Kell on 13 ja kuus minutit ja uudis pluss jätkab teise saate tunniga. Stuudios on Hillar Nahkmann, Kaja Kärner ja Margo Järva. Ja ega selleski saatetunnis sellest pronkssõduri teisaldamise eest ja sellega kaasnevatest meeleoludest ja sündmustest seda ei saa. Me alustame seda tundi lühikese pöördumisega, Tõnis Mägi poolt temagi praegu viibides Londonis, on, on sündmustega kursis ja tal on ka meile üht-teist öelda ja südamele panna. Järel läheme korraks Viru keskusesse, kus Hansapank homme korraldab ühe teabepäeva, küsime, mis on ja ja kellele see on mõeldud. Siis S 13 25, ootame stuudiosse, külalist selleks on riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Küsime, missugune on viimastel nädalatel Tallinnas konkreetsemalt Tõnismäel toimunu laialdasem rahvusvahelisem vastu vaja? Rahvusvahelistel teemadel jätkame, seejärel läheme oma jutujärjega New Yorki. Neeme raud on ettevalmistama, et meile sellise teema, et USA kongress nõuab Ameerika vägede kiiret väljaviimist suhteliselt kiirelt väljaviimist Iraagist aasta jooksul. Ja see on tekitanud ja tekitab veelgi tüli kongressi demokraatide poolt juhitav kongressi vabariiklasest presidendi vahel. Aga ma. Ma tahan üht-teist teada saada ka selles küsimuses, kuidas Ameerika ajakirjandus on kajastanud, kui ta üldse on kajastanud seda, mis juhtus eile õhtul. Täna öösel Eestis. Tallinnas pisut muusikat ja siis kohe sõnalugude juurde uuris pluss. Vambola Paavo võttis telefonikõne praegu Londonis viibivale Tõnis Mägile. Tõnis Mägi on samuti jälginud telekanalite vahendusel täna öiseid sündmusi ja kuulame, mis tal öelda on. Muusik Tõnis Mägi lauldes saime 1988. aastal vabaks, meil oli kannatlikku meelt. Säilitasime külma närvi. Teie olete praegu kodust eemal Inglismaal, milline oleks teie sõnum praegu raadiokuulajatele ja eesti rahvale? Pöörane viha pole hetkel kõige parem abimees ja noh, praegusel hetkel võib tunduda eriti noortele, et nüüd on siis midagi korda saata ja ma saan sellest sellest väga hästi aru, sest et ka minul on emotsioonid lõid pea küll mingil hetkel lausa kokku, aga ettevaatust, meid võidakse provotseerida vastu vägivallale. Me ei tohi lasta oma emotsioonidel üle pea kasvada ja Viiding on öelnud kunagi niimoodi, et ärge uskuge, hulle, nende rabedas lihas taevas tiirutab kull kisendab vaikus kehas, nii et ma kutsun teid kõiki Niinsed koju jääma, kuigi tean, et see on ääretult raske. Võib-olla tuleb lähtuda ka sellest, et alati ei saa hammas hamba vastu välja astuda. Ja praegusel hetkel ei ole, ei ole tark tegu üldsegi mitte provokatsioon puhtal kujul ja ettevaatust igal juhul väga-väga suurelt vaatuses peab olema jõudu teile, sina. Kui mõtled Kus veel muutub suhkur rämmar silu? Kes? Joovad hirved, kehver, kuula, Triin kui laulmas keeerr, huuled, langerla, sinu. Ja nagu ka tuuma ja metsapaari ja puutumatult nagu laps Ükski laad teiste jaoks Viru keskus elab oma igapäevast elu, inimesed tulevad, vaatavad, kas oleks võimalik midagi osta. Vaat liftiga alla keldrikorrusele toidumaailma või bussiterminaali. Liftid sõidavad aga laupäev päeval on see Viru keskus natukene teistmoodi. Ja mis siin hakkab toimuma, sellest räägib meile Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Lukas. Kuidas siin laupäeval homme välja näeb? Sellel laupäeval Hansapank korraldab Viru keskuses raha kasvatamise päeva ja mis see siis tähendab, et me pakuks lihtsalt ühte võimalust, kui inimesed tulevad tutvuma erinevate võimalustega, kuidas osta siis pakuks võimalust saada infot selle kohta, kuidas oma raha kasvatada sest tundub, et huvi selle vastu on päris suur, aga tihtipeale ka pereinimesed ei leia seda. Inimesed ei leia seda mahti, et näe, tulla panka küsima täpselt seda infot ja, ja pigem me siis loomelile võimalused meie investeerimiskonsultandid ja meie spetsialistid on tulnud ise siia kaubanduskeskusesse, kus, kus nagunii tihtipeale käiakse nädalavahetuselt läbi. Pakume võimalust küsida nõu ja Omalt poolt natukene pakun välja mõned lihtsad loengud ja ka selliste meelelahutuste ja, ja võimalust siis ka ka lastele oma tegutsemist ette, et see oleks selline kogupereüritus, kuhu tulla. No kõik pereinimesed ja tööinimesed kahtlemata loevad oma raha kokku, et ära maksta kõik liisingud ja laenud, et kuidas siin nüüd veel midagi säästa või investeerida. No eks üldse statistika näitab seda, et jah, eks see, eks inimestel on liisinguid ja laene küll ka sissetulekute meil tasapisi tõusevad ja, ja tegelikult võimalus raha säästa on üha üha suuremal hulgal inimestest ja seda järjest rohkem tehakse, nii et tegelikult distist see ongi tekitanud nagu selle huvi, et miks inimesed tahaksid teada, mis on need võimalused, kuidas seda teha, sest on ju kõigile saab selgeks see, et ja kui seda raha tõesti hakata kõrvale endale vanema või koguma ja siis siis see lihtsalt seisab pangakontol, siis inflatsioon tasapisitasapisi sööb aga. Kuidas saada võitu sellest kiusatusest, et kui mul on palgatõusuga tekkinud juurde kas 500 või 1000 krooni, kuidas vaata võitu kiusatusest seda natuke koguda ja selle eest näiteks reisima minna või osta koju midagi, millest oled ammu unistanud või käia lihtsalt sõpradega sagedamini väljas söömas, et et miks ma ei võiks endale selle majanduskasvu tingimustes igapäevast elu natuke Need on need paremini lubada ja miks ma peaksin selle asemel investeerima? Ega meie sõnum ei olegi see, et ei peaks endale enam midagi lubama. Pigem vastupidi, et üldiselt on ikkagi nii, et inimesed on siis õnnelikud, kui nad jäävad tasakaalustatud elu. Ja ei ole täiesti veendunud, et ka rahaasjades kehtib see samamoodi, et peab olema mingisugune tasakaal, et kui on ikkagi rahaliselt seotud nii, et kõik raha kulub ära ja tuleb aina juurde laenata, selleks et et neid tahtmisi täita, siis kindlasti tasakaalus ei ole ja pigem tekitab endalgi seda muret, et homseks ei ole nagu midagi kõrvale pandud nii-öelda meie tegelikult püüame lihtsalt aidata inimestel leida seda võimalust, et et ei pea kogu oma raha ära säästma, see ei ole see asja mõte, aga, aga leida võimalust, et natukene panna endale järjest kõrvale ka inimene peaks looma endale sellise väikese tagavara esimese asjana ja teise asjana siis hakata hakkama mõtlema oma pikaajalisi, näiteks pensionikogumise peale. Need summad, mida, mida sinna tuleks panustada, ei pea olema üldse nii suured, et elatustase nüüd sellest väga tugevalt mõjutatud saaks. Aga enda meelerahu peaks see kõvasti kasvatama küll. Eks meil on usinate aktsiaostjatega olnud umbes 10 aastat tagasi mõningaid kogemusi, mõningaid ebameeldivusi. Mis tähendab seda, et mõned meist on juba väga suurte ja, ja mõneti ka valusate kogemustega investorid. Ja majanduskasvule, mis meil praegu on, järgneb teatavasti alati ka majanduslangus, nii et igasugune investeerimine tähendab riski. Kas te võite kirjeldada Art Lukas, missugust elukogemust, investeerimine selle käigus raha ja vara juurdevõitmine, agaga kaotamine inimesele pakub? Eks see kogemus, mida igaüks saab, sõltub seda sellest, et mida te õigupoolest tegema läheb või mis ootustega alustab. Tõsi on see, et kes, kes arvavad, et selle, selle investeerimisega nüüd üleöö saaks rikkaks, need peavad paraku pettuma saavad, saavad kindlasti ka selle valusa kogemuse, sest ei ole seegi mingisugune imerelv, et mis järgmiseks nädalaks järgmiseks kuuks teist on teinud oluliselt jõukama inimese kui mitte ise mitte soovida nagu isenesest õnnemängu mängida, vaid mõistlikult oma raha paigutada, küsida selleks asjatundjate nõu, teha võib-olla selliseid üksikuid panuseid osta mõnda üksikut aktsiat, millest ise ka võib-olla päris täpselt ei ole aru saanud näiteks kuidas ettevõte oma kasumit teenib, mille omanik ma nüüd siis olen või osta mõnda väga kitsasse piirkonda, investeerivad fondi, noh näiteks, mis ainult mõnda ühte riiki raha edasi paigutab, vaid hajutada see ikkagi ei ära ja, ja see lahendus, mida meie oleme Tobaleerinud väga palju inimeste seas on, on nimega fondis, on see on selline natuke võõristust tekitav nimi eesti inimeste seas siiani veel, aga, aga selle asja mõte ongi see, et, et me oleme kokku pannud sellist kolm standardset lahendust justkui mille seast valida ja millised peaks olema valida lihtne ka neil, kellel ei ole varasemat kogemust. Ja, ja need erinevad kolm lahendust ongi erineva sellise riskitasemega, õigemini need on mõeldud, erineva pikkusega raha tegutseks ja kui sellest kinni pidada nendest soovitustest, sest siis need riskid ei ole üldse nii hullud, et nende pärast tahaks unustada. Ja homme on siin Viru keskuses ju ka loengud on mitmed konsultandid kohal, nii et võib tulla ja küsida, kui ise täpselt ei tea või, või on natukene kartust hinges. Täpselt nii ja eks see mõte ongi selline, et nii nagu kaubanduskeskuses käiakse tihtipeale lihtsalt asju vaatamas ja mitte kohe kõike kõike kokku ostmas. Ei ole ka meie mõtlesin see, et siit tulema küsimagi tingimata need, kes tahavad nüüd kohe alustada mõne lepingu sõlmimist vaid võib tulla lihtsalt infot küsida, lihtsalt nii-öelda vaadata, kuidas lood on, kui on tekkinud võib-olla mõni küsimus, mille kohta tahaks saada aga vastust või midagi täpsustada. Selle jaoks on olemas siin konsultandid, kes hea meelega infot jagavad ja ja on siis olemas ka sellised lühikesed loengud planeeritud kus räägitakse sellest, et kuidas, kuidas investeerimist alustada kõige lihtsamalt. Kuidas alustada ka lapsele haridust, raha kogumist ja, või kuidas alustada endale pensioni kogumist? Raha ei pea kaasa võtma, ei pea siin kohe ära otsustama, tingimata võimalus on selleks muidugi keegi tahab selle jaoks just kohale tulla, et pole olnud mahti pangakontorisse minna, aga eelkõige on see ikkagi info küsimise info saamise üritus. Uudis pluss külaline. Stuudios on jõudnud uudis plussi, tänane külaline, riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, tere tulemast saatesse. No loeme, et Venemaa parlamendi ülemkoda föderatsiooninõukogu on hääletanud üksmeelselt selle poolt, et paluda president Putinilt Eestiga suhete katkestamist. Mida me peame sellest arvama? No ma arvan, et kui Venemaa oma välispoliitika ajamisel lähtub kainet mõistusest, siis siis ta kindlasti nii kaugele ei lähe, et Eestiga diplomaatilisi suhteid katkestada. Et see otsus tõepoolest on presidendi käes ja ma arvan, et et küllap meil on oodata Moskvast mitmelt erinevalt tasemelt kindlasti jätkuvalt selliseid vaenulik ja ütleme siis ebasõbralikke avaldusi, aga aga diplomaatiliste suhete katkestamine oleks ühelt poolt tõesti ülepakutult drastiline, teiselt poolt täiesti täiesti sisuliselt põhjendamatu. Nii et, et ma loodan, et kui nii-öelda kired, kired vaibuvad ka Moskvas, et siis suudame minna edasi ikkagi konstruktiivses laadis. Aga diplomaatilise noodi on Venemaa meile juba ju esitanud. No jällegi ütleme traditsiooniliste heade välispoliitika tegemise tavade kohaselt see paber, mis anti nädala alguse poole üle meie suursaadikule, Moskvas ei kvalifitseeru kindlasti ei kvalifitseeru kindlasti diplomaatilise noodina, et tegemist on sellise noh, ütleme niimoodi, dokumendiga, mida võiks nimetada Ebapaberiks, mis tõsi, sisaldas üsna karmi keelt, aga aga ei vastanud, ütleme, noodile esitatavatele sellistele tunnustele. Eks need uudised, mis Moskvas tulevad, on väga vastuolulised. Ma just praegu loen, et tuleb välja, et föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees Mihhail margilov ei pea õigeks ettepanekut katkestada diplomaatilised suhted Eestiga, et kus see üksmeel seal Nojah, seda on raske öelda, et eks, eks uudiseid elavad ka pisut oma elu ja ja, ja see, mis just täpselt erinevates Moskva jututubades ja, ja parlamendikodades toimub, et eks ole see jõuab ilmselt ka noh, teatud määral moonutatuna läbi meedia meieni, et, aga, aga noh, selge on, et eks Venemaa parlament kindlasti nii-öelda pronkssõduri küsimust ka arutab ja, ja ütleme niimoodi, et eks see valdav meeleolu seal on Eesti suhtes siiski ebasõbralik. Samal ajal, eks meie asi on siis selgitada oma tõde, mis tegelikult on ju nii-öelda faktidega vastavuses olev versioon ja, ja, ja teisest küljest hoida ka omalt poolt niimoodi kainet meelt ja mitte alluda provokatsioonidele. Et ma usun, et, et see, et Venemaa poolt tuleb meie suhtes selliseid ebasõbralikke avaldusi ei ole ju iseenesest, kui me vaatame 15 aastat oma minevikku tagasi, ei ole midagi esmakordsetega, ainukordset. Ma arvan, et praegusel juhul ka see pronkssõduri eemaldamine teisaldamine Tõnismäelt kaitseväe kalmistule. Et see ei ole ju tegelikult nende avalduste põhjus, vaid vaid vaid lihtsalt üks, üks selline meelevaldne ajend. Noh, Venemaa on lubanud alustada teatud propagandasõda Eesti vastu, et rahvusvahelised organisatsioonid üldsus saaksid aru, kui halva ja inetu teoga on Eestimaa hakkama saanud, et kas selleks sõjaks, mida nemad on hakanud ette valmistama, tuleb meil ka kuidagi eriliselt hõlmistus teha või. Ka meil tuleb olla siis oma diplomaatiliste jõupingutustes ja oma nii-öelda informatsiooni edastamises, olla, olla täpne, hoolikas ja, ja, ja panna sinna panustada sinna piisavalt ressurssi, et meie sõnum kohale jõuaks, aga ma arvan, et ega see Venemaa-poolne infosõda ei ole nüüd teab mis suur oht selles mõttes, et et ega siis ametlik Moskva ei ole ainukene viis, kuidas muu maailm saab teavet Eestis toimuva kohta, et tegelikult on ju kõik diplomaatilised esindused meil siin Tallinnas kohal, kes jälgivad olukorda kohapeal ja edastavad oma pealinnadesse tõest informatsiooni. Samuti on siinkohal rahvusvaheline ajakirjandus, kes samuti jälgib ja edastab tõesti informatsiooni. Nii et ma arvan, et ütleme, Moskva-poolne moonutatud versioon kindlasti ei ole see, mis, mis nii-öelda jääb, jääb kõlama nii, et, et selles mõttes ma ei dramatiseeriks seda nii-öelda infosõja aspekti ka liigselt üle. Siit Tallinnast vaadatuna tundub, et need organisatsioonid, mida Venemaa on nimetanud siin OSCE ja ja europarlament parlamentaarne assamblee seal, seal suhtutakse meisse positiivselt. Ei usute seda, mida Venemaa meie kohta räägivad? No ma usun, et nii OSCE parlamentaarne assamblee kui, kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee on töötanud piisavalt ikka aeg-ajalt, sealhulgas töötanud Venemaa osalusel piisavalt pikka aega, et nad on, on üsnagi harjunud sellega, et et selline Venemaa-poolne info surve nii Eesti kui ka teiste balti riikide aadressil on ju, on ju aastaid läbi kestnud ja eks ta kestab veel edasi, ma usun, et seal ollakse piisavalt kvalifitseeritud, helistama tõde pool tõest ja, ja, ja veelgi enam lausa ebatõest, nii et et ma arvan, et eks me peame olema aktiivsed, jälgima seda, et et nii-öelda meie, meie, võib-olla sellist hetkelist tähelepanematust ei kasutatakse kurjasti ära mingisuguste avalduste või, või deklaratsioonide läbisurumiseks, aga ma arvan, et kui me suudame seda valvsust säilitada ja, ja nii-öelda omapoolses info jagamises olla avatud ja olla täpsed, et siis siis kindlasti me suudame need vaenulikkus, aktid seda ennetada, seda enam, et, et noh, kui me vaatame seda, mis siis viimase ööpäeva jooksul on Tallinnas toimunud. Et siis ma usun, et, et kui me räägime siin poodide vaateakende purustamisest varastamisest, vandaalitsemisest, marodeeritsemisest, siis need ei ole kindlasti mingisuguse ei poliitilise ideoloogia väljendused ega ammugi mitte ilmasõjas hukkunute mälestamine, et see on ikkagi väga selgelt kvalifitseeritav kuriteona ja seda ma usun, on võimelised mõistma kõik, kes, kes neid sündmusi tegelikult ükskõik kas kas oma silmaga või siis telekaamerate vahendusel nägid. Te kindlasti jälgite seda, kuidas välismaa teadeteagentuuride infokanaleid eesti sündmusi kajastavad, kas need on teie hinnangul adekvaatsed kajastused ja kas Eesti peaks omalt poolt kuidagi korraldama veel rohkem pressikonverentsi veel rohkem pressimaterjale välja andma, et, et tõesti tõene seisukoht eestist jõuaks maailma? No Eesti teeb selles osas tööd, ma tean, et, et välisministeerium on on kõigi Eesti välismaal asuvate diplomaatiliste esindustega pidevas kontaktis ja edastab neile viimast kõige kõige täpsemat ja kõige ajakohastatud informatsiooni sellest, et nad saaksid seda omakorda jagada, sest nende poole paratamatult ju pöördutakse info saamiseks omamoodi regulaarselt Gabriifitakse, siin paiknevad välismaiste ajakirjandus, sellist korpust sellest, mis, mis on teoksil, mis on Eesti valitsusel plaanis, et olukorda jätkuvalt kontrolli all hoida ja, ja, ja kuidas me reageerime siis kõikvõimalikele provokatsioonidele ja muudele sammudele, nii et ma arvan, et et see töö on pidevalt tegemisel ja siin tuleb olla lihtsalt ühest küljest väga rahulik, teisest küljest järjekindel ja täpne. Vene välisministeeriumi esindaja Mihhail mõnin ütleb, et Venemaa valmistab ette vastureaktsioon ei pronkssõduri teisaldamise milliste reaktsioonide vastu Eesti majandusinimesed. Ettevõtjad peaksid ennast valmistama, mida sealtpoolt võib-olla oodata? Sellest Ma võiks kasutada teatud majandushoobasid ja majandussanktsioone, panime blokaad ja nii pikalt räägitud, samal ajal jällegi Ma hoiduks nii-öelda olukorra via dramatiseerimisest ja kindlasti ei ole mõtet hakata endale suhkrut, jahu ega, ega, ega vett vanni koguma ja Eesti majandus on ju tegelikult olge avatud majandus ja teisest küljest me oleme Euroopa Liidu ühise turuosa, et Venemaal võimalused meie suhtes selliseid meid väga raskesti löövaid majandussanktsioone kahjust kasutada on, on ütleme võrdlemisi piiratud. Noh, kindlasti on võimalik mõningat ebamugavust tekitada Venemaaga vajavatele Eesti ettevõtjatele. Aga ma arvan, et et jällegi, kui Venemaa poliitilised juhid eriti ka majandusinimesed ikkagi kaks korda hinge tõmbavad ja olukorra üle kainelt järele mõtlevad, siis nad jõuavad järeldusele, et ka Venemaa enda ettevõtluskeskkonnale ja Venemaa enda äriinimestele ei ole see kasulik, et astuda selliseid põhjendamatuid radikaalseid samme ja hakata mingisuguseid majandussuhteid testiga nüüd kuidagi parandamatult läbi raiuma. No Moskva poolt on tulnud ka niisugust ähvardust, et justkui võiks elektri saamise kinni keerata sealtpoolt, sest meil on ühised jaotusvõrgud. No ma nüüd selles osas julgen küll uskuda, et, et sellise avalduse tegijad on ka selle elektriasjanduses üsnagi asjatundmatu teema, Nad on poliitikud, mitte majandusmehed. Ma usun, et nad on poliitikud, mitte majandusmehed ja kindlasti ei ole nad ka, ütleme niimoodi, elektrijaotusvõrkude asjatundjad, nii et ma arvan, et et see, et nüüd kusagil Narva jõel keeratakse üht hooba ja Eestimaa mattub pimedusse ja Venemaal põlevad pirnid edasi. Et see kindlasti niimoodi ei toimi ja seda ja seda, seda sellisel viisil kindlasti Venemaal ei ole võimalik, ei ole võimalik teha ja ja ma usun, et ka ükski kainelt mõtlev poliitik isegi majandust ja, ja energiamajandust mitte tundev poliitik ei hakkaks sellist avaldust, ei raadioeetrisse telekaamera töötamise hetkel tegema. Need on emotsioonid, ülevoolavad emotsioonid, nii palju võin öelda, et Kamtšatka täna tekkinud sellised poed, mille uksele antud, et me enam ei müüsin eesti kaupu ja kogu Kamprad oblastist olevat lihtsalt kõik eesti kaubad ära korjatud ja nad väga loodavad, et see liigub selline lainega siia lääne pool, et kas ka sellistel ettevõtmistel on mingit mingit suurt mõju meie jaoks? No ma arvan, et sellistel ettevõtmistel mingit suurt mõju meie jaoks ei ole, teisest küljest Nad kindlasti tekitavad Venemaad endale suurimaid ebamugavusi kui Eestile ja ma usun, et kõige suuremaid ebamugavusi tekitavad nad Vene tarbijatele, kes on harjunud teatud kvaliteetseid eesti kaupu tarbima ja ühtki põhjust, miks Venemaa võimud peaksid oma oma kodanikele oma tarbijatele selliseid ebamugavusi tahtma tahtma põhjustada. Et me meie neile selleks selleks küll mingisugust põhjust andnud ei ole ega ka kavatse andma anda, nii et ma loodan jätkuvalt, et terve mõistus jääb peale ja küllap ta pikas perspektiivis kindlasti jääb, et eks siin mõne hetke jooksul ülevoolavad emotsioonid on, on noh, võib-olla paratamatud, kui me arvestame seda, ütleme poliitika tegemise kultuuri, mis meie idanaabri juures on valitsev. Teist hoogab sellist rahu ja rahulikkust, et, et seda oleks vaja paljudele eestlastele teistele, kes kipuvad praegu emotsionaalsetel põhjustel tänavatele tulema. Ei tea, missuguseid vastuaktsioone tegema. No ma usun, et eestlased on võib-olla juba natuurilt sellised vaoshoitumad ja ma loodan, et eestlased tänavatele vastu vaktsioonidele kindlasti ei kogune, seda enam, et ka kõik Eesti poliitilised liidrid on ju, on ju vastavasisulisi üleskutseid teinud, et inimesed püsige kodus, olge, olge, olge rahulikud, laske politsei teeb oma tööd avalikku korda kamisel. Ärge tekitage politseile seda tööd juurde, sest noh, ütleme niimoodi, et loomulikult on oluline säilitada, säilitada rahu, et kui, kui ka poliitikud asuksitele ja raadioeetris paanitsema, siis oleks see ju siis oleks see ju täiesti kontraproduktiivne, aga olukord on olnud viimase ööpäeva jooksul väga pingeline. Noh, ütleme selliseid pilte me ju Eestis Tallinnas Tallinna hotell ei ole, ei ole harjunud kindlasti nägema ja ja, ja tekitatud on kindlasti mitmetele ettevõtjatele ja ka ja ka avalikule varale olulist kahju. Aga ma arvan, et olukord on võimalik saada kontrolli alla ja kindlasti järgnevate päevadel tuleb jätkuvalt olla valvas ja politseil tuleb olla valvel ja ei saa välistada mingisuguseid uusi aktsess ekstsesse, aga aga kui inimesed on rahulikud ja säilitavad kainet pead ja külma verd, siis ma usun, et me saame sellest üle. Üks väike välispoliitiline aspekt veel praegu on Oslos mitteametlikul kohtumisel koos NATO maade välisministrid. Urmas Paet on teiste hulgas seal. Kui ma õigesti mäletan, siis eile Vene Föderatsiooni minister Lavrov tegi niisuguse märkuse, et Eesti sündmuste tõttu Venemaa vaatab üle oma suhted Euroopa Liidu ja NATO-ga sest nad on võtnud endale päike riigi, kes ei oska käituda. Küsimus on, et kas me sealt suunalt Euroopa Liidu ja NATO suunalt võiksime oodata mingit märkust. Oi ei, esiteks me oleme ju Euroopa Liidu NATO liikmed ja nendest aruteludest, mis, mis puudutavad Euroopa Liidu ja NATO seisukohtade kujundamist, võtame aktiivselt osa. Teisest küljest ma usun, et, et kui rääkida NATO suhetest Venemaaga, siis tegelikult ju NATO peasekretär on öelnud, et NATO ootab Venemaalt väga kiiret ja täielikku selgitust Putini avalduse kohta, mis seondub siis Euroopa tavarelvastusleppe sellest täiendatud 99. aasta versioonist lahtiütlemist, et et siin ma arvan, et tegelikult Venemaa ei ole ennast suhetes nende rahvusvaheliste organisatsioonide ka viimasel ajal näidanud just heast küljest ja ja, ja, ja see, kui Venemaa katsub mingisuguse sellise propagandanõksuga üritada pöörata neid organisatsioone ühe oma liikmesriigi vastu ei too kaasa küll mingisugust olulist olulist Venemaa jaoks positiivset tulemust. Vaatasin veel Soome uudiseid eile õhtul ka seoses sellega, et Putin teatas Venemaa taganemisest sellest tavarelvastuse leppest ja Soome militaarasjatundjad ütlesid, et Leningradi oblastisse on oodata uusi suuri relvastuse, mis on sealt vahepeal välja viidud. Mida Eesti peaks sellega seoses tähele panema? Eesti peab kindlasti hoidma hoidnud silmad lahti, eks, kui, kui NATO tegelikult ma Soome ütleme, siin on teises staatuses, kuivõrd Soome ei ole NATO liikmesriikideks kogu kogu NATO allianss ju, kes on pühendunud kõigi oma liikmesriikide kaitsmisele peab tähelepanelikult jälgima, et kui Venemaa tõi ettekäändeks tavarelvastusleppest taganemisel selle, et ameeriklased on otsustanud oma suhteliselt piiratud ulatusega raketitõrjekilbi komponente paigutada endise Varssavi pakti riikidesse, siis, siis see on tõesti ettekääne, mitte põhjus ja, ja võitlus tõenäoliselt võib, võib otsida põhjusi Venemaa soovist oma strateegilist ründerelvastust siis Venemaa Euroopa osas ümber paigutada, nii et selles mõttes kindlasti peame tähelepanelikud olema. Nii Sven Mikser, täname teid rääkimast asjadest nii, nagu need meilt välismaa poole paistavad. Loodame, et kõik suuremad sissid on läbi ja me võime naasta rahuliku elu juurde. Taastoodame aitäh, Sven Mikser. Kell on 13 ja 42 minutit, nüüd saame öelda. Tere hommikust, Yok. Tere päevast. Teile välimas Neeme raud. Et olulised sündmused, mis Eestis aset leidsid, leidsid Ameerika Ühendriikide aja aja järgi vähemalt selle aja järgi, kus, mis sina asud siis hilisõhtul ja öösel. Kas Ameerika ajakirjandus on suutnud sellele kuidagi reageerida? Ameerika ajakirjandus reageerib sellele, kuid mitte tänastes näiteks suurtes lehtedes lehe versioonides, vaid vaid meediaväljaanded reageerivad ja kajastavad seda oma internetiväljaannetes, kuhu on just nüüd vaatasin näiteks New York Timesiga CNN et mõni hetk tagasi viimase tunni jooksul pandud välja assosseedid, pressija, roidarsi, ülevaateid sellest, mis Tallinnas on toimumas, nii et kui uudisteportaale ja uudistekanaleid vaadata siin Ameerikas, siis see uudis käib kohe esileheküljelt läbi, kuid peamiseks uudiseks siin Ühendriikides kujunenud ei ole, mis on muidugi ka mõistetav, sest ega väljaannetel ei olnud ju Tallinnas oma korrespondent, kohaldada kajastatakse agentuuride kaudu ja telepilti Tallinnas ei ole veel jõudnud siia Ühendriikide teleekraanile, nii et huvitav on vaadata, mis tänase päeva jooksul hakkab toimuma ja kindlasti huvitav kuulata, kas näiteks Ühendriikide välisministeeriumi pressibriifingul täna tõuseb see küsimus, et mis siis Tallinnas toimub, et see on selline tavaline tavaliselt kõige huvitavam ülevaade viimase ööpäeva jooksul toimunud maailmas, mis välisministeerium siis annab ja kas ajakirjanikud tunnevad selle teema vastu huvi, millised on Ameerika reaktsioonid ja see kuskil Eesti aja järgi kella kaheksa paiku peaks selguma? Ma ütlen niipalju vahelduseks siia, et BBC nii-öelda kõige loetavamad uudiste nimekirjas või selles TOP Tennis oli vahepeal teisel kohal, need symbol loeti küll siin pulma, Euroopat loeti küll neid asju palju. Jah, see teema on siin Ameerikas pisteliselt kõneainet andnud ka varem sellest kirjutanud New York Times pronkssõdurist on kirjutanud ka teised ajalehed, kuid loomulikult, kui kuskil rahvas tänavale tuleb, see peaks huvi pakkuma. Nii et vaatame, ma arvan, praegu on siin Ameerikas veel väga varajane hommik, nii et see uudiste uudiste Päevalehes seisab ees. Ma lihtsalt küsin veel ühe küsimuse nende teema lõpetuseks, et millised, millise suhtumisega on need artiklid sellest pronkssõdurist olnud meie jaoks, ma mõtlen? Pronkssõdurist on olnud artiklit suhteliselt balansseeritud, ära on toodud nii Venemaa seisukohad, nii Eesti seisukohad ja ma arvan, et enamus ameeriklasi nõustub sellega, et Eestil on õigus oma minevikule hinnang anda ja selline monument kuulub kõrvaldamisele. Et Venemaad, mis sil Ameerika silmis on muutunud üha häirivamaks oma avalduste ja käitumisega president Putini viimased avaldused, samuti vaidlus selle uue, nii-öelda raketikaitse süsteemi üle, mis Ameerika arvates ei kujuta endast mingisugust tohutu Venemaale, kuid mida Moskva püüab näidata erakordselt ohtliku arenguna. Kõik see on tekitanud Venemaa suhtes sellise negatiivsema üha negatiivsema hoiaku, nii et Eesti samme siin ma usun, et te kritiseerite need üld üldjoontes. Kui siin rääkida näiteks ajakirjanikega, kes, kes on sellest loost teadlikud, siis leiavad, et, et tegemist on just nimelt Venemaa, sellise propagandaoperatsiooniga oleme ka varem toiminud, et Eestit puistatakse siin natsideks nimetada? Ei, seda, seda ma ei ole otseselt nimetatud kuskilt lugenud. Me oleme nüüd nende asjade juurde, mis Ameerikat rohkem rohkem ärritab ja tähelepanu endale tõmbab, et kongress ja Ameerika Ühendriikide president näiks jälle ist ühe suure kana kitkuda, olevat üksteisele saanud anda. No see kala on kitkumisel juba mõnda aega, kuid nüüd eile, kui senat hääletas Iraagi sõja lõpliku lisaeelarve üle kiita selle heaks, see päev varem oli seda teinud USA kongressi esindajatekoda ja raha eraldamine seoti siis konkreetselt vägede väljatoomise tähtaegadega läks valge maja ja demokraatide kongressi demokraatide vahel lahti uus selline sõjaring. Opositsioon on selgelt, et veendunud ja teab, et president buss paneb sellele eelnõule veto, mille tühistamiseks demokraatidel kongressis hääli ei ole. Seega tõenäosus on, et seadus tuleb tagasi Kapitooliumi mäele ja see tuleb ümber kirjutada, et juuni lõpus või juuli alguses, kui senised sõjaks eraldatud summad läbi saavad, võiks operatsioon siiski jätkuda, sest viimane, mida kongressi demokraadid soovivad, on siis tuli selles, et nad on tuhandete kilomeetrite kaugusele saadetud Ameerika sõjaväelastele lihtsalt selja keeranud. Kuid kongressis toimunud arutelu ja hääletusega lisaeelarve üle soovis opositsioon tegelikult muud kui presidendile Vastuvõetamatu seaduse jõuga vanemale majale pealesurumist. Demokraadid soovisid innustada sõja üle uut avalikku debatti näidata ameeriklastele, et novembris suuresti tänu Iraagi sõjaga valitsevale rahulolematu selle ametisse valitud uus kongressi koosseis ei nõustu riigipeaga. Et sellist situatsiooni enam ei ole nagu varem, et Iraagi teemal natuke räägiti, kuid kui buss soovis uut raha, siis kongressis võimul olnud vabariiklased kiitsid selle soovi kohe kiiresti heaks. Nüüd on olukord teine ja lisaks soovis kongress näidata, et midagi tuleb konkreetselt teistmoodi tehasest. President Bushi ja tema meeskonnaavaldused on pidevalt samad. Iraagis tuleb saavutada küll progressi, kuid mingisuguseid konkreetseid tähtaegu ei tohi seada, see on ohtlik. Teisisõnu Ameerika võib ja peab, ehk nagu buss ütleb, jääma Iraagiga seotuks täiesti määramatuks ajaks. Demokraadid soovivad, et asi muutuks konkreetsemaks, sest noh, ka avalik arvamus on nende selja taga väga tugevalt. Vaid veerand ameeriklastest peab praegu Iraagi sõda üldse õigustatuks, peab õigustatuks seda, et Iraagile üldse kallale mindi ja seepärast soovitataksegi seada nüüd konkreetseid tähtaegu, muuta seda operatsiooni natuke konkreetsemaks. Umbmäärasest suurest sõjast, mis president Bushi sõnul peab jätkuma niikaua, kuni selles sõjas edu saavutatakse. Kuid midagi on siiski Washingtonis ka muutunud, märgivad sealsed analüütikud tänastes kommentaarides. Tänu demokraatide väga jõulisele opositsioonile on Bushi administratsioon lõpuks siiski tunnistamas, et sõjas on tehtud vigu ja asjad ei liigu õiges suunas. Kui vaadata aega veel näiteks aasta tagasi, kui kongress kongressis oli presidendi enda partei vabariiklaste kontroll, siis sellised ülestunnistused valgest majast olid praktiliselt välistatud. Demokraadid näivad praegu loota, et kui valgele majale, et pidevalt korrata, et Ameerika ei ole selle sõjaga rahul nagu ütlesin, vaid umbes veerand ameeriklastest. Ta usub praegu, et sõda oli õigustatud, hakkab administratsioon siiski lõpuks oma kurssi muutma ja väge siis ehk isegi välja tooma. Millal see võiks toimuda, seda muidugi on praegu raske ennustada. Ja veel üks huvitav areng sel nädalal annab siin Ühendriikides kõneainet USA luure endise juhi George Teneti raamat pealkirjaga tormi keskel, kus ta kritiseerib väga teravalt seda, kuidas sõtta mindi. Ta leiab, et tema organisatsioon luureorganisatsioon toodi lihtsalt niimoodi ettekäändeks luure luureanalüütikute sellised väidetavad seisukohad, et Saddam Hussein on väga ohtlik, et sõtta minna poliitilistel kaalutlustel. Tenet on väga kriitiline eelkõige asepresident Dick Cheney suhtes, kes tsiteeris tema sõnu, mis olid kontekstist välja rebitud, et Saddam Hussein oli erakordselt ohtlik. Nii et v1 rünnake administratsiooni pihta. Ja väide, et see sõda on poliitilistel motiividel ette võetud, et president Bushi ja tema meeskonna seisukohad, et see sõda oli Ameerikale vajalik, ei pea siiski paika. Aga demokraadid on rääkinud juba mingitest kuupäevadest, üks oli mai, 2008, kui tõsiselt sellistesse daatumite. Demokraatide ajakava näeb ette, et juba eeloleval sügisel tuleb hakata vägesid vähendama, kui Iraagis mingisugust olulist progressi ei saavutata ning tuleva aasta märtsiks ja siis tuleva aasta septembriks peaksid olema väed täiesti välja viidud. Kui kongressis esialgu neid eelnõusid arutati, siis üks koda rääkis märtsikuus, teine rääkis septembrikuust ja karates sellesse lõpliku eelarvesse. Eelarve seadusesse jäi septembri septembri tähtaeg sisse, nii et need tähtajad on esitatud, kuid kuna president paneb sellele seadusele veto, siis on väga tõenäoline ja praktiliselt kindel, siis siis loomulikult see ajakava ei, ei ole mingisugust tähelepanu väärt, kuid demokraadid püüdsid, aga ütlesin näidata, et selles operatsioonis tuleb mingisuguseid konkreetseid stsenaariume hakata hakata seadma, sest muidu lihtsalt on, on tegemist selliste väga üldiste jutuajamiste ja lubadustega, et kunagi midagi hakkab muutuma. Kuid millal, seda ei oska keegi öelda. Ja huvitav on veel see, et kongressi demokraatidest juhid saadavad selle seaduse president Bushile valgesse majja ilmselt tuleval esmaspäeval. See on mõni päev enne seda, kui möödub viis aastat siis jah, viis aastat ma hakkasin lugema praegu sellest ajast, kui president siis kuulutas välja või teatas, et Iraagis on peamised sõjalised operatsioonid lõpetatud ja sõda on, sõda on praktiliselt juba võidetud, nii et demokraadid soovivad ka selle selle pildi telearhiivides tuleval nädalal ameeriklaste ekraanidele saada, kui president Bush on selle lennukikandja pardal, mis California lähedal seilas ja teatas ameeriklastele, et Iraagis on kõik korras. Nüüd aastaid hiljem on näha, et asjad lähevad hoopis teises suunas, et ka sellest soovivad demokraadid saada omale mingisuguseid punkte, et see asi meelde tuletada. Euroopas tekitas palju pahameeletormi ja sellist arusaamatust Ameerika Ühendriikide sõjaväeotsuse ehitada igasuguseid müüre sinna Bagdadis, kas ka ameeriklased, sa oled selles suhtes negatiivselt või nad leiavad, et tõesti see aitab olukorda parandada. Ameerikas on tegelikult see uudis olnud suhteliselt vähese, tähelepanuga ümbritsetud, sest eelmisel nädalal mäletatavasti oli Ameerika tähelepanu keskmes Brasiilias toimunud koolimõrv, kus 33 inimest sai surma, 32 inimest siis tapeti ja siis lõpuks Lasiga 23 aastane Lõuna-Korea tudeng endale kuuli näkku ning seetõttu eelmisel nädalal nagu Iraagis tulvad uudised praktiliselt praktiliselt esiuudisteks ei olnudki ja mitmed kommentaatorid on märkinud, et Ameerikal ehk on see müür, mis sinna kerkib, praktiliselt kahe, kahe silma vahele jäänud, nii et seda teemat siin eriti ei arutata. San Franciscos oli välisajakirjanikele korraldatud ringsõit Silicon Valleys, et vaadata, millises suunas liigub siis maailma üks tehnoloogiakeskuseid ja see on väga huvitav, mis seal toimub, sellest viimase aasta jooksul on toimunud oluline nihe selles, kuhu siis investeerijad oma raha paigutavad. Kui varem olid internetifirmad alati esikohal, siis nüüd on esikohale tõusnud. Vaatasin seda Francisco Chronicle Neil päevadel paar päeva tagasi ilmunud ülevaadet. Praegu on esikohal rahapaigutust suhtes biotehnoloogia sektor, sest paljud investeerijad leiavad, et firmad, mis hakkavad tegelema tervishoiuga ja inimeste tervisega, on tulevikus ehk kõige tulusamatsest suur beebi. Buumerite. Teise maailmasõja järel sündinute generatsioon hakkab pensionile jääma vananema ning neil on arstiabi pidevalt vajab. Kuid meie reisi sihtmärk oli see, et vaadata, millised tähelepanu pööratakse Silicon Valleys nii-öelda puhta tehnoloogia keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele ja see on praegu kõige plahvatuslikumalt, nagu seal öeldi, kasvav valdkond. Praegu on üha enam Californias kõneaineks see, et tuleb kasutusele võtta päikesetehnoloogiat, päikeseenergiat ja teisi alternatiivseid energiaenergeetikaallikaid, nii et sellest kavatsema oma lugudes ja saadetes lähiajal rääkida. Kuidas on Ameerikas riigis, kus ütleme valitsuse tasandil ei ole keskkonnapoliitika just suureks prioriteediks riigis, mille valitsus ei ole Kyoto protokolliga liitunud. Kus kui seda selles riigis on praegu nii-öelda rohujuurte tasandil ja investorite ja firmade tasandil väga suur keskkonnateadlikkus tekkimas? Nii et elanikud tunnevad keskkonna vastu rohkem huvi, tava ameeriklased, ma mõtlen, kui, kui valitsus Praegu tundub, tundub küll nii, et valitsus, millel on sidemeid suurtööstusega ja mille, mille selja taga on suurtööstus, Sa ei ole, ei ole omalt poolt ju mingisuguseid samme ette võtnud. Bushi valitsus on korduvalt ju väitnud seda, et tegelikult mingisugust täiesti usutavat või täiesti ammendavat infot selle kohta, et globaalsoojenemine tõepoolest inimtegevuse mõjul toimub, seda ei ole. Samas kui rääkida jah, nii-öelda rohujuure tasandil, siis seal väidetakse, et need, need Washingtoni Washingtoni avaldused on täiesti mõistmatut tava ameeriklane eelkõige California alale, sest California on juba aastaid olnud Ühendriikides keskkonnaalaste debattide esirinnas. Mõistan väga hästi, et meie endi käitumisest sõltub see, mis maailmast hakkab saama ning seepärast on huvitav vaadata, et maailma nii-öelda tehnoloogia, tehnoloogia ajud mõtlevad üha enam sellele, kuidas ja mismoodi maailma säästaja tehnoloogiate ja ja energeetikat puhtamaks muuta. Selge jääme lootma ja ootama, sinu saadetakse San Franciscost Silicon Valleyst, aga seniks kuulmiseni teilegi käär. Ja kell on saanud 13 55 ja pool minutit. Teemad vist on otsa saanud. Jah, aga pronkssõduri teema vikerraadio eetrist ei kao, sest kell 14 null viis ootame siia stuudiosse juba peaministrit Andrus Ansipit ja samad teemad lähevad edasi. Mida küsida? Hinnangud politsei tegevusele täna öösel, sest Mulle siiski tundub, et politseisõnad ja teod ei lähe kokku, kui põhja politseiprefekti prefektuuri prefekt ütleb, et, et politsei käitub äärmiselt vaoshoitult ja reserveeritult, aga uudised räägivad ikkagi 44-st vigastatust kokkupõrgetes politseiga, siis sõnad ja teod ei lähe kokku. Selge sellelt hakkab Kaja koos kolleeg Uku Toomiga rääkima kümnekonna minuti pärast meiega Kärner, Hillar Nahkmann ja Marko Järva. Täname teid kuulamast ja ütleme rahuliku päeva jätku.