Missugune on austria positsioon maailmas, tänasel päeval? Seda küsisime välisministeeriumi pressinõunikult Martin Vassilt. Austria tunneb ennast olevat Euroopa südames külm sõda tõi idapiiri Austria piiri juurde. Austria tundis ennast ääremaana piiratuna. Liitumine Euroopa Liiduga andis Austriale tagasi tunde, et ollakse euroopat. Martin Vaiss mäletab seda, et Salzburgis läänepoolses modernses linnas üles kasvanuna oli tal raske käia esimest korda Viinis, mis pidi olema tema pealinn. Aga oli määrdunud, vanamoodne hall linn. Poed olid tühjad, tänavad tolmused. See oli Austria idaosa, mis oli suletud piiri lähedal avatud läänepiiri lähedal nagu Salzburg. Need olid piirangud, milles austria inimesed elasid külma sõja ajal. Tänapäeval lähevad austerlased teadagi kuhu tahavad kasvõi Ungarisse hambaid parandama või vorsti ostma, kuhu tahavad. Ja see avatus suureneb veelgi, kui ka Austria ida ja põhjanaabrid ühinevad Schengeni ruumiga. Kui suur sõnaõigus on austerlastele tänasel päeval avanenud maailmas Euroopa Liidu liikmena? Kas Austrial on oma välis- ja kaitsepoliitika? Sellele küsimusele sain võrdlemisi hämmastavapaneva vastuse. Jah, ma usun, et inimesed mõtlevad nii, et Austrial on oma välispoliitika, küsimus on selles, kas see on tegelikkuses ka tõsi? Me usume seda küll, meil on naabrid, kellega meil on omavahelised suhted, head koostöösuhted. Inimesed usuvad, et see on hea ja see toimib. Sündmused Balkanil on meid väga tänud ja väga huvitanud. Näiteks toetame väga seda, et Horvaatiast saaksid rahvaliidu liige Euroopa liidu sees. Võitleme praegu valitsustevahelisel konverentsil oma õiguste ja seisukohtade eest. Inimestel ei ole sellist, just et välispoliitika on Austrial käest ära võetud, et kõik otsustab Brüssel. Mis puutub kaitsepoliitikat, siis kirjatähe järgi on Austria endiselt neutraalne riik. Me ei ole NATO riik, me oleme saatnud sõdureid Afganistani Kosovosse, kuhu vaja on. Iraak ei, oleme sõdureid saatnud, sest oleme otsustanud, et meie osa Iraagi ülesehitamisel on humanitaarabi töö haiglates. Iraagi lapsi on toodud Austriasse ravile. Austria oli on seisukohal, et Iraagi küsimust tulnuks lahendada läbi ÜRO Julgeolekunõukogu mis ei tähenda, et eraisikuid, lapsi ja naisi ei tuleks aidata. Austria välisminister Benita Ferrero-Waldner kutsus valitsustevahelisel konverentsil üles väikeseid riike Euroopa liidus koostööd tegema. Martin Vaisi sõnul pidas välisminister silmas, et teha tuleb regionaalset koostööd. Naaberriikidega tuleb tihedalt koos töötada, sest naaberriikidele on paljudes asjades ühised huvid. Tegelikult see, mis Euroopa liit üleüldse on, see on ühine huvi. Kui me räägime näiteks Doonau jõest, siis vaevalt, et Portugali poliitiku jaoks see eriti tähtis on. Aga austerlastele, Chessidele, Ungarlastele on see väga tähtis, sellepärast et nad mõistavad neid tingimusi, asjaolusid, mis jõepiirkonnaga seotud ilma geograafiat appi võtmata. Austria laagrid on enamasti väikesed riigid või keskmised riigid. Loomulikult, kui väikese riigi välisminister räägib suure riigi välisministriga näiteks Austria oma Saksamaa omaga, siis on nad mõlemad võrdsed välisministrid. Aga nende rollid on Euroopa liidus siiski erinevad. On täiesti loomulik, et nende huvid on erinevad, sellest saadakse aru ja seda mõistetakse üha enam. Võtkem Beneluxi maad, võtkem teid, Eestit, teil on kindlasti palju huvisid, mida te jagate naaberriikidega rohkem kui mõne teise riigiga. Aasta tagasi, kui Doonau jõgi tõusis üle kallaste, kui nädalate kaupa oli vihma sadanud ja sadanud ja siis äkki selgus, et meil on tšehhide ja ungarlastega ühine mure. Reaalsus tuli põranda alt välja, võib magister poissi meelest öelda ja sellistel alustel töötab tegelikult Euroopa liit. See on ühine huvi, mis paneb liikuma valitsustevahelisel konverentsil, arutatakse, missugune peab olema Euroopa Liidu põhiseadus. Mida Austria sellest arvab? Palju ei tea, kui asi on tehtud, siis inimesed avastavad selle ja ütlevad. Ohoo, mis tehtud on. Meie inimesed, oleme kõik pisut ühtemoodi. Meie tegeleme probleemiga siis, kui häda sunnib. Igal liikmesmaal peaks olema volinik, see on seisukoht, millest on igale inimesele väga lihtne arusaadav. Mõnede institutsionaalsed küsimused on keerulisemad, nagu näiteks ka roteerub presidendi ametikoht. See on küsimus, millest mõned saavad aru ja huvituvad, aga enamus jätab selle hea meelega valitsuse otsustada. Austria on nende liikmesmaade hulgas, kes eelmise aasta algusest euro kasutusele võtsid. Kas euro on endiselt tundlik teema, austerlaste jaoks? Ei, ta pole seda kunagi olnud, see on iseenesest huvitav, sest silling oli edukas valuuta ja poliitikud kartsid, et inimesed ei taha oma rahast loobuda. Kui valitsus otsustas euro kasutusele võtta, Austrias referendumit ei olnud, siis ei olnud, ei, aga üldse mingi probleem. Mõned ajalehed püüdsid emotsioone üles kruttida, et kas polnud mitte ilus rahase silling aga keegi ei läinud barrikaadidele loosungitega, ma tahan oma shillingit isegi kõige populistlikumad poliitikud, keda on igas riigis, isegi nemad ei astunud Martin Vaissi sõnul euro vastu. Selle teemaga poleks võitnud poliitiliselt mitte midagi. Missugused on Austria suhted naabritega tšehhidega näiteks, kellega alles hiljuti riieldi demelini tuumajaama pärast. Austria on tuumatehnoloogia kasutamise vastu tšehhide ehitatud jaam on vaid 60 kilomeetrit Austria piirist. Naabritega on alati probleeme, ühine piir on meil ja alati on midagi, mille üle vaielda näiteks meie tšehhidega, nemad ehitasid tuumajaama, meil ei ole tuumajaama. Tänapäeval, kui keskkonnamured on nii suureks paisunud ja arvestades, et keskkonnamõjud ei pea riigipiiri peal tuleb meil muretseda nende asjade pärast, mis võivad üle piiri jõuda. See võib viia tõsise olukorrani ja loomulikult c5 vaidlusteni tšehhidega. Tsehhid kasutavad praegu tuumajaama ja see on teravdatud kontrolli all ja austerlased ei takista neile liitumist Euroopa Liiduga, nii nagu varem ähvardati. Niisugusele kokkuleppele on jõutud ja laiemas mastaabis on suhted tšehhidega väga head. Muuhulgas ka sellepärast, et ajalugu mängib poliitikas alati mingit rolli, ütleb Martin Vaike. Kosovo väljal peetud lahing oli Balkani sõja ajal ikka päevakorral. Ikka mõjutab see sealsete inimeste mõtteid, tundeid ja otsuseid. Siis lahing, milles 14. sajandil Serbia vürst Lazar kaotas türklastele ja Serbia sattus Türgist sõltuvusse. Nii on ka meie suhted naabritega alati mõjutatud ajaloost. Näiteks Ungari, kes oli Austriaga võrdne partner monarhia ajal. Tšehhid tunnevad sageli, et neid koheldi halvasti. Ungarlased ei tunne ennast austerlaste kõrval pahasti. Küll aga tšehhidel mingi kibedus. See on, kuidas naaber näeb sind ja kuidas sina näed naabrit. Praegu lähevad kõikide naabritega suhted Austrial ülesmäge, kinnitab Martin Vaiss väga rõõmsa meelega. Kas üks kuulsamaid Austria poliitikuid Jörg Haider on Austriale palju peavalu valmistanud? Jörg Haider on edukas liidumaa kuberner Hayden on mees, kes on teinud Austria väga populaarseks, tal olnud väga edukas poliitik. Ta viis oma partei viielt kuuelt protsendilt 26 protsendi peale. Praegu on partei küll tagasiteel kuue protsendi peale, aga Jörg Haider tõstatas austria jaoks vajalikud probleemid. Selline kiire tähelend loomulikult paneb küsima ka väljaspoolt, kuidas ta seda tegi. Tal fenomen väga huvitav, väga seksikas ja ajakirjandus ka Austria oma, muidugi on temast väga palju kirjutanud. Niinimetatud Haideri kriis pani kogu euroopa kihama siis, kui Euroopa liit ei olnud rahul Wolfgang Süsseli otsusega võtta vabadusepartei valitsusse. Jörg Haider oli sunnitud loobuma parteijuhi kohast ja Euroopa Liit tühistas sanktsioonid. See pani asjad Austria poliitikas paika, kinnitab Martin Vaiss. Siis hakkas selguma ja tänaseks on kinnistunud teadmine, et tegemist oli vaid ühe parteiga Austria poliitikas. Neil on omad probleemid, omad ebaõnnestumised. Nad on osa normaalsest poliitilisest elust, on saanud normaalseks, teeks aura, mis Jörg Haider ümber oli, on kadunud. Demokraatlikus süsteemis ei tohi, ei maksa unustada, rõhutab Martin. Et inimesed ei ole lollid, nad mõtlevad järele ja lasevad hääletuskasti oma otsuse. Kuigi probleeme ta tekitas, seda kindlasti. Jah, kindlasti, sest olid teatud väljaütlemised, iseküsimus on, et mida ta siis täpselt ütles ja missuguse tooniga ja missugune tekst selle üle võib vaielda. Aga Austria on riik, mille kodanikud mängisid erinevat rolli teises maailmasõjas. Inimesed on Austrias selles osas väga tundlikud ja tuleb olla väga täpne, mis sa ütled. Kui poliitik ütleb midagi, mis pole poliitiliselt korrektne, siis korjatakse see kindlasti üles ja seda ostetakse ka välismaal ja see on kindlasti midagi, mida Austrial ilmtingimata vaja ei ole. Paljude asjade hulgas, mis Jörg Haider ütles, on ka antisemitistlikud mõtteavaldused tema omapoolsed hinnangud kolmandale rassile ja koonduslaagritele Jörg Haider. Partei valitsusse pääsemine kahjustas ka austria suhteid Iisraeliga. Missugused on need praegu? Iisrael kutsus Euroopa Liidu sanktsioonidega rajal saadiku Austriast tagasi ja nüüd mõned kuud tagasi, otsustas Iisraeli valitsus suursaadik uuesti Austriasse saata mis tähendab, et diplomaatilised suhted on normaalsed. Austria suhted Iisraeliga jäävad aga alati erilisteks, sõltumata sellest, kas on suursaadik või ei ole suursaadikut. Ajaloos on juhtunud palju asju. Austria valitsus on teinud viimasel ajal palju jõustunud on Austria lepitusfondi seadus, millega makstakse natsionaalsotsialistliku režiimi deporteeritud ja sunnitööle kohustatud isikutele kompensatsiooni. Hitleri võimu ajal sunniti Austria praegusel territooriumil tööle umbes miljon välismaalast. Täna veel elavate praeguse Austria territooriumil sunnitööle rakendatud inimeste arvu hinnatakse umbes 150-le 1000-le. Kuigi nende kannatused ei ole rahaga heastatavad, otsustas Austria valitsus oma ametisse astumisel 2000. aasta veebruaris leida siiski sobilik lahendus ebaõigluse kompenseerimiseks. Normaalsed majandussuhted on võimalikud, aga alati jääb Austria ajalugu, mis on läinud minevikku, aga ei kao kuhugi. Ei minu ega mu laste jaoks, ükskõik kui vanad me poleks, ütleb Martin Vaike. Kas seal olla kerge, ühel ajal nii väike- kui ka edukas, nii nagu Austria? Neutraliteeton kontseptsioon, mis ulatub ajalukku tagasi pool sajandit tagasi, see oli hind, mida tuli maksta vabaduse eest. See ei olnud midagi, mis oleks olnud austerlastele eriti südamelähedane või loomuomane. Kui teie riigi on okupeerinud nõukogude sõdurid, siis te olete selle eest valmis maksma, et neist lahti saada. Ja neutraliteedi Ta oli see hind, mille poliitikud siis välja töötasid ja see paistis ka austerlastele mõttekas. Valitsuse jaoks oli see edukas poliitika, sõdurid lahkusid ilma verevalamiseta. Mõelge missugusest Vabariigist lahkusid Nõukogude sõdurid nende endi omal soovil. Ja kuna aeg oli selline, et inimestele hakkas ka majanduslikus mõttes paremini minema, osteti esimesi autosid, esimesi maju ja nii edasi siis edukus seostus alateadvuses neutraliteedipoliitikaga. Pärast külma sõja lõppu on neutraalsuse mõiste kaotanud oma sisu. Küsimus on neutraliteedi, kelle vahel, kelle suhtes. Aga termin ise on veel seaduses olemas ja Parlamendis pole praegu sellist jõudu, kes hakkaks seda kirjatähest kustutama. Aga ta ei mängi poliitiliselt tähtsat rolli. Näiteks kui Kosovosse saadeti väed, siis Austria otsustas, et seda tuleb teha ja selles tuleb osaleda. Me teeme asju, mis on poliitiliselt õige teha, mitte lähtudes neutraliteedist. Oleks oluline, kui räägitaks NATO liikmelisusest, aga sellele Austrias praegu ei mõelda.