Tervist kas on olemas reeglid, kuidas eesti keele häälikuid sõnu, lauseid õigesti hääldada tuleb? Sellest tulebki nüüd algavas saates. Nimelt on ilmunud Eesti keele varamu eesti keele monograafiate sarja teine raamat ja see kannabki pealkirja eesti keele hääldus ja eesti keele häälduse köide kirjeldab, missugune on, mis iseloomustab eesti keele hääldussüsteemi. Ehk siis raamatus on juttu eesti keele vokaalidest ja konsonant idest, sõna- rõhust, vältest muidugi, ja intonatsioonist. Ja raamatus on juttu sellestki, kes ja millal on eesti keele hääldust uurinud. Tuleb välja, et mõnda teemat on uuritud väga sügavuti ja põhjalikult mõnda aga nii vähe, et esimene käsitlus on alles nüüd selles monograafias. Raamat eesti keele hääldus on mõeldud kõigile keelehuvilistele, aga algteadmised ei tee muidugi paha. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli teadlased Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja pire teras. Ja saates on täna neist kaks vanemteadur Eva Liina Asu ja akadeemik Karl Pajusalu ja saate toimetaja Piret Kriivan. Keelesaade. Eesti keele hääldus eesti keele häälduse eripära, mis on eesti keeles erilist? Eesti keeles võib-olla midagi päris ainuomaselt erilist ei olegi või siis on erinevate hääldusjoonte kombinatsioon, aga paljud sellised nähtused, mille kohta eestlased ütlevad, et need on väga eripärased nagu kolm välde või ö häälik või neid on ikka naaberkeeltes ka ja enamik nendes keelejoontest pidame eestilikeks peame, on tegelikult üldiselt läänemeresoome lõunarühma keeltes. Nii et peaaegu kõik need Eesti eripärad näiteks liivi keeles väga hästi olemas. Aga ikkagi ja keele muudab unikaalseks tõesti see tervik. Ja, ja eesti keele puhul, mida me ka näeme nüüd, kui eesti kirjakeel või ühiskeel on ka järjest täiskasvanumaks saanud, et see hääldus tervik hakkab nagu kuidagi üha tervislikumaks muutuma, tegelikult erinevad hääldusnähtused, et ikkagi on omavahel kindlas seoses ja, ja me võime tõesti öelda, et eesti keelt ka häälduse poolest ehk teiste keeltega enam segi ei aja, küll. Täiesti ühinen Karliga, et keel on selline tervikaga, aga eesti keele, mis on eesti keele eripära? Mina olen osa oma foneetikuv karjäärist või Osamofoneetikud töödest veetnud ka välismaal ja see, mis on välismaalaste jaoks eesti keeles erilist, ma võin öelda, on kindlasti need kolm väldet, et see on alati see asi, kui keegi kuulab näiteks, et oh, et sa lähed Eestist, et siis palun räägi mulle sellest kolmest vältest, et foneetikutel seltskonnas on see siiski midagi väga erilist. Et võib-olla tõesti liivi keeles on ka kolm väldet ja saami keeltes ka, aga nad ei ole samas niivõrd tundlik, et siis kui eesti keel selle kolme välte poolest kas eesti keele välted on võrreldavad mõne teise keeletoonidega? Osaliselt aga võib-olla, Eva Liina tahab sind täpsemalt. Osaliselt, aga noh, selles mõttes vahele on eestikeelse nimetatud ka toonikeeleks, et või noh, püütud väita, et kas eesti keel on toonikeel või selle üle argumenteeritud, sest välted ei ole mitte ainult kestused, erinevad olete häälikute või siis jalakestus vaid siis sellel on ka oluline komponent, on seal siis toonil või siis hääletoonil häälekõrgusel. Jah, välted on kahtlemata selline eesti keele jaoks ka väga oluline hääldusjoon, sest me võime ju iga sõna puhul siis hinnata, et mis valt sest on ühesilbiliste sõnade puhul tinglikult, aga ütleme, kahesilbiliste ja pikemate sõnade puhul kindlasti ja ja seal on erinevad keeletasandid, mis on olulised, silp, on oluline, kõnetakt, on oluline, kestussuhted on olulised, et ka siis tõesti see, kuidas hääle kõrgus muutub, mida siis foneetikute põhitooni kontuuriks nimetavad, et, et see on oluline, oluline on isegi vokaalide kvaliteet vält hääldamisel, nii et neid omadusi on ka päris mitu, et see näitab ka jällegi seda häälduse keerukat terviklikkust. Ka seda, kuidas eesti keeles hääle kõrgus muutub, seda vist tajub ainult teadlane. Keelekasutaja ise ka seda tajub, kas see muudab ka keele vastuvõtukas, see muudab tähendusi. Taju pika, aga võib-olla natukene alateadlikult või, või see ei ole nii, ütleme esmane tunnus, et ikkagi kestussuhted ka eesti väldete puhul on kõige tähtsamad ja siis lisaks neile kõik need tooni või häälekõrgus, erinevused tulevad ja selles eesti keele häälduse raamatus on ka nüüd päris palju uute taju katsete tulemusi ja me oleme ka väldete kohta mitmesuguseid taju katseid teinud enne meid juba Ilse Lehiste, Arvo Eek ja teisedki. Ja, ja siin on näha, et erinevast piirkonnast pärit eestlaste jaoks on põhitoonil erinev tähtsus. Ja üldiselt võiks öelda, et see hääle kõrgus on väga oluline eelkõige saarlastele, saarlased, kiitlased ja, ja siis läänerannikuinimestele, aga, aga ikkagi ka läänepoolsetele, eestlastele, aga siis idaeestlastele lõunaeestlastele, see ei ole nii tähtis. Ja neid eesti väldete tajumisel katseid me oleme teinud ka teistega, kes Eestis elavad, aga kelle emakeel ei ole eesti keel ja näiteks nii soomlaste kui venelaste puhul, et nende jaoks on ikkagi pikkus, suhted tähtsad, et, et see hääle kõrguse mäng ei ole, ei ole üldse nii oluline, aga lätlaste jaoks, kas ja ka Liivi juurtega inimeste jaoks on tegelikult sellel hääle kõrgusel väga suur tähtsus ja, ja nemad nagu eelkõige selle järgi meie välteid õpivadki ja kuidas nendest siis aru saada, aga muidugi, see sõltub juba nende enda keelest ja, ja me teame ju, et Balti keeled on niinimetatud tooni keeled. Kui juba nendest katsetest juttu oli, siis mina tegelikult olen üks katsealune olnud, sellepärast et, et kui mina eesti keelt õppisin pedagoogilises instituudis, siis seal oli üks õpetajatest Arvo Eek ja tema tegi meie peal katseid ja, ja ta oli üsna kurb, kui me kõik ei tundunud neljandat väldet ära. Minul, ma pean ütlema, tuli see pooltel juhtudel välja või napilt üle poolte juhtude. Mina olen küll veendunud lihtsalt oma uurimistöö järgessa, neljandat väldet ei ole olemas, siin need teatud sellised efektid või tulemused, mis on saadud, on pigem seotud hoopis juba lause tasandiga sest eri hääle puhul hääle kõrguse liikumise puhul meil on kogu aeg vaja silmas pidada, et mis on nüüd sõna omadus, mida nimetati sõna prosoodia ja mis seal siis lauseprosoodia lause, omadus, lause intonatsioon ja tihtipeale ka head uurijat ei ole suutnud neid kahte tasandit, et ära eristada. Aga kui me vaatame puhtalt sõna, et ühe sõna piires meil ikkagi niipalju kui korralikke taju katseid on tehtud, on näha, et ei mingit neljandat väldete kolm väldet. Aga tõesti on nii, et lühikene sisseütlev, kus püüti seda neljandat väldet leida, see on sageli lauserõhulistes positsioonides tuleb selline ekstra pikkus juurde, aga see on lausetasandi nähtus. Nii et eesti keele hääldamisel tuleb mängu, ma ei oskagi seda numbrit öelda, kui suur hulk tegureid nägu. Paljudes keeltes, aga muidugi, eesti keel on häälduse poolest ka ikkagi üsna keerukas keel ja eriti just selles osas, mida nimetatakse prosoodiaks tähendab see sõna ja lause, kõik need erinevad jah, siis pikkused hääleliikumised just hääle kõrgus, intensiivsus, et siin meil on väga palju selliseid peeneid, erinevusi, mis mitmete teiste keelte puhul ei ole nii olulised, aga läti keel on ka näiteks samamoodi keerukas keel ja leedu keeles on ju säilinud päris vanade Indo-Euroopa silbi tooni. Okei, et see on selline balti areaali nähtus, et et siinkandis on ikkagi rohkem sõnaprosoodiat tähtsus, kui on Euroopa keeltes võib-olla keskmiselt. No ja siis muidugi ka Skandinaavia keeled, mida ei tohi ära unustada, mis on siis teisel pool Läänemerd sedasama balti areaali siis läänepoolne osa, kus on, ja need on ju sõnatoonid, on ju nendes keeltes nii rootsi kui norra keeles ja siis taani keeles on siis seda tööd, mis on samamoodi prosoodia nähtus, nagu Lehiste on siis käsitlenud kõiki neid prosoodianähtusi, balti areaali sellise omadusena ja meie eesti keel kuulub ilusasti sellesse areaali. Kas eesti keel kuulub häälduse poolest rohkem balti areaali kui oma hõimu rahastega? Rohkem Balti areaalis, Se balti areaal kahtlemata on just tegelikult balti mere areaal laiemalt ja, ja ikkagi jah, need keerukused, millest me siin oleme rääkinud, kasvõi sellised vältedki, et on ikkagi loomulikumad nüüd ainult kõige lääne poolsematele soomeugri keeltele ja siis eriti tuntud on tõesti need lõunapoolsed läänemeresoome keeled ja siis teiselt poolt saami keeled, kus on ka selliseid keeru, kui see aga seal juba ilmselt kontakti tõttu siis nende keeltega, mida evalina nimetas rootsi ja norra keelega Kui me eesti keele hääldamisest räägime, siis ma arvan, et pea igal eestlasel tuleb esimesena pähe see, et meil on rõhk esimesel silbil. Enamasti on, aga mitte alati. Vist 90, üheksal protsendil sõnadest on oma sõnadest on rõhk esimesel silbil. Aga millal ei ole? No kirjakeeles ikkagi, need on üsna uued laensõnad ja siis võõrsõnad, millel ei ole, et ütleme, siin põhjaeesti keel on üsnagi järjekindel, aga kui me räägime kaasrõhust, siis kas kaasrõhk on need kolmanda välte puhul teisel või kolmandal silbil, et siin tulevad juba murretevahelised erinevused ja üldse võiks öelda, et tegelikult Kagu-Eestis just näiteks setukeste keeleski see rõhuliikumine on natukene teistsugune kui põhja eestlastel. Et paljud ka väga huvitavad eesti fonoloogia ajaloo, selliseid tulisid, diskussioonid on tegelikult osaliselt olnud põhjustatud sellest, et siis meie erinevatel keeleteadlastel, kes kõik on väga head keeleteadlased olnud, aga on nagu keele suhtes natukene erinev taju olnud ja ka just selle kaasrõhu osas, sest tuleb ikkagi ja tõesti sellisest kodukeelest, kust siis inimene, millisest piirkonnast on pärit ja eks ikkagi need piirkondlikud eripärad ju eesti häälduses on ka üsna tugevalt sees, sest meil ei ole väga kindlalt fikseeritud hääldusnormikeeles. Tahtsin just selleni jõuda, et, et kui meil on grammatikareeglid, kirja reeglid, me peame, mis reegli järgime punkti ja koma paneme ja hüüumärki ja küsimärki ja kuidas me kaashäälikuühendit kirjutame, et siis häälduse normid ja reeglid ei olegi olemas. No osaliselt on need väldet ju ikkagi õigekeelsussõnaraamat on püüdnud märg keda, aga see on võib-olla ka selline noh, nagu nii-öelda kirjalik fikseerimine, et et tegelikult, et meil nagu sellist ranget häälduse õpetust ma usun, et koolis ei ole olnud või siis on olnud teatud nähtuste puhul nagu sõnal kuline h, et mida paljud õpetajad on püüdnud õpetada, kuigi rahvakeelset alust eriti Põhja-Eestis sellele hoopis ei olegi olnud. Miks meil üldse vaja on, siis seda sõna alguse haad? Vist kõige lihtsam on olnud ikkagi ka eesti keelt lugema õpetada selle järgi, et hääldame nii nagu kirjutatakse ja, ja, ja hääldus siis toetab ka õiget kirjutamistes sina selline teatud pedagoogiline traditsioon ja teisest küljest, kas laste keelelise arengu mõttes nüüd halb ei olegi ja meil on ikkagi suur naaberkeel soome keel ja teiselt poolt siis idapoolseid LõunaEesti murded, kus see sõna alguline haa on olemas. Ja kui sellesse nüüd niimoodi küllalt loomulikult suhtuda mitte liiga ranged, siis väikene vaheldus ka keele häälduses võib-olla tuleb keelele kasuks, sest sellega saab väljendada mitmeid selliseid sotsiolingvistilisi nähtusi kasvõi ütleme haat, ma arvan, et ametlikus kontekstis. Me võime rahuga välja hääldada, aga omavahelises vestluses meie häälda seda nii palju ja kui keegi ka raadiot kuulab, siis ta selle järgi, et kuidas inimene räägib, kui palju ta neid Haasid hääldab või ei häälda ikkagi ka seda, et milline see kõnesituatsioon üldiselt on, et kui ametlik see vestlus siis on või ei ole. Meie kõige põnevamaks häälikuks või täheks peetakse tegelikult õhust on meil tegelikult mitu saadet olnud, aga, aga seesama h on ju ka väga huvitav häälik j mis tegelane tema veel on? J-i puhul ma ei oskagi niimoodi öelda, et seal vokaalide vahel osa eesti murdeid pigem selline e-moodi häälik, et kas paja või paja hääldub, aga, aga võib-olla rohkem kui ikkagi palatalisatsioon on see, mis on Kaiale sotsiolingvistiliselt tundlik ja ka väga hästi näitab ära kas põhja või lõunaeestlasega tegemist. Et näiteks kas inimene ütleb pluss või pluss just või just jaa, jaa, ütleme põhjaeestlasele, Lääne eestlasele võib see liigne palatalisatsioon nende arvates liigne palatalisatsioon tunduda üsna selline. Naljakas, aga no see on jälle nagu keelerikkuse küsimus ka, et meil need erinevad variandid on. Nimetasite välteid, et, et need pakuvad teiste rahvaste filoloogidele huvi, aga astmevaheldus? See on ju ka üks keeruline nähtus meie keeles. Jah, see ei ole niivõrd jällegi häälduse nähtus, on rohkem morfoloogia nähtus ja ja tõesti, Sand grammatikas meil väga oluline, aga muidugi ka vältevaheldus sõnade muutmisel ja grammatiliste tähenduste eristamisel on, on tõesti oluline. Aga keeleteadlased ja tavaliselt astmevahelduseks ikkagi jumalik kitsamas mõttes peavad laadivaheldust ja siin on meil muidugi suured muutused, et sedalaadivaheldust jääb järjest vähemaks kui ka võrrelda kasvõi 19. sajandi eesti keelega. Paljud läänepoolsed eestlased, et kipuvad peole asemel pidule ütlema ja, ja tugeva astmelisi vorme kasutama. Aga see on jah, pigem grammatiline süsteem, et mis niimodi lihtsustub. Pittu, lähme pittu ja pit, lühike sisseütlev, et see oli igati omal kohal. Aga sellest on ju kahju, kui laadivaheldus ära kaob. Sellele saab kätt ette panna. Tundub, et need sellised muutused enam keeles väga kiired ei olegi, et lihtsalt nagu erinevad variandid on pigem niimoodi kinnistunud ja ja, ja ka, et mida vanemaks kirjakeel muutub, siis seda rohkem ka tekib, sellist püsivat vaheldus püsivat varieerumist samas jälle päriselt ette panna ei saa ja, ja mõne asjaga näiteks harjub ära, sest kas või need uued, sellised ütleme, lihtsustatud sõna muutmise reeglid, et veel ma mäletan, et 10 15 aastat tagasi mind väga häiris, kui keegi ütles, tegeleda, sest noh, see on ju tegelda peab olema ikkagi kahe tüveline verb, aga nüüd mulle tundub, et Tallinna kõnekeeles tegeleda on juba täiesti norm. Ja meie kergitame, kulmusid EvaLiinaga. Aga. Mina muidugi aga praegu veel on ütelda, et võib-olla varsti olütele taga ja saad ütelda Assis olla ütelda sõna-sõnalt läheb nagu edasi. Et selline keelelistust Tubidajat, et kus see piir juba on? Et asjast tahaks kinni hoida siiski. Kui palju on eesti keele hääldust uuritud ja millal sellele hakati tähelepanu pöörama? Üllatavalt palju on uuritud läbi sajandite ja üks selle eesti keele häälduse raamatu pikemaid peatüki ongi uurimislugu. Aga muidugi siis igal ajastul vastavalt, et nendele võimalustele, mis siis on olnud, aga kas eesti keele häälduse raamat on eelkõige ikkagi selline foneetika käsiraamat, mis siis kirjeldab kõike seda, mida katseliselt eesti keelest on uuritud ja ka tõesti eksperimentaalfoneetika, see, kui juba ikkagi masinatega eesti keelt mõõdetud on? Seegi traditsioon on 100 aastat pikk ju, et juba esimesed mõõtmised olid tegelikult seal 1913 14 aga 1900 kahekümnendatel aastatel, siis Tartu Ülikoolis juba loodi täiesti korralik foneetika labor. Nii et see on päris pikk traditsioone. Masinad on järjest paremaks läinud ja, ja erinevaid mõõtmisi on järjest rohkem saanud teha, aga aga ikkagi jah, et nii väikse keele kohta, et nii palju põhjalikke uurimusi annan täitsa nagu üllatav ja tõesti neid uurimusi on olnud väga mitmesuguseid, et ütleme, kui ikkagi häälduse uurimisel, no kõige tavalisem on tõesti see akustika pool, kuidas inimene siis on öelnud seda lindistatakse ja siis akustiliselt uuritakse, et millised need häälenähtused, seal pikkused ja kõrgused ja nii edasi. Aga lisaks sellele on artikulatsiooni uuritud omajagu, see on siis see, et kuidas ikkagi kõnet moodustatakse seda füsioloogilist poolt. Ja nüüd lisaks siis igasuguse taju katsest sinna juurde, et et arvestades, kui palju eesti keele rääkijaid on, nad, on seda kõik üllatavalt palju. Missugune võib tänapäeval välja näha foneetika labor. Kas seda on võimalik kirjeldada ka, mis masinad seal on? Üsna sarnane võib-olla selles stuudioga siin raadios isegi, et kõigepealt, et väga head salvestusseadmed on see, mis on oluline ja helikindlad salvestusvõimalused, aga siiski, kui veel paarkümmend aastat tagasi oli vaja igasuguseid eriaparaat, nii palju siis tänapäeva sülearvutiga on juba võimalik, näiteks akustiliselt on väga head programmid, millega siis salvestisi mõõta? Järjest lihtsamaks ja väiksemaks, laborid muutuvad aga artikulatsiooni uurimiseks ikka on vaja eriseadmeid. Ja, ja siis näiteks. Lisaks hääldusele uuritakse praegu ka see, et kuidas inimene suhtluses ennast liigutab, kuidas silmad liiguvad ja kas või silmade jälgimiseks on eraldi seadmeid vaja. Aga enamasti need mahuvad ühte sellisesse stuudioruumi ära. Ja Eestis tegeletakse ka sellega, et vaadatakse, kuidas eestlase nägu muutub, kui ta räägib, ei muutu ju ees. Ja seda ma ei tea, kas keegi seda praegu uurib, aga. Aga ikkagi, eraldi uurimustes on tehtud, aga võib-olla psühholoogid isegi kõige rohkem. Ja üks valdkond, mida Eestis on vist vähem uuritud on eesti keele intonatsioon. Ja see on ka selline asi, mille peale kergitaks kulmusid, et kas tõesti eesti keelel ja eestlasel, kes oma keelt kasutab, on intonatsioon erinev ühes või teises situatsioonis. Aga Eva Liina on sellega nüüd vähemalt 20 aastat päevast päeva tegelenud. Ja on küsitud, et kas siis tõesti eesti keelel ongi intonatsioon olemas, et aga ma julgeksin öelda, et ilmselt ei ole maailmas mitte ühtegi keelt, millel ei oleks intonatsiooni, et me ju ei räägi, mono toon sealt ta jällegi me ei räägi ju niimoodi lihtsalt, et me üldse mingisugust helikõrgust ei muuda, et me ju pidevalt rääkides meie hääle kõrgus muutub. See ongi intonatsioon. Ja nüüd, kui on just põnevaks läinud, katkestan keeleteadlaste Eva Liina Asu ja Karl Pajusalu jutu ja eesti keele intonatsioonist, räägime nädala pärast. Foneetikute hulgas on traditsiooniks saanud kasutada häälduse analüüsimiseks ja kirjeldamiseks just nimelt vanakreeka kirjaniku Aisopose üht tuntud valmi põhjatuul ja päike. Ja seda tehakse laiemalt, mitte ainult Eestis ja seda kasutatakse ka eri keelte häälduse võrdluseks. Selle kasutamist soovitab koguni rahvusvaheline foneetika assotsiatsioon. Tartu Ülikooli foneetika laboris on hetkel 191 selle teksti helisalvestust umbes 100-lt kõnelejalt. See suur hulk ühe ja sama teksti salvestusi võimaldab võrrelda erinevate kõnelejate hääldusliku eripära ja teha näiteks ka järeldusi kõneleja soo ja vanuse ning piirkondliku tausta mõju kohta tema hääldusele. Ja lugu ise on ju ka tore ja õpetlik. Ja ükskord vaidlesid põhjatuul ja päike selle üle, kumb neist on tugevam. Just siis tuli mööda teed, rändaja seljas soe mantel. Põhjatuul ja päike leppisid kokku, et see, kellel esimesena õnnestub sundida rändajat mantlit seljast võtma on teisest tugevam. Põhjatuul puhusky kõigest jõust. Aga mida rohkem ta puhus, seda enam koomale tõmbas rändaja oma mantlihõlmad. Lõpuks loobus põhja tulgatsest. Siis hakkas aga päike nii soojalt paistma, et rändaja kohe oma mantli seljast võttis. Ja nõnda pidigi põhjatuul tunnistama, et päike on tast tugevam. Põhimõtteliselt saab Eva Liina Asu sõnul hääldust uurida ükskõik millise helisalvestuse põhjal näiteks ka sellesama äsja lõppenud raadiovestluse põhjal saab analüüsida erinevate häälikute realiseerumist, intonatsiooni, rütmi, pauside pikkust, erinevaid hääldusnähtusi, nagu näiteks palatalisatsioon, väldete realiseerumist ja palju, palju muud. Niisiis, nädala pärast jätkame eesti keeles varamu uue raamatu eesti keele hääldus tutvustamist ja räägime eesti keele intonatsioonist. Sarja esimene köide Sõnamoodustus ilmus 2015. aasta sügisel saadet sellest raamatu autori reet Kasikuga saab kuulata keele saatevaramust. Kõike head kuulmiseni.