Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Värsked andmed töörindel tulevad maailma 12 suurima pangandusettevõtte hulka kuuluva Goldman Sachsi New Yorki peakorterist. Seal töötas 600 väärtpaberi- maaklereid, kelle igapäevaseks tööks oli nutikate ostude ja tarkade müükidega kasvatada kauplemiseks rahanud klientide varandust. Tüüpiline maakler teenib aastas palgana pool miljonit USA dollarit pluss boonused. Väidetavalt kulub kogu Volstrioidil makstavatest palkadest 75 protsenti just taoliste tippmaaklerite töötasuks. Sellega võiks nüüd kadedust küll vaba teema lõpetada, kui loos puuduks huvitav areng. Väärtpaberite tehingutest on mingi osa ju suhteliselt lihtsakoelised. Kaubeldav aktsia väärtus on kergemini määratav. Selliste tehingute teostamine oli mõttekas siirduda kalli palgalise maakleri asemel arvutitele. Ja tasahilju hakkasid arvutid kauplemist üle võtma ning muutsid tänu oma kiirusele tehingud keerulisemaks ja ka inimestele üha raskemini hallatavat. Eks täna hinnatakse, et 45 protsenti tehingutest väärtpaberitega tehaksegi juba arvutite poolt. Ja tänu automatiseerimisele kasvast maakleritele. Palgalõhe kui masinate jaoks keeruliste tehingute eest hoolt kandma väiksem, kuid veelgi nutikam ja seetõttu kõrgemini tasustatud seltskond. Aga inimesed on ju kõigest inimesed ja selliste naka lipp pidada asjaolu, mida pangas osatakse kindlasti hästi lugeda. Kolmanda saks arvutas, et kulutõhususe nimel. Asendada neli maaklerit ühe inseneriga inseneri on vaja arvutiplatvormil tarkvara ja seotud matemaatiliste mudelite valitsemiseks. Ja tänaseks on kogu ette võtta üheksast 1000-st töötajast umbes kolmandik. Arvutiinsenerid. New Yorgi kontoris töötab neist 200 ja ruumis, kus veel hiljuti tegutses 600 maaklerit. Mida teha, kui isegi hea hariduse ja kõrge palgaga inimesed saavad tööst vabaks? Rikkus koguneb edaspidi siis masinapargi omanikule. Aga see ei tee neid õnnelikuks, sest ülejäänud 99-l protsendil inimestest ei ole raha majanduses osalemiseks. Ja ühiskonnaainevahetusest kaob rahavoog ja see kukub kokku. Järelikult oleks lahenduseks maksustada masinate omaniku väga kõrge maksumääraga. Näiteks peab ta loovutama 90 protsenti tuludest riigile, mis seejärel jagab selle nõndanimetatud kodanike palgana laiali. Ja seda viimast juba katsetatakse mitmel pool maailmas, sealhulgas ka Soomes. Oletame, et pea kõik on nüüd tehtud. Inimese elu koosneb vabastada pärast ja neil on pangakaardi peal mõistlik kogus raha, jooksvate majanduskulude ja vaba aja sisustamise teinud. Sest maksmiseks, kuid sellestki lahendusest peitub huvitavat pahupool. Tõenäoliselt ei saa veel tükk aega kõiki töid automatiseerida ja neid peavad tegema inimesed. Aga kas sina läheksid tööle, kui sul on ilma töötagi elu piisavalt hästi korraldatud? Pole teada, millised. Tööd võiks olla, aga tõenäoliselt on tegemist lihtsamate heakorra ja sotsiaaltöö sarnaste ülesannetega. Arvestades heaoluga harjunud kodanikelt ennast valmidust neid töid teha satume siis uue dilemma ette, mis võib olla sunnib mingitel põhjendustel teatud inimesi neid töid tegema. Asjade korraldusliku poole pealt saab aga aimu juba täna näiteks Jaapanist rohkem kui ühes kõrgautomaadiseeritusega rahvusvaheliselt tuntud suurettevõtluses nagu Panasonic, NEC, Toshiba ja Sony eksisteerivaid nõndanimetatud odaszybeiad ehk. Väljaaetud toad. Iga hommik saabub taolistesse tubadesse, inimesi, kes asuvad lugema, lehti vaatavad televiisorite, vestlevad omavahel. Tööpäeva lõppedes lähevad nad koju. Nende töökohad on asendatud masinatega ja nad keeldusid koondamisest millega mõnikord kaasnes vägagi kopsakas hüvitis. Põhjus pakkumisest loobumiseks tuleneb jaapani kultuurist, milles töötajad panustasid aastakümneid. En tunnustavalt tööandjale tööd teha võttes aastas vaid mõned päevad puhkust selle arvestusega, et tööandja hoolitseb nende pensionipõlve eest. Paraku jõudis automaatika ette ja töötajaid asuti koondama, siirduma varajasele pensionile. Ja seadus lubab varajasest pensionist keelduda ning nii ei jäänudki tööandjatel muud üle, kui luua väljaandjatele toad kus nad saavad teha mitte tööd. Ja New Yorgi kesklinnas. Sest ruumi 600-le taolisele inimesele. Seega võiksid vaadata ka oma töökohas juba ringi taoliste ruumide mõttega, eelistatavalt vaatega loodusesse.