Tähelepanu kohe pakub noorteraadiotoimetus teile kuulata helilindi abiturientide 100 päeva pallilt. Balli avavalss kõlas Tallinna raekojas neljapäeva õhtul kell 19 30. Pärast avavalssi esitles noortesaadete vanemtoimetaja Andres Vihalemm läinudaastase pallijuhte Riina kiiska ja Gustav Tederit kes andsid oma ameti üle praegusele palli perenaisele peremehele. Nendeks on abiturientide endi poolt topeltkonkursiga valitud 46. keskkooli abiturient Anne Mägi ja 21. keskkooli abiturient Raul Tammet. Nendele antaksegi üle pallijuhtide ametitunnused, helesinised aulindid ja seega kogu tänase õhtu juhtimine. Edasi kuulete tunduvalt lühendatud heliülesvõtet 100 päeva pallilt. Kõik on nii, nagu see oli pallil toimetus ei lisasaatele õpetlikke kommentaare, kirjeldusi. Loodame, et kogu palli meeleolu jõuab Teieni, seda, tõsi küll, lühendatud heliülesvõtet kuulates. Küllaga lükime saatesse mõned põgusad intervjuud, mis aitavad ehk mitte abiturientidel saada raasuke selgemat ettekujutust nendest, kellele 100 päeva ball õieti korraldatud oli. Nüüd aga jooksku helilint pallirada ja sõnajärg on siis loomulikult peoperenaise peremehe käes. Me lubame, et Rauliga püüame olla nii tublid, kui vähegi saame ja katsuda üle saada oma väga-väga suurest erutusest ja teha nii, et see pall oleks teile kõigile tõepoolest hästi tore. Ja ma loodan seda, et teie kõik, kes te siin saalis täna olete teie kui maailma kõige lõbusamad maailma kõige kenamad, maailma kõige targemad ja kõige toredamad abituriendid, ei jäta meid Rauliga sellel tänasel õhtul hätta ja olete meile tugevaks toeks. Me tahaksime, et teie oleksite täna õhtul lõbusamad kui kunagi varem nutikamad kui kunagi varem ja loomulikult, kuna pall siis tantsu himulisemat kui kunagi varem sellektile palju, palju head ja eriti hea tuju ja tantsulusti. Aga enne, kui me alustame oma balli avavalsiga ema, paluksin mikrofoni juurde selle maja tõelise perenaise, seltsimees kalda. Kallid noored, tervitan teid selle majaperemeeste, Tallinna linna täitevkomitee ja vanema generatsiooni nimel. Iidsetest aegadest on saanud kombed, et raekojas otsustatakse tallinlaste tõsiseid küsimusi. Siin vanasti raehärrad istusid koos ja mõistsid kohut ja arutasid Tallinna linna puutuvaid küsimusi. Praegu istume meie siin täitevkomitee liikmed ja teeme kokkuvõtteid sellest tööst, mis on tehtud ära meie Tallinna linnapeaks ja mida me kavandame teha siin tulevikust. Ka teile on tänane päev omamoodi kohtupäevaks, kui nii võiks öelda, kus võib teha kokkuvõtteid, kellel 10 aasta, kellel 11 aasta tehtud tööst ja teha nii-öelda viimaseid jõupingutusi, et 100 päeva oleks teile edukas ja et 100 päeva möödudes teie saaksite kätte küpsustunnistused ja avaneks lõpeks teil nagu teatud üks etapp elus. Et siis juba tõsiselt kaalutleda, kuidas olla kasulikum tulevikus. Kui möödunud aastasaja päeva ball toimus meie kodumaa 50 aasta juubelil siis tänavuaastane toimub teie noorte komsomoliorganisatsiooni 50. sünnipäeva aastal. Soovin teile veelkordselt tänane pall kujuneks samad tujuküllased nagu sünnipäevapidu. Eelmise palliperenaine Riina kiisk ja peremees Gustav Teder, teie olete ainsad täna sel õhtul siin raekojas, kes on kaks korda järjest 100 päeva ballil. Teil on aega olnud nüüd mõelda terve aasta eelmise palli muljete üle. Kuidas teile nüüd tagantjärgi vaadates tundub eelmine 100 päeva ball? Võrdselt ilusas tunduvad need mõlemad. Kuigi võib-olla see rahvas, kes tänavu siin on, on märksa aktiivsem, kui oli möödunud aastal, aga ega ma ei taha ju kurta, selle rahvas on nagu rõõmsam ja nagu julgem ja tunduvad vanemate inimestena ka siin kui eelmine kord. No te olete ise saanud aasta vanemaks, mis teist nüüd selle aasta jooksul on saanud? Olen ülikoolides, praegu polütehnilises instituudis. Kui ma õigesti mäletan, siis möödunud aastal kui intervjueerisin teid kui peoperemeest, siis tegi niisuguse veksli välja, et te lähete ülikooli. Kas läks teil hõlpsasti, olite kindla plaaniga, olete siiamaani kõik saavutanud, mis te olete tahtnud? Enam-vähem. Kas te olete ka ülikoolis käinud näiteks esimesel kursusel avapallil või üldse mõnel niisugusel juba üliõpilaspallil? Olen küll, jah, aga esimese kursuse üliõpilased ei anna riigi õpilaste vaimudega mõõtu, öeldi paar-kolm aastat õppimas. Aga missugune mulje on teil üliõpilaspallidest ja nagu ei oska kohe äkitselt öelda? Tehakse nagu rohkem omavahel ja niisugust ja efekti nagu sellel pallil siin meie jaoks ei ole see palati alatiseks meelde. Ja nagu te näete, on meil siin nii hästi-hästi palju ja sellepärast toimub meil tants kahes ruumis korraga. Saalis saate tantsida ja samuti seal vasakul pool saalis kes tantsimisest ära väsib. On niisugune võimalus, et see võib tõesti puhata, aga puhata ainult ühe minuti, mitte rohkem. Ja puhkamiseks on see ruum siin kõrval. Kui tuleb teil äkki tantsimise ajal janu peale. Siis meil on siin kokatädi, kes on kaasa toonud karastavat morssi ja maiasmoka, tere kommi ja kooki. Ja seda kõike te saate puhvetist, mis on riietehoiu kõrval. Veel esinejate suhtes niipalju, et kuna esinejad on meil väga head ja valitud konkursi alusel, siis me tahame kõike, te kõik need kindlasti näeksite, aga meid on siin palju ja tüdrukud on pisikesed, nad ei paista ehk välja, sellepärast me esinejad viime kõik sinna sellesse ruumi ja nad esinevad teile seal trepi peal. Ainult et nüüd on teile niisugune palve, et kuna meil tegevus toimub kogu aeg kahe ruumi vahel ja see uks, mis siin vahel on, on üpris tilluke, et siis teeme niiviisi, et, et katsume sellest takistusest ka kuidagi üle saada, sest ma usun, et 11 aasta vältel on igaüks teist mingil määral õppinud selgeks pugemise ja ma loodan, et see tuleb teile siin kasuks. Nii et head peotuju saame ehk hakkama. Nüüd on järg jõudnud kõigi meie solistide kätte. Kõige esimesena esineb Tallinna 24. keskkooli abiturient Sirje Tassa. Teie olete tänase balli peakunstnik, kui nii võib öelda, öelge kuidasmoodi, see suur au teile osaks sai. Lihtsalt niisamuti öeldi, et noh, et, et kas mul ei ole soovi tulla siia deklareerima ja egas ma ei sära kus seda teile öelda idee koolis, kus koolist te olete 46.-st keskkoolist olen ja siis kunstiklassist ja siis noh, mul pinginaaber on peoperenaine ja siis nii ütles tutvuse poolest ka. Et noh, et tule ja ole mehe tähendab mitte üheksaga. Et tule ja aita deklareerida. Kes mõtles teile välja loosungid ja missugust nendest te peate ise kõige vaimukamad? Siin on seinal kõikvõimalike hüüdlauset käsklauset keelde ja õpetussõnu. Sellega oli meil väga suured vaidlused olid ja pärast neljakesi Decureerisime ja siis nelja peale, siis tulid nüüd järsku kokku, plahvatasid kõike, üks kord ja siis oli kõik valmis, et minu meelest suundusite väga kenasti selle palli siin. Aga palun öelge mulle, kas te oskate näiteks keeta ja küpsetada? Tuleb ette ka seda ja hätta ei jää. Kas te olete mõelnud selle peale, et kui te abiellute, Te, astute nüüd ellu ja niisugune võimalus on olemas? Et kas te siis hakkate oma abikaasale ise süüa valmistama? Ise lähen. Sellele milleks aega raisata nii palju söögitegemise peale? Ega see polegi põhiline elus. Mis seal põhiline elus? Noh, enda töö ja kõik elu, midagi, midagi muidugi söömine. No mida, mida te mõtlete, selle enda töö algas, teile on olnud niisugust mõtet ka juba, mis see teie töö võiks olla nüüd mõne kuu pärast, kui te kooli lõpetate? Ikka mina mõtlen edasi õppida. Tahaks muidugi proovida kui kunstiinstituuti, aga vaevalt, et see esimese aastaga õnnestub. Ja siis kui enam lootust ei ole, siis pedagoogilisi instituuti minna, käsitööd, joonistamist õppinud. Kas teise õmblette tuleb ette ka sina oled õmmelnud endale näiteks ise kleidi või kostüümi või bareti näiteks onkel Leitele, nõmmel ja igasuguseid nipet-näpet sinna juurde? Nii puhtast südamest öelda, mulle päris meeldib kohe vahesni istuda nurgas ja nokitseda, midagi enda jaoks teha. Kas te olete hoidnud peos autorooli või, või olete proovinud juhtida autot või mootorratast? Ei ole ette tulnud ja autoga olen sõitnud ja mootorratta k kand taga. Ja seda ka suure ilmuga. Mis te arvate, kas teie oma klassimuljete põhjal näiteks ei ole tänapäeval tüdrukute hulgas suuremat huvi tehnika vastu kui näiteks teie ema või ema sõbrannade hulgas? Ei, minu meelest küll, et kahtlemata on suurem huvi tehnika vastu. Sellepärast et ütleme sedagi, et paljud tüdrukud unistavad endale mootorrattasaamisele ja autodaal vihjad, mis tahes-tahtmata nad õpivad seda. Et teie tulevane peab olema siis vähemalt nii mootorratta omanik. Oi, südamete ütleb üht peabki olema, tal peab hea süda sees. Aga no selle ma võin veel kahe peale muretseda pärast tulevikus ja südame. Ei, ei, tähendab auto või muutunud. Aga kui te peate tegema nisust graafikut näiteks kolm iseloomujoont, mis peaksid olema ühele inimesele elus korralikult elada, missugused jooned need peaks olema? See on raske, las ma mõtlen. Nonii. Ta peaks olema kõigepealt hästi lõbus, sellepärast et kui on väga kurb inimene sihtida üldse elada üle seda ja mina elan ka selle pealegi muidugi tal peab olema üpris töök selle pärast, muidu ta ei saavuta sellega mitte midagi. Siis muidugi, kolmandaks, siis ma ütleksin, et ta peaks olema aus. Et mitte nii ümber nurga juttu ajama. Aga missugune pahe inimese juures on teile kõige vastuvõetamatu kõige ebameeldivama joon inimeste juures, mida ta üldse ei talu. Seda ma ei talu, kui kahtlustatakse. Järgmine solist on Tallinna 22. keskkooli abiturient Morris Uudelepp. Kui lubate, siis vahepeal ma teeksin teid tuttavaks ühe meie palli külalisega. Ta on nimelt mees, kellega teil tingimata Ta kui osadel teist tingimata, kui mitte 100, siis 150 või 200 pao pärast tuleb tutvust teha. See on Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor, seltsimees Arnold Koop. Milliseid uusi nõudmisi tänavu esitatakse sisseastumiseksamitel? Nõudmised kasvavad iga aastaga sest elu nõuab seda. Inimene muutub väga keeruliseks ja komplitseeritumaks ja ma ütleks, et eriti raskeks inimeseks muutub tänapäeval üliõpilane. Ta nõuab palju pedagoogilt ja õigustatult muidugi. Ja vot selle tõttu see inimene, kes tahab teisi õpetada, kes valib selle ülla ja ülitähtsa elukutse, seened ja ise väga palju teadma. Ta peab olema hea humaanne, armastama inimest üldse. Lapsik, väga. Vist ei ole ühelgi teisel erialal selliseid nõudmisi, kuid pedagoogi erialal, aga kuivõrd siin on väga sümpaatsed noored siis ma arvan, et neist igast ühest saaks pedagoog. Muidugi kui nad tahavad. Sest elukutse valik peab olema täiesti vaba. Suur aitäh teile, palun. Ja nüüd ma teen ettepaneku kuulata jällegi meie laulusolisti Selleks on Pille seen 46.-st keskkoolist. Ei no okaalid nii koelauda. Kulla poisid, hoidke tal koolnumaaga kulud, vaid ka täidab neid juba täi, peatume veel, seal peaktistil mõlgub loodut voo, kõik on läinud, soodub vaid leid. Veel läinud. Ei kao, olid neil laosofteile vaid sulla noormees käega ära seda veel julgeks ta teema juurde terade ja muidu täitsa täitsa toored. Ja nüüd ma palun mikrofoni juurde komsomoli Tallinna linnakomitee esimese sekretäri seltsimees Allan kullaste. Kallid sõbrad, teil on jäänud küpsuseksamiteni veel 100 päeva. Kui nüüd võrrelda teid ja võitjaid, võrrelda praegu kosmoselenduri ka, kes istub kosmoselaevas ja ootab starti. Talle teatatakse, et on jäänud stardini veel tund aega pool tundi. Talle teatatakse, viieminutiline valmisolek. Arvan, et teie olete oma stardiks valmistunud juba, kes 10, kes 11 aastat. See 100 päeva, mis veel järgi on jäänud, arvatavasti võrdub samaga Kosmose lenduril viieminutilise valmisolekuga. Seepärast lubage mul komsomoli linnakomitee nimel soovida teile palju edu lähenevaks stardiks, see on küpsuseksamiteks ja palju edu ja head orbiiti teie elus. Öelge, palun, missugused iseloomuomadused peaksid olema niisugusel kenal noormehel kes teile siis hakkaks meeldima nende iseloomuomaduste poolest? Et oleks hästi ja hästi sõbralikke siis lahkem muidugi jaa. Hästi tark. Vaimukas. Aus muidugi. Kõik. Aga missugust iseloomujoont inimesest ja kõige enam? Taga rääkinud. Ja muidugi ebaausus. Ja siis. Kahekeelsust. On teil olemas oma mingi eluprogramm olete te planeerinud juba pisut ette oma elusast? Jah, ja enam-vähem küll, aga noh, kindlalt veel midagi ei oska öelda, Pedagoogilise instituuti astuda, aga ei tea, kas saan sinna tõmbab? Ei tea, ma olen pedagoogilise kallakuga koolis ka ja ma tahaksin. Tahaksin lihtsalt meeldivad lapsed. Kas te olete mõelnud, et kui te nüüd saate iseseisvaks hakata oma elu elama mis te kõigepealt tahate endale muretseda, tahtis ruttu mehele minna. Ei, veel ei taha minna, grilised. Ja ta on ilusat korterit saada muidugi. No ma ei tahaks saada endale, aga korterit tahaks, autot tahaksin. Ja midagi muud. Kuidas teile tundub nüüd selle kooli aja jooksul, kas neid on liiga palju õpetatud või on kõik need õpetussõnad, mis meile on antud kodus ja koolis kasuks tulnud ikka tasukski olla? Terav kahju on, et ma tahaksin kümnendas klassis olla. Ei taha isegi keskel, nii rõõm nii ruttu selleni läbi läinud ja tahaks ikka veel edasi õppida. Lugupeetud külalised toimetuse ülesandel tahaksin ma esitleda teile täna pallil viibivat kunstiteadlast Villem raami. Kes oli lahkelt nõus andma seletusi selle hoone ja nende ruumile kohta, kus teie ja meie täna seda palli peame? Öelge, palun, kas siin on enne üldse olnud nii noort seltskonda, nii noorel noore koosseisuga palle? Ma kuulsin, et mille vastu olnud taoline. Nii et see ei ole esmakordne, muidugi raekoda on seotud rohkem ei habemesse kasvanud meestega vanast ajast pääle, kuid ühte traditsiooni jätkata küll, mis on väga vana, see on just selles ruumis, kus me praegu oleme. See oli vanasti kodanikesaal Te, mõelge ära praegu see vahesein siin ja mõelge, too vahesein ära. Teljepüks keskele, sammas, teine sinna sammas ja suur saal ja saali otsas on samasugune rõdu nagu siin ja seal esinevad teatrimehed if ekspirajastynacken vanemast ajast. Tallinna rae arveraamatutes on väga palju arveid, just selliseid, kus räägitakse õllekannust või veeringust, mis on antud rändnäitlejale. Niisiis küllalt vana traditsioon, kuid ma tahaksin teie tähelepanu pöörata täna hoopis teisele asjale kasutab väga lühikesed, ei tähelepanu. Ma mõtlen ühe Ehitusteose kunstilise mõistmise jaoks on väga vähe baarist entsi, Globeedilisest andmist. Näiteks sellest, et Tallinna raekoda valmis 1404. Teda ehitati lühikeste vaheaegadega umbes 75 aastat. Ta juhtivaks meistriks oli Bernhardt. Tal oli kaks tublitsendidele lingvali Markhartide Johannes ütleb väga vähe kunstilise olemuse kohta. Et mõista hoonet paremini, selleks Läheme natukene mõtlema tema välimusele taas sisemusele ja ta esemetele, mis selle maja sisustuse moodustavad. Tallinna raekoja välimust iseloomustab ennekõike suur kaaristu. See on kaupmehe nisugune kaupmehelik nähtus, kus all käidi, õiendati, askeldati ja siis neljakandiline, raske maja fassaadiplokk üleval sõjamehelik kaitsekäik ja lõpuks sale tormusele suureid Yumika kasti otsas. Kummaline nähtus. Ja me küsime, kust tuleb taoline kunstiline tunnetus see alumine osa, selle raske kaaristu nelja kandist samba, see on tüüpiline niisugune vest Stahli Kesk-Lõuna-Saksa ehituskunstinähtus, kuid see neljakandiline kast, üldfassaad ja sale mina torn, see on tüüpiline Põhja-Itaalia ehitus, nähtus nüüd te küsite, kust, kus korraga Põhja-Itaalia Tallinnasse Reinima meistrit, kes kutsuge tainasse ehitama, olid väga tihedas seoses üle Alpide Põhja-Itaaliale omaseid, säält selle kõrgete tornide ja raskete majade ja üleval kaitse jalgu motiivi ja tõid selle üle räinima Tallinnasse. Nii palju välimusega sisemuses esinevad tüüpilised just kaks uut saali üks saanud ja siis me rääkisime kodanikesaal ja teine raehärrade saad eriti hästi hoolitsetud, kena sisustusega. Ja lisaks sellele mitmesugused muud ruumid, veini, keller, kohtutuba, piina, kammertaga, köök, köögi all, keskkütte täna jalutamine alla vaatama, kes kütet suure kerisahjuga näete kirist, kätepesunõu ja suutmanter kostet võeti jälle vahend üleval, võlvidepealsele on, tahad ümber ehitanud. Need on kõik detailid, mis õige ruttu läksid Tallinna raekojast kogu taina linnast laiali kõikidesse elamutesse ja moodustavad põhiliselt Tallinna nõndanimetatud omapärase ehituskoolkonna põhielemendid. Niisiis raekoda, mis valmis umbes orienteeruvalt 1400. On olnud üheks juht nii-öelda ehituseks, millest väljus kogu Tallinna hilisgooti ehituskunsti. Nii palju tain agentuurist väga ruttu ja väga lühidalt seoses laine raekojaga. Pütsisustus kudesaali läheb. Siis pange tähele paremat kätt, kahte seinakapi ust, mille laudade vahelt me leidsime mõne aasta eest ühe dokumendi Vistateerub Viieteistkümnenda sajandi algusesse siis sellesse aega, mil ehitati raekoda tähendab need kapid oma ilusate, nende uksehingedega on ühed väga vähesed näited kogu Baltikumis. Booti kuulsis järjekorras lähemale tulles ajaliselt pange tähele neid kauneid nikerdatud friisemis ümber saali kulgevad. Need on Tallinna barokk kunsti huvitavamad näited seitsmeteistkümnenda sajandi teisest poolest nendega seoses kahe tuntud meistri nimi, Eeennektile ja Armrust kaks Põhja-Euroopa kuulusega nime. Ja nüüd saalis need pingid. Kaks tuge on jäänud ukse taha, aga parempoolne pink on hästi näha. Nendel pinkidel on kummalised pingiotsad ja nendel otstel velje. Nad on seotud vaeteenistusega. Nad määravad raeisandatele ja bürgermeistritele kahte sorti piike. Ja pingiotsa. Toed on kaunistatud moraliseerivate või õpetlikke reljeefidega maailma kirjanduse ja kunstiajaloost. Parempoolsed riigid, mis on vana võrdlemisi valmis 1000, et. 374, sel ajal, kui valmis esimene periood raekoja saalistlikust võlvid polnud veel olemas. Sellel ühel otsal näete tuntud rüütliromaanid teemat ristanist, jäisoldest. Sessioon. Tristan, kes armusid, olles Isolde, pettis oma meest kuningast marki lon puu otsas ja luurab neid nad kaheksa armastavat kaevu ääres. Aga ajus on näha peegelpildis margi nägu. Ja muidugi vaene mees on petetud raehärrad, olge ettevaatlikud taoliste asjadega. Esimene õpetust selle pingitehe pool otsas on Simpson võitleb lõviga. Raemehed juhite linna, olge julged, ärge kartke. Suured pingitoed pahemal pool, kui sisse lähete, seal näete ühel koljat ja Taaveti lugu. Mõningad kutse teadlaste toetame Taaveti all on kunstnik, markab Hasse, kes muidu tegutses Soomes käest. Väga palju on Soomes kirjutatud. Kujutab Taaveti Al, Tallinna linna vaba kodaniku Jaak Koljati all rüütlit Toompeal, kelle vahel alati olid jäädud pinge ja tüliseisund ja Väike-Taavet linn, ära karda suurt Koljatit. Diodaali ja siinpool pingi toel näete jälle ühtegi huvitavat, väga hääd reljeefi. Kunstilised pärineb Kesk-Euroopa koolkonnast. Seon tuntud Simsoni ja deli talub. Liilia, kes magaval Simpsonid lõikas juuksed ja sellega võttis talt jõu. Raemehed, olge ettevaatlik. Ja nende pingitugede teispoolküljel näete hiiglasuurt roosi. Roos tähendas keskajal väga mitmet asja, kuid põhiliselt vaikimise sümboli. Ärge lobisega liiga palju. Keel ei ole tühja jutu rääkimiseks jagu. Te olete raesaalis ja tegelete linna ja riigiasjadega siis ladina keeles supp, roosa son, Roocial öeldu ei kuulu edasi rääkimiseks, nagu vanasõna ütleb. Venelased ütlevad merdunami, prantslane, antronoom ja nii edasi. Nii et roos, minu arust on nooruse linn ja see on väga tore, et ta õpetab keelt pruukima asjalikult. Nii, nii palju siis raepinkide, niisugusest sümboolikast. Nad pärinevad kõik 15-st sajandist, hilisemad asjad. Ja lõpuks kaks pead pingid otsas, millega on seotud üks talina puutuvaid tulid ka, nimi oli Klaus Cito ja tema poeg oli Mihkel sõitu esimene eestimaalt võrsunud Euroopa mastaabiga kunstnik, maalija õppis Hollandis. Töötas Hispaanias kuninganna Isabella hoogonnas, oli Londonis, käis Skandinaavias ja sõitis tihtipeale tagasi Tallinnasse oma kodulinna ja on siin teinud terve rea mitmesuguseid asju. Pisikesele Klaus Sittowi poeg Mihkel situb, kelle tööd siin kahjuks praegu näha ei ole, ainult oma isa tööd. Kuid ma kasutan juhust, et teda meelde tuletada. See oleks põhiliselt kõik, mis ma ütlen ja lõpuks ärge unustage ära. Iga aeg paneb laekojale juurde midagi oma. Kui te näete, sõidan maale, maalides kunagi kunstnik Aacken samal 70. lõpul ja siis tulevad lühtrid samast sajandist ja meie ajal näete paremat kätt albeteskeli ilusat skulptuuri, Leninist. Aeg on edasi läinud ja ajastu traditsioonid kantakse meie poolt edasi ja maailma nii-öelda kultuuriteed, mis tulid kord Põhja-Itaalias, kord Westwalist, kord mujal, on tulnud Eestisse siia Tallinnasse loonud uue kooli uued traditsioonid ja teie olete ju kah traditsiooni jätkajad ja uute traditsioonide loojad. Niisiis, vana raekoda, tervitab teid ja õpetab teid kah. Elame Roosi all, mis on hea armastuse ja mõistliku keele sümbol. Ja nüüd palun teid kõiki jälle tantsima. Tervitussõnad ütleb EKNi keskkomitee esimene sekretär, seltsimees Pollimann. Ajaratas liigub kiirelt ringi. Alles see oli, kui teie ema, isa käekõrval astusite üle kooliläve ema-isa andsitele juurde julgust, ära karda, laps Sasud teadmisi vallutama. Ja nüüd on jäänud vaid 100 päeva selleks kui uuesti te astute. Ema isa ette ja ütlete. Me vallutasime teadused, meil on käes küpsustunnistus. Ja jälle võetakse vastu lilledega võetakse vastu heade soovidega. Aga kui lahkute koolist? Te tingimata ütlete oma head soovid ka pedagoogidele. Kõigile neile, kes tõid nii kaugele, jääks meie leninlik komsomol hoolega püüdnud omalt poolt kaasa aidata, selleks et need teadmised oleks vallutatud ja et teie käekäik edasi oleks kindel. EDT oleks kindel, et teie samm oleks kindel. Ja ka edaspidi püüame olla teile igati nõuandjaks igati abiks. Kuid nüüd on jäänud viimased 100 päeva. Ja selleks viimaseks 100-ks päevaks. Tahaks soovida kõigile teile meie komsomoli pere nimel kõigi meie noorte nimel ja ka nende nimel, kes on juba teinud selle lennu lennuellu kõike head. Et te astuksite kindlalt eksamilaua taha. ETV vastus oleks kindel. Ja edaspidi julgelt lähed edasi elus, selleks teile veel kord kõike, kõike head. Ja nüüd ma annan mikrofoni üle komsomoliklubi Astra vanematekogu liikmele keskkooliõpilaste sektsiooni vanemale abituriendile aastast 1900. 67 ene riimile. Kallid, poisid ja tüdrukud. Kõrgesti austatud abituriendid. Täna on teie kord ellu minna. Selleks võtke kaasa lapse silmad. Täiskiirust ja julgust. Pidage meeles, et kõik on veel leiutamata peale jalgratta ja kosmoselaeva. Julged ja targad, in inimesed armastavad huumorit. Kus sa ikka nalja saad, kui ise ei tee. Ent see, mis saabub 100 päeva pärast, ei ole enam nali. Olgu, see teile loominguliseks komandeeringuks ja olgu õpetajat teist nii heal arvamusel, et nad kirjutavad välja teile komandeerimis tunnistuse. Kõik uksed on teie ees lahti, püüdke kõigist neist sisse astuda ja ka meie Astraumast. Ja lõpetuseks anname teile kaasa meie klubide viisi Peraspera Adastra läbi raskuste tähtede poole. Tiiu Varik, andestust, et ma teid tülitan. Muusikainimestelt küsitakse kõigepealt. Ma ei tea, kas kõigepealt, aga ilmtingimata küsitakse muusika inimeste käest. Suhtumist džässmuusikasse ja biitmuusikasse. Džässmuusikasse suhtumine väga hea, aga biitmuusikaga niisugune asi, et et no viis-kuus lugu võin kuulata ja neljani järgi mööda rahvem hästi, ei tahaks närviliseks. Millise tegevuse te võtate käsile siis, kui te olete päevas mitu tundi järjest laulnud? Arvan, et hästi vanamoeliselt kudumise suurendatud. Mis te arvate, kas, kas üks noormees, kes keskkooli lõpetab, peab tegema endale kindlad tulevikuplaanid juba ette valmis? Ei no ma ei pea seda küll täiesti määravaks. Et kui ka keskkool on läbi, siis kolleeg meist olla veel ausalt öelda ega, ja, ja inimene peab elukäigust, on mingisugune eesmärk, peab olema, aga elu käigus ise kasvab välja midagi. Kas sellest võib järeldada, et teil ei ole praegu täpselt mõeldud veel, mis mõne kuu pärast ette võtate? Ei ta niimoodi ei tohi küll järeldada sellest, et mul on täitsa teada kõik, mis ma teen, tahan teha, õigemini tahan minna õppima ülikooli ja kaugele siit vabariigist ära sõita. Muidugi, see oleneb sellest, kuidas ma keskkooli lõpetamine, kuidas siis eksamitega saad, teisi astumiseks kiruvad. Mis alusel te valisite endale selle ülikooli, seal õieti ju tulevase elukutse, esimene niisugune etapp, mis teid sinna tõmbas, mind tõmbasin, tuleb juttu teha nüüd juba sellest erialast ka, mind tõmbab meri väiksest peale. Ja tahangi minna siis õppima. Tahtsin ennem muidu oleks võinud ju minna, aga oleks võinud kaheksast klassist millasi merekooli, aga ma tahtsin saada. Tähendab keskkooliharidust ikkagi ja siis keskkooliharidusega koos minna siis ülikooli. Mis te arvate, kas üks noor inimene, eriti meesterahvas, peaks elus püüdma teha karjääri? No mingil moel ikkagi sellepärast, et see elu ju kaotab igasuguse huvi, kui sa tead, et sa hakkad, hakkad keskkoolis, lõpevad lõpu peale, hakkad pihta nisukesi tööga, sa oled ka seesama töö kõrval ikka mingisugune ütelda, mis peaks olema. Aga mis te arvate, mis jooned inimese juures, mida peaks arendama, et siis seda karjääri teha ütleme siis, mitte karjäär nüüd nagu te pisut varieerisite niuke ametialane, edasi liikumine veel? No inimene peab kõigega südame kõige rohkem minna minev, olema otsekohene aus ja siis, kui ta neid jooni kõiki peab, ta peab olema hea teiste vastu, saavad olema inimene. Ja kui ta, kuidas neid kõiki nõudeid täidab, siis ta paratamatult, keda siis ütleme, tööalases sõidutatakse või ta lihtsalt tema autoriteet kasvab kaastööliste hulgas või kaastöötajad selles, millal te arvate nüüd, et oleks sobiv aeg abielluda kuivanalt meeste elu siis kui ta on midagi, kui tal on midagi ja kui teda arvestatakse. Ühesõnaga, et ta on mees omal kohal, siis ta saab käinud. Ja missuguse naise ta peksis endale valima. Naine nisugune, keda ta armastav muidugi. Kes on, peab olema ka hea inimene, kena inimene ja töökas inimene. Ideaalne naine peab olema, laine. No ma loodan, et ehk te leiate selle. Ja nüüd palume jälle korraks tähelepanu tantsule vaheajaks kuulame seitsmenda keskkooli tütarlasteansamblit. Keda te näete enese kõrval? Hardi tiidust, kuidas te treenite oma mälu mälu treenida saab ainult nooruses. Kui ma olin koolipoiss? Mul oli väga hea ajalooõpetaja ja tema digiselgeks ühe väga lihtsa tõsiasja. Kui sa tahad tunda huvi kõikide teaduste vastu, siis ajalugu on kondikava. Ei ole võimalik ettekujutada inimest, pensionäri näiteks ütleme noh, kas või majandusteadlast. Kell ajaloost pole aimu. Kõik sündmused, mis on toimunud enne meid on loonud kõik teadmised. Ja sellepärast, kui tahad saada ülevaadet luua male maailmavaade, sisule inimene ja eemale selgeks ajaloo areng, ajaloo arengu aluseks organ, skelett, kronoloogia. Ja kui sul mälu pole, siis ära mine õppima ajalugu, mälu, õpi ajalugu. Aga mälu antakse kaasa nii vanemate poolt kui ka suhkru söömise järgi ja ma püüdsin süüa väga palju magusat, ma väike poiss olin. Ja ma küsiksin nüüd viimase küsimuse, milline oli teie õppeedukus koolis? Kõik olid mul enam-vähem nii, ütleme viied peale ühe ainekeemia. Meie viktoriine hakkab juhtima Hardi tiidus. Kõige esimene küsimus päeva. Millal algab tänavu aastal kevade, mis kuupäeval? Palun taevakee, kes vastase esimesele küsimusele valesti langeb, kohe välja. Pärast esimese küsimuse vastamist jäid võistlustulle järgmised võistkonnad. Lope, mulla, mullagümnaasium, Mulla gümnaasium, võlvialused, neutriino, kevade. Homo sapiens. Mida tähendab sõna abiturient eesti keeles? Ei ühtegi õiget vastust. Õige vastus ladina keeles, abituriendid tähendab lahkuda kavatseb. Ühesõnaga, ehk ära mine ja järgmine küsimus, mis juhtus? Väga tähtsat. Eile 70 aastat tagasi. Õige vastus vastuse andsid neli võistkonda. Avati Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei esimene kongress. Need võistkonnad olid kevade neutriino võlvialused ja mulla gümnaasi. Mis aastal pandi Tallinna raekojas üles raekoja nõukogu saali uksele manitsuskiri ladina keeles? Võistlema on jäänud veel kaks võistkonda, õige vastus. 1651 võistlevad veel kevade ja mullagümnaasium. Kes on internatsionaali? Õige vastuse andis Mulla gümnaasium. Sõnade autor. Palun, siia ei tule kunagi asendada. Nii et minu poolt kõigile väga käepigistus. Ja soovin teile lapsed edaspidi elus kah saa agaralt teadmishimu. Ja pidage vastu, ärge värisege. Sellega on meie tänane ametlik kui ka mitteametlik osa lõppenud. Suur aitäh teile. Suur aitäh teile kõigile, kes selle palli organiseerimisega vaeva nägite. Suur aitäh teile kõigile, kes te olete siin ja olete tänasest ballist osa saanud. Surdanu. Noorteraadio tänab kõiki abituriente, kes palli ettevalmistamisest aktiivselt osa võtsid. Eriti aga Tallinna 21. keskkooli õpilasi, Toomas lukk Tõnis stiitsu, Enno hammukit ja mosse Saltzmanni ning 46. keskkooli õpilasi Lenna erendusse, Kaja truupõldu Andrest, Tontsi ja Urmas pedaniku. Palju jõudu, palju edu eksamiteks ja kogu edaspidiseks eluks kõigile abiturientidel.