Täna läheme paun seljas Mulgimaa südamesse Karksi-Nuia tutvumaks August Kitzbergi elu ja tegevusega seotud paikadega. Kuid me lubame endale neilt radadelt ka mõned kõrvalastumised mitmete teiste kultuurimeistrite tegevusmaile. Nõiale vist lõunas asub niitsaadu koolimaja. Kirjaniku lapsepõlvekoduvend Jaan töötas niitsevadul koolmeistrina. Muide, kes ei pelga jalgsimatkaraskusi, võib alustada teekonda ka Lätimaa lähedalt puldri aladalelt, kus 29. detsembril 1885 sündis August Kitzberg. Poldril on kasesalus säilinud sepikoja vundament. Elumaja pole kahjuks olles siia on paigutatud ka mälestuskivi kirjanikule. August Kitzberg võlub matkajat eelkõige seepärast. Ta on peaaegu igale oma teosele ideede ainestiku leidnud oma ümbruskonnast Mulgimaalt. Pilgukauplus on pärimuste järgi üks Püve Peetri talusid õigemini Püve Peetri prototüübi Enn Mõttuse maja. Algul loodi teoskveebeetriviukat külajutuna, hiljem näidendina tõve talus. Pilt külaelust tahab tükk olla muud midagi, kes lõbusa naljaga, millel mõni tõetera ka soolaks sees lepib. See lepib siis ka minuga ja ei sõima suurt. Kirjutab autor Püvedalus esimese trükikaassõnas. Siinsamas lähikonnas on kuusikus peidus suur rändrahn Iiva kivi, mis andis kunagi nimenuia karskusseltsile ja mille ühel küljel võib näha põrgu, piitasid ukse taolist nelinurka, mis viivat otse allilma. Räägitakse, et karskuse vaenlased, küllap siis omaaegsed alkohoolikud olevat püüdnud kivi õhkida. Vastav jälg on veel praegu kivil alles. Matkaja saab ööbida mäeküla järve ääres ja heal juhul kuulda siin kontserti kukkedelt, kes taevasse kerkiva täiskuu päikesega ära vahetavad ja üksteise võidu juba öö hakul uut päeva kuulutama hakkavad. Mäekülajärvelt võime teha Kitzbergi radadelt väikese kõrvalepõike Kärstna kanti vaigule, kus otsime üles mälestuskivi Andres Renitele, kes 1892. aastal kirjutas tänaseni lauldava populaarse laulu Mu meelel kuldne kodukotus. Sõnad. Alles on siin ridassaar ja piirikese mägi ning lai kivi laulu kuulates pange hästi tähele, kui öeldakse, ainunime. See on siitsamast lähedalt kitsi. Tammelt pärinev eesti omaaegne tuntud lauljat Aino Tamm, kes oli Andres Reniti täditütar. Aino Tamm oli hiljem Tallinna konservatooriumi lauluõpetaja ja auprofessor. Kodukotuse värssides on seega säilinud tükk lauljatari lapsepõlvemaad. Nii piirikese mäele lätsi, kus külalatse kiiksi v. Kos, Märt, Maie ainuAtsi muu kaugest juba hõiksive. Kiiksi. No. Ta. Nojaa. Saade. On ta. Tuurid vale. Kuuldud lauluviisi looja sünnikoha otsimiseks peame naasma nuia alevisse. Veel 15 aastat tagasi oli siin alles Friedrich August Tseebelmanni sünnikodu. Temakese lauluviisist ta oligi. Samast suvest on pärit ka meie koorilaulu kullafondi kuuluvat kaunimad laulud Ellerhein subpriiuse nad olid matnud ja mitmed teised. Samas majas elas ka teine helilooja Friedrichi vanem vend Alexander kuni leid Saebelmann'i. Tema koorilaul sind surmani kuulus 1869. aastal esimese üldlaulupeo kavva. Seebelmannide maja kohal asub mälestuskivi, kuid siiski tundub, et oleks tulnud säilitada maja ise, sest lagunessevist küll tänu hooldamatusele. Säilinud on aga maja Nuia alevis umbtänav kaks. Rätsepp Jaak tõhu maja. See mees oli August Kitzbergi jutustuse Rätsep, õhk peategelase prototüüp. Tüüpjutustus hakkas ilmuma 1892. aastal olevikus idees Kitzberg tõsiasjast, et Rätsep jaak, tõhk oli levitanud kõmu, nagu oleks ta võitnud loteriil 10000 rubla. Lähikonnast leidis kirjanik oma teosele veel teisigi elavaid eeskujusid. Dramatiseeringus mängisid hiljem mõnuga gaasiat teose prototüübid ise. Jaak tõhk Rätsep õhku ja vallakasakas Hans Varik iseennast. Seda nuia karskusseltsi, liivakivi näitelaval. Kutselise teatrilavale jõudis Rätsep põhkaga muusikalise komöödia ana muusika loojaks helilooja Eduard Oja. Esietendus toimus 1943. aastal Tallinna töölisteatris. Süžee loojat ennast polnud siis enam elavate kirjas. Kallo Rätsepa Jaagi. Ela Rätsepa peda tunnete ta masinaga Lasepsi. Oulu ratsu epostio Tiidon õela kuninga alglaulu rätsepad. Nuia alevi külje all teisel pool orgu asuvat Karksi ordulinnuse varemed. Siit alates puutume kõikjal kokku Kitzbergi jutustuste sündmuspaikadega, eriti aga jutustusega maimu seotud kohtadega. Lossivaremeis on niinimetatud Kadrina tulpa elusalt müüritud võtmehoidjaks eesti tüdruk lehte, kellele röövvallutajate preestrit panid ristimisel uueks nimeks Katariina. See on jutustuse peategelase maimu ema. Linnuse varemete juurest suundub tee Polli. See tulebki nüüd jalge alla võtta. Polli endine vallamaja niinimetatud Kitzbergi maja asub orus pargi veerel. Veel praegu kasvavad seal kirjaniku istutatud vahtrad ja lehis. Praeguse koorejaama kohal asus varem kutsiku kõrts. Seda nime on Kitzberg kasutanud. Hoia andis kosjasõit, mille muusikali teine Mulgimaa mees Juhan Simm. Tema laul Mulgimaale kõlas saate sissejuhatuses. Kosjasõidu alglooks peetakse oleviku toimetaja Ado Grenzsteini ebaõnnestunud kosjaskäiku Benu ja mõisniku tütrele. Samuti andis tõuget Kitzbergi Pollis loodud pilkelaul kõrtsi mari, mis ilmus Postimehes pealkirjaga halb õlu. Polli pargist näpati puid koopavana Hoismiku ehitamiseks saksaveskijärve äärde. Koopa vana eluasemejäljed on praegugi nähtavad väikese mäekese järvepoolsel küljel. Saksaveski naabruses asuvast kiini talust võttis Kitzberg vabadiku kuju oma jutustuse Sauna-Antsu oma hobune, peategelaseks sellele kirjanikule, andis reaalelu igal hetkel ainet kirjandusteose loomiseks. Üsna Põlli pargi lähedalt võib leida jutustuse maimu tegevuspaiku Mangi ristikuused, maimu hukkamispaik, Aadama talunurmel ja niinimetatud maimu koobas Mäkiste põrguhaud viimane Pollist paari kilomeetri kaugusel. Mägiste põrgu haualt läheb matkajate tee edasi pööbli Maiele. Kosjasõidu Estonia lavastuses 1900 seitsmeteistkümnendal 18. hooajal mängis tükki üht keskset kuju mulki, kelle nimi Mats Mürk näitleja Eduard Türk. Tema mälestuste raamatust turul, mis tookord Estonia külje all asus, tervitasid mind paljud kaubitseja eided. Tere, mulk, tulge ostke minu käest, annan odavamalt. Poisid omakorda kukkusid nüüd tänaval kohates laulma mulk pastlaga ja viisuga tantsu oma liisuga. Algul oli see kõik nagu pisut piinlik kuid hiljem harjusin selliste loorberitele. Hõivad konn. Ta tonni ta Ko. Oh, kus saksa Haavas jala ja arva. Ja mõnikord läheb tarvis ka hulk rotte, püüab rasvaga tubadsofoomlada käed, puusad ja. Kui talupoeg saab või kas ma oleks loom ja seda hoogu Bay põlvekest hai põlvekes, mis mulgi seisan tabais mats kogutarve rubla kuus ja peremehe lai elevus saunamees ja tema põrsas. Maie algkoolis oli August Kitzbergi vend koolmeistriks 1871.-st aastast alates. Kitzbergid rajasid siia lagedale maale viljapuuaia ja iluaia. Ka siin kasvavad praegu veel kirjaniku ja tema venna istutatud põlispuud. Siin pööbli vallamajas vallakirjutajana alustas August Kitzberg kirjanduslikku tegevust. Siin kirjutas ta näidendi punga Mart ja Uba Kaarel. Omaaegse maa lavadel palju mängitud tüki. Näpud sügelesid. Ja ühel ilusal suvisel päeval oli see aastal 1891 või kaks, seda enam ei mäleta. Istusin ma pööbli kohtumajas lahtise akna all kirjutasin punga marti mida ei olnud tüki kirjutamise juures vaja meeles pidada, et karskus kõrgele kohale saaks joomine hästi vitsu. Et ühed mustad oleksid kui tondid ja teised valged kui inglid. Sest terves karskuse küsimuses liialdati räägiti isegi piima altari karikasse ja kosjapudelisse panemisest. Ometigi andis algaja kirjaniku lihtsakoeline näidend lisa karskuse propagandale ja meie kirjandusele üldtuntud karjase kauplemise stseeni. Kui minna Maielt Abja suunas leiame lähikonnas üles kõrvuti asetsevat lopa ja Ewerti talud. Ewerti aidas suvitades pani Kitzberg kirja kauka. Jumala. Seda kirjutades pidas kirjanik silmas Lopal juhtunud traagilisi sündmusi. Ka teose peategelase, Mogri Märdi prototüübi võttis ta siit. Kõneldakse, et hiljem olevat pikel olnud veel mõnel korral kutsumata külaliseks. Lähikonnast leidis kirjanik oma kõige kesksemad teose tegevuspaiga. Lopult lõunasse suunduva tee lähedal umbes kolm kilomeetrit Lopalt leiame tammekannu metsavahi koha. Libahunditammaru talu tammekannuhooned on hävinenud. Õue asemel kasvavad veel kaks pärna ja metsaserval 300 aastane tamm. Lähikonnas on ka riikliku kaitse all olevad ohvrikivid. Libahundiga avati 23. oktoobril 1911. aastal Endla teatrimaja. Järgmisena lavastas Draama Vanemuine siis Estonia kirjaniku 60.-ks juubeliks 1915. aasta detsembris. 1955. aastal jõudis libahunt lavale hoopis uues lahenduses. Ratestoonia lavastas Lydia austeri, balleti Tiina libreto, autoriteks Andres Särev ja Idea auster. Tiina muusika räägib helilooja heast oskusest rahva tantsulise materjali töötlemisel ja arendamisel. Kitzbergi vana põlve silmapaistvaim teos on memuaarteos Ühe vana tuuletallaja noorpõlve mälestused. Selle raamatu osatähtsus meie kultuuriloos kasvab aasta-aastalt. Saime sealt teada möödunud sajandi koolioludest sellest, et esimesed rahvale kättesaadavad raamatud olid koidutähed, tumedas taevas ja paljust muust. Liigutavad on Carl Robert Jakobsoni matust meenutavad read. Ah, Kurgjal oli igal pool nutta, ainult kui nägid, kuidas inimene peab minema, et kõik jätma, mis ta alustanud, mis käes pooleli. Lüüsi Veski, mis Jakobson Kurgja jõe peale ehitanud, olid küll valmis aga tulevane torniga elumaja vaevalt katuse all uste ja akendeta kõrvalised hooned, aiad, kõik ses seisukorras, et näed siia padrikusse, tahtis inimene ilutundeline laiade plaanidega inimene asuda. Tuuletallaja on lind, kes pesitseb põldude vahelistes, metsa, tukkades, parkides ja varemetes. Saaki varitseb ühel kohal rappe lendu tehes. Isegi tugeva tuulega ja raju hoogudes suudab ta õhus paigal püsida. Ometigi ütlevad inimesed, kellele samal kohal tiiva siputamine näib tühi töö olevat. Tuuletallajate teeb sedasi kõik asjad nagu tühja. Et põlesest Abikedagimist teeb tuule tallajaks, kutsutakse ka sekeldajat tühja rabelevad. Inimest tuleb, sellepärast August Kitzberg endi irooniliselt tuuletallaja nime taha peitveski. Aeg on aga tõestanud tema teoste kaalu kriipsutanud alla ta kirjaniku töö suurt osatähtsust meie kultuuris. Ei tühja, tuult see tuuletallaja ei tallanud. Nii võib kindlasti öelda, et need, kes tema teedel matka rõõmusid, otsivad neid alla ka tühja tuult. Tulerändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse. Viivi Karksi linnamäel vägevate varemete vahel. Kui sa siis mäeserval seisata. Ta allub, vaatad, kus su jalgade öös linnadeski arvutasime, kõrgete kõrkjate vahel uinub, kus valged vesiroosid unistades päid kõigutavad. Püha rahu asub Suhing. Sa tunned enese maako ilust otse põis joobuvad.