Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Oleme jätkuvalt nõukogude kinomaailmas ja kuidagi nii on kujunenud. Meie teejuhiks on saanud Ljubov Karlova aga ütleme siis veelkord. Meie huvi ei ole ju mitte niivõrd kinokunst kui selline vaid me püüame selle žanri abil mõista paremini meid huvitavat ajastut. Ja tuletan siis meelde, et me rääkisime ühest Lübofar laua pea rollist ja see oli 1936. aastal ekraanidele jõudnud film, tsirkus. Kunagi rääkisime sellest filmist päris pikalt, sellepärast ei hakka paljusi asju kordama. Aga selle filmi stsenaariumiga oli omapärane lugu. Selle autorid on kõik tuntud meile nimed. IMF, Petrov, Taev. Ja aluseks oli nende näidend tsirkus Bly all. Ja kui film valmis nad olid parajasti selle protsessi juurest eemal siis, nähes seda filmi, olid nad väga pettunud, et nende stsenaariumist kinni pole peetud ja nõudsid lavastaja Aleksandrov, taks nende nimed kiitritest ära. Kas pärast seda, kui film pälvis niivõrd suurt edu, nad seda kahetsesid, on raske öelda, igatahes niisugune väikene taktik kena ja selle filmiga nagu kõigi Nõukogude filmidega, mis tol ajal valmisid, tsirkus ei ole siin mitte mingisugune erand. Ideoloogilisel kaalutlustel hiljem on nii ühte kui teist kaadrit välja lõigatud, midagi muudetud ja kui omal ajal võis seda rääkida kui nisukest tüüpilist näidet, mis iseloomustab autoritaarseid süsteeme, tagantjärgi midagi muudetakse, siis suure kurbusega tuleb nentida, et tänapäevane ka läänemaailma suhtumine kirjandusteostesse, no kasvõi, mis omal ajal ilmusid Jukos, kasutatakse teatud väljendeid, mida millegipärast tänapäeval peetakse, mitte korrektseteksis, püütakse ka midagi asendada, nagu asi omal ajal nii oli, siis võiks ta ka nii jääda vastu olema nii mõistlikud, et saame ise aru. Tegemist on teostega, mis on sündinud kümneid, kümneid aastaid tagasi. Näitena, mida tehti selle filmiga, siis eriti lõpukaadreid on muudetud tud ja nii on võimalik seda filmi vaadata nagu mitmes erinevas variandis. Muidugi tegemist on nüanssidega. Ja kui 1990.-te aastate alguses oli Vene televisioonis selline sari nagu kino Pravda olid ju avanenud uued võimalused ja hakati näitama tema filme mingisugustes algvariantides siis selle programmi raamides demonstreeriti ka televisiooni ekraanil just nimelt seda tsirkust Stalini variandis, nii et kuidas ta algvariandis välja nägi. Mis aga puudutab Ljubov Karlova rolli täitmist, siis väga paljud torid autorid, kes seda valdkonda tunnevad, on nimetanud, et see on tema parimaks osa täitmiseks üldse. Nii et kui keegi tunneb kinokunsti vastu suuremat huvi ja tahab juba Farloovat vaadata, siis võiks just nimelt vaadata sellest vaatevinklist lähtuvalt milline on tema kui artisti tase, siis võiks vaadata just seda filmi tsirkust, kuid on ka väidetud ja ei oska öelda, kuivõrd see väide on vettpidav, et see oli üldse nõukogudefilmidest kõige suurema auditooriumi kogunud film. Ühtegi teist filmi nõukogude aegset filmi polnud rohkem inimesi nõukogude maal vaadanud kui just nimelt seda filmi. Ja täpselt samuti nagu KVs Solari peata pälvis film ka ja kiitvat tähelepanu välismaal. Eks Pariisi rahvusvahelisel näitusel sai ta gramm, priistsenaariumi puhul unustasin veel nimetada ühte väikest faktikest, mis on ju väga kõnekas ja iseloomustab seda aega väga hästi. Sõnaristidel olevat aidanud lihvida dialooge, aneid on ju seal päris palju, ei keegi muu kui Isaac paabel. Paabel oli meil ju eraldi persooni, nagu me rääkisime Stalinist ja kirjanikest. Ja teame Ta represseeriti ja sellepärast hiljem muidugi keegi enam ei mäletanud. Ma pean silmas Stalini aega, et ka paabel osales selle filmi stsenaariumi loomisel, nihutatud nime pole, tiitrites loomulikult ja nime ei mainita. Meie jaoks muidugi on see film ikkagi nagu kõik need filmid konkreetses ajas ja kui me räägime nendest lõbusatest seikadest tegemist tõestiku mõõdiaga, suurepärase komöödiaga ja tõesti, siiralt soovitan neid filme vaadata, nad on ju meisterlikud oma žanris. Aga me ei tohi unustada kogusada konteksti, milles need filmid valmisid. Ja võib ju ette kujutada teada, kuidas inimene 36. 37. aastal läks, siis kinosaale hakkas vaatama filmi tsirkus elas need poolteist tundi selle filmimaailmas ja siis väljus tagasi sellesse reaalsusesse, mis nõukogude maal nendel aastatel valitsus ja et sa reaalsust oleks meil natukene meelde oleme ju nii pikalt juba olnud filmimaailmas ja meil on olnud lõbusad filmid, komöödiad, siis lihtsalt faktid, mis iseloomustavad seda 30 kuuendat aastat, olgu nad meile raamistikuna meelde tuletatud. Sissejuhatus aastas on ju väga ilus, 13. jaanuaril Pravda avaldab suure artikli, mis räägib elanikkonna heaolu tõstmisest ja muidugi sellel foonil, et Stalin suri, juht oli öelnud, need meile nii tuttavad sõnad, et elu on läinud paremaks ja lõbusamaks. Niisugune ala artikkel kuid üsna pea on juba selge, mida see endast kujutab, kes siis on need loomingulised töötajad, kes siis aitavad meil elu lõbusamaks muuta, kes vastupidi nagu takistavad kõike seda, seda iseloomustab ju väga hästi paar nädalat hiljem see on 28. jaanuaril Pravdas ilmunud artikkel tohua pohu muusika asemel. Ja teame, et selle artikliga tehakse maatasa Šostakovitši ooper Katerina Izmailova. Ja algabki suur sõjakäik formalismil vastu. Siis tuletame meelde, et selle aasta lõpus ja võetakse vastu uus niinimetatud Stalini konstitutsioon, nii et ajalehed räägivad ka sellest käivad kogu aeg arutelud ja üks küllaltki oluline märgilise tähendusega otsus. Seadus, mis võetakse vastu 27. juunil ja selle seadusega keelatakse Nõukogude liidus ära abordid, mis on ju ka väga iseloomulik ja ütleb meile, mida peab normaalseks ühiskond ja mida, et siis muidugi üks teema, mis natukene kaudselt haakub ka filmiga tsirkus, arvestades, et seal on ju tegemist ühe väikese mustanahalise poisikesega. Toimuvad ju Berliini olümpiamängud ja võib-olla siin on mingi paralleel. Neli kuldmedalit võidab mustanahaline Jesse Owens, nii kalk sündmus. Ja üks väga huvitav nüanss, mis iseloomustaks seda õhustik ruumis 36.-ks aastaks Nõukogude liidus juba valitseb. Loomulikult Pravdas keegi ega teistes lehtedes sellest ei kirjuta, aga seda me teame tagantjärele. 11. augustil. Ja käib ju ettevalmistus moskva esimeseks protsessiks, millest me oleme rääkinud kunagi päris pikalt. Jegorov ütleb Stalinil, keskkomitee liige peata Koff, kes on samuti luubi all on siis teatanud või palunud luba selleks taastada oma usaldus, parteisvee partei usaldus tema vastu oleks õige öelda. Ja mida ta siis palub, mega tases maalinilt, palub otse palve iseloomustab ju väga hästi seda olukorda, kuhu on nõukogude maa juba jõudnud Stalini juhtimisel, mis inimestega on toimunud. Ta palub luba isiklikult maha lasta kõik surma mõistetud ja nende seas ka oma naise. Vot see on siis nüüd palve, millega peatakov läbi soovib, pöördub Stalini poole. Need on väikesed faktid, mis väga hästi iseloomustavad seda olukorda, kuhu nõukogude maa oli 36. aastal jõudnud jai mõõdugi, palju aega teame, 19. augustil algab moskva esimene protsess kus süüpingis olnud siin Alver kaameneff, Janeli Trist täis alust mõistetakse surma. Ja mäletame oma lõppsõnavõtu lõpetada Ta peasüüdistaja žinski sõnadega. Ta nõuab kõikide hullunud koerte maha laskmist, nii et need vanad Lenini võitluskaaslased on neid juba saanud hullunud koerteks. Ja üks võib-olla inimene, sellest oleme me ka rääkinud, kes näeb üks vähestest selle süsteemi läbi ja võtab selle kokku oma reisimärkmetest, mis kannavad pealkirja tagasipöördumine Nõukogude Liidust. Andrežeed 36. aastal ilmub see tema raamat. Ja see kutsub ju nõukogude liidus Brad seas väga suure pahameele esile, et kuidas nii võib, niisugune tore riik jäävad, kirjutatakse niisugust raamatut. Need on ju kõik väga õpetlikud lood, õpetlikud lood ka tänapäeva vaatevinklist. Kuule ma ju sageli, kui keegi käib kuskil, külastab mõnda nisukest riiki, kus valitseb autoritaarne süsteem ja tõesti kohtub sümpaatsed reainimestega ja tuleb tagasi ja kiidab seda riik taevani, selle asemel et kiita neid konkreetseid inimesi ja ikkagi pidada meeles, milline on see süsteem ja mida see teiste inimestega parajasti on korda saatnud. Ja üks veel sõigakena tollest ajast, mis väga hästi iseloomustab Stalinit. Ta ei ole ju lihtsalt julgur, tan rafineeritud, julm inimene. Ja sõit leiab aset detsembris, 36. aasta detsembris. Ja tol ajal elab puhaarin veel Kremlis ja tema juurde saabuvad NKVD agendid, kes teatavad, ta peab kremlist välja kolima. Jäneda riistad Dallas, Stalin. Stalin olevat küsinud, et mis seal toimub, Nikolai plärm on natukene lihtsustama Gueutreerime. Ja selle peale puhaarin olevat öelnud, et vot saabusid minu juurtas inimesed käsuga välja kolida. Ja mida siis, vastab Stahlil Stalin, kes oli puhaarini saatus juba määranud, ta ütleb, aga sina saada nad kuradile. Sunsi Stalini soovitus. Sanjuv, äärmuslik rafineeritud mänglus inimsaatustega ja tuletan meelde, et mõni aeg tagasi olid need kaks Himaalaja tipud, puu, puhaarin ja Stalin, suured sõbrad. Üks ütleb teisele Nikolai ja teades, et ta on juba inimese surmaotsusele alla kirjutanud. Ta teeb ta ettepaneku ise, andes loomulikult käsu, mitte keegi ju ei saanud puhkarinid sealt välja tõsta ilma Stalini käsuta, et saada nad kuradile. Ja selle aasta viiendal detsembril võetaksegi vastus niinimetatud maailma kõige demokraatlikum konstitutsioon. Ja kui vaadata, kuidas Stalinit tituleerib selle aasta Brauda, siis Stalin on juba muu tulnud uue ajastu geeniuseks epohhi targemaks inimeseks, kommunismi suureks juhiks. Nüüd, mis puudutab selle filmi tsirkus vast kõige kuulsamat laulu ja kunagise laulja meil kao, oli širaka strana maja seal tõesti imeilus laul, Dunaevski muusika, siis olevat olnud isegi ettepanek, muutas laul, meloodiad Nõukogude liidu hümniks ja teame, et vahetevahel ongi seda esitatud peaaegu nagu hümni. Kuid väidetavalt vot keegi ju ei tea täpselt, kas need on Stalini laused, on need täpselt nii öeldud, aga sisuliselt on see tõepärane, et midagi sellist Stalin võis ju selle ettepanekule vastates öelda. Ole vaata öelnud, et pole kohane, kui Nõukogude Liidu hümni kirjutab juudi helilooja, et selline lause on Stalinile omistatud. Ja kui vaadata nende inimeste saatust, kes olid seotud selle filmi valmimisega siis neid, keda ju represseeriti ja kes kadusid Stalini laagritesse, mõõnad tulid küll sealt tagasi, kes lasti maha. Neid on ju rohkem kui üks, kaks, kolm. No näitena ka Alexandra ravi lemmik ja üks selle filmioperaatoritest Vladimir Nilsson. Nii et tema oli peaaegu filmi lõpuni selle operaatoriks tiitrites muidugi tema nime ei leia. Seal mainitakse, kui ma nüüd ei eksi kellelegi Petrovi nime ja keegi ei tea, kes Petrov on. Aga teised operaatorid viisid selle lõpuni. Arreteeritakse ka tema naine, kes muuseas oli itaalia kodanik. Nii et see oleks nagu niisugune irooniline kommentaar selle filmi juurde. Tuletame meelde, filmi tegelane jääb Nõukogude Liitu, kui vabasse maailma põgenes, siis Ameerikast Ameerikasse tagasi. Siin on üks Itaalia kodanikesse, nagu gaasis, saabus sellesse vabasse maailma ja lõpetab laagris. Väidetavalt ja see on veel üks fakt, mis seondub selle filmiga koolis viimaseks filmiks, mida Stalin vaatas ja teame, et tsirkus oli tema üks lemmikfilm ja oma lemmikfilme vaatas ta korduvalt. Ja on teada, et mõni aeg enne surma käis Stahlil suures teatris. Ja seejärel, nagu tal oli kombeks koos mane poliit bürooliikmega nende lähimatega vaatas koos tsirkust ja seejärel lahkus oma suvilasse ja pärast seda lahkumist pidada silmas neid tippu kuuluvaid inimesi enam elusana teda keegi rohkem ei näinud. Aga sellega võiks panna tsirkusega punkti. Ja just nimelt, kuna oleme sellest filmist kunagi natukene põhjalikumalt rääkinud, rääkinud ka sellesama mustanahalise poisikese edasisest saatusest, kes ju pääseb Nõukogude Liidust minema pärast seda, kui oli seal viibinud 40 aastat ja hiljem on kirjutanud tema raamat Pealkiri ongi vist must-punases või midagi enam-vähem sellist. Et sellist rassismi nagu tol ajal Nõukogude liidus polnud ta mitte kunagi Ameerikas kogenud. No midagi enam-vähem sellist. Aga tulema nüüd järgmise Ljubov arlova filmi juurde. Ja selleks on ikka sama tandemi Aleksandrov, Sagtuna Jevski järjekordne muusikaline komöödia. Ja selle filmi pealkiri on Volga-Volga. Ja tegemist on jälle ühe Stalini lemmikfilmiga, nii et kõik need filmid on Stalinile meeldinud ja see annab meile vastuse, miks ta niivõrd kõrgelt vaatamine sellele, millised need isiklikud suhted võisid seal olla, hindas lubafarloovat. Ekraanidele jõuab see film 1938. aastal ja Aleksandrov on hiljem öelnud, et selle filmi idee sündis tal juba mõned aastad varem ja lähtus ühest väga konkreetsest sündmusest. Ja nimelt, kui me need tuleme paar aastat varasemasse aega ehk aega pärast seda kuulsat Stalini loosungit siis algas kohe kampaania, ega ei saanud nii olla, et juht midagi ütleb ja keegi ei reageeri. Ja üks alanud kamp Haanja tänasel päeval seda eriti ei mäleta. Ta aga kandis enam-vähem niisugust pealkirja, et võitleme isetegevuse eest. No mis on ka arusaadav. Et kui nüüd elu on läinud lõbusamaks, millega siis inimesed hakkavad tegelema, laulma, koorides, käima spordi seltsides, igasugustes ansamblites, ühesõnaga kõik tegelevad nüüd, kuna nii lõbus olla isetegevusega. Ja kui vaadata, kui paljud tol ajal oli igasuguseid isetegevuslaste konkurss, olen, pead igasuguseid ette, mis see siis neid lihtsalt polnud ei varem ega hiljem. Samavõrd palju kui tol ajal, mis iseenesest on ju kõik väga tore, kui see ei oleks mitte selles samas ideoloogilises, siis augustis pole ilus lause, aga las ta siis olla. Aleksandrov meenutab, et kord kuskil provintsis esitati siis seal midagi ilmselt võib järeldada. Ja ta nägi, kas siis laval või kuskil ühte väga andekat maatüdrukut vestleb temaga ja tüdruk olevat alla kurtnud. Vot Moskvas on üks järjekordne mingi suurem konkurss aga kohalikud ülemused teda sinna sõita ei luba. Tema tahab minna, aga ei lasta. Ja vot see olevat Talle andnudki idee sellest lähtuvalt filmi lavastada. Ja kuidas idee realiseerus, seda võivad muidugi meie kuulajad soovi korral siis Müstilise Venemaa Facebook'i lehel vaadata, seal on see film olemas. Aga ikkagi, nagu me oleme seda vahel teinud, hästi lühidalt ka sisu. Tegemist on ühe provintsilinnaga ja seal on üks artell, mille juht on üks äärmuslik bürokraat. Ja niisugune väga-väga koomiline tüüp. No enam-vähem midagi sellist, mille üle tolle aja krokodilli lehekülgedel karikatuuride variandis naer. Nii et midagi tõsist tööd ei tee, aga tegeleb siis igasuguste kõrvaliste asjadega, millega sa kooperatiiv tegeleb, toodavad balalaika siia teisi niisugusi, instrumente ja muidugi tema juhtimisel need balalaika üldse häält ei tee ja nii edasi, aga see antud juhul oluline. Ja tema muidugi suur unistus on saada Moskvasse manala teisele juhtivale kohal, niisugune tüüp, see on siis niisugune nähtiline kangelane. Ja siis seal linnakeses on üks neiu postiljon ja üks noormees, kes siis kõik tegelevad kõvasti isetegevusega. No ja lõpuks saabub siis telegramm Moskvast, seal on väga palju koomilisi stseene, veelkord soovitan seda filmi siiralt vaadates on hästi lõbus ja hästi tore. Jättes kogu selle ideoloogilise aspekti kõrvale, on ju tegemist vaieldamatult meistri teosega. EKG selle žanri võiks öelda üks maailma parimaid teoseid, pole mitte mingisugust kahtlust. Ja nagu ikka filmis peavad olema siis see noormees ja neiu üksteisesse armunud, kuid seal tekib mingi konflikt. Ja lõpuks bürokraat, siis saab selle telegramme, aga tuleb välja, et selle telegrammiga hoopis kutsutakse linna isetegevuslasi Moskvasse esinema. Taan muidugi pettunud, sest ta arvas, et teda kutsutakse mingile ametipostil. No ühesõnaga nad lõpuks sinna sõidavad. Ja koguse comedian, et toimub siis sellel laeval sellel laeval, mis sõidab Moskvasse mõõda. Ei jaa, filmivõtted toimusid 37. aastal, nii et see on jo repressioonide kõrgperiood. Et inimesed vältavad seda komöödiat. Ja samas nende kõrvalt kaovad seltsimehed, ära arreteeritakse näiteks kuskil filmi valmimise lõppfaasis selle direktor kaob teised. Ja et need repressioonid ka ei lähe meelest natukene teises variandis selle filmi stsenarist on Nikolai Ergmann, tuleb meile kindlasti tuttav, meelde, oli ju ka arreteeritud ja parajasti sai loa pöörduda tagasi asumiselt. Kuid nagu väga sageli need inimesed, kes olid veetnud aega asumisel pärast, ei saanud ju õigust elada suurtes linnades liiduvabariikide pealinnades, teistes suurlinnades. Ja ta elas Kalininis, mitte kaugel Moskvast. Nii et Aleksandrovka ees siis seal kohapeal tema juures ja seal nad omavahel seda stsenaariumit ka arutasid. Nii et stsenarist tuli tagasi, aga samal ajal just operaator Nikolai Nilsson süüdistatuna spionaažis arreteeritakse. Ta oli veetnud kahekümnendatel aastatel päris palju aega välismaale, ei hakka tema Aelo käigul pikemalt praegu peatuma. Tagasi nõukogude liitu tuli 1927. aastal ja 38. aastal lastaksegi maha. Tema nimi muidugi tiitrites puudub, seal seda ei ole. Ja kui keegi tunneb natukene põhjalikumalt huvi tema vastu, siis ta kirjutab, tänud ka mitmeid erialaseid raamatuid. Kas seda filmi on hiljem redigeeritud näiteks kui originaalis mõõda Volgat liigub see laev siis mõõdub ta muidugi selle suure Stalini ausambast, mis sinna püstitati, sellest oli meil ka kunagi hiljem, seal võetakse ju maha. Nii et kui film pärast redigeerimis uuesti ekraanidele 61. aastal, see on juba Nikita Sergejevitš Hruštšovi aeg, kui Stalini isikukultus on hukka mõistetud siis seda ausammast seal enam ei ole. Ja on veel üks, mis sellest redigeeritud Kružovi aegsest variandist puudub. Seal on üks seen, kus peategelane, keda mängibki, Ljubov, Karlovas Kirjakandja, keda kutsutakse strial kaks. Niisugune kiire kiire karjatüdruk jookseb mööda laevatekki ja parajasti sellest nende laevukest seal suhteliselt väikelaev vana laev. Seal on veel Ratastaga, mis seda laeva edasi lükkab ja mööda ujub üks suur aurik ja selle auriku küljele on suurte tähtedega maalitud selle auriku nimi ja soni Jossif Stalin. Need kaadrid on siis ka kõrvaldatud. Aga lõigatud on ka seda filmi hiljem. Ja näiteks see on täiesti kummaline ka näiteks 1985. aastal, kui ja seda vist meie kuulajad mäletavad. Minuealised kuulajad mäletavad, kui nõukogude maal algas suur Gorbatšovi poolt initseeritud alkoholivastane paania. Ja seal selle filmi üks küllaltki oluline tegelane ta on. Ma ei teagi, kuidas seda võiks nimetada, vene keeles on vada Voss. Ühesõnaga, see on jälle üks huvitav moment, mida võiks ka silmas pidada, kui seda filmi vaadata. Tegemist on ju 30.-te aastate lõpus puuga. Ja see tinglik linn on ju tüüpiline vene provintsilinn. Ja järsku me näeme, et seal on üks väga tähtis ametimees, keda kutsutakse Vodovoss ja kelle ülesanne on linna tuua jõest vett. Nii et on üks vanker, vankril on suur tünn ja ta täidab jões seda tünniveega, sest selles linnas vett ei ole. Ja tegemist on ilmselt ju väga tüüpilise situatsiooniga ja neid taolisi moment võib ju kõikides nendes filmides näha ju arvukalt. Ja miks ma tahan nendele tähelepanu juhtida sellepärast tänase päevani, vahetevahel võib ju siin ja seal kuulda juttu sellest, kuidas Eesti inimesed tahtsid nii väga 40. aastal Nõukogude Liidu koosseisu ja kui me hakkame nüüd vaatama, ma ei räägi nendest normidest, mis olid ettenähtud, aga kui me vaatame kas või seda olmet, mis valitses Nõukogude Liidu linnades. Ta pole ju mitte Moskvasse Leningradist, aga provintsilinnades siis seda ei anna ju üldsegi võrrelda selle tasemega, mis iseloomustab elu sama aja eesti linnas, no kasvõi ka sellel aspektikesele võib ju neid filme vaadates tähelepanu pöörata. No ega tahes vada Wos v vedaja laulab ju laulu laulu, kus ta ülistab vett, aga kui filmi vaadata, siis tema variandis vesi pole mitte midagi muud kui eesti keeles öelduna hundijalavesi. Ta kogu aeg niisugune natukene purjus ja ülistab siis oma lauluga sellist vett. No loomulikult, kui nõukogude maal käib viinavastane kampaania joomise vastane kampaania sellist laulu näidata vaata filmis ei sobi ja poollaul on nagu alles. Aga see osa laulust, kus ta just nimelt Karafinist kallab endale klaasi seda vett siis see on sealt välja lõigatud nisukesed, naljakad episoodid juba suhteliselt hilisest ajast. Ja 41. aastal pälvib see film Stalini esimese järgu Preemia ja lavastaja Aleksandrov on jutustanud ühe loo ja see lugu on järgmine. 1942. aastal parajasti Moskvas viibis Ameerika Ühendriikide presidendi Robi Hopkins. Ja Stalin olevat kutsunud tema ja Ameerika Ühendriikide saadiku siis koos vaatama filmi ja just nimelt selleks filmiks oligi Volga Volga. Külalistele oli see film väga meeldinud ja Stalin olevat teinud Roosevelti lle Hopkinsi kaudu kingituse, saatnud selle filmilindi koopia. Ja väidetavalt nii räägib siis Aleksandrov Ruusvelt vaadanud seda filmi, olevat nagu aru saanud, miks Stalin just saatis talle selle filmi. Ja siis paluti tõlkida ka laulude sõnad ja seal on veel üks laul, kus laev ujub mööda jõge. Kord tegemist on sihukese vana laevaga ja selle laeva kapten või kes ta seal laulab neist laulu jätvat, ameeriklased kinkisid Venemaale sellise laeva, aga see laev on väga aeglane, ühesõnaga tegemist viletsa laevaga. Ja need Roosevelt sõda tõlget oli kuulnud, siis ta olevat väitnud, et nüüd ta saab aru, milles siis asi? Et vot Stalin vihjas, miks on nüüd nii venitatud või tehtud etteheide, et pole avatud teist rinnet rai ka teine variant? Ameerika kaubad. Teame ju, et väga palju sõjavarustust, kuni lennukitana jo saabusele lend Liisiga, Ameerika ühendriikidest, Nõukogude maale, mis väga palju sai, tasid sõja algfaasis üldse vastu pidada, seal olid ju riided, seal olid konservid. Et nende kvaliteet olevat hea. Kuid väga paljud arvavad, et see lugu on Aleksandr poolt välja mõeldud lihtsalt, et põnevust tõsta ja tähelepanu tema filmile veelgi tõmmata ja nagu ikka, kui on sellised kuulujutud, siis leidub ka mõni kinoajaloo huviline, kes siis hakkab teemaga tegelema. Ja väidetavalt see on ju enam-vähem ju kõik dokumenteeritud, mida riigijuhid on teinud, on ju mingisugused tinglikult päevikut, et kuskilt Ta ei leia ja kuskilt pole näha, et Roosevelt olevat seda filmi kunagi näinud, vaadanud nüüd seda filmi otsida ja soovida vaadata, siis võib sattuda ka värvilisele variandile. Ja see on suhteliselt uus. Telliti vene televisiooni poolt 2010. aastal, nii et tõesti suhteliselt uus ja teostati selle filmi värvimine, ma ei tea, kas see on õige sõna Ameerika Ühendriikides. Ja Aleksandrov on ka väitnud, et selle filmi tellimine või tellimus tuli otseselt Stalinilt väideldavalt. Stalin olevat nõudnud veel mingisuguseid taolisi lõbusaid, lõbusaid komöödia, film ja mis on huvitav, et kui see film oli valminud, ega ta ju nende ametnike poolt, kes teostasid kontrolli, ju heakskiitu, ei leidnud. Jean säilinud üks ametlik protokoll ja selle on koostanud tänapäeval on muidugi väga kummaline, et niisugused ametiisikud olid olemas, aga tol ajal olid poliittoimet nii et ei olnud mitte ainult toimetajad, kes siis parandasid mingisuguseid keelevigu, no näiteks vaid olid ka poliittoimetajad. Ja see protokoll kannab 1938. aasta 11. aprilli daatumit ja seal on kirjas, et kunstiline tase pole kõrge. Silm on äärmuslikult venitatud, palju šabloon said koomilisi stseene ja siis pikk loetelu nendest episoodidest, mis tuleks filmist välja jätta. Vaat kui võrrelda nüüd seda protokolli filmi lõppvariandiga, siis on näha, et Aleksandrov on väga minimaalselt neid soovitusi kuulda võtnud, nii et enamus sellest on jäänud nagu kõrvale. Ja kuna tegemist on Volga-Volga puhul ikkagi muusikalise komöödiaga, seda filmi on nüüd nii palju kiidetud siis oleks vast mõistlik ja arvestades, et selle filmimuusika autoris Actonojevski on järjekordselt saanud hakkama šedöörika lõpetada täna ühe lauluga lauluga, mida esitab ikka Ljubov Karlova sellest filmist ja sellega võikski täna lõpetada, et järgmine kord minna siit juba edasi.