Tere õhtust, luuleruumi kutsub toimetaja Pille-Riin Purje. Möödunud aastal, 14. detsembril 2016 tähistati Tartu Kirjanduse Majas luuletaja Indrek Hirve kuuekümnendat sünnipäeva. Kuulame sellest õhtust veidi lühendatud raadiosalvestust. Valiku Indrek Hirve luulest koostas ja esitas Vanemuise teatri noor näitleja Karl Laumets. Jaan Sööt laulis laule Indrek Hirve sõnadele kaasa musitseeris. Heikki Kalle. Mu sees on haruldane mängutoos kus valuhing ja ülev teater koos üksainus Spird öötaeva sära vastu. Kuid kõlab mürtsiis suurest tükist lastu ning leierkasti hooldav masinist. Ärtskivide saadab lendu trumpetist. Hei, valgustaja tikuvalgust, näita. Kui mitut 1000 tuld sai, jõua läita. Naiskülastajad hargutavad sabu, jah, palun, daamid, eespool on veel vabu. Ehk kahjuks küll, mu pisarate lohad on reserveerinud kõik loosikohad. Siis lavalt peletan, hääl, külm ja kare, poolalasti ja ähmis tantsijat, tare. Nüüd tuleb lemmikhullude ja laste. Ja ongi kallis, sinu etteaste. Kui kohmetunud kobad tantsuvõtteid, rändtähe tajuvad su kurbi mõtteid. On ülalt lahti palagani, hoone surud selja vastu musti foone. Ja maski valutab su laulev hing. Kui kraps rahvale teeb, sametking Jahastavaid silmi varjab, käis. Ah, laenuks võetu oled. Aeg on täis. Kiri Pariisis 20. oktoobril 2013. Inimese hingest ja selle seisundist saab üsna täpselt selgust, kui jälgida, millise pildi ette ta peatuma jääb või millise ees tal hing kinni jääb. Mäletan, kuidas sa, Johannes Uiga loojangu ees seisid hõõguva lummava punase taeva ees. Pühajärve kohal. Püüdsid erutust mitte välja näidata, aga kaotasid korraks oma natuke saetud sirge hoiaku. Seisid nagu laps. Minu lemmik oli kitsejõe pilt tagumisest ruumist, mäletad. Tume ja lootusetu voolav vesi. Aasta 1943. Kurb ja ometi jõuline, noore mehe kurbus. Mul on ühes ammuses luuletuses sõna meeleheitevaimustus. See väljendubki just selle pildi meeleolu, kurbus mis haarab ilust kui veel ainsast põhjusest edasi elada. Usud sa veel millessegi uhke ju oleks uskuda, et usud et võid võidelda millegi eest, et võid nõtkowiseli oma teatrihobusel isegi midagi kaalule panna. Lootuste tagavara, millest pidi jätkuma kogu rünnakuks on raisatud. Aga mängust väljas sa veel ei ole. Sul on veel su valu. Meeleheitevaimustus, mis kannab sind nagu heitunud lahinguratsu kasaka laipa. Läbi kahurisuitsu ja tule. Puutüvi kogub vaikselt aastaringe. Nii minagi. Ja ammu kannab kael. Kuid kevaditi justkui laevalael torm tuuseldab mu surematut hinge. Siis tahaks olla kirik, torn v taga? Kurb, uhkelt üksi. Harva lüüa kella. Et mõni uitlev hing, kes veel ei maga usaimaks venda, karedat. Ent hella. Vaeva kui läbipaistev Ju meelde, põdeleil on kaelad, valla. Öö pakub end kui purjus lõbuneid. Tuisk kerib vaimustunud direleid ning peletab meid hetkeks ulu alla. Siis pole jälle muudkui kõrtsmik kalla. On sadam jäetud peagi haju priid. Me kaome tundmatu maid, meredeid, öö, tähtede ja kõrge taeva alla. Või jääda randa hoida tuulevarju Me sõidu sihtolemise tuum Kes hoiab kursil joobunud inimkarju? Vaikib vastamata kiust kuum. Me Allan meri rüüpab laineharju. Ja üleval suur tummuv ilmaruum. Paar tera, kella liivaverre nõrgus. Nüüd saatus avaldab end topelt toones. Maailma häälest eristub üks kõrgus, müts, päästet igavik ei lõhuks soones. Ent kõiksus siiski kogub kokkumus. Ma avan aknad, kui see miskit muudaks. Nii kestab eluaegne kohkumus ning elan mujal. Mujal vaevalt suudaks. Öö läbi minu huulte kohal hingad. Palg vastu palett. Isa taevane. Sest küsimata, homme keeran kingad ja taevatee on kaunis vaevane. Souzu olen tuhandetel öödel pilk taeval õppinud sinu kirjakeelt. Eks ole märk, sest ka mu oma töödel, need olen maha pannud linnuteelt. Kõik hetked, kui ma loen su musti lehti, on luuletused, aastad, sõnad neis. Su vorm on peen, kuid värsimõõt ei kehti. Mõõt tuksub aega meie südameis. On hetked, luuletused, ööd on read ning aastat sõnad neis. Ja mis on elu? Kas on see täht või pole? Sina tead? Üksainus väike täht. Kesktähiskelu. Lae ruute klirises neid katki lõikas sopääni platsilt kostev Dremolo. Itaallane eest kasse koju hõikas Pill vaikis hetkeks, võttis uue hoo. Kuid taevas paistis läbi nagu vesi, purskkaevus viiuldaja kura käel. See pritsis lõkerdavaid linnukesi ja valge kirik paistis kaugel mäel. Ja tähed paistsid kõrgemal kui tuled. Ja eks noil olnud jälle oma laul. Ah kallis, kui sa kord Pariisi tuled, siis näed, mis õis on jumalaema aul. Et taevast sajab igaviku puru, see särab, sätendab ja ütleb, minge, te kõik, kel hing on igatsusest puru ses tööst. Te saate hingamise hinge. Üks kindel linn, kus taevas paistab läbi ja põhjapoegadel kaob rinnust tusk. Ja sajandite lein ja orja häbi ja luteruse karemeelne usk. Üks varjupaik on ilmas tõesti tallel. Kui joome veini põhjataeva all aumaarial isal-pojal tema tallel. Ja kõigil linnukestel üleval. Kui kuuli pähe saanud, lipnik Lippus. Ma leban sinus. Sinu valges kangas. Kolm kuldset liiliat mu hinge tipus. Luid hoiul kukrus, mitte rahvuspangas. Kato Falcon tüsi reis läheb põhja. Ma jäängi liiva, austrite kassegi. Ka õilis kangas vajub merepõhja. Et merikarbid boiksid sellessegi. Siis suu on soolvett täis kui muidu. Napsi. Üks väike kala nagu hõbenaast. Citlasest kalast tahan sinult lapsi sita merest. Ja sest Prantsusmaast. Su naeratusest sündinud vana valu on viimaks läinud. Tean, me suud ei kattu siin ilma, seal on Keemalisi hatu ju külluses neid helgeid voodikalu. Kui eilsel toomel torman ummisjalu, on jälle hea lask, õnged Sigist satu all joobnud, tsirkus tulvil meelast patumeel enam labast hõõramist ei talu. On viimaks läinud. Ja siiski tuju rikub. Üks kujutlus peast, äkki haihtub kilk, ent toetan puusse, värisen kui tal. Oh kurat küll. See, kes sind tänanikub, ei oska aimatagi, et su pilk mind hommikuni hoiab. Üleval. Kui surra sinusse veel seegi kord. Ma võiksin oma öiseid suremisi. Siis lahendaksin viimaks julma viisi, mis katkematult kumab paakun tajus mu kompass, millel puudub süüdia, nord teed siiski näitab ududes ja hajus. Kui jalutu ja sõnatuna ajan teed kaljuranda, mille ainus fjord on sinus isk. Ja siin ainus neem. Su suur. Kui lastud hundina suvele rooman las Bilbastum kui välku puutunud puu, las äiksena sul lõhanguisse sajan ja lahustades veel lõhnu hooman. Kroonuaia sillal silitab poisike sajandat korda Emajõkke. Suurenevad ringid voolavad veel. Suurendavad ajapikku ta silmaringi. Õnn on lapse nägu. Kui hommikul mulle nii lähedal oled ei tea mu hing, kumba keha valida. Kunstniku truudus nagu liblikas surmani truu oma tiibadele Kord täidate oma igavaid päevi minu magamata ööd, aga. Loon vaikust. Milles mind kuulda oleks. Olen parematel öödel tundnud tähti huultega. Tuttav kerge paine südames. Tõde otsib väljapääsu. Autovõti avab maantee, silmad avavad maailma. Armastus, avab kõiksuse. Mäletan kurbust sel õhtul, kui sind esimest korda nägin. Teadsin korraga, millest olin pidanud nii kaua ilma olema. Katsun ennast näha läbi sinu silmade. Milline ma siis olen? Vana, paks, laisk. Miks sina seda ei näe? Päev lõputu päev ees ja taga ja ümber nii kaugele, kui silm ulatub. Teras ja klaas, võltsitud näod, kriipivat hääled. Ö nihkub lähemale. Imiseb kinnisilmi, võtab käest kinni. Kodutud, vaatame üksteisele viimaks otsa. Mõni meist tunneb elu ära. Luule on mündi kolmas külg. Lahkumise hetk seob. See hakkab peale nagu kõrtsi muusika eemal nurgas. Ei lase enam muule mõelda, ei lase enam rääkida. Ja järsk oleme selle keskel. Hoiame veel toolidest kinni, aga enam ei ole pääsu. See imeb meid ühte teise maailma kehatusse maailma. Jah, ma hoian su käsi. Jah, ma vaatan sulle silma. Jah, ma tean, mis pärast tuleb. Aga siiski on see üks teine maailm. Väljaspool armastavaid kesi. Hõõrumine, hõõrdumine ja tuli väga puhas, väga sele, leek. Räägin sulle oma linnast mäest ja varemetest, Roiutavast suvekuumusest. Ma ei räägi sellest, et surma ei ole. Ja et armastus kestab võib-olla igavesti. Seda viimast võid sa mu silmadest ise lugeda. Unustan end hommikuti ikka veel sellesse õhtusse. Hoian silmad kõvasti kinni. Surun nina kõvasti patja ning kägardan kõvasti pihku lina, mis lõhnab ikka veel. Magus soolaselt selja Su kõhu, su rindade, su tagumikku ja pikkade jalgade järele. Kui me siit ükskord ära kolime, tahan võtta kaasa su puuvillase öösärgi ja pikad jalad. Võtaksin need ka teise ilma kaasa. Ärkan liiga vara. Libistan ennast teki alt välja ja vaatan esimeses hommikuvalguses väga kaua. Su alasti hinge. Jumal ei suuda ilma minuta elada. Ei ole väiksemale mida. Laulavad. Suurkivi siin kaldal meenutab mulle sind sinu kannatlikkust, sinu jahedaid vorme, mida mul on keelatud katsuda. Voolav liivane vesi, mida oli keelatud juua juba siis, kui ema mind siin ujutas. Meenutab mulle janu Su huulte ja käsivarte vahel järele. Ent väikesed säbru lained pajulehtede tumedas varjus tuletavad mulle meelde su jahedate jalgade värinat. Mu kuumava peo all. Su huuled annavad mulle päevaks vajaliku julguse suunised, huuled. Nad jõuavad unest viimaks välja. Mina olen juba riides ja kummardan korraks kiiruga veel su kohale. Sa pigistad silmad uuesti kinni, et hommikuvalgust oma unne veel mitte sisse lasta. Ja annad mulle päevaks vajaliku julguse. Su alasti kehal on teatav sarnasus peopesaga. Ei, mitte sinu omaga. Vaatan oma peopesa ja näen, kuidas mu elujoon keerab kumerad padjakesed vahele. Just nii, nagu ta keerab su rindade vahele. Eks ole. Teed, mida mööda astuda tahaksin, on hakanud otsa saama. Jäljed ei lükka enam saapataldu maast lahti. Metsalilled mu jälgedes ei õitse enam. Nad on muutunud kivideks ilusateks värviliseks kivideks, mis kestavad kaua, ent ei soojenda südant. Meie elu kulgeb üldiselt kevadise värske kasemahla ja sügisese kõdu lõhna vahel. Lumikellukest aega mäletame vähe ning mahlade jäätumise aeg pole enam kuigi oluline. Aga siis võib-olla veel üks hetk suvises äikesevihmas. Peale välku ja enne mürinat. See hetk on väärt tervet elu. Mõnele on neid antud kaks. Need on hirve kõige uuemad luuletused, mis ei ole ilmunud. Need on kirjutatud Andaluusias. Ta saatis need kolmandal detsembril. Neid ei ole tõenäoliselt keegi lugenud ega kuulnud. Ma elan sadamas. Ootan oma tuult. Sellest hetkest, kui meie silmad kohtusid ja kindel maa jalge all naeruväärseks muutus. Elan ma sadamas. Wendrid hõõruvad vastu sadamasilda, laine loksub vastu parrast, päev loojub. Kaugelt, kostab õnnelikke hääli, üks koer ootab sadama väravas oma peremeest. Ainult kõikuv all paadil on mu samm kindel. Ma elan sadamas, ma ootan tuult. Sa libised linade vahelt ja astud vannituppa. Une raskete sammudega, nooruse kohmetusega kaetud. Ja tuled tagasi seljas hommikuvalgusest öösärk. Nii läbipaistev, et seda ei märka isegi linnud akna taga. Su rinnad on kaetud aknast hoobava kevadõhuga. Su nahk peegeldab tagasi päikese, õnnelikku valgust. Sa tuled korraks veel linade vahele ja päeval on sellest hea meel. Olen oma vanade luuletuste peale kade. Kui sa neid oma ilusate silmadega kuulad. Sa hingad sisse mu nooruse jõudu. Mu ammu lahtunud armastust ja vaatad minust mööda. Sinu kõrval jäävad mu sõnad purju. Näen nagu eemalt, kuidas nad end sinu najale püsti ajavad oma vana valuvastase jalgu nühivad. Püüavad saada sinu omadeks. Kui sa jälle lähed, nühib end vastu seina, et vaid mitte minu varju tagasi tulla. Sest kui sa lähed, on mu varjus tõesti raske olla. Ja viimane Andaluusia luuletustest Videviku tulles on mu süda nagu vana mürsuauk keskPirita kloostri halli kolmnurka. Ent viimses päikeses mureneb müür. Pääsukesed sööstavad läbi mu südame nagu lonks viskit läbi mu kõri sadamakõrtsi puhvetis. Ning mu reisilust ärkab taas ellu. Ja mu heledat purjed avad end ööle ja tähtedele. Kuulsite helisalvestust Tartu Kirjanduse majast, kus 14. detsembril 2016 tähistati luuletaja Indrek Hirve kuuekümnendat sünnipäeva. Valiku Indrek Hirve luulest koostas ja esitas Vanemuise teatri näitleja Karl Laumets. Indrek Hirve tekstidele loodud laule. Laulis Jaan Sööt musitseeris Heikki Kalle helisalvestaja, Urmas Tooming.