Mina alustasin põhjalikumat tööd Bachi tempereeritud klaveriga juba muusikakoolipäevil edasi konservatooriumis. Aga kui ma pidin 64. aasta sügisel minema Vene sõjaväkke kaugele Siberisse, siis ma võtsin lohutuseks endale põue kaasa Bachi tempereeritud klaveri esimese köite ja puhketundidel seal teisel pool tsitaal linna. Ma peaaegu terve aasta veetsin nende hoobadega. Jaa, süvenesin nendesse. Ja ma olen seda tsüklit ka üks kord varem juba mänginud 77. aastal. Aga nüüd tekkis suur soov siiski veel seda mängida, sest inimene ju muutub ja ma ise tunnen, et minu muusikalised arusaamised ja, ja ettekujutus üldse fugast kui sellisest on, on väga ja väga muutunud aja jooksul. Ja eks iga muusik ju tunnetab seda väga suurt vaimsust, mis vastu Bachi muusikast. Ja nii nagu on ütelnud Suur Bachi uurija Schweitzer. See ongi maailmavaade ja vaimsus, mis meid eelkõige kütkestab Johann Sebastian Bachi hästi tempereeritud klaverist, mitte niivõrd tema fugade tehniline meisterlikkus, mitte see polüfoonia mitte niivõrd kontrapunkte, vaid just see maailmavaade, mis on sellesse kätketud. Ja tõsi on see, et vähemalt viimase 200 aasta jooksul on Bachi tempereeritud klaver polnud ju kõigile muusikaõppuritele lausa piibli eest mille najal on muusikud omandanud oma hariduse. Kahjuks jah, muusika ajaloost me teame ju, et Bachi looming vajus pärast tema surma 1750. aastal täielikult unustusse. Ja umbes samal ajal, kui ilmus Johan matessoni suur entsüklopeedia, siis nimetati seal kaasaegseid väljapaistvaid heliloojaid, terve rida. Nende seas Karl Kraun näiteks siis Johannes Hasse, kes oli kõige populaarsem helilooja tol ajal ja, ja noh, telefon veel ja mitmed teised, aga Bachi nime seal ei olnud. Bachi hinnati tol ajal rohkem kui organisti jagu interpreedi aga tema kui helilooja ei leidnud piisavalt tunnustamist ja mõistmist. Kuidas sa kavatsed üles ehitada oma kontserdid et kuulajad saaksid aru, et sa ei mängi mitte ühel õhtul 24 prelüüdi afoogat ja ka teisel õhtul 24 prelüüdi ja Foogat vaid kuidas sa mängid? Terve esimene osa kestab ligi kolm tundi, 24 prelüüdi Fuvat. Nii et. Ma arvan, et on otstarbekas jagada see kohtusse. Ja esimesel õhtul ma esitan 12 prelüüdi Fuvat. Ja teisel õhtul siis ülejäänud 12 prelüüdi Effuugat. Ja nii nagu on pahill need kirjutatud grammatilises tõusvas järjestuses. Nii et seega siis esimesel õhtul kõlavad prelüüdi ja fuuga talates tooma soorist kuni faminoorini teisel õhtul Fadiosmosoolist kuni Siimi noorini. Jah, tõepoolest on lugu niiviisi, muusikaõppurid ei saa Johann Sebastian Bachist ja Johann Sebastian Bachi hästi tempereeritud klaverist sellest kogumikust üle ega ümber analüüsides mängides kuulates et puht muusikaliteratuuri selt on seda tarvis hästi tunda. Aga keda sina ootad kuulama? Bach oli väga usklik inimene. Ja ma usun, et Bachi muusika pakub eelkõige lohutust ja osasaamist sellest vaimsusest, millest rääkis Albert Schweitzer eelkõige nendele inimestele, kes tahavad sellest vaimsusest osa saada. Seega on oodatud kõik kuulajad. Ja jäägu see sümboolika, mis on kätketud Bachi suugadesse muusikateadlaste uurida. Tavaline kuulaja ei pruugi üldse mõtiskleda selle üle, miks on hästi tempereeritud klaveri esimeses osas 2088 takti. Aga seda ta on, sellepärast et 29 korda 72 on 2088 ja 29 on soolideo glooria kolm tähte Essdeegee, mida Bach kirjutas kõikidele oma käsikirjadele, mis tähendab tõlkes jumala auks ladinakeelses tähestikus. Nende tähtede järjekorra numbrit kokku liites annavad 29. Ja kui liita kokku ladinakeelses tähestikus Johann Bach siis saame me numbri 72. Kui me korrutame 29 korda 72, siis saame tempereeritud klaveri esimese köitetaktide arvu. Nihukest sümboolikat on väga palju tempereeritud klaverist. Peale selle igasuguseid muid sümboolikat, nagu näiteks kuulus toodismi Norfuuga mille teema moodustab risti. See tõestab kõik tegelikult seda, et Baholi oma ajastu laps seal muusikaline matemaatika ja Bach ei olnud mitte ainult suur geniaalne helilooja kes kirjutas, ütleme seda, mis ta hinges oli vaid ta valdas nii meisterlikult seda tehnikat, et ta pani nagu geniaalne arhitekt sinna Egiptuse püramiidide sisse oma sõnumi. Ja siis on kristlik sõnum. Kogu kontsertide sissetuleku annetad sa Eesti noorte kristliku kasvatuse heaks. Eks. Ma arvan, et meie praeguses ühiskonnas oleks kõige esmatähtsam ülesanne pöörata suuremat tähelepanu vaimsele kasvatusele religioonile. Kui me hülgame kristliku moraaliõpetuse siis nagu on näidanud kaasaegne maailm, sellele ei ole alternatiivi. Ja tulemuseks on kõik see, mida me taunime oma ümbritsevas elus. Kõik pahed, see on otseselt põhjustatud sellest, et me oleme hüljanud kõige olulisemad moraali ja eetika kriteeriumid. See, mis on kätketud piiblisse. Kui me tahame rahvusena püsima jääda siis palju olulisem kui laste arvu suurendamine on kvaliteedi suurendamine, pööramine suuremat tähelepanu, eriti noortele. Ja me oleme pärit kristlikust Euroopast ja selle tõttu ma arvan, et selles seisneb meie pääsemine, mida rohkem me süveneme nendesse põhitõdedes, mille najal on tegelikult kogu Euroopa kultuur tekkinud ja arenenud. Vardo Rumessen esitab Johann Sebastian Bachi prelüüd ja fugasid kogumikust hästi tempereeritud klaver. Esimene osa. 27. ja 28. detsembril kell 16 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus Rüütli tänav seitse. Olete oodatud.