Täpselt nädal aega tagasi rääkisime loodusjõudude tegevusest Sõrve säärel, siis viskasime ka sellele, et meri on andnud välja laevavrakid. Mereajaloolane Bruno Paonädal on möödas ja nüüd see nädal on andnud meile uut teavet. Just neid Trakkidest, neist, kes, mis on siis Sõrve säärekaldapealsel. Nii ta on, et meri annab välja väga huvitavat teavet meie kultuuripärandist, meresõidu ajaloost ja see on väga huvitav materjal mille meri Oma sügavustest üles tõstab ja kaldale heidab. Mõned seisavad kaldal kauem mattuvat liiva ja kruusa alla on Randvally sees, pärast mesimeri peseb maa, sealt selle tuleb uuesti välja, siis ta on juba võib-olla mitusada aastat vanem või on niisugune lugu, et on kuskilt liivade seest näiteks sealt Kura kurgust välja toonud hoovus Kura kurgus, tõstab ülesse Sõrve sääre poole toob, kannab neid ja siis tuulega toob randa. Nii et need on väga huvitavad nähtused ja meil on praegu Sõrve sääre otsa peal kolm nisukest vrakki. Pragmenti, õieti see kolmas, mis on vees ja kaugemal, see on tegelikult üks laevapõhi. Kui öeldakse terve vrakk, aga kaks on siis üks on nagu oli, see uurimused on näidanud sõjalaevasuurtükitekki nagu Jüri osa ja teine on ühe laeva külg küljest, noh, seal on purunenud ja meri on selle kallal tööd teinud, aga neid on huvitav uurida ja nüüd on tekkinud niisugune olukord, et kui siin juba räägiti kohalikus ajakirjanduses, et on neid vrakke rannal, siis inimesed juba tõttasid vaatama ja kõik ihaldavad seda musta tamme. Vanad laevad ehitati teatavuse, tammest, kiilud, kaared, isegi plangutus oli paljudel tammest ja see tammepuu merevees kaua seistes muutub tumedaks mustaks. Ja kui teda kuivatada ja treida ja teha ja töödelda, siis ta hakkab sätendavad, on üks väga huvitav materjal, millest võib teha iluasju suveniire. Käsitöö jaoks on hea materjal ja nii edasi. Aga enne on vaja neid uurida, et laevaehituse tehnoloogiat tundma õppida ajaloost midagi teada saada enamat, kui on raamatutes kirjutatud või, või omaaegsetes kroonikates kirjas. Ja nüüd on nende kallal tööd tehtud, teid on mõõdetud. Siin muinsuskaitseameti palvel sai eksperthinnanguks tehtud mõõtmistöid ja üks vanem vrakki. Fragment, mis on küll osadeks lagunenud, on kantud isegi kuuri alla varjule, et teda ei kahjustaks keegi, et ei läheks sealt nüüd saagima seda ära, et me ei saa täpselt teada, mis oli. Ütleme kohe siin vahemärkusena, et selle loo autor teavitas ka Saaremaa lehelugejaid, nendest frakkides Sõrve sääres. Ja möödunud pühapäeval tulidki mehed kohale autoga, võtsid mootorsaed välja ja arvasid, et nüüd lõikavad endale parajad tammed, tükid sealt välja hakkavad tegema suveniiri või mida iganes. Õnneks nüüd Sõrve säärel elavad inimesed, ilmajaama töötajad nägid ja peatasid selle tegevuse. Nii et ajaloolane Bruno Pao ja muinsuskaitseameti töötaja Lilian Hansar härra käisid siis esmaspäeval kohal, vaatasid uuesti need jäänukid üle ja nüüd teame ka midagi konkreetsemalt juba nendest ja kui nüüd Bruno plaanidest vrakki teist rääkida, siis üks oli neist ligi 20 meetri tripikkune, ilmselt laev on pikem olnud kus oli siis kasutatud ka rauddetaile, teisel laeval ei olnud rauda kasutatud, nii et niisiis saab enam-vähem arvata, milliste alustega tegemist on. Ja nii ongi, et seda uurida tuleb materjali ja vaadata, mis mõõdus nad on ehitatud, kuidas on ehitatud ja see vanem osa siis näitas välja, et on tegemist väga vana Foraki fragmendiga ja siin sai konsulteeritud Eesti meremuuseumi teaduri Vello mäss iga kes on nüüd viimasel ajal sellega kõvasse tegelenud ja temal oli parajasti olnud üks ettekanne Rootsis, kus oli toodud arutluse alla Rootsi sõjalaevade saatus 1625 mis olid riial ja läksid sealt sügiseks koju, olid siin, Poola-Rootsi sõjas kaastegevad ka Liivimaa vallutamisel. Need mehed, kes seal peal olid, võtsid osa ja kahurid peal ja siis tõusis tugev torm ja selle tormiga läks hulk laevu hukka kaduma. Ainult neli laeva 11-st jõudis Rootsi. Teada oli, et neid domes naisi või kuramaa külje peal liivadesse hukka saanud ja sinna mattunud liivade alla need jäänused. Ja nendest ei ole midagi teada, aga ülejäänud arvatakse, et kuskil võib-olla isegi Sõrve sääre otsa juures kruusade alla ja niimoodi mattunud, et neid ei ole leitud. Ja nüüd kuna ilmastikutingimused on läinud palju aktiivsemaks, tähendab tormid on kuidagi tugevamad. Vesi lõhub väga palju endisi randu randvall ja toob liivade alt välja sinna mattunud kive, esemeid ja nii on need tõusnud üles ja nüüd tulnud ja anda ja ja täna ma siis ka veel otsisin kirjanduse järgi ja vaatasin, tõepoolest. Sõjalaevavrakk on siis Vaasa-aegne Rootsi kõige uhkem sõjalaev Vasa, mis vettelaskmisel esimesel proovisõidul ümber läks ja uppus, hiljem üles tõsteti ja seisab aasa muuseumis. See ju ehitatud pärast natukene Kudabil staablis seisis ehitajate natuke pikemaks selle tõttu, et Rootsil oli olnud laevadel sõjalaevade kaotusi ja siis löödi pikemasse, laiust juurde ei pandud ja. Ta oli püsivuse koha pealt väga kehv ja läks ümber. Ja vaadake, enne seda on ju neid Rootsi sõjalaevu ehitatud, sest Rootsi arendas oma merelist võimsust. Rootsi tahtis saada Läänemereisandaks ja saigi seda ja peale Liivimaa sõda peale Poola vastast sõda, ta jätkas seda saksa rannikul ja vallutas hulk alasid. Gustav teine Adolf oli kõva sõjamees. Tema ausammas seisab Tartu Ülikooli taga. Tähendab uuesti taastatud ja nüüd mõtleme selle peale, et millal see mees valitsus andis Tartu ülikooli asutamisakti 1632. Need laevad on uppunud 1625 ja see fragmente, aga millal nad ehitati, pole selge ja meil on siis nüüd öelda oma niisugune Vaasa kaasaegne. Mis on siis need Suurtüki tekki talad ehk piimid mis on seal täitsa näha ja, ja siis seda tekki ja laudist. Milline tähtsus siis on muinsuskaitseliselt nendel vanadel alustel. Muinsuskaitseameti Saaremaa osakonna töötaja Lilian Hansar. Noh, nagu varasemad kogemused, et on siin näidanud, et, et igasugused juhuslikud leiud et need vajavad nagu esialgu täpsemat uurimist isegi muinsuskaitseseaduses niisugune punkt on sees, et et kui mingid kultuuriväärtusega leiud tulevad, mis tunduvad olevat inimestele, siis mitte ainult mere ääres, vaid ka ükskõik kas põldu kündes või juhuslikult siit-sealt, et sellest ikkagi peab teatama ja, ja kohalik muinsuskaitse inimene nagu mina Saaremaal praegu olen, et mina olen kohe valmis tulema ja, ja vaatama ja seda informatsiooni siis vastavatele spetsialistidele edasi andma, et see on nagu selles mõttes ikka inimestele südame peale võiks panna, et, et see on ju kõigi meie ühine ajalugu ja meie ühised väärtused. Loomulikult sellised suured laevavrakid ei mahu Saaremaa muuseumi ekspositsioone, seal ka ruumi napib. Kuigi Eestis on meremuuseum olemaks Rurbow, kas ei peaks mereriigis Saaremaal olema omaette, kas just meremuuseum, aga mingisugune niisugune ekspositsioonipind kusagil, kus saaks eksponeerida just selliseid merelisi leida? Ma olen selle poolt, aga need leiud tuleks eksponeerida ja koha peal, kus nad välja tulevad või kus nad on. Ja Sõrves on praegu niisugune võimalus võib-olla isegi olemas, kuna seal on pärastsõja kohe ehitatud raadiomaja, ka hoone ja see on iseehituslikult unikaalne, sest ta siis ehitatud täis monoliit betoonist seintega ja niisugune, et neid katuse all, aga seal on veel raadioseadmed sees, raadiomastid on kõik üleval, isegi need antenni traadid on veel kõik üleval ja seda ei kasuta mitte keegi, see on veeteede ameti valdusesse maja. Seda nendel vaja ei ole. Sellest saaks kohaldada nii majaka, muuseumi kui ka sinna akuruumid ja need on kõik tühjad ja nendesse võiks teha niisuguse selle rannaleidude muuseumi, kuna seal kõrval on juba mingi haakriku plats olemas. Kui palju rahvast käib suvel Sõrve sääre otsas? Kõik tahavad näha seda maja hakad, kõik küsivad, kus on kursilaev. Aga meri on vihaselt visanud selle kuradi laevarüüt. Jälle üle väikese siia sääre. Ja teise poole lääne poole merre ja nüüd on ainult näha veel sealt ülevalt reelingud väiksed reelingud on küll veest välja, seda laev enam pole olemas, meri on teinud oma töömeri, on selle võtnud täielikult ja sealt on jälle välja tulemas üks laev, kuskil vilksatab, niiet täävi ots vilksatab, vana niukene tammine värk, nii et nii palju huvitavat, et seal võis päevade viisi vaadata ja otsida ja ja avastada ja kultuurijälgedes ajaloo jälgedes, et see on huvitav tegevus. Teiste raadiopäeva südamele Aare Laine Kuressaare.