Homme õhtul esietendub Vanemuise teater Tris Cherry Bocki legendaarne muusik Kalev viiuldaja katusel. Muusikali tegevus toimub 20. sajandi alguses Kiievi lähistel väikeses juudi külakeses annate FK loo. Peategelane on piimamees Stevie, kes üritab traditsioonide kohaselt korraldada oma pereelu. Muusikal viiuldaja katusel lavastas Vanemuise teatris Vahur Keller. Mulle pakuti vana unisust, et võiks teha muusikali ja ma leian, et, et see on vähemalt ainukene muusikale, mida mina tean, mis on sisuliselt tõeliselt kaalukas teemasid, mis on tõepoolest olulised, tähtsamad kui lihtsalt kerge nali või meelelahutus. Need on tõekspidamised ja uute tõekspidamiste pealetulek, et kas vanad enam üldse ei kehti ja selle kõige juures, kui kõik läheb väga halvasti, kui elu nagu laguneb käest ära, nagu sind veel on siis selle juures säilitada Rõõm ja leida isegi noh, väike nali selles kõiges. Muusikali peategelaseks on teevie, keda mängib Hannes Kaljujärv ja tema abikaasa, koldet mängib Kaire Vilgats. Miks just nemad? Sellepärast, et nad on suurepäraselt andekad nii laulmises kui näitlemises Hannesel olemas mingi selline elujõud, elurõõm juba kuidagi olemuslikult või temperamenti jõud, nagu tal on kuid minu arvates väga hästi kokku selle loo, kui just nimelt selle karakteriga ja Kaire täpselt samuti, et ta on suurepärane laulja, muidugi tal on väga hea lavaline tundlikus. Mida veel tahate lisada, soovid vaatajale? Ma loodan, et jõudu ehk jõudu elamiseks meil on muidugi siin tänapäeval enamusel neist muidugi mitte kindlasti kõigil ja alati on neid, kellel on väga raske, aga siiski üldiselt võib öelda, et Eestis on elu praegu suhteliselt hea, kuigi eristatakse palju ja on ka tihtipeale põhjust, võib-olla praegu seda jõudu või seda võiks tarvis minna, sellist sorti jõudu, nagu nendel tegelastel siin on, ma arvan, et selline jõud või selle meenutamine, et saab ka väga rasketest aegadest üle, kui osata leida rõõmu. Esmakordselt jõudis viiuldaja katusele Broadwayl lavale 1964. aastal ja on senini üks maailma enim mängitud muusikale. Paljud meloodiad sellest muusikalist on saanud ülituntuks muusikal viiuldaja katusel muusikajuht ja dirigent on Anu Tali, kellele see on esimene mahukam muusikajuhi töö Vanemuise teatris. Me oleme oma viimase nädala nii-öelda spurdi alguses ja asi paistab olevat päris lootusrikas, minu arvamusorkester on väga innukas laval näideldakse väga innukalt ja ma arvan, et kuna ma sügavalt austan ja sügav kummardus peaosalistele, siis ma arvan, et saab olema väga omanäoline näitlejatöö ja noh, muusikaliselt on see sedavõrd kütkestavat isiklikult seal laupäeva vara suure innuga ootama. Peaosades on Hannes Kaljujärv ja Kaire Vilgats ja Hannes Kaljujärv muidugi on tuntud ka muusikamehena, nii et tema selles mõttes mul on, ma olen hästi tänulik, et ta on sellest teinud ka muusikalise rolli, mitte ainult näitleja rolli. Ta on ju tehtud tegelikult Estonias, oli ju see rohkem nagu niisugune draamaroll rohkem hääleliselt siis muidugi kindlasti kiputakse neid kahte lavastust võrdlema. Et ma ei usu, et nad on võrreldavad ei, mitte oma juba oma ajas ega ka mitte osatäitjate poolest õnneks. Ja sellepärast ma usun, et Vanemuine tegelikult panna paljudelegi mõtlemisainet selle etenduse väljatoomisega, see oli riskantne valik minu arust, kuna ma seda Estonia etendust ka tean, aga mida rohkem esietendusele läheneme, seda rohkem ma leian, et ei ole ainuõigeid teostusi, et siiski roll küpseb näitlejas endas ja ühises töös. Tänaseks ma juba näen mingisuguseid algeid ja ma arvan, laupäevaks näeme ka tervikut, palju on räägitud selle muusikali fenomenist, sellest muusikalist on tehtud film, mis on võitnud mitmeid auhindu Kuldse gloobuse Oscari. Millesse võlu peitub? Kõigepealt on muidugi sellele tükile lihtsalt täiesti fenomenaalne muusikaline ja osa, et see on sügavalt läbi tunnetatud ja see on väga juudi temaatiline või siis venedena temaatiline, kuidas slaavi temaatiline, kuidas parasjagu on temaatika, on väga hästi me selle ka tekstide alla mängima pannud selles mõttes geniaalselt kirjutatud muusikat. Teisest küljest on kõige olulisem osa minu arust siin piimameest näitleja kujul kuidas seal on välja toodud ja ka teistel tegelastel, aga eriti just temal ja selle põhimõtteliselt tema isiksusele ja tema arusaamisele, usust ja teistest inimestest suuruseleva väiksele või lihtsusele vaesusele rikkusele baseerub kogu see teos. Ja kui südantlõhestavalt või kui lihtsalt kui tuttavalt nüüd siis antud juhul Hannes Kaljujärv mängib seda minu jaoks väga, muide siis see paneb selle teose mängima. Aga laias laastus võiks öelda niimoodi, et Bocki viiuldaja katusel on teos, mis puudutab nagu kõiki kihte ühiskonnas kõiki maid ja kõiki rahvaid sest tal on üks ühine joon ja see inimlikkuse religiooni ühendav joon, ma ei taha kellelegi oma ideede ära rääkida, aga minu arust on see see, mis igas inimeses nagu võiks olla või seal midagi endast ära tunda, et see on see, miks ta nii sügavalt puudutav, et see on inimeste lugu, lihtsalt sa räägib ühest lihtsast inimesest, kes võiks olla sina või mina, pluss muusika, siin ongi paar niisugust, noh, me kõik teame, et rikka mehe laulu ja päike tõuseb, päike loojub, aga seal on veel üks minu jaoks isiklikult on üks muideks ei ütle, mis mu lemmiklaul on, aga on üks laul, mis lõpupoole, mis seal täiesti südantlõhestav, õigemini kampaar, et mis räägivad nagu siuksest võib olla perekondlikel suhetest või sellest, et omanik, kui sul on pidevalt, sa oled nii vaene, et sa ei saa isegi korralikult oma naisele öelda, et ma armastan sind. Et siis mingil hetkel, kui lapsed on juba suureks kasvanud, siis võetakse teema uuesti ülesse ja, ja esimest korda võib-olla seda juudi traditsioonide kohaselt ei saa ju ise valida endale naist vanast ei saanud. Et esimest korda kohtuti pulmapäeval, siis siis esimest korda nagu vanas eas on aega maha istuda ja küsida, et kas, kas armastad mind, et umbes nii ta ongi paljud meist siis seda on iga päev teineteisele korrutavad, nii et see siiralt kõlaks peale selle, et muusikalis viiuldaja katusel on ilus muusika, kaasa teevad paljud näitlejad, Vanemuise teatri solistid, Vanemuise ooperikoor, ballett, mul on õudselt hea meel, et me teeme minu arust hästi suure innuga, ma loodan, et see jõuab Meieni saali ja ja ma arvan, et nagu sa muusikagi nagu sa reegi ei tunne mingeid piire, ei religiooni ega traditsiooni piiret võis neid püütakse loo jooksul murda või kindlasti elus ei õnnestu ja kindlasti ei õnnestu ka selles tükis nagu lõpuks paljudele selgub, aga igatahes annab mõtlemisainet ja igatahes on mul hea meel, et see on selle aasta esimene muusikaline tükk, mis nüüd jooksma hakkab. See on suur ettevõtmine, julge tüki ja mul on väga suur au olla see inimene, kes seda tükki välja toob. Aitäh intervjuu eest ja Cherry pakki. Muusikal viiuldaja katusel esietendus sellel laupäeval Vanemuise teatri suures majas algusega kell 19.