt idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus üheksa kuni miinus 14 kohati miinus 17 kraadini. Saartel on aga paiguti miinus viis kraadi. Homme päeval on Eestimaa nii päikesepaistet kui ka laiguti pilvisemaid paiku, kuid ilm püsib ikka olulise sajuta. Puhub valdavalt idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuuri maksimum tõuseb pärastlõunal miinus kahe kuni miinus seitsme kraadini. Ja Juhan Kilumets ootab kannatamatult, et saaks rääkida, mis juhtus täna spordis. Hochfilzenis alanud laskesuusatamise maailmameistrivõistluste avaala segateatesõidu võitis Saksamaa nelik Vanessa Hints, Laura, tal Mayer, ArmfiPhr ja Simon edestasid eelmisel MMil samal distantsil triumfeerinud Prantsusmaad 2,2 ja Venemaad 3,2 sekundiga. Teise-kolmanda koha saatus otsustati põneva duelliga, milles Martin Fourcade kavaldas taktikaliselt küpse sõiduga üle Anton Chipulini. Eesti teatenelik koosseisus Kadri Lehtla, Johanna Talihärm, reni, Rene Zahkna ja Kauri Kõiv kaotas Saksamaale peaaegu viie ja poole minutiga ning sai 25 riigi konkurentsis 21. koha. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaja teine etapp, Rootsi ralli algab täna õhtul. Publikukatsega M-Spordi meeskonnas sõitvad Ott Tänak ja Martin Järveoja soovisid testikatsel rehve säästa ja said kirja kaheksanda aja katse kiireimale maid. Sesterile kaotas Tänak 4,5 sekundiga. Tallinnas toimuval Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni esimese tugevusgrupiturniiril eile Serbiale üks, kaks alla jäänud Eesti tennisenaiskond on täna vastamisi Iisraeliga. Esimeses üksikmängus kohtub Valeria Korlatš maailma edetabelis 249. kohal paikneva Denis Casanjukiga. Avaseti kaotas kollaczüks kuus. Teises üksikmängus on esireketit duellis Anett Kontaveidi vastane Julia Klushko. Kontaveit on maailma edetabelis 116. vastane 193.. Homme on eestivastane. Bulgaaria ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.