Kell on saanud 11 ja 14, kohe juba 15 minutit. Jätkame tänast austria päeva vikerraadios ja teises tunnis on meil siis plaanitud rääkida Viini klassikutest. Stuudiosse on jõudnud ka Igor Karsnek ilmast tere. Ütle kõigepealt sa, ma tean, et sa oled väga palju loenguid pidanud klassikalisest muusikast, kas sa oskad üldse öelda, kui palju sa Viini klassikutest oled loenguid pidanud? Noh, vähemalt kahes ülikoolis kahes kõrgkoolis. Üks kordasin, ma mõtlen. Ah, kordasid samuti. Mitu korda tükk, mitu tükki tükki, oh, kes neid tükke jõuab, mitu tükki? No ütleme niimoodi, et piisava hulga, et jõuda ka siia saatesse ja ma usun, et me saame sinu käest täiesti adekvaatse ülevaate. Tähendab, kui me räägime nüüd Viini klassikutest? Kus siis lõpeb nüüd see vanamuusika ja miks ja kust tulevad need mehed? See on hea küsimus, sellepärast et kui nüüd mõelda, mis asi on vanamuusika, siis ütleme, hitt, milles tehakse kavereid nüüd aastal 2003, aga hitt noobel valminud 1998, siis teatud kuulajatega juba vanamuusika, vanamuusika ja aga, ja pärast seda on siis noor muusik muusika igavesti noor vanamuusika all mõeldakse ikka seda, mida esitab Hortus Musicus näiteks. Ja üldiselt on, on tavaks saanud, et vanamuusika viimane helilooja on Johann Sebastian Bach, et ühesõnaga, et, et sealt alates Kõlab muusika, mis on tegelikult ma ei ütleks, et võib-olla tänapäevane, aga mis on tegelikult, et tänapäevase muusika vundament ja tegelikult pärast Bachi kohe järgmine etapp, Ongi klassitsism ja, ja Viini klassikud. Nii et võib öelda, et, et Viini klassikud on nüüdisaegse muusika esimene verstapost ja küllap küllap ei ole 20. sajandil Viini klassikute pärand vananenud, kui, kui nii mõnedki 20 sajandi heliloojad, suurkujud nagu ütleme, kus ta maaler on, on teiste hulgas veel muusikat, mitte. Covid on püüdnud Viini klassikute täpsemalt küll Beethoveni sümfooniat ümber orkestreerida, et justkui nagu, nagu see see muusikaline sõnum oleks, oleks nagu nüüdisaegne, aga see lähker, see vini klassikaline, mis tähendab sümfooniaorkester, et, et see justkui jäävad nagu kitsaks. Et ruttu tööstus peab ütlema, et need eksperimendid pole õnnestunud, aga see, et ütleme nii, 26 21. sajandi muusikasõprade heliloojate tähelepanu keskmes on Viini klassikud tõsine vormi analüüsi, isegi muusikakeskkoolis hakkab peale ka wini klassikute uutest vormidest. Noh, see juba näitab midagi tegelikult meie tegelikult oma muusikahariduses tahes-tahtmata vähemalt alghariduse osas ja keskhariduse osas muusikas ja keskhariduse osas. Lähtuma ikkagi sellest, mida Viini klassikud on loonud. Millised need uued žanrid olid siis, mida Viini klassikud tõid muusikasse? No ütleme niimoodi. Põhimõttelisi tuua neid oli nii, tuli tegelikult, suures plaanis, ütleme nüüd oli nagu kaks. Õieti isegi kolm, aga kaks on sugulased. Tegelikult kõik kolm on sugulased näiteks keelpillikvartett, keemilisi kvartetti leiutajaks isa Joseph Haydni otseselt ehk pidada, sest kahele viiulile, vioolale ja tšellole oli, olid ka varasemad hilinevad muusikat kirjutanud. Aga Haydn oli see, kes võttis asja tõsiselt käsile ja kujundas välja kvarteti zhanri kui sellise. See tähendab, et neljaosaline tsükkel Juba hilisematest, et ma päris varaseid kvarteti isegi ei arvesta, sellepärast et noh, et see oli võib-olla nagu rohkem sellise divertismendi või serenaadilaadse muusika nagu edasiarendus. Aga Haydn oli just see, kes tõi tegelikult sonaat-sümfoonilise arenduspõhimõttesonaat-allegro esimese osa aluseks ja siis neli osad liigsetesse teoreetilise finishisse laskmata et ta kohandas selle skeemi keelpillikvartetile ja, ja alates haidist me võime rääkida kilbi kvartetis kui žanrist, mis on tegelikult tänapäeval väga aktuaalne. Muidugi, Hainud olid selle keelpillikvarteti kui žanri välja kujundid põhjused. Põhjused seisneb selles, et nagu üldiselt muusikaloost hästi teada tuli vürst Nikolaus Essachisi teenistuses siis Viinist 50 kilomeetrit, et umbes nagu eemal ja reisil oli teadupärast väga-väga uhke õukond. Ja samas nüüd on väga suur muusikasõber, aga ega neid muusikut sealt 50 kilomeetrit Viinist eemale, no praegu on niimoodi taksoga sõita, eks ole. Kirsti kohal. Jah, aga siis tõllaga sinna andis ikka nagu tulla ja seal kohapeal muusikuid nii palju polnud, aga muusikat oli vaja. Ja, ja siis olude sunnil meloolu tõstvatest niimoodi söögilaua diverti Smentidest kujundas siis Haydni välja keelpillikvarteti neli muusikut küsivad vähem palka, eks ole, kui ütleme, 14 rääkimata 24., see oli äärmiselt praktiline lahendus. Et ma usun, et ma usun, et, et Haydni keebi koordidi väljakujundamisel žanriks kujundamisel oli päris kindlasti veel peale kunstiliste kavatsesid majandusliku põhjusena haigla oligi vist üpris terane mees selles mõttes, et tal läks ju nii-öelda majanduslikult üpris hästi, ma olen nii aru saanud võrreldes nii mõnegi teise heliloojaga. Jah, teiste klassikute võrreldes läks tal tõepoolest lausa tunduvalt paremini muuseas, Haydni kohta on üks, üks vaata, kuidas seda respekteerida, näiteks et tema, Haydni elu ei olnud täis dramaatilisi pingeid nagu Beethoveni ja selliseid traagilisi pettumusi ja katagrismi, nagu nagu ütleme, moodsardil Haydmelist stabiilne kuju ja kirjutas stabiilse raha eest stabiilset head muusikat. Ja ta saavutas Euroopas väga stabiilse renomee. Sealt pärinevad tema Londoni sümfoonia, millest ühte meelt kuulame ja kuus Pariisi sümfooniat. Ja huvitav on see, et noh, Aitne veetis oma vanaduspõlve Viinis, siis ta oli selline papa Hain parukaga. Ja teda respekteerides sedavõrd, et kui Napoleon tungis 19. sajandi alguses, ma nüüd täpselt ei mäleta, mis aastanumber oli kuskilt 1804. viienda kuuenda aasta paiku see oli. Kui ta tungis oma vägedega teist korda Viini, siis. Ta pani Haydni maja ette relvastatud auvalve, mis sul seal ööpäevaringselt ja kui papa haid oma parukaga väljus, siis taldas auteerite, nii et, et noh, et, et ka selle maailma vägevad. Muidugi pidasid Haitis lugu, aga haid omakorda pidas ka selle maailma vägevate ise ka lugu, eks ole? Haydni võib-olla kõige enim esitatud Muusikapala on ju tegelikult Austria alguses Austria Simm pärast ka Saksamaa hümni. Jumal kaitse. Keiser Ferdinandi oli vist eriline frantslamis vahetabki okei ühesõnaga jumala kaitse keisrit ja noh, aastal 1922 võeti see ju Saksamaa hümniks Deutschland, Deutschland über alles. Ja. Olastamis Andresele hümniga piirdunud ei ta võttis sellesamase hümni viisi panisuse oma keebi kvarteti teiseks osaks seda muusikaajalugu teab kui keisrikvarteti ja tegi selle variatsioonid, need hea maitse, hea poliitiline korrektsus ja samas renomee, eks ole. See on see, mis parukaga papa Hainiton terve terve elu iseloomust ja miks mitte head teemat mitmes kohas ära kasutada, eks ole. Aga meil on see nüüd vist juba siin valmis teile mängimiseks, nii et tunnete kindlasti selle meloodia ära. Muide, selle muusika ajal tuli meile kogunisti kaks telefonikõnet. Esimene oli üks härrasmees, kes ütles, et see on täitsa Deutschland über alles, mis teil praegu mängib? Mõtlesin jah, et seda me ju ütlesimegi hetk tagasi, et see on see Haydni lugu, millest on hiljem saksa hümn saanud kunagi. Ja ta ütles, oi vabandust, et ma panin just raadio käima, et ma ei kuulnud seda eelnevat kommentaari. Siis helistas üks proua, kes tänas meid väga tänase Austria päeva eest, ütles, et ta on kindlasti raadio juures kuni selle päeva lõpuni ja ütlesite, järsku saaks kunagi ka seda praegust Austria hümni mängida, et ta on ise kabiinis käinud ja et kohe niimoodi noh, elab kaasa. Aga siiski ma arvan, et selle jätame võib-olla päeva jooksul mängime sedagi, aga nüüd läheme edasi, in klassikutega ja kes siis kõige säravam täht oli Mozart, vä? Mozartit peetakse kõige kõige säravamaks täheks ja küllap on seega ka oma oma põhjus ulatus tema muusikat ja teades tema elukäiku, aga ma tahaks vini klassikute kohta ühe sellise kommentaari ikkagi öelda, et võib-olla jääb raadiokuulajal mulje, et Viini klassikute oli selline kolm- kambajõmmi, kes niimoodi kuskil Austria õllekeldris koos kolmekesi ütleme, võtsid seal Viini vorstikesed niimoodi õlleklaasi tagant, et nad olid kolm sõpra, kes arutasid oma probleeme. Telekas on muidugi niimoodi ei olnud, tähendab ega, ega Viini klassikud või ütleme, kolm vinni klassikut. Sa muide ütlesid küll, et tegelikult oleks sinna neljas ka juurde panna, akna võiks ka neljanda juurde panna, aga neljandaks veel jõuaga. Et, et see ei olnud mingisugune ühtne loominguline rühmitus, nad küll kõik 11 tundsid. Aga nad puutusid kokku, kui suhteliselt vähe, näiteks Mozart puudus hoidniga üldse vähe kokku. Ainult noh, ütleme niimoodi mõned mõned korvad korrad. Beethoven puutus väga põgusalt kokku vist ainult korra või kaks, puutus kokku moodsardiga. Küll aga andis talle konsultatsioonihoidmine ja, ja et, et noh, mõtlesin tegelikult koolkond nagu nähtus, aga mitte mitte sõpruskond, mitte selline nagu venelased tavatsevad öelda ma Kutša Kutškaa või mis on see võimas rühm, eks ole mis on tegelikult ka otsapidi müüt, aga, aga aga noh, siiski, et tegemist ei ole siiski siiski sõpruskonnaga. Nüüd vaat sa küsisid, noh, et kas Mozart on kõige-kõige sädeleva ja kas Mozart oli imelaps? Vaat hea küsimus, et kas ta oli imelaps oli ja ei olnud tähendab see noh, et alustas viie aastaseid komponeerimis komponeerimist. Et ta 12 aastaselt kirjutas oma esimese ooper, mis, mis olid lavastatud Pärnu, ütleme see tunduski rohkem Singspidi nime all. Ma pean silmas bastione Bastiennet. No ta oli seal veel, et no lauasahtlisse võib mõni teine kaheteistaastane jõnglane ka kirjutada, aga noh, et su 12 aastased kirjutatud lavalugu lavastusega tuuakse välja. Mozart ise dirigeeris või seda et kahtlema pidi vist eriti kõrge see dirigendipukk olema 12 aastasele poisile. No vot ma neid üksikasju ei tea. Aga küllap sa abi leiti, sest kui juba ooper on valmis kirjutada, et asi see siis buck leida. Aga, aga ütleme see, see ühiskondlik, Euroopa üldsuse retseptsioon, see muutus, tähendab see Mozarti imelapse põli saigi umbes kuskil 12. eluaastaga läbi, sellepärast et kui ta sai 14, siis talle anti. Tollases Euroopas üks kõrgeim tunnustus ta, ta võeti Polonia akadeemilise filharmoonia liikmeks. Seda tunnustust ei anta mitte imelaste, seda antakse välja teeninud muusikutele, tähendab siis talle ei tehtud mööndusi, siis ta oli välja kujunenud muusika 14 astronoom, absoluutne pretsedenti. Rekordit ei ole mitte keegi kunagi öelnud ja ta võttis akadeemilisse seltskonda Palonias. Umbes samal ajal andis talle Rooma paavst andis talle kuld kannuse ordeni, mis, mis antakse ka eriliste teenete eest ja, ja mitte sellest, et ollakse imelaps. Ma dal pea pööritama ei hakanud sellest kõigest tunnustusest nii noorelt. Et ta lihtsalt ei olnud selleks aega, sellepärast et ta pidi papa Leopoldi utsitusega kogu aeg gastroleerimas kirjutama, muusikat tegema, seda teist ja, ja nagu püha pea hakkab pööritama, ma kujutan ette. Siis surus papaljopaltele hanesule pihkujat Arbaid arvaid, kallis Wolfgang ja umbes niimoodi läks, muuseas, tegelikult on ju teada, et Castroli ees, kas kastroleerimise graafik oli, oli väga tihe. See, see, kuidas ta tegi Itaaliasse. Tänu sellele ta ju Volonia Akadeemia liikmeks saigi. Seal oli üks kontsert teise kukil ja jälle võrdlus tänapäevaga, et palun väga, et dirigent võib juhatada Torontos, istub lennukisse ja jõuab, ütleme Helsingis proovi-proovi ära ja annab kontserti kuskil Hamburgis. Et seal ei ole küll aga sõita läbi magamata ööd ja noh, mis me siin mõtleme selle eluolu peale. Aga samas itaallased pidasid Mozartit tõeliselt säravaks täheks. Prantslastele Mozart eriti pihta ei läinud, Mozart tegi oma pariisi, turnee oli selleks hästi ette valmistanud. Tema ooperit ma näen, et isegi kui ta oli kaks või kolm, mida, mis tal oli nagu välja pakkuda ei tahetud nagu üldse sellest üldse midagi teada. Tegelikult pole ka ime, sellepärast et Pariisis tollal mõtlen, siis 118. sajandi kaheksa, seitsme seitsmekümnendad kaheksakümnendad aastad käis hirmus sõda. Lukistide pitsinistide vahelise sõda oli sõna otseses mõttes sõda, tähendab see tõi endaga kaasa füüsilist vägivalda rüüstamist poolehoidjate vahel. Ja, ja kui sinna tuleb siis Mozart oma päikselise muusikaga, siis tema muidugi neid ooperisõjapilvi hajutada ei suutnud ja, ja tuli pettunult Pariisist tagasi need prantslased teda nagu omaks võtnud sai ainult ühe ainsa tellimuse ühele sümfooniana. Aga vabandust, segan korraks vahele, tähendab, loomulikult Mozart oli geniaalne muusikaga. Kas tal ikka pidin mingeid õpetajaid ka olema, või tuli see kõik suisa mingist taevalikust andest? No kuna Mozarti õpetajaid eriti ei mainita, peale tema isa isa Leopoldi kes teadupärast oli ise ka ju hea helilooja, muidugi mitte kohaga võrreldav. Et peetakse nagu. Peamiseks õpetajaks nagu isa, et see on küll tõsi, aga, aga noh, see on ainult osa tõest. Ja võib-olla vähesed teavad, Mozarti üks hõbedaid oli Antonio soleeri. Just just nüüd me jõuame selle kuulsa. Just me jõuame selle, selle kuulsa müüdi üle, mida minu teada on ka Puškini ekspluateerinud, aga mis need, mis ei ole tegelikult sugugi mitte tema välja mõeldud, et, et justkui Mozart olla kade Sali eri ära mürgitanud selleks, et konkurendist lahti saada. Siin on üks ainukene tõene moment, on, on olemas, on tõene, on seen teatud mõttes olid moodsate Sali eri, kuigi Sarieeri oli moodsate õpetaja, õpetas talle just seda itaalia ooperistiili. Sest noh, nagu nimest näha Sawyeri itaalia nimi. Aga soleeri võimutses viise noh samamoodi itaalia ooperi ja tähendab, ütleme ooperiheliloojate, itaalia ooperilauljate sissetung algas juba tunduvalt varem, siis hakkasime händli Händeli aegu. Itaallased oli ju need, kes Händeli ooperit sõid Londonist välja juba pool sajandit varem. Ja sama olukord oli ka sama sajandi lõpupoole. Et või võib öelda jah, et nad olid konkurendid, aga see konkurents ei olnud sugugi mitte niivõrd vihane. Ja selles valguses selles valguses tähendab kui nüüd, kui nüüd mõelda, et soli eri, mis on teiega jama, aga, aga noh, et, et soleeri oleks nagu Mozarti mürgitanud, siis ajaloost on teada fakte, et üks neid väheseid, kes mootordi matustel oli, oli just nimelt Sarieeri. Sellisel juhul tuleks mingi Nero Wolfe'i taoline selline krimka süzee, et mõrvar tuleb kuriteopaika ohvri juurde tagasi, et noh et noh, need on kõik müüdid ja ma isegi saan aru, miks, miks selliseid müüdid on tekkinud sellepärast et. Ta suri ikkagi väga noorelt, noh, oli 36 aastat vana ja tema surma põhjusi muuseas siiamaani teada, et noh, nende sümptomite järgi noh, kuidas on kirjeldatud muuseas, Sarieeri käis teda ju veel aitamas. Ja, ja tema õpilane üsna et kõigi sümptomite järgi, mis kirjanduse kaudu meieni on jõudnud, võib oletada, et kõige tõenäolisemalt haigestus Mozart meningiit lihtsalt need hirmsad peavalud, aga loomingut ei osatud seda seda asja ravi ravida ja Naima antibiootikumide ta ilmselt poleks, poleks nagu saanudki. Et see on nüüd see Mozarti kui imelapse, kui sellise sädeleva sädeleva rõõmsameelse päikesepoisi nagu selline teine teine, teine pale. Ja mingil mingil määral no on harjutud Mozarti traagilises poolest rääkides kindlasti viima jutu nagu reekviemi peale tegelikult see Mozarti, mitte päikselisust, selline. Selline jõulisuses ja dramatismise tuleb välja tema hiliste sümfoonides, mis ei ole sugugi tema elu lõpuaastatel loodud. Viimased kolm sümfooniat Need on loodud aastal 1788, kus elu lõpuni oli veel kolm aastat aega. Ja, ja nendeks nendest viimastest sümfooniatest on, on, on kahtlemata Ta öelda iile punkti paneb muuseas seitse teisega tuligrima viimane sümfoonia kuigi selle number on 41 ise arvata, 40 849. osa Mozarti sümfooniad on kaduma läinud. Ja see Jupiter-sümfoonia, kus, mida mitte ainult muusikaajalooline tähtsus on, on selles, et faktilise esimene finaali sümfoonia finaali sümfoonia, see tähendab seda, et sifooni esimesed osad on sisuliselt nagu, nagu dramaturgiliselt ettevalmistuseks sellele viimasele kus siis ühesõnaga toimub kogum muusikalise mõtte kunstilise arenduse, muusikalise dramaturgia kvintessents. Ja, ja ma usun, et et see Jupiteri sümfoonia finaal, mis on veel omaette polüfoonia meistriteos, mida kõik, et mitte ainult polüfoonia õpikud, vaid ka arvestada, et muusikaajaloo raamatut tsiteerivad, kui noh, viiehäälset Foogat ja ka viiekordse kontrapunkti. Et see, see on muidugi täiesti uus uus murrang sümfoonilise muusika sümfoonilise mõtlemise ajaloos ja sümfooniat ajaloos ja muuseas peateema tegelikult hoopis Händeli messi, sest see ei olegi Mozart enda teemaga, mis ta oskas sellega teha. Ma saan nii aru, et sa juhid jutu vaikselt sinnakanti, et sul on see plaadi peale juba olemas meile mängimiseks? Jah, seda tasuks minu arust täitsa kuulata, eriti kui teada, et seda juhatab Herbert von Karajan. Kui ma ei eksi. Nagu ikka muusikaajale telefon hakkas jälle vilkuma ja võtsin toru ja Igor Karsnek, meie tänane külaline siin, kes räägib Viini klassikutest. Sulle tehti kompliment, eks härrasmees helistas ja ütles, et Igor Karsnek räägib nii huvitavalt nendest heliloojatest, et ta võiks ka teistest rääkida, näiteks shop, pianist ja nii edasi ja ja et mitte ainult klassikaraadios, vaid ka vikerraadio klassikaraadiol on nagu oma niukene kindel kuulajaskond, aga et vikerraadios võiks olla vot sellist muusika harivat jutt rohkem, nii et mõtle selle peale. Tegelikult, ega siin ei ole ainult sinul mõelda, siin tuleb ka mingi saateaeg leida, selle jaoks ei saa, siit moraal. Aitäh, Jaak, et mõtleme, siis mõtleme veel, nagu öeldakse, aga kell Rotab, kell on 11 ja 44 minutit ja meil on. Ahaa, me ei jõuagi veel praegu kolmanda helilooja juurde, meil on vist moodsatega seoses veel üks. Või kuidas seal oli plaanitud? Et jah, et Mozarti reekviem on, on asi, millest kohe mitte ei raatsi, aga ei tohi nagu mööda minna, sest Mozarti reekviemi on seotud üks. Seal on mingi autorluse küsimus ka vot just nimelt. Et need raadiokuulajad, kes on, kes on kuulnud Mozarti reekviemi ja kes tähelepanelikult kuulanud neetud, tajuvad, olgu neis ütleme muusikakogemus või mitte, kuulamiskogemus on kindlasti olemas ja tajuvad, et mingid osad korduvad ja ja ei ole see teos võib-olla selles mõttes ühtlane, nagu, kui me vaatame. Ma ütlen, et kvaliteet ühtlane, aga, aga oma arendused osades sidususe. Et, et midagi midagi on, on mitte Mozartlikult mitte sidusat ka. Ja autorluse esimene probleem oli juba aastal 1791 siis kui grafon Valseks. See, vat see nüüd enam ei ole nüüd kusagi erilugu oli mütsis, Seenuti müüt ei ole, see on tõestisündinud ja faktiline tõsiasi. Dekrofon Valseek tellis oma naise mälestuseks Mozarti reekviemi, aga kuna siis Mozart suri vahepeal ära, siis ta esitas seda teost juhatas seda teost, vot kui sõit tollased rikkurid, ah tahan ise juhatada ja juhatas maha ja te ütlesite, et see on minu teos ja, ja alguses ta isegi usuti, aga aga no eks eks saab, luht tuli välja tegelikult autorluse probleeme või mitte seoses Walshiga, vaid seoses Mother'i tõbise Franz Xavier Smiriga kes tegelikult lõpetas selle Mozarti reekviemi ja on osad, mille autor ei ole mitte mingisugust kahtlust. Jon osad, mille autorlus on, on, on, on siiamaani lahti, need, mõtlesin muusikateadlased on oletanud, et ühesõnaga, keegi on nagu tagantjärele muutnud midagi või ei lõpetanud ära, eks ole, et käsi käsikiri katkeb ja siis kirjutan sealt edasi. Sama muusikalist materjali arvestades, kui ütleme noh, seda seda pinget nagu pole, pole nagu sees. Ja laskumata nüüd sellistesse väga üksik asjalistesse, arutas seda, mida tegelikult võib-olla noh, eetri vahendusel polegi mõtet, et seda on pigem siis juba kirjasõnas ja kosmodi näidetega nagu nagu, nagu parem jälgida siis üks osa on, on mida me praegu kuulama, see on küüria või öeldakse ka kirje reetmist, see on muidugi vaieldamatult Mozarti enda enda kirjutatud, ilma igasuguse siis Mairi avita. Jaa, jaa, siin on seda. Kirjet peetakse. Kui Polifo foonia guru meistriteoseks ta on väga kontsentreeritud ja sina selliseid kontrapunktilise trikke Usandatud põhimõttelise 20 fuga ja, ja samas on suhteliselt lokaalne, et noh Mozarti sära ei varjutanud või vähemalt ütleme kuulaja seisukohast kuulajale järeltulevatele põlvedele ei varjutanud ka surmahaare, mis tegelikult oliva Mozarti kõri ümber niva kogu pigistamas. Kell on 11 ja 50 minutit, Igor Karsnek, ma panen sind tõelise katsumuse ette. Sul on 10 minutit aega rääkida veel Beethovenit ja suvertist. Alustame betoonist, aga mingi küsimus? Noodi tähendab, siin on ju, vahel on öeldud niimoodi, et Beethoven oli nagu mingi kuri geenius või kas sellel võib mingit tõepõhja all olla ja mida uut tõi siis Beethoven, no näiteks kas või klaverimuusikasse. Beethoven tõi tegelikult uue. Tunnetus oleks siis ka vähe öelda, aga, aga siis uue paradigma uue maailma vaata korraga praktiliselt korraga. Nii klaverimuusikas oma sonaatidesse, kujunja, žanre, kuiv sümfooniažanri. Sellepärast et loomulikult ma ei taha öelda, et pedowne sümfooniat arendatud klaverisonaadi, pigem võiks öelda niimoodi, et sümfooniline mõtlemine kaldus tegelikult Beethoveni klaveri sonaatidesse. Ja tegelikult on tähelepanu väärne, see Mozarti, vabandust, Beethoveni esimene sümfoonia on on kirjutatud veel veel väga papa Haydni vaimus, muuseas mitte Mozarti vaimus, aga orkestratsioon on, on lähedane haid omale. Ja, ja tegelikult, et. Veel teine ka teine teine sümfoonia, murrangu murran kuskil kolmandas. Aga samal ajal, kui toimus murrang, sümfoonilise muusika, loomulikult toimus, toimus ka murrang Mozarti klaverimuusikas, Mozarti sonaatides ja üheks murrangulisi maks. Sonaadiks Peetakse muidugi seda kuulsat apassionada sonaati ja milles murrang seisnes? Korraga nii sümfoonia kui, kui ütleme, apasonaadi aps sonaadis. Beethoven tõi sisse sellise roilise momendid, kusjuures ooperit heroilisus noh, mida teati kangelast, tenorit rollid olid juba barokiajastu lõpus olemas itaalia ooperites ja, ja mitte ainult. Aga see oli muusikast dramaturg, heroius. Vaat see on see, et kui kui sa küsisid, et kas veetud kui kuri geenius, et kas et kuivõrd seda võib tõepõhja alla olla? Kahtlemata tollal tollane publik, tollane muusikaüldsus võttistada? Jah, sellena vastu, sellepärast et sellised selline muusikaline mõtlemine, see oli, mäss. See oli, see oli mäss, seda võeti kui kurja geeniuse mässu olemasolevate stabiilsete konventsionaalsete kaanuanite vastu ja, ja betoon hakkas neid asju purustama korraga nyyd laval üheaegselt ja korraga nii klaverimuusikas kui sümfooniast, muuseas on tehtud ka üks väike ja ma juba näen nuia, see müüt vastab tõele, et üks teine suurpurustaja, see oli tema lemmik lemmik meloodiaid tähendab Vladimir Lenini muusika kuulamise kogemust, ei tea ma suurt midagi, aga oli vaja kindlasti tekitada mingisugune müüt. Ja, ja tähendab, kuidas see asi nüüd fabritseerida. Et loomulikult leni, isegi kui ta oleks tahtnud kuulata, polnud võtta gara Kareani salvestusi ja CD-sid ja tollane tollased plaadid olid, olid nagu nad olid. Ja püssipaugutamise kõrval vaevalt et võib-olla jäi nüüd aega kontserdile ka käia. Aga milleks oli seda müüti vaja, sest üks mässas 100 või natuke rohkem aastat varem, et noh, et kuidagi õlistele kuidagi õnnistaja rüütada oma sellist gangster tikku ja, ja, ja, ja kuritegelikku tegevust nii etet, sama happessanata ja meil on näiteks vist minuti jagu aega seda kurat. Ja. Praktiliselt üheaegselt sõnadega kirjutas Beethoven oma kolmanda sümfoonia roik kangelassümfoonia mis, nagu teada alguses oli pühendatud Napoleonile. Aga siis, kui Napoleoni keisriks kuulutas, siis revis Beethoven suure vihaga tiitli lehe puruks ja, ja panin lihtsalt kangelase. Muuseas hiljem olevat ta siiski peeto. Tähendab, need on alati hiljem selle Napoleoni pühenduse taastanud, kokku kleepinud. Uuesti küsimus pole muidugi mitte napoonias, küsimus on selles, et alates kolmanda sümfoonia Euroikast on tegelikult, et peet on just see tema ise lõpuni ja täiesti kompromissitu. Ja sellist sümfooniast ist sellist võimsat paatus, sellist, mõtlen muusikalist agressiooni, sümbolist muusikat polnud seda varem olnud, tähendab Mozarti Jupiter-sümfoonia finaal jõudis kuhugi sinna ligilähedale millest tegelikult noh, Beethoven siis jah, küllaldast kolmandast sümfooniast alates stardis ja kusjuures tegelikult kui me räägime Pythoni puhul mässust, no oli ka põhjust, sellepärast et oli just ju kirjutan ka selle oma niinimetatud helinge Stradi testamendi, kui see tema Tartus oli juba selge, et, et see on paratamatu ja ta Hellitas, kui tohib niimoodi öelda, hellitas elust lahkumise mõtteid, aga no vähemalt plaanis plaanis neid. Ja, ja tegelikult fondis muusikas, eurooplasi, fonilises muusikas, toob roika endaga kaasa täieliku murrangu, jää murrang ja ei puuduta mitte ainult Beethovenit, vaid kõiki tulevaid. Kahjuks seda võimalust muusikateoste jõuame lõpuni kuulata, aga vahepeal siin pidasime aru Piret Kriivan iga, kuna suvertist jõudnud selles tunnis tõesti rääkida, et võib-olla siiski mõni sõna Temastki. Üks lugu on meil ka olemas, et Piret arvas, et me saame järgmisest tunnist endale ka veel üks, viis minutit, nii et kohtume Igor Karsnek iga veel peale kella kaheteistkümneid uudiseid.