Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna siin vikerraadio stuudios ajakirjanikud Evelyn Kaldoja Postimehest. Sulev Vedler Eesti ekspressist ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast ja teeme uue aasta esimeses rahvateenrite saates esmalt kokku võtta sellest, mis lõppeval nädalal huvitavat ja põnevat juhtus või on veel juhtumas. Aga saate teise poole proovime vaadata etta alanud aastale ja, ja tuua välja mõned märksõnad või küsimärgid, mis meie arvates seda aastat võiks jääda iseloomustama või või mille järgi me võiksime seda aastat kunagi kaugemas tulevikus meenutada. Me räägime täna ku lõppevast nädalast, et rääkida siis kindlasti Reformierakonna esimehe valimistest, mis täna toimuvad, et räägime Nordea pangas puhkenud või käivast töötülist, et mis on mitmes mõttes üllatav ja mis päädib täna siis piketiga Stockholmis nordea panga peamaja ees. Aga räägime ka riigi soovist rajada suur konverentsikeskus ja selle projektiga koos teha korda. Aga alustuseks eile õhtul tuli jälle tulistamisuudised Ühendriikidest Florida lennujaamast ja kus siis surma sai, viis inimest vigastada kaheksa. Ja sellised uudised on, on muutunud üpris sagedaseks. Paistab, aga praeguste ütleme, kuna me ei tea, mis olid selle tulistamise tagamaad, et siiamaani meil on teateid, et tegu on inimesega, kes on saanud ravi siis psühholoogiliste probleemide pärast ja nii edasi, et, et on väga raske teda tegelikult nagu alati sellise rünnaku puhul, et raske liigitada, paistab, et siiamaani see, milles ollakse, vist kindlad, on see tegutses ta üksinda nime poolest, ütleme Santiago ei ole tüüpiline moslemi nimi ehk siis islamism ja on ka väga raske kahtlustada antud hetkel, et et jah, et siin arenev sündmus, tegelastel, sensori, rahvuskaardi liikmed, kes, kes neli kuud tagasi vabastati ametist võib olla, mis on tähelepanuväärne ta kasutustulistamiseks enda relva, mis, mis tal oli, oli kaasas ja kui ta ootas, ootas oma kohvrit. Siis ta võttis selle sealt välja laadise tulistad, mis võib-olla näitab, et see noh, sellised juhtumid ongi väga, et lennujaam võib olla väga turvaline koht ja siin on palju on panustatud, et lennureisimine oleks turvaline, aga aga selliste üksikjuhtumite vastu on väga raske, see näitab, et see oli küll midagi, peab olema valesti, sest põhimõtteliselt ükskõik, vahet pole, kas sul on inimene on vaimselt veidi häiritud või inimesel on siis terrorismiplaanid, et tulemus on sama esiteks, ja teiseks see tähendab, et see turvaauk on ikkagi olemas seal kusagil, et kui sa saad kätte korraga nii laskemoona kui relva sellel alal, mis peaks olema siis veel kontrollitud. Mulle meenub siinkohal Eveline, käisime koos sinuga Brüsselis mõned aastad tagasi siis just arutasime seda, et kui turvaline on lennukitega lennata, sellepärast et turvakontroll oli muutunud viimastel aastatel hästi tihedaks ja seisime koos turvaalal siis selle selles tsoonis, kus see julgeoleku kontroll, aga seal on meeletult pikad sabad. Brüsselis olid need veel eriti pikad ja siis ma rääkisin ja nad on ka lihtsam oleks rünnata seda piirkonda, seni mis juhtus, oligi see Brüsselis toimusidki, pommiplahvatused sellel ootealal ja praegu oli samamoodi? No tegelikult see mees ju ei üritanud kaaperdada lennukit, lennukit kuidagi relvaks muuta, nii nagu islamiterroristid tegid sel aastal 2001? Ei, vastupidi, ta avas tule just seal, kus inimesed on nagu hästi rahulikult nad teavad, et nad olla turvatud alal terrorismi ka muutunud mõneti prohvetlik, aga samas on see rahvakontsentratsiooni on ju väga paljudes erinevates kohtades, ei saa kõike seda turvata, saab turvata kõiki raudteejaamu, kuigi suurtes Euroopa pealinnades Prantsusmaal ja ka siis nüüd sealsamas ainetes Brüsselis, et et sõdurid ongi tänavale toodud yhepärastena. Aga no kusagil on mingi terve mõistuse piires ja ei saa ka öelda seda, nad kõiges on süüdi see, et Ameerikas on väga palju tulirelvi, nendele lubatud inimesed reisivad nendele, samamoodi on ka eurooplaseks. Šveitsis on meestel on, kes on sõjaväes käinud tulirelva kodus, seal ei ole sellist meeletut laskmist, isegi Kanada ja USA vahel on väga suur vahe, näiteks tapmiste osas, tilli, relvadega tapmist Ameerikas on levinud. Seal on teistsugune kultuur, see mulle ühiskondliku nagu, kui hakkad, seal on ka see, et kui üks selline asi juhtub, siis tõenäosus juhtub järgmine, samasugune on järjest kõrgem, sest sellest kirjutatakse, räägitakse, mõni inimene jällegi mõttekäik läheb sinna, kus ta enne ei olnudki tulnud millegi sellise peale, kuigi ameeriklastel see relva kättesaamise kontroll vist siiski on problemaatiline ja ma sain aru, et uus valitsus ei plaani seda kuidagi nagu seal kruvisid kinni keerata, vaid pigem nagu vabamaks lasta ja seal muidugi tavaks siis sellised tulistamised Lähis-Ida, selles öeldakse pommivöö ümber Lähis-Idas, samas kui vaatame veel Lähis-Ida, siis pulmapeol see, et sa lased automaadivalanguid õhku, on ju täitsa siukene nagu ilutulestiku eest või niimoodi, et see ei ole nagu jälle nende jaoks ei oma mingisugust sellist paha tähendust, vaid see ongi suur õnn ja rõõm, kui sa saad automaadist kellelegi abiellumise või mõne sündmuse puhul nagu õhku lasta, et, et see on nagu soomes ju täpselt samamoodi. Nüüd oli jälle ju rünnak, et Soomes on saanud vaat et tulite, mingil hetkel tuli järjest tulistamine tulistamise järel, koolitulistamine koolitulistamise järel, et sellist sellistest asjadest peab rääkima, kui selline asi juhtub, aga samas on ka suureneb alati risk järgmise samasuguse tekiks jah, mis puudutab ilutulestiku, siis viimati ma tulin siin ohtu nädal aega tagasi. Täitsa tõsiselt Vabaduse väljakul ei käinud, ma käisin Toompeal ja keegi lihtsalt otsustas ilutulestikku korraldada, mitte vertikaalselt või horisontaalselt. Sellega võib ikka päris tõsised tõsise kahju tekitada ja kas me saame ilutulestiku sellepärast ära keelata? Ei noh, ka ei ole ju nagu, aga võib-olla sa nagu selline järeldus on lihtsalt see, et inimesed peavad sellega arvestama, kas, kui sa lähed ilutulestikku vaatama või kui sa reisid ja sa pead olema nagu valmis, et kui midagi sellist juhtub, et vähemalt see peaks olema nagu mingi tegevus, plaan või tegevuskava, kuidas siis käituda, et kui sa korra vähemalt läbi mõtled, sa oled, oled juba midagi teinud, et et ohtu vähendada. Muidugi, suurte terrorirünnakute oht on jätkuvalt Euroopas kõrge Eestis ilmselt väiksem ja mitmetes suuremates Euroopa linnades on see jätkuvalt püsib, et siin kindlasti mingi asi, mida inimesed ei tohiks ära unustada, et seal on vähe, mida inimene saaks teha selle vastu, et ta üldse ohtu ei satuks, aga üht-teist siiski, mida ta võib meeles pidada, mida teha, kui selline olukord on, et kui ta ei ole just see, kes esimeses reas. Juhtumisi? Aga lähme teise teema juurde ja räägime tülist nordea pangas, mis siin kui meie saade läbi saab, siis peaks toimuma pikett Stockholmis, Nordea Pangalt peahoone ees ja 20 Eesti filiaali töötajad on läinud protestima ja protestivad selle vastu, et Nordea Panga sinna juhtkond ei taha nendega sõlmida. Kollektiivlepingut ma ei tea, kui mõjus, see protest on laupäevasel päeval, et kuna Skandinaavias on ametiühingutel päris suur võim, siis väga suurt töötegemist, ma kujutan ette, et seal panga peakontorisse ei, ei toimu. Aga, aga ütleme, see on minu jaoks nagu üllatav konflikt juba seetõttu, et pangandussektor Eestis on selline hästi tasustatud väga sellise korraliku boonus ja toetusskeemidega ja et sellises organisatsioonis, mis seal kuulub Skandinaavia omanikele tekib selline tugev vastasseis, mis on kestnud juba paar aastat ja üllatav. Jah, aga seal on ka väga suured käärid palkade vahel. Ühest küljest ja me teame, et seal on tellerid, kes on siiski madalapalgalised töötajad ja siis on väga hästi tasustatud spetsialistid ja tippjuhid, kes teenivad meeletult palju, seal on selles mõttes nende palkade käärid, on väga, väga suured, vastutus on ka muidugi väga erinev, teiseks on ka seal veel sooline palgalõhe elamust Helleritest, kes teenivad vähe, on naised siis tippspetsialistid on mehed, materjal, panga juhtkonda koondasid Eestist siis seal on enamuses tipus on kõik mehel aga sõja. Kas see on nüüd sooline palgalõhe, selles mõttes, et sooline palgalõhe on ikkagi see, kui sa oled sarnasel ametikohal, aga sa saad? Sooline palgalõhe, sellepärast et meile seda palgalõhet arvestatakse sektorite järgi. Sektori lõikes ilmselgelt käärib päris suured ja naised kõigele lisaks on ka siis vanemapuhkusel suurest. Aga mis puudutab seal Nordeat, siis mina algasin ka Delfist siis Gerd Mülleri kirja pangatöötajatele ja kui ma nägin neid soodustusi, mis tordi ja inimestele pakutakse, siis ma arvan, et enamus Eesti inimesi kuulab seda ahah, tõesti. Kas nad saavad seda, seda, seda ja siis selle peale kuuled, et see on kõik nii halb. Midagi peaks paremast saama, siis, aga vei toolis kinni hoida, pangale isegi kasulik olla, kui need inimesed loovad neist soodustustest, mõtlevad võib-olla uuele karjäärivalikule. Seal mõned näited, mis minu jaoks on lõunasöögitoetus on, oli näiteks vähemalt seal ei, Gerd Mülleri, sest selle norde panga Eesti filiaali juhikirjast välja välja toodud punktid on soodustingimusel pangateenused, laenud, liising, talvepuhkus, pluss üks nädal alates teisest aastast. No seda ma tean ka meediafirma äripäevas on vist Postimehes on talvepuhkuseks. Ma ei tea, kuidas teil on millele? Nii, et siis on tööandja pensionimaksed kolmandasse sambasse sõltuvalt staažist, staaži, puhkus, kui oled üle 10 aasta töötanud, saad veel lisaks ühe nädala sportimisvõimalus Norde vanemahüvitis neli kuud peale lapsehoolduspuhkus. Tervisekontroll gripivaktsineerimine, spordi toetamine, need on juba juba levinud, aga see pakett on, on päris korralik ja mida nõutakse, on ju, nõutakse veelgi suuremaid suuremaid hüvesid, et selles mõttes on, on nagu noh, jah, ma arvan, et Sulev, nagu sa ütlesid, et paljud töövõtjad vaatavad ja suu hakkab vett jooksma siis värbamisvärbamise personali personalivalikut võib neil isegi suureneda sellise asja peale. Ja need on alati on see piir, kui kaugele sa võid käärite venitada, et seesama, Finnairi näide minu meelest suurepärane ta enam minu teada Soomest uusi pardateenindajad, nad võtavadki neid teistest riikidest, kus ei ole ametiühingud nii tugevad ja ei lase neil ka suudavad need lepingud teha niimoodi, et need ei oleks enam Soome ametiühingutega liituvad, et ja kes siis võidab sellest? Jah, need vananevad, Stewardit stjuardessid jäävad sinna alles ja nad saavad alati oma soodustusi hoida, aga see tähendab, et nad panevad noortele soomlastele selle karjääri põhimõtteliselt kinni. Ahtris olnud jällegi see näitab, et meie suurettevõtted ei ole harjunud sellega. Ametiühinguliikumine on olemas, nad ei ole lihtsalt sellega üldse arvestanud. Ja ametiühingu liikumine muidugi kogub populaarsust olukorras, kus töökohad lähevad haamri alla osad kaovad ära praeguse nordeale ühe teise suure pangaga TNP kahtuks tekkima Baltikumi suuruselt teine pank. Ja on selge, et nad, kui on üks töökoht ja kaks inimest või isegi kolm inimest selle koha peale, siis mõned jäävad üle. Et seetõttu on seal pangas kase Ametiühinguga ühinemine on kiiresti kasvanud. Aga kas see konflikti nagu tagama see konflikt on juba olnud umbes kaks aastat vana, et praegu ta võimendus tänu tõesti sellel ühinemisel, et siis panga juhtkond lõpetas, ma saan aru, kollektiivlepingu kõne alused, et niikuinii tuleb nii-öelda uus pank ja vaatame siis need uued uued tingimused. Aga mõnedel üllatav, et selle panga eesotsas oli, kui ma ei eksi, kas oli rootslane või soomlane siin, kui see konflikt puhkes, kellel peaks olema selline väga ametiühingute ka toimimise kogemus, aga tõenäoliselt nad alahindasid seda nii-öelda eestlaste kollekt kollektiivi võimet probleeme valmistada, et nad lasid lahti usaldusisiku vabastasid töölt ja, ja see tegelikult ei lahendanud konflikti, vaid hoopis suurendas. Ja see mees oli Petrinikile. Käisin poolteist aastat tagasi töövaidluskomisjonis vaatamas lihtsalt seda protsessi. Tõsi küll, ma ei olnud kogu protsessi seal ja kuulasin seda, see oli täitsa huvitav ühelt poolt siis oli pangatöötaja, kes, kes usaldusisik ja teiselt poolt panga esindajad seal käisid ikka noh, sellised võimsad süüdistused. Pank ütles, et näed, töötajal pohmellis peaga käib tööl ja siis see töötaja ütles, et mis mõttes pohmellis peaga, et ei käima midagi pohmellis peaga, kui teil kliendiüritus kestab hommikuni välja, siis ma ei saa tulla niimoodi, et noh, et ta öö läbi siis kaitses jällegi panga õue, see oli ikka kokku siin naljakas, naljakas protsess, aga lõppes ühele poole kurvalt. Ma ei tea, kui kurvad, sellepärast et lõpptulemusena saab vaidluse tulemusena ikkagi sellele vabastatud töötajale. Maksti noh küll läbi vaidlusega selline kompensatsioon, et ta täna on, on paituda väga ei, üldse ei enam ei protesteeri. Nojah, aga ta ei tööta seal edasi. Selles mõttes lõppes korraldajad nad, mida inimesed ikka tahavad, et nad tahavad oma elus kindlust ja sellises suures pangas töökohta. Hea, kindel töökoht ja kui me loeme soodus soodusta, siis ta arvas, et ta on tegelikult hea tööandja. Ja võib muidugi need prognoosid, et kuna see panka kahe panga ühinemine on, on käimas, et siis noh, ma küll võib-olla mürki võtma ei hakkaks, aga, aga julgen arvata, et, et need inimesed, kes praegu Nordes sinna piketeerima laupäevasel päeval lähevad, et et nende võimalus uues pangas tööd saada. On kesisem. Ello teistpidi jällegi see tekitab kohe küsimuse, et kas tegemist on diskrimineerimisega või mitte, aga et tegelikult ikkagi inimlikult ma arvan, et kui sa oled värbaja või, või sa oled personalijuht, siis see ikkagi kaaluda, et kas selle inimese professionaalne väärtus ületab seda, mis tema selline jama tekitaja nagu kalduvus sinna kahju võib tekitada, et ma arvan, et ma arvan, et see läheb väga selgelt kaalumisel, et küllap leiab ka sellena siis igasugu võrdõiguslased ütlevad, et kuulge, tuletage meelde, et kõikidel inimestel on õigus neil poliitilistes liikumistes osaleda, ametiühingu liikumist, osaleda, et õigus on, aga kui on valik ja kui nüüd on nagu teada veelgi paremini, et millised võimalused, soodustused noortepangatöötajatel on, siis ta perse on ka personalijuhist inimlik eelistada siiski või töölevõtjatest eelistada inimesi, kellega on vähem jama, rohkem kasu. No see on loomulik, et sa ei saa nagu keegi meist ei lähtu ju elus tegelikult valikute suurte oluliste valikute tegemisel ainult võrdõiguslikkuse printsiibist, vaid seal on ikkagi üht-teist, meeldib rohkem ja mõned asjad tahaks nagu eemale hoida. Seal panga sees pannakse inimestele ka reitingud. Kuidas sa oled, millised on sinu tulemused, et kas selles töövaidluses, milles meil eelnevalt rääkisime, seal samamoodi kohe hakkas pihta see usaldusisik, tema tulemused ei ole piisavalt head, ta jääb seal alumistele. Sellised argumendid ei kohe pauk välja. Jah, aga noh, soovime Erkki raasukesele jõudu, kes on teisest jaanuarist selle ühendatud palga vastab panga panga juht ja peab siis ka nende konfliktidega tegelema, et ega see on keeruline, seisad sa liidad kahte erinevat organisatsiooni, mis on niigi võib tuua kaasa pingeid ja siis lisaks sellele on ühes liidetavus organisatsioonis on veel oma sees sellised konfliktid, et see on lihtne ja kerge töö ei ole. Nojah, aga sa võid jällegi sellel puhul eksportida teadmisi Rootsist, kus on tugev ametiühinguliikumine. Noh, miks mitte siis bossid ei anna nõu, kuidas nemad siis on hakkama saanud. Aga lähme edasi ühe teise konfliktiga, mis täna peaks jõudma vahefinišisse, ehk siis Reformierakond saab loodetavasti uue esimehe kandidaat on kaks Kristen Michal ja Hanno Pevkur mõlemad pikka aega kuulunud Reformierakonna juhtkonda olnud erinevates ministriametis küttes. Ja kui mulle veel eelmise aasta lõpus tundus, et, et noh, et see on selline valimine on nagu teater ja et Michali Michal ongi võidumees, mis siin kur mängitakse nagu demokraatiat, siis nüüd on vist küll olukord selline, kus juba mõtlesin, tähendab Päevalehes Urmas agent kirjutas, et et Pevkurit peetakse Pevkuri šansse, peetakse suuremaks ja tänu sellele, et tema toetus maapiirkondades on, on parem. Vot siin on jälle asi selles, et ühest küljest see Reformierakonna juhtkond on laias laastus olnud pigem Kristen Michali poolt, Pevkurit toetab see lai tavaliikmetel seltskond. Et igalühel on üks seal, eks ole, partei on siin tavaline MTÜ. Tal on vaba vaba voli neid juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimisteha korraldada, kui nad ise tahavad, eks, et ma käin seal väga tore ju, et demokraatiaga partei sees nagu toimib ja inimesed hoolivad nii palju, et neid huvitab see juhi valimine, et nad ei ole ainult nagu selle nii-öelda struktuuri peal või seal struktuurist saadava positsiooni peal, vaid päriselt ongi tekkinud, võistlesid moment, et see teeb ja ma arvan, et see teeb parteile ainult head, et siis kes kardab, et need juhikandidaadid on pidanud tööd tegema inimeste veenmiseks, ei ole nii, et ainult sul kusagil koputatakse ära lihtsalt. Valimistest seal oli teistmoodi, seal olete kõigepealt delegaadid, siis nemad hakkasid omakorda hääletanud, seal oli võimalik instrutiila teha, siin on igalühel võrdselt üks, seal sai ka elektrooniliselt eel hääletada, paljud hääled ilmselt tulidki elektrooniliselt, ainus ainus tingimus on, mis, mis on, ma arvan, väga mõistlik tingimus, mida Reformierakond on seadnud, et sa pead maksma liikmemaksu, kui sa tahad rääkida kaasa, et kes on erakonna esimesed, et ma arvan, et selline erakonna püüd panna liikmed ka liikmemaksu maksma, et mitte lihtsalt olla nagu nii-öelda kaasa tulevad, et see on positiivne, see näitab mingit motiveeritusest, võib-olla et sa oled valmis selles osalema nii palju liikmemaksud sellistes organisatsioonides ei ole just nagu kontimurdvad, et see ei ole luksus, et ma arvan, et isegi ma ei tea, mis Reformierakonna liikmemaks on, aga ma arvan, et ka vaesem Reformierakonnameelne inimene saab seda endale lubada, et sellise lävendi panemine demokraatide nägi. Jah, ja see ei ole sarnane jällegi valimine nagu ütleme ärised kõigepealt valitakse juhatuse esimees ja tema moodustab juhatusele, need on eraldi. Et on juhatuse esimehe valimised, valimised ja siis juhatuse valimisi tehtud, kusjuures juhatuse esimehe kahest kandidaadist kumbki ei kandideeri juhatusse, ehk nad üks jääb siis juhatusest välja, samas on nad öelnud, et kaotajal on, on koht siis ka seal ladvikus olemas ka edaspidi nad, kui Pevkur võidab, siis ta ütleb, et ikkagi linnapea kandidaadiks Tallinnas tellitakse Michalile. No aga miks ta peaks sissetöötatud sisse töötatud nagu brändi ikkagi need tipp-poliitikud, brändid, kes toodi parteile hääli, et täpselt nii, et ta ei saa või noh, ta oleks, oleks väga rumal, kui ta välja sööks, sele? Jah, sisuliselt valitakse meil opositsioonijuhti tegelikult, et nad seda ei ole tükk aega ju Eestis olnud, kus valitaks opositsioonijuhti varem oli kindlalt paigas Edgar Savisaar, kusjuures Savisaar ju ei tegelenud väga opositsiooniga, ta tegeles Tallinna linnaga nad ja siis praegu üle tüki-tüki aja, siis ongi nii, et opositsiooni opositsioon saab sisulise liidri ja ka Reformierakond pole silma paistnud väga selliste tõsiste esimehe valimiskampaaniatega, sellepärast et nad on olnud võimul ja üpris noh, imelik oleks, kui, kui erakonna esimees, kes on ka peaministri rollis, kui keegi tuleks tõsiselt tema vastu kandideerima, et eelmine kord, kui nad esimest valisid pärast riigikogu valimisi 2015. aastal kandideeris ainsana Taavi Rõivas ja sai sai 700 visk kümmend häält vist seal hääletajaid huvides rindel seestpoolt paati raputama hakata, et seal viimased valimised, Reformierakonna sisevalimised, mis pälvisid rohkelt tähelepanu, oli aastal 2013 siis Ekspressis kirjutasime, kuidas Kristiina Ojuland ja tema sõbrannad tegelesid. Ütleme siis lõpuks vist seda nimetati erakonna maine kahjustamisega, aga põhimõtteliselt jutt käis, et kas hääli võltsida. Aga siis oli ka ikkagi võitlus käis nende juhatuse liikmekohtade pärast, mis on ka praegu oluline, et kuigi meedia fookuses on olnud on olnud kahe tipp-poliitiku omavaheline võitlus, et kes saab esimeheks, siis tegelikult Reformierakonna ütleme, edasise tegevuse ikkagi määrab paljuski kes saab juhatusse, sest sest juhatus ka koos esimehega on, on väga oluline ühe erakonna juhtimisel, pluss aita neile pildis püsida, see tähendab kogu aeg. Kui meil on selline kampaania, siis see on peaaegu nagu valimised nagu muud valimised, kuigi selles ei osale muidugi inimesed, kes Reformierakonda ei kuulu. Aga nende valijad saavad meelde tuletada, et Reformierakond on olemas. Nende mõlemat tippkandidaadid saavad oma nii-öelda ideid tutvust, et nad on kogu aeg pildis, et see on ju neil väga kasulik ja 15 kohtun selle juhatuses 32 kandidaati, see näitab, et nad ikkagi ei ole selline näiline asi, vaid on reaalselt kaks inimest ühe koha peale. Nad valikut nagu on, Reformierakond on siiski, kuigi nad ei ole võimul. Mulle tundub kõige tugevam partei praegu Eestist, nende, see pink on kõige pikem. Ja meil on väga tugev laiapõhjaline, aga üks lojaalne valijaskond toetuskonda, et mis, mis viitab sellele, et meil noh, ütleme selliseid Ameerika mägede sarnaseid kõikumise populaarsuse või kui valimistel, noh ei, ei ole seni olnud ja nad on, see ikkagi ütleb neile olla pildis, sest opositsiooni kukkudes seal kohe ju ka vähenevad võimalused olla nii-öelda suures, millised kes ei osale, juhatuse valimistel, on Taavi Rõivas, tema on ennast nagu täiesti taandanud tänu sellele muuseas ka ei ole ka seda asjana teda keegi praegu väga nagu laidaks või mustaks tema oskampaaniattis. Ta tõmbab lihtsalt ennast kõrvale seal riigikogu aseesimehe koha peal ja see rahulik ja ei ole ka Keit Pentus-Rosimannust, kes on tegelikult kuulunud ikkagi väga pikalt Reformierakonna juhtkonda ja, ja ei ole ka Rein Langi, kes on üks selline liberaalsete vaadete ideolooge olnud Eestis pikka-pikka aastaid ja Erakonna loomise juures, et need on nagu need inimesed, kes mingitel põhjustel on, on tõmmanud tagasi. Nojah, neli aastat tagasi oli põhimõtteliselt ju reformierakonnal kaks sellist säravat tähtedeks, Kristen Michal. Aga tookord oli tal kaelas nii silver Keidki, seda siiamaani heidetakse talle ette ja teine oli Keit Pentus-Rosimannus kellele kahjuks sai saatuslikuks Autorollo, et nad tema on ka võtnud selgelt nagu aja vahakse Kristen Michalile, seda kilekotiteemat heitis ette ka Hanno Pevkur ühte mängu levitades ja toetades. Et see Reformierakonna esimehe valik on ikkagi toonud nagu sellise avaliku etega sellist musta pesu ja, ja näidanud, et selles erakonnas on, on ikkagi väga selgelt ka noh, sellised nagu põrkuvad pooled, et see võitlus esimehe koha pärast ei ole kuigi sõbralik ja mõtlesin, et täna Postimehes oli, oli pealkiri vale reformierakonnas naiste kätš, et millal siis tingis, tingis see, et osa naisliikmeid tulid Pevkuri taha ja siis nüüd teine osa ütles, et see naistetoetus Pevkurile ei ole ikka nii Waldorftõestamist, et naisvalijad ja nark naispartei liikmed ei ole kõik identsed. Kindlasti oleks asi tunduvalt põnevam, kui näiteks oleks seal Keit Pentus-Rosimannus osalenud juhatuse esimehe valimistel samamoodi ka Kaja Kallas. Et siis me oleksime läinud hoopis vingemat show'd. Ja, aga mul on, kui tunned, Kaja Kallas on Pevkuri paadis ja Keit Pentus-Rosimannus Michali paadiselt. Et need, ütleme, need jõujooned on seal niimoodi jagunenud, mis ta, mis te arvate, mis Reformierakonnaga muutub, kui üks või teine peaks võitma? Mida sa siin ikka loodab, et noh, neil on mõlemal plusse ja miinuseid. Kohaliku ta kohalike omavalitsuste valimised näitavad väga palju ära ja siis on 2019 riigikogu valimised, et, et väga palju sõltub muuseas ka sellest, mida teeb Jüri Ratase, kas ta saab, ütleme, majandusseisaku lõpetatud, et mida kauem probleemid kestavad, seda lihtsam on ka Ratasel paatilinestelt. Mõtlesin selle peale, et tegelikult nende nende saatust mõjutab ikkagi väga palju see, et kuidas see praegune valitsus, millesse nemad ei kuulu, hakkama saab, et see mõjutab ka ja kui hästi suudavad nad mitte ainult see, et kui hästi nad suudavad hakkama saada, kui hästi nad suudavad nii-öelda näidata, Nemad on midagi muutnud. Üks on see majandusseisaku küsimusega teinud, kui hästi nad suudavad veenda inimesi, et nad midagi muutnud pakuvad siis nii-öelda seda uut kurssi, mida nad natukene püüdsid nagu reklaamid, et see ka selle nagu brändimine, et see mõjutab kindlasti Reformierakonna idukaaslast ikkagi mingi osa inimestest, kes automaatselt tahab valida võitja poolt, kes tahab valida valitsuses olevat parteid. Et see psühholoogia nagu noh, praegu töötab Reformierakonna kahjuks. Kui me hakkame mõtlema, et on võimalik võimu võtta sest tehes samasuguseid trikke nagu nüüd viimati tehti ehk ehk mitte valimiste kaudu, vaid et uusi koalitsioone moodustades need parteid olid valimiste kaudu Riigikokku saanud. Seda küll, aga ma mõtlen, et praegune valitsus vahetus siis selliseid diile tegema. Mulle näib, et Kristen Michal selline nagu kõvem Mihkel kui Hanno Pevkur, aga Hanno Pevkuril omakorda võib-olla selline suurem potentsiaal valimistel, et tal on laiem rahva toetus. Jaan Pevkur, mulle tundub, on ka selline, kes võib-olla võiks tuua rohkem muutus, et kui, kui valitakse Michalil, siis me võime olla kindlad, et noh, Reformierakond jätkab senist. Michal on ka öelnud, et nad jätkavad senise programmiga. Ta jätkab seniste põhimõtetega. Pevkur on sellele vastandunud. Kas see on nüüd nagu valimiskampaania põhjus või, või ta tegelikult tahab, et Reformierakonda muuta ja, ja seda sisedemokraatiat seal arendada ja, ja pöörata ka muudele teemadele rohkem tähelepanu ainult majandusele, et eks seda me saame siis näha, kui Pevkur võidab, kui ei võida, siis, siis me seda teada ei saa. Laias laastus nad ajad ikkagi ühte asja. Reformierakonnas. Michal ise siin vikerraadios paar päeva tagasi, kui mõlemad kandidaadid olid, olid eetris. Ütles ju hästi lihtsalt ära, et, et eks see oli ka selline demagoogiline lähenemine, aga et kui, kui valiti Michali, siis saate sellise esimehe nagu Ansip Pevkuri siis saate sellise esimene nagu rõivas mis andis ilmselt ära tema nagu enda hinnangut parteikaaslastele kellega ta soovis samastuda ja kellega mitte, et aga kui peate panuseid tegema, kellele tõttab täna? Mina viskaks kulli ja kirja. Täitsa tõsiselt, et ei oska ennustada, see võib väga, see võib minna väga-väga tasavägiseks, aga samas võib ka ühe ülekaal olla päris suur, et absoluutselt ei oska ennustada. Ei hakka, see, see on see koht, kus ma ei tunne ennast kindlasti mitte piisavalt pädev näinustamat. Jah, et me saame kohe teada, jah, ja aktiivsus on olnud väga suur nendel valimistel võrreldes varasematega, mida on Reformierakond ise välja toonud, selles mõttes huvi, reformierakondlaste huvi selles otsustamises osaleda on, on suur, et mulle tundub, et senised parteide esimeste valimised on näidanud, et võidab see, kelle taga on peakontor, aga ma ei tea, kas seekord reformierakonnas niimoodi lähedal ka keskerakonnas võim vahetus pärast seda, kui vahetati välja peasekretär, las seda huvi suurust näitab ka asjaolu. Algselt selle kogu planeeritud, siis lihtsalt tellija, nüüd viidi üle Eesti, näitas seda. Pidu jällegi toimub jätkuvalt lihtsalt sellised neljal, kaks asja korraga, et alguses on üldkogu, siis köha, Juskonnal ära valitud, siis need kesta tahad, saad siis rõõmsalt pidutseda, kes tahavad kurvastada, see on see uusaastapidu väga kaval siis, siis nad saavad klaasidega ära leppida. Põhimõtteliselt seal väga kaval ürituste paigutamine just sellepärast, et siis need lähevad pärast nagu kõigepealt toimub lahing ja siis need lähevad ja lepivad, et positiivselt haarium korrale panevat rusikat taskusse tagasi, elame sõbralikult edasi, aga kui sa alkoholi tarbid, siis võib-olla emotsioonid üle pea lüüa ja tekib olema nagu valmis tegema? Ei, nad on ikka korralikud inimesed, paistavad sellised vaoshoitud tegelased. No see oleks päris põnev. Aga võib-olla juhtub, juhtub nii, et kui Reformierakond järgmina korda endale peab esimest valima on, on üks suur konverentsikeskus Eestis olemas. Ruumipuudust ei ole, et viitan siin linnahallile ja sellel nädalal tutvustatud ühele EAS-i tellitud uuringule, mis mulle külje tekitas mulje, et uuring oli tellitud selleks, et saada öelda linnahall on kõige parem koht konverentsikeskuse tegemiseks, mis siis, et ta võib-olla kõige kulukam projekt. Sa räägid uuringust millelegi, Erst yang analüüsi EAS tellis, selle telliti muuseas eelmise aasta augustis ehk ajal, mil ei olnud veel üldse Jüri Ratase valitsuses võimul. Jutt käis siis konverentsi- ja messikeskusest. Ja see uuring ütleb, et linnahall oleks justkui kõige parem koht. Et kui sinna keskus tehtaks, siis võiks tuua meile igal aastal 18,5 miljonit eurot lisandväärtust juurde sisemajanduse kogutoodangule, noh, see on peaaegu pool protsenti meie SKP-st, et väga Dorajaks maksutulusid lisanduks 5,2 miljonit, väga-väga positiivne. Kui me vaatame neid seal keskuse maksumus, siis kahes jupis, see räägib konkreetselt konverentsikeskusest, aga eraldi veel tahetakse sinna juurde teha, aga siis kontserdisaal, seal oleks see osa nii-öelda vanast linnahallist. Siis kokku peaks kupatus minema maksma 100 miljonit. See tundub nagu uskumatult suur, et see on kallim kui hirmsam kallim kui kumu kallinguraid parvlaevale, eks me võiksime kaks parvlaevastiku tellida. Selle rahastanud tundub uskumatu palju ja üks asi on see valmis ehitada, aga teine asi on seda hiljem ka neid majandada ja lihtsalt üsna tihti kütma hoida nagu töös, et, et mis võib tähendada, et me noh, ütleme, see risk on see, et me selle suure hurraaga sellistele nii-öelda ekspertarvamustele või tellitud ekspertarvamustele tuginedes teeme mingi otsuse, aga, aga see otsus võib minna veelgi kulukam. Kui ei, see tundub noh, infrastruktuuri rajamine on üldiselt riigi roll. Et nad, erainvestor alati mõtled kas sealt läbi, pigem on ta kokkuhoidlik. Eks see riik on rohkem laristada ja meil on mingid näited olemas, Saaremaa süvasadam, no ei, tule sealt meeletult laeva ei ole kruiisireisid siis õnnetu näide on Muugal olevas kai kunagi seal oli täitsa kõva tegevused, mis on aastaid ulub tuul mitte midagi muud. Siis kui räägitakse Tartu või Pärnu maantee neljarealiseks ehitamisest. Kui see oleks eratee, siis ikka see erainvestor tõsiselt mõtleks, et kas ma eita neid heide. Et samas jällegi riigi ülesanne on neid luua selliseid asja ja visioonid, suured visioonid peavad olema, eks. Samasugune näide Ämari lennuväli ja veel viis aastat tagasi oleks ikka väga paljud inimesed ütlesid, et milleks meile seda täiesti mõttetu Eesti Eestisse NATO tasemel mingi lennuväli, naljakoht ja tänapäeval ei ole kedagi sellist? Ei nojah, tänapäeval ütleme, jäätsin laiemat avalikkust kindlasti nüüdseks vend mämarile ju ehitatakse igasugust asja juurde, sellest on saanud selles mõttes nagu tõsine nagu kom, siin ei ole sellist väga head nagu öelda, et see on selgelt halb asi või siis on selgelt hea asi. No kas ikka konverentsikeskus, noh, ütleme kas see on nagu selline infrastruktuuri objekt, mida peaks riik, rikk, raamat see on minu jaoks küsimus, et seda oleks saanud paremini maha müüa siis kui ei oleks olnud mingisugunegi võimalus, et see asi saaks valmis meie EL-i eesistumise ajaks sellesse ussis oleks saanud selle ilmselt päris hästi maha müüa. Nüüd me oleme ammu ära istunud, kui meil siis valmib tohutu. Ei, seda ei ole veel otsustatud, et see. No igatahes, me ei jõua seda seekordseks, fakt on see, et me ei jõua seda seekordseks EL eesistumise ajaks valmis ess arval, kui hakkaks pihta, sinna kulub veel aastaid, eks seal tuleb ikkagi jäi loomulikult, ja ma olin liiga optimistlik selle Reformierakonnaga paralleele tõmmates, et tõenäoliselt näeme veel mitmed mitut Reformierakonna esimehe valimistel nagu linnakorda. Täitsa selge see, nii palju liikmeid on, need selle ära täidaks, on, on täitsa selge. Erainvestor teeks odavamalt lihtsama, et see praegune linnahall sihukene mürakas ikka väga kole tegelikult ja ta ei ole selles mälestis arhitektuurimälestis, selles mõttes, aga kole on ta majanduslikus mõttes, et seal on pimedad käigud, sinka-vonka noh, ta ei ole nagu kõige funktsionaalsem, teda ei ole tunnistada, jah, teda ei ole kõige mõistlikum nagu tarvitada, selles mõttes on ka. Aga aga me peame ka midagi peale hakkan asunud, aparaat ja asukoht on muidugi oleks suurepärane, eks. Teisalt jällegi, kui ma seda EAS-i tellitud uuringut lugesin, siis noh, ma ei leidnud, et sealt sõna Rail Baltic näiteks üldse seal öeldi, et linnahall selles mõttes hästi kasulik sadama kohe lähedal. Ja ühendus lennujaama on ka hea. Jah, aga kui ma mõtlen, et miks need konverentsituristid kõik peaksid laevaga tulema? Lennuväli on südalinnale nii lähedal, et ükskõik kuhu sa saad öelda, et sadam ei ole ka ju kaugel seal oleme Ülemistest, on, meil on mõlemad selles mõttes, et nii lennuväli kui sadam on nagu südalinnale lähedal, et ükskõik, kuhu sa südalinnas midagi ehitad, siis see on ju kõik lähedal jah, põhimõtteliselt, et see kas kilomeeter siia või sinna sellele vahet tegelikult ongi eemale Lombleslerisse vitsa ehitada selle konverentsikeskuse või ükskõik kuhu siia, ütleme, kesklinna lähedusse. Kui see konverentsiturist tuleb, siis on ta võib olla täiesti veendunud, et ta läheb ka siiski Tallinna vanalinna, ta leiab selle tee? Jah, et selle uuringu, kuhu selle teema puhul natuke ettevaatlikuks teebki see argumentatsioon, millega nagu linnahalli üritada võeti esile tuua ja ütleme, mis teiste siis kohtade vahel olid nagu miinused, et sa nagu jätab mulje. Tegelikult uuring oli tehtud, selleks tahad saada õigustust linn linnahalli seda raha investeerida, et võib-olla ma eksin, oleks, tuleb sellega teha. See on ka paratamatus. Täitsa sellest, et, et seda ei saa seal nagu kokku lükata, hoone on hinnatud, sa võid küll pidada koledaks, paraku hinnatud nagu osa sellest maha lammutada see osa, kus on jäähall, see, see on lubatud maha lükata. Nojah, aga midagi mingi osaga pead tegema, et seal ongi küsimus, kas minna nagu grandioosse malesuunale ehitada veel teine vea otsa või siis selle tondiloss keset linna läbi vääratele? Jah, aga õnneks meie saame seda ainult kommenteerida ja kritiseerida, ei pea otsustama neid valikuid lõpuks tegema. Aga lähme siit edasi ja vaatame nüüd nii-öelda algaval aastal, et mis võiksid olla need märksõnad küsimärgid, mis seda aastat hakkavad iseloomustama. Esimene on kindlasti see, mis hakkab saama pärast kahekümnendat jaanuari, kui saab Donald Trump ametisse vannutatud. Et kui palju ta siis suudetakse nii-öelda Twitteris tuua päris valitsemise juurde, kui paljudele suudetakse nagu sellist reaalsust selgitada ja kui palju ta suudab retoorika, et ka oma retoorikat võtta ikkagi mõõdukamaks. Sõnade vabandamise meeste ilmselgelt pole, aga aga kui me nüüd vaatame seda, mis tema minu meelest oli see asepresident või tulevane asepresident Mike Pence ütles siis nende vene häkkide teemadel eile õhtul, siis ta natukene nagu ikkagi ütles, et nad on valmis sellel teemal midagi tegema. Ei öelnud, et jah, me tunnistame, et Trumpi ja siis ka tema edu puhul võis oma rolli mängida Vladimir Putini karvane abikäsi, aga ta siiski ütles, et moodustavad rakkerühma, mis hakkab tegelema selliste küberrünnakutele võib-olla luure luureinstitutsioonide esindajatele midagi suurt jõutud siiski kohale viia Trumpini. Noh, meid huvitavad just need Ameerika ja Venemaa suhted, üheksa, sest Ameerika meie kõige suurem liitlane Venemaa on meie kõige suurem oht. Aga kui me vaatame laiemat pilti, siis hästi oluliseks muutvad ka Hiina ja Ameerika suhted seal, kus ameeriklased on ametis Hiinaga, siis on, see mõjutab ka meie meie elu täpselt meelde, et see maailma, kellel nagu tulipunkt võib hoopis kandade Hiina ja Ameerika suhetele, mis oleks paras iroonia selles suhtes, et Barack Obama lubas Aasia poole pöörata ja tegelikult tegeles ta kogu, kuigi ta ei tahtnud seda, ta tegeles oma ametiaja siiski lõpuks ennekõike Euroopa kindlustamisega, tal oli see Aasia poole pöördumine. Lõpuks tal liitlased hakkasid seal natuke näiteks, mis juhtus Filipiinidel, kus tuli võimule nende oma populist härratud Terte siis sealt hakkas tal hoopiski aasia nagu pool natuke pragunema, enamus teda kilorraksest, eks ole, ütleme, siin oli väike iroonia mõeldud lihtjah, aga hiinlased on ikkagi selles mõttes stes tõusu ja hiila, hiinlased peavad oma juhti ikkagi maailma liidriks, mitte mitte trump. Pea trump ikkagi peab ennast, et nad seal võib tekkida, selline, täitsa selge. Tunduvate nende taktika on selline, Nad hoiavad nagu mõõdukat joont, tooni ja lihtsalt teevad nagu ära ja panevad mingid noh, võtavad selle territoorium, mis neil võtta annab. Ja trump on selline rohkem sihuke. Mingit võimu siiski, et ta tahab võimu, on tal palju, tahab ilmakongress, saabki mingeid otsuseid, lihtsalt presidentaalne riikidel. Et noh, ütleme siis kaitsetolle kehtestada, tallab juba, ju praegu märkad, kuulge, ärge ehitage mingit tehast Mehhikosse või et kuigi see Fordi tehaseminek USA-s vist siiski ei olnud mitte trumpi teene, vaid muud asjaolud. Jah, aga noh, ta tallab selliseid sõnumeid, eks ja siin tekib siin laiem küsimus, et kas sellise, selline globaliseerumise faas on maailmas otsa saavad, tekib Protaksianism, eks ja kõik hakkab nagu enda poole elama, kes on see olukord, midagi taolist, nagu enne esimest maailmasõda, kus oli ka tegelikult hästi globaalne majandus ja siis ühel hetkel puhkas sõda ja kõik riigid hakkasid nagu siseturgu hoidma. Siin järsku usaldamatuse õhkkond tõusis, see on ka Eestile noh, ütleme majanduse poole pealt oleks tõenäoliselt halb variant, sest kui, kui vaadata, et Eesti ettevõtted küll meil on nagu olulisem välisturg on Skandinaavia Rootsi, Soome, aga kui vaadata, kuhu meil tehtud tooted Skandinaaviasse müüdud kaubad edasi lähevad, siis nad sealt lähevad edasi Ühendriikide turule. Päris suures osas, et, et seeläbi, kui Ühendriigid muutuvad protektsionistlikku makske, tekivad kaubandusvaidlused kaubandussõjad, ükskõik kas siis Ühendriikide, Hiina, Ühendriikide, Euroopa Liidu väike avatud majandus. Meid võib lüüa päris valusalt meie majandusest. Me oleme avatud ja tänu sellele oleme haavatavamad, samas meil ei ole nagu eriti palju muid valikuid. UTarkiline Eesti, kes toodab oma banaani, oma kohvi ja esitab oma autosid ei kõla väga siukse jõukust toova projektinädal ja siis tuleme siia siiapoole, seda Atlandi ookeani siis Euroopas on päris hulk valimisi ees. Siin tekib jälle küsimus. Hommikul kõigi kuulasin uudiseid, Marin Le Pen ütleb. Ühe võimalusena võiks Prantsusmaaga väljastada Euroopa liidust võiks eurotsoonist Euroopa liidus. Ja tal on Euroopa Liit ja NATO on tal isegi rohkem muidugi hambusega. Aga ja tema puhul on ju ka tema vene sidemed on nagu väga hästi ära tõestatud ja et need on ikkagi rahalised, tal on ikkagi tema sponsor, on seal idas. Aga isegi kui Marin Le Pen ei võida, siis ega François film on siiski ka ju nagu Sõmbul teine selline märksõna, ütleme välispoliitikast, mis tõesti poolt valt ongi Euroopa valimised, et lisaks Prantsusmaale Saksamaal sügisel toimuvad Hollandis on veel, eks pluss Hollandis ja Itaalias ei ole teada, kas nad tulevad, sellel aastal oli tol ajal sihuke sega segadus ja ebakindlus, et kui asi läheb nii siis võib minna asi veel ebakindlamaks sama, et Brexit, mis meil sel aastal või möödunud aastal juhtus, trump? Logistilised tingimused hakkavad võib-olla sellel aastal selguma, aga Brexiti oli väga märgiline, sellepärast et ta võib anda hindu teistele. Teeme samamoodi. Et üldiselt Euroopa liitu ei noh, väga palju ähvardused, mingi pisike riik lahkuks, aga kui selline suurriik lahkab Inglismaal ja märgiline kui juhtuks sama asi Prantsusmaaga Itaaliaga, siis oleks asi igav. Päris hull. Aga nende puhul on see dist hetkel nagu Euroopa Liidust lahkumise selline meelsus elada. Põhimõtteliselt nad ikkagi liituvad kõik kokku, selleks paketiks need leppennid ja teised sihuksesed protestipoliitikud, et nemad mängivad kõigi selle, vaadake Brexiti tegime ära. Äge trump sai presidendiks äge, et nad kuidagi Faraadion kutsutud Trumpi inauguratsioonilaid nad püüavad nagu ka 11 nagu koos müüa või nagu sellist nagu üksteisele hoogu anda. Et seda enam on nagu, kui suudetakse näidata, et näed, et trump ikkagi tegelikult ei too teile suurt just ja ei suuda ta ihuüksi midagi siin nii-öelda valget rassi päästa. Ja kui suudetakse näidata, et Brexit ei too suurt õit, õitsengut ja uut seninägematut suveräänsust Ühendkuningriigile. Et, et kui, kui seda suudetakse võimalikult palju näidata, siis see võtab ka vähemaks nende teiste samasuguste hoogu, selliste nagu aga jälle moodi ideede demokraatia olukorras on ikkagi iga valija hääl maksab ja siin tekib jälle see niinimetatud tõejärgse ühiskonna efektornad. On võimalik valimisiga mõjutada, et kui Ameerikas läks seeläbi, et miks siis mitte väiksemates kohtades nagu prantsus vahetaks ilmselgelt ilmselgelt ja seda kindlasti seda võimalust, nagu ma arvan, et idanaaber kindlasti proovid ja me oleme kogu aeg mõelnud, et nad, meie eeskuju on selline läänelik demokraatia aga tegelikult läänelik demokraatia sageli toimi. Seda on hästi näha ju, kui, kui lääneriigid läksid demokraatiat viima Afganistani Iraaki loidulnud aga välja või Araabia kevad, mäletate neid hõiskeid, mis seal pärast seda ma siiski ütleks demokraatiale väga nagu häid alternatiive ei ole. Ja sa usud sellesse, sealsed rahvad ei usu sellesse. No vot, see on teine lugu ja et nad ei ole ise seda evolutsiooni läbi teinud, et hiljem on nagu küsimus selles, et sõida kunstlikult viie mingit valimisvormi väljastpoolt, et, et sa ei saa valgevenet, et teha väljastpoolt demokraatlikuks, kui valgevenelased ise kipuvad ikkagi nagu eelistama autoritaarses. Mida sa araabia kevad kaasatud ja tõi meile kaasa suuresti põgenikelaine ja see on üks põhjusi muuseas, miks ju ikkagi suur osa elanikkonnast Lääne-Euroopas ütlevad, paneme piire kinni ja see oli ikka sellesama majandusliku protektsionismi. Muidugi araabia kevade puhul ikkagi ma ei ütleks, et see oli niivõrd väljastpoolt nagu sisse viidud, kuivõrd need sotsiaalsed pinged seal. No seda küll, aga, aga lõpuks viis välja siiski põgenikekriisini ja venelased jällegi samal ajal loomulikult annavad tuld taha. Ainult kasulik, aga, aga noh, me ei, ma arvan, et Araabia kevade oli midagi sellist, mille vastu nagu mille vastu esiteks ei oleks tohtinud midagi teha ja mille vastu ka eriti ei oleks saanud midagi teha, sest seal on see noor rahutu rahvastik see needsamad noored mehed, kes lähevad Tuneesias näiteks ISISesse võit lisaks või ka mingitest teistest araabia riikidest, et see, see lihtsalt rahvastikupüramiid on, selline tööd ei ole, perspektiive ei ole. Ja siis sotsiaalne sotsiaalsed pinged võtavad mingisuguseid hädasid. Aga meie inimesed on harjunud. Kui meil endal tööd ei ole, siis saab ikkagi välismaale, saab soola, kas. Ja me oleme harjunud, et piirid on lahti. Samasse põgenike tulv kogu aeg nagu? No vaata, see süvendab seda tunnet, et võiks ikkagi piirid kinni panna. Meil seda ei süvenda, kui meil oleks ka praegu siin, ütleme pagulasoleks sadades tuhandetes, küll siis oleks teised meeleolud meil välja noh, ei tule siin kui sedagi, et jah, see on vist lõppeva aasta või lõppenud aasta näitas-ist ära, et Eesti ikkagi esialgu ei ole mingisugune, ütleme tõmberi. Odini sõdalased on täiesti kadunud pildilt sealt sellepärast et neil ei ole siin midagi teha. Need pagulased, kes siia on tulnud, need on ühiskond rahulikult omaks võtnud, vähemalt nad ei ole mingeid erilisi pingeid tekitanud. Nonii, nad on nii, aga Eesti on ikkagi, Eesti on selles mõttes siin tunnistama meie riigi väga tarmukad toimetamise testi on nad viinud väga kohe annan neile kätte selle pagulasstaatuse valinud välja inimesed, kes päriselt, esiteks, nad on juba kohadel nendes Lõuna-Euroopa laagrites valinud välja inimesed, kes päriselt ongi pagulased Ghanalased, kes väidavad, et nad on süürlased. Okei, see natuke drastiline, aga selliseid inimesi tuleb Euroopasse. Et nad on valinud reaalsed pagulased välja, nad on toonud siia palunud omavalitsustesse nad ei ole lasknud tekkida see muidugi algus, aga nad ei ole lasknud teha tekkide, mingit nagu getod. 60-st inimesest getod muidugi teha on, nagu aga Eestis võib-olla sisepoliitikas noh, selle teemaga haakub, on, on üks selline suur küsimus. Mis puudutab venekeelse valija käitumist pärast seda, kui ütleme, keskerakonnas on toimunud võimuvahetus, meil on sügisel kohalikud valimised sellel nädalal eilalise, kui Päevaleht kirjutas, et üritatakse luua vene erakonda või siis sellist nagu poliitilist liikumist, et et see on meile võib-olla isegi noh, kindlasti on see olulisem küsimus kui, kui pagulasteema, et kui mõjutatavad ja mis suunas on, on nagu vene valijad ja kuidas nad käituvad pärast pärast keskerakonnas toimunud. Seda on väga raske ennustada praegu. Et vene parteid on ju läbi kunud Eestis Keskerakonna suur teene ongi, muuseas Eesti ühiskonna ees on olnud see tan venelase intelleri integreerinud. Nüüd see uus partei on välja öelnud, et nende eesmärk kukku saada aastaks 2019, kui tulevad riigikogu valimised võib-olla asutaminegi toimuks järgmisel aastal, vot selle aasta kohalikel omavalitsuste valimistel nad veel ei osaleks. Aga, aga ma annan, need valimised näitavad ära, et mismoodi see ütleme, vene venekeelne valijaskond on nagu liikunud ja mis on toimunud ja siin on jällegi kõik sõltub persoonidest, mida teeb Savisaar noh, ilmselt tema vist. Ta on poliitikas selles mõttes väljas, et sügisel peaks hakkama ka tema, tema kohtuprotsess, noh, tõenäoliselt sügisel. Samas jällegi on mingi teatav surve, et seda ei tehtaks enne valimisi. Tema tervisest sõltub. Siis on jällegi kes, kes, kes keskerakonnas, kus kandideerib, et kas Yana Toomist saab näiteks linnapeakandidaat Tallinnas või pigem Narvas tänases Päevalehes ütleb, et Narva on, ta ei hakka sinna, et see ei ole see linn, mis tõmbaks teda. Jah, aga noh, partei juhtkond on kogu aeg soovitanud, et Narva narva Ilmselgelt on jäänud on väga võimekas poliitik, et tema suudab välja, tema võiks suuta välja vedada küll. Sellise asja eestvedamisel on täitsa selgelt on Mihhail Kõlvart aga populaarvajadus Tallinnas, aga eelkõige venekeelsed valijate seas. Kas ta suudab näiteks ka eestikeelsete valijate hääli püüda? Eestlasi tõenäoliselt tõmbaks, kuidas ta venelastele peale läheb, jälle raske küsimus, et siin on neid, kuivõrd küsimus on, võib-olla selles ongi, et kuivõrd esindatuna tajuvad ennast venekeelsed valijad uue Keskerakonna puhul ja kui loomulik, kuna nad võtsid sealt ta võimuvahetust, et kas nad suhtuvad sellesse, kui oligi erakonna esimees, kes oli vanaks saanud, kelle tervis oli probleem, kes ei suutnud enam erakonda nii juhtida kui, kui peaks, et, et see on loomulik, endale väärtus jahedalt, Jüri Ratas tuli tema asemele või nad vaatavad seda kui, kui nagu ärategemist ja vastanduvad sellele. Aga see jällegi, et kui keskerakonnal on teatud väga suurt liidrit, ei ole seal võimule sellega teistele, selles mõttes noh, Kristen Michali šansid jällegi tänu sellele kasvavad kõikide teiste šansid, kasvavad kõik seal natukene nõrgem kui paremaks. Mis puudutab jällegi seda uut vene erakonda, siis riigikogu valimistel ei saa osaleda need, kes seal Eesti kodanikud. Nad Narvas on päris palju selliseid halli passi inimesi ja sellepärast on meil ka Tallinnas Keskerakond võimul olnud ajal, kui ta riigis jälle võimule saanud. Jah, et sest, et Lasnamäe, ma saan aru, valija käitumine on suhteliselt diametraalselt erinev, sõltuvalt sellest, kas tegu on kohalike omavalitsuste või riigikogu valimistega vastavalt sellele, et kes valivad kodanikud või kõik kohalikke valimisi muidugi veel mõjutab haldusreform, mis, mis on nüüd jõudnud mingisse tape, et vald on, on vähem, kuidas seal nendes suurtes omavalitsustes hakkab, hakkab see võimu võim jagunema ja millised muutused toimuvad, et eks me sedasama ka alanud aastal näha. Lõpetuseks meil on mõni minut aega, et Sulev, kas eestlaste selline heaolu läheb, läheb, kasvab ja läheb paremaks või, ja toimetuleku või mitte sellel aastal? Natukene ikka läheb paremaks, me loodame, kõik seda prognoosid ütlevad ju, et. Et mingi mingi ütleme, selline elavnemine peaks toimuma, valitsus on teinud kõike selle jaoks, et sest need, kes, kelle sissetulek on kõige väiksem et need peaksid, siis nende sissetulekud peaksid kasvama, peaksid veel rohkem, kas saame järgmisel aastal? Et see peaks ka ühtlasi elavdama sellist sisemist nõudmist mida jällegi vaja oleks? Oleks seda, et Eesti ekspordivõime kasvaks? Et muidu sa jaotad lihtsalt nagu oma riigi sees raha ringi, seal on ka kasulik midagi. Aga kirjeldatud hinnatõusu ja lõpptulemusena see võib-olla see kasu sellest. Sa saad küll tulumaksumiinimumi tõusust 50 või 60 eurot rohkem kuus kätte, aga see, selle raha ostuvõime ei ole selline, nagu ta on praegu võib-olla kahe aasta pärast. Nojah, vaikselt hakkab hinnatõus täitsa pihta, et bensiin kallineb, kes ei ole veel tähelepanud, sest kogu aeg kallineb muuseas ja ennustatakse, ta läheb veel kallimaks. Toiduained hakkavad vaikselt kallinema. Selline siis aasta tuleb. Ega, ega kallinemine ei ole iseenesest paha, kui ta ei lähe lihtsalt liialt kiiresti, väikesele inflatsioon on alati kasulik. Aga jah, et kui ma nüüd meie kokku tõmmanud, siis tundub, et, et Eesti kontekstis võime öelda häält tuleb, loodetavasti selline rahulik oleks talutad, aga, aga see, mis toimub piirida ka nii nii idas kui kui Läänes, et, et see on selline näha, et need on need protsessid, mis, mis pigem võiksid meile muret valmistada. Aasta alguses levinud nali ütles, et Vene tsaar aastal 1016, et ega järgmine aasta küll nii õudne ei saa tulla. Kas samas loodame parimat, et mis meil, mis meil üle jääb, et teeme oma asju hästi ja elame nii, kuidas saame, ehk. Aga sellega täna. Sulev Vedler, Evelyn Kaldoja, Aivar Hundimägi lõpetavad ja nädala pärast juba meie asemel teised inimesed kõike head.