Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva 14. veebruari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Riigiametit võimaliku kolimise suhtes on asutused eri meelt. Kui näiteks statistikaamet suhtub riigihalduse ministri plaani viia ameti töökohad Viljandisse suhteliselt kergelt, siis maanteeameti sõnul ei saanud riskida pädevate töötajate kaotamisega. Et need struktuurid, mis peavad parlamendi juures ja valitsuse juures kogu aeg olema, peavad jääma Tallinna, kindlasti aga need taga Kont, reguptsioonid, näidud vabalt viia mujale. Elektrilevi esitas konkurentsiametile taotluse võrguteenuse kestmise hinna langetamiseks 6,7 protsendi võrra alates esimesest juulist. Teise muudatusena rakendub alates tuleva aasta jaanuarist püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit tarbitakse vähe. Nende kilovatt-tundi on nüüd piir, mis kindlasti jääb allapoole piirist, kus tarbimiskohta kasutatakse püsiva elukohana. USA presidendi Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn astus tagasi pärast seda, kui tulid ilmsiks tema mitteametlikud kontaktid vene suursaadikuga, kellega ta arutas muuhulgas ka vene-vastaste sanktsioonide strateegiat. Riigikogu moodustab probleem komisjonid rahvastikukriisi ja riigireformiküsimustega tegelemiseks. Kriitikute sõnul ei ole aga komisjonidel määratletud ülesandeid ja tegevuse tähtaegu. Mõlemad komisjonid ju tegelikult loodi uue koalitsiooni poolt selle jaoks, et paigutada inimesi kohtadele koalitsiooni jagamisel kõikide ambitsioonid ei saanud rahuldatud, siis tehti komisjoni esimehe kohti juurde. Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu pääses Lõuna-Koreas Pyeongchangis peetaval MK-etapil põhivõistlusele ja tähelepanu liiklejad Tallinnas Pärnu maanteel Magdaleena haigla juures Tammsaare teele Mustamäe keskuse ees ning järvevana teel on juhtunud liiklusõnnetused, mistõttu on seal tavapärasest suuremad ummikud. Ilm on aga nii öösel kui päeval selge ja sajuta, öösel on õhutemp natuur, miinus üks kuni miinus seitse, homme päeval miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt sisekaitseakadeemia viimine Narva on juba nädalapäevad kirgi kütnud. Valitsusel on aga veelgi laiem kava, kuidas mitmeid riigiasutusi pealinnast välja kolida. Näiteks võiks riigi kinnisvara aktsiaselts kolida jõhvi, tervise arengu instituut Haapsallu, sotsiaalkindlustusameti 150 töötajat paidesse ja nii edasi. Margitta otsmaa küsis, mida ametid sellest plaanist arvavad? Riigihalduse minister Mihhail Korb on varem öelnud, et eelistatult läheb asutus tervikuna Tallinnast välja. Aga kindlasti on juhtumeid, kus on võimalik viia välja ainult osa ametist. See tähendab, et paljud funktsioonid kindlasti dubleerivad teineteist ja see ei ole kõige parem lahendus. Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent raagmaa leiab, et üks asi on plaan, teine see, mis tegelikult juhtub. Et ei tohi viia ära selliseid struktuure, millel on vaja suhelda teiste valitsus ametkondadega sellisel juhul, nagu ministeerium marginaliseerunud. Nüüd asi puudutab mõnda väga kindlalt fokusseeritud kindla sihtgrupiga ametit ainsa sotsiaalkindlustusamet keset Eestit võiks olla päris hea mõte, sellepärast et, et sinna on nagu head fotokov, vähem maad sel juhul sõita ja ilmselt see tähendab sellist ametkonnasisest natuke tööjaotuse muutustel. Et need struktuurid, mis peavad seal parlamendi juures ja valitsuse juures kogu aeg olema, peavad jääma Tallinna. Kindlasti aga need tagakontorifunktsioonid Need vabalt viia mujale. Näiteks statistikaamet peavad Tallinnast Viljandisse viima 50 inimest. Ametil on juba praegu üks kontor Viljandis ja teine Tartus ja neid kontoreid lihtsalt laiendatakse. Ameti peadirektori asetäitja Tuulikki silla jõe ütleb, et tööd väga palju ümber korraldama ei pea. Statistikaametis on kindlasti erinevaid tööülesandeid osade puhul probleeme tekitada, osade puhul mitte, et eks me üritame ka viia need ametikohad, kus Tallinnas töötamine otseselt vajalik ei ole. Aga mis kindlasti muutub keeruliseks, me ei vii Tallinnast välja mitte konkreetseid üksuseid, sest see ei ole meie töökorralduse puhul võimalik. Vaidme igast osakonnast võib mõni inimene töötada aeg-ajalt Tartus, aeg-ajalt Viljandis. Maanteeameti personaliosakonna juhataja Annika Kitsing ütleb kirjaliku teate vahendusel, et kuna maanteeamet pakub üleriigilist teenust, on 90 protsenti töötajatest niigi piirkondades. Amet ise on kavas kolida Pärnusse. Maanteeamet aga ei saa riskida piirkondlike ekspertide, töövõimekogemuse ja pädevuse kaotamisega, ütleb Kitsing. Ettevõtluse arendamise sihtasutus peaks viima 150 inimest Rakverre. EAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt ütleb, et idee on liiga värsked, midagi öelda. Ei, ma saan öelda seda, et loomulikult me oleme avatud kõikidele mõtetele ja ka sellele, et osa töötajaid Tallinnast välja viia. Meil on juba praegu Ju Tartus üle 40 inimesega harukontor. Aga kas ja kuidas ikkagist, millistesse linnadesse ja, ja jakümne võiks toimuda, et see kindlasti on? See teema kohalike omavalitsuste juhid suhtuvad riigiasutuste kolimise positiivselt. Haapsalu peaks riigihalduse ministri plaani järgi kolima tervise arengu instituut. Haapsalu linnapea Urmas Sukles sõnul sooviks asutus Haapsallu hästi. See on väga ja väga teretulnud idee, selline terviseinstituut sobib Haapsalu kui kuurort ja ravilinna sellisesse imagost tegevustes väga ideaal, ma arvan. Lisaks Tallinnast tulevatele töötajatele on Haapsalus küll võtta ka apple inimesi, no meil on, kolledžis on selline raviõpe, on olnud ja tervise ja neuroloogiahaigla ja spaad ja ma arvan, et see oleks väga-väga tõsine regionaalpoliitiline, positiivne samm. Eks ta nendele asutustele natukene keerulisemaks elu teeb. Me teame, et haridusministeerium on Tartus, juhtimine toimub ikkagi Tallinnas, et aga, aga Eestis vahemaad on olematud, 100 kilomehed. Tallina Ma arvan, et see toob natuke mõneks ajaks elu jälle maakondade pealinnadesse tagasi. Jõhvi vallavanem Eduard East ütles meie Virumaa korrespondendil René Kundlale, ta on siiani Ida-Virumaale kolitavatest asutustest kuulnud vaid meediast ning valitsuse tasemel ei ole temaga ühendust võetud. Ei? Ei keskvalitsuse tasemele ka riigi kinnisvaraesindajatega. Aga samas kui jõhvi vallavanem, kuidas ta suhtuks sellesse, kui mõni riigiasutus tuleks jõhvi Loomulikult positiivselt ja kindlasti neid riigiasutusi võiks rohkemgi üle viia jõhvi kui maakonnakeskusesse ja teha seda teenust paremini kättesaadavaks nii maakonna elanikele ma mõtlen kõikide struktuuride osas kui ka loomulikult tervikuna üle Eesti. Kuidas on jõhvi kinnisvaraturg, kas oleks valmis, kui siia tuleks mitusada inimest? Elama Ma arvan, et kõik on korralduslik küsimus ja jutt kindlasti ei saa olla sellest, et seda tuleks tunni pärast organiseerida. Kui seda protsessi mõistlikult läbi viia, siis seda teemat ka annab lahendada. Ja vahetame nüüd teemat. Elektrilevi taotleb konkurentsiametilt võrguteenuse keskmise hinna langetamiseks 6,7 protsendi võrra. Samuti rakendub alates tuleva aasta jaanuarist paarieurone Guiner püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit pole viimase aasta jooksul tarbitud või on seda tehtud väga vähe. Margitta otsmaa jätkab sel teemal. Võrguteenuse hinnalangus mõjutab enim ettevõtteid, kellele keskmine hind langeb kaheksa protsendi võrra. Kodutarbijale on keskmine hinnalangus neli protsenti, kuid eri pakettides muutus erinev. Võrguteenuse hinda aitab madalal hoida rakenduv püsitasu või siis valmisoleku tasu kohtades, kus elektrit ei ole tarbitud või on seda tehtud aasta jooksul vähem kui 250 kilovatt-tundi. Elektrilevi juhatuse esimehe Tarmo Mere sõnul peaks see motiveerima kliente läbi mõtlema oma elektritarbimise. Vajadused ja harjumused. Mõtlemaks läbi, kas seda võrguühendust nendes kohtades vaja on või kui suurt võrguühenduste sinna siis vaja on? 250 kilovatt tundi on nüüd piir, mis kindlasti jääb allapoole sellest piirist, kus tarbimiskohta kasutatakse siis püsiva elukohana. Selliseid väikese tarbimisega kohti on meresõnul Eestis umbes 80000. Kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb aga kanda. Näiteks ootab uuendamist enam kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul mitte ühtegi kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks ligi 16 miljonit eurot. Kuna võrguteenus oma olemuselt on valmisoleku teenus, mida aeg edasi, seda rohkem kliendid vajavadki võrku enam mitte nii tingimata kilovatt-tundide ülekandmiseks vaid just valmisolekuks, juhuks, kui nende endi tootmisseade ei tööta või siis kasutatakse võrku salvestusseadmena. Kui kellelgi on maamaja, suvila või tühjalt seisev korter, siis millised on selle kliendivalikud? Ennekõike tuleks läbi mõelda, kas mul seda võrguühendust üldse vaja on, sest paljudel juhtudel see võrguühendus võtame, mõned näited on ehitatud kokku palju kortereid, millel kummagil kunagi oli võrgu. Nüüd tarbitakse siis ühest võrguühendusest, teine seisab jõuda. Sellisel puhul on kõige ratsionaalsem valik selle võrguühenduse leping lõpetada ja mitte siis maksta seal seda püsitasu. Aga samamoodi tasub läbi mõelda oma läbilaskevõime suurus ehk siis see peakaitsme suurus ei ole põhjust hoida hiiglasuur peakaitset, vaid vähendada seda näiteks 16 amplini kuskil maakohas. Kui plaan on seda maakohta säilitada ja seal kunagi tahta näiteks elektrit tarbida. Igakuine püsi tasumis väikese tarbimisega kohtadele rakendub jääb sõltuvalt peakaitsme st kahe ja viie euro vahele. Lõplikud hinnad ja nende jõustumisaeg täpsustavad pärast hinnakirjade kooskõlastamist konkurentsiametiga. Seejärel saadab elektrilevi muudatustest mõjutatud klientidele kirjad. Päeva olulisemad välisuudised võtab kokku Reene Leas. Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn astus ametist tagasi. Tagasiastumispalve tuli pärast süüdistusi, et erukindral ja USA sõjaväeluure endine juht Flynn arutas enne ametisse astumist USA sanktsioonide strateegiat. Vene suursaadiku Sergei kis Ljakiga. Flynn tunnistas tagasiastumisavalduses, et Trumpi ametisseastumise perioodil andis ta asepresident Mike Pencile mittetäielikku teavet telefonikõnedest vene suursaadikuga. Tegemist on esimese tagasiastumisega presidendi vähem kui kuu aega kestnud ametiajal. CNNi andmetel valib president Donald Trump Flynni mantlipärija kolme kandidaadi seast, kelleks on julgeoleku nõuniku kohusetäitjaks määratud erukindral Joseph Kellogg, erukindral ja luure keskagentuuri, eksi juht David Petrous ning erus olev merejalaväelane ja USA keskväejuhatuse endine asejuht Robert. Harvad. Kreml ütles oma kommentaaris, et tegemist on USA siseasjaga ja Venemaasse see ei puutu. Malaisias mõrvati Põhja-Korea liidri poolvend, teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur. Agentuur tugines uudises Souli valitsusallikale, kes ütles, et Kim Jong Nam mõrvati esmaspäeval. Allikas rohkem detaile ei avaldanud. Malaisia politsei teatas, et ei ole mehe surma põhjust veel kindlaks teinud. New York Times vahendas Lõuna-Korea uudistekanali infot, nagu oleks mehe tapnud kaks naist, kes kasutasid selleks mürginooli. Põhja-Koreas hakati täna tähistama riigi praeguse juhi Kim Jong Uni kadunud isa Kim Jong Ili sünniaastapäeva. Pidustused kulmineeruvad neljapäeval, kui särava tähepäeva tähistatakse iluuisutamise ja kujundujumise demonstratsioonesinemistel ilutulestike ja massimiitingutega. NATO soovib saada Venemaalt ja Valgevenel detailset eelinfot sel aastal korraldatavate Buste saapad kohta, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg täna Brüsselis. Tema sõnul valmistavad manöövrite ulatus ja ründestsenaarium Baltimaadele muret. Peasekretäri sõnul on eelinfo vahetamist vene diplomaatidega arutatud. Stoltenberg rõhutas toplaane kaasajastada õppuste läbipaistvust ja rahvusvahelist monitoorimis reguleerivaid viini dokumente, kuna Venemaa kasutab tema sõnul ära dokumentides sisalduvaid lünki. Leedu välisministeeriumi andmetel korraldas Venemaa 2015. aastal ette teatamata 20 õppust. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa presidendi au ja väärikust kaitsval seaduseelnõu väljatöötamistuleks tõsisemalt kaaluda. Peskovi väitel on nimelt mitmes riigis käivitatud Putini-vastane kampaania, mille vastu on vaja presidendile leida õiguslikku kaitset. Palusime meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev veel selle uudise valguses vastata küsimusele, kuidas oleks Moskval seaduse vastuvõtmise korral võimalik presidendi solvajad karistada. Selge, et kui tegemist on välisriigiga, kus keegi, näiteks ajakirjanik võib loogia või isegi poliitika viskab mingi nalja või solvab vene presidendi sistela füüsiliselt praktiliselt ei saa karistada ei ole veneorganite pädevuses. Aga kui me räägime näiteks vene opositsioonist või vene blogijatest, siis võimalus neil küll on. Probleem on selles, et siiamaani näiteks vene opositsiooni miitingutel hoolid palju plakateid, oli palju loosungeid, mis küll võitsid Putini olla väga solvavad, aga keegi ei kandnud vastutada selle eest. Teoreetiliselt ma võin öelda, et ja Vene välisministeerium ja kreml võivad kuidagimoodi konkreetsete väljaannet Teie, kelle esindajad kuskil välismaa lubasid endale mingi laimu või solvangu president Putini aadressil võivad nende väljaannete punktile tegevuse Venemaal piirata. Aga siiamaani ei ole Niukest näidet. Vene välisministeerium pea tõsiselt ütlema, on üsna tolerantne kontor ja kõik, ükskõik kas tegemist on vibyysii või Fox, News'i ka või Losanduses Timesiga, mis pideval tänasele väga kriitilised materjalid Venemaa vene võimu Putini kohta ikka nende Corp. Punktid tegutsevad. Ja tagasi Eestisse Harju maakohus mõistis tingimisi vanglakaristused neljale maanteeameti altkäemaksuafääris süüdistatavale süüdistuse järgi võeti maanteeamet ei Tallinna Mustamäe teenindusbüroos korduvalt altkäemaksu, et nõuetele mittevastavate ja Eestis esmaregistreeritud tavad sõidukid läbiksid. Registreerimiseelse ülevaatuse uurimine tõi välja, et altkäemaksuks saadud summad jäid 50-st 500 euroni. Mõningatel juhtudel anti raha asemel ka mitmesuguseid esemeid, sealhulgas alkoholi. Süüdistuse kohaselt pandi kuritegusid toime 2015. aasta jaanuarist oktoobrini. Riigikogu otsustas aga moodustada kaks probleemkomisjoni, mis hakkavad tegelema rahvastikukriisi lahendamise ja riigireformi arengusuundade väljatöötamisega. Uku Toom uuris, kui vajalikud need otsused olid. Selles, et meil rahvastiku iibega ja riigireformiga probleeme on, ei kahtle keegi. Küsimus on, kui palju annab nende lahendamisele kaasa riigikogu erikomisjonide moodustamine, mis on nende eesmärk, kas raha läheb õigesse kohta? Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva ütleb esimese komisjoni kohta nii. Kõik seaduseelnõud, mis siin Riigikogus on menetluses, neid kõiki peab vaatama selles vaatevinklis, mis need seadused teevad meie rahvastiku arvuga. Ja loomulikult see probleemkomisjon saab riigikogu tähelepanu juhtida. See riigikogu probleemkomisjon saab kaasata, tuua siia majaseinte vahele võimalikult palju teadlasi võimalikult palju huvigruppe. Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu ootab suuremat panust. Teeks ikka väga konkreetsed ettepanekud, mis siis valitsus peaks selleks tegema, et need inimesed säiliksid meil maapiirkondades ja väljastpoolt Tallinna, et meie inimesed, kes on täna välisriikides tööl, tuleksid koju tagasi, mida tuleks siis selles vallas teha majanduses, et need inimesed tõesti sooviksid tagasi tulla, nii et see töö on päris päris suur ja lai. Opositsioon suhtub komisjonidesse erinevalt, Reformierakond peab oluliseks riigireformi, selle juht Hanno Pevkur on aga rahvastikukriisi komisjoni suhtes üsna kriitiline. Parlament küll ei ole see koht, kes saab öelda, et kas ja kuidas sündivus Eestis kasvada võiks, kuidas rahvastikuprobleeme lahendada võiks, et selleks on ikkagi olemas omad eksperdid. EKRE positsioon on vastupidine kahtlane on riigireformi temaatika, aga üldiselt väljendab Martin Helme ennast konkreetselt. Mõlemad komisjonid ju tegelikult loodi uue koalitsiooni poolt selle jaoks, et paigutada inimesi kohtadele koalitsiooni jagamisel kõikide ambitsioonid ei saanud rahuldatud, siis tehti komisjoni esimehe kohti juurde, et see on see, on see tegelikult see väike räpane saladus, aga nüüd iseküsimus, on see, kas siis tulemusena ka midagi praktilist sealt välja hautakse. Aga kõige nõrgemaks kohaks komisjonide juures on asjaolu, et puudub konkreetne ülesanne ja tähtaeg, millal esitada aruanne tehtud tööst. Nii et nagu väljendas Jüri Adams ajutise komisjoni sildi all, on tegu alaliste komisjonidega. Vabaerakonna juht Andres Herkel. Ma ei arva, et see üleliigne on fraktsioonide esindajatest, selline rühm on aga selged, eesmärgid, selge, tähtaeg oleks vajalik, muidu jääb mulje, et sellised komisjonid pannakse siin tiksuma ühe koosseisu algusest lõpuni. Võib-olla siis leitakse, et on igati loogiline, et järgmises koosseisus jälle. Kahe komisjoni töös hoidmiseks läheb üle 200000 euro. Vabaerakond leiab, et summa võiks olla väiksem. Pevkur selle kallal ei noriks. Kui komisjon Riigikogus töötab, siis selle komisjoni toimimine on vaja ka tagada, et jah, pigem tuleks vaielda selle üle, et kas seda komisjoni on vaja või mitte. Kultuuriministeerium tunnustas juba kuuendat korda möödunud aasta kultuurisõpru, aasta kultuurisõpradeks on Postimees, Nordea ja DNB Pank ning Aare Kaarma. Kärt Kelder räägib lähemalt. Eesti pillifondi keelpillide kollektsiooni loomisesse panustanud Aare Kaarma leiab, et inimene vajab nii materiaalsed kui ka emotsionaalset maailma enda ümber. Teist sellist fondi ei ole selles mõttes, et nad tegelevad maailmatasemel pillidega, mis ajas oma väärtuses ainult kasvavad. Kui oluline teie arvates on siis erakapitalil kultuuri toetada? Ma arvan, et see on väga oluline, see on just see koht, kus riik ja erakapital saavad saavad koostööd. Kui pillifond sai asutatud, oli fondi juhatuse liikme Marje Lohuaru sõnul kohe selge, et erakapitali ta hakkama ei saada. Ühe niisuguse väga hinnalise pilli soetus tähendab ikkagi, et tal peab olema korralik tugistruktuur ümber täiuslik, et Eesti muusikud saavad siis tõesti need haruldasi pilli nautida. Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe tõdeb, et Postimees Grupi toetus aitas kultuurilehel keerulisel ajal pinnale jääda. Tema arvates on nüüdiskultuuri puhul normaalne, et ettevõtmisi toetatakse kombineeritult erakapitalist ja avalikust rahastusest. Sellised omaalgatuslikud, aga samas enamasti väga professionaalsed ja väga lahedad ettevõtmised surevad hästi ruttu välja, sest nad kasvavad sellest nii-öelda Kulka projektipõhisest välja, siis neil ei ole nagu kuskil enam edasi tegutseda, kuigi on olemas auditoorium, aga lihtsalt puudub selline nagu struktuur, mis neid toetaks. Marje Lohuaru lisab, et sponsorid tuleb üles leida ning neile sobivat formaati pakkuda. Kultuurisponsorluse eest tuleks ka kultuuri poole pealt rohkem mõelda sellele, et mida nüüd saab sellest konseerimisest kasu ka Eesti ettevõtja ja Eesti ettevõtjal muidugi tuleb ka tutvustada neid võimalusi, mida kõik kultuur pakub. Neid ettevõtjaid, kes soovivad toetada kõrgkultuuri need on olemas, nii et siin on lihtsalt küsimus, tuleb nad üles leida ja tuleb ka pakkuda soodsat ja sobivat koostööformaati. Kultuuriministri Indrek Saare hinnangul pakub kultuuri toetamine investeerimisele lisaks erasektorile loomingulist enesearendust. Loomingulisus on konkurentsivõime koha pealt tänasel päeval üha enam võtmesõna ja nende selliste kontaktide leidmine loomingulise valdkonnaga aitab ka tegelikult ettevõtjal oma toodet loominguliselt edasi arendada. Aare Kaarma arvates tuleks ka pankadel rohkem mõelda, kuidas erasektori kultuuri toetamist lihtsustada. Pangad võiksid selle oma investeerimisproduktiks teha, mida siis pakkuda. Juba valmisproduktina inimestele saaksime investeerida fondide aktsiaturu kõrval. Teadmiseks autojuhtidele, et Tallinnas on tööpäeva lõpus juhtunud mitu liiklusõnnetust, eks Pärnu maanteel Magdaleena haigla juures, teine Tammsaare teel Mustamäe keskuse ees ja kolmas järvevana teel. Politsei palub varuda kannatust, sest liiklus on nendes kohtades häiritud. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ele Pedassaar. Eeloleval ööpäeval saab meie ilma kujundajaks Lõuna-Skandinaaviast Poola kohale liikuv kõrgrõhkkond. Selle hari levib Läänemerelt Baltimaade kohale. Õhumass Eesti kohal külmeneb veidi. Öö tuleb meil selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Mitmel pool tekib udu. Mitteoht. Tuul on muutlik ja nõrk, vaid Virumaa rannikul ulatub põhjatuul kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe miinus seitsme kraadini. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Hommikul püsib paiguti udu, on jäite oht. Ennelõunal on tuul muutlik ja nõrk, pärastlõunal pöördub lõunakaarde ja tugevneb läänerannikul kolme kuni üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus ühe pluss kolme kraadini. Ja jäänud on veel spordiuudised. Ragnar Kaasik. Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu pääses Lõuna-Koreas Pyeongchangis peetaval maailmakarikaetapil põhivõistlusele. Eestlane sai 122,5 meetrise hüppe ja 107 punktiga 50 osaleja seas 21. koha. Kvalifikatsiooni parim oli poolakas Jan Šiobro, kes hüppas 134,5 meetrit ja teenis 131,1 punkti. Põhivõistlus algab homme Eesti aja järgi kell 13. Kristo Siimar võitis Türgis ärsurumis toimuval talvisele euroop pan noorte olümpiafestivalil laskesuusatamise 7,5 kilomeetri sprindidistantsil hõbemedali lasketiirudes ühel lasul eksinud seitsmeteistkümne aastane Siimar kaotas puhtalt lasknud Tšehhi suusatajale Vjatšeslav Hornigile 15,5 sekundiga. Omaani velotuuril peeti täna 176,5 kilomeetri pikkune avaetapp. Eestlastest oli parim telko Marssey meeskonnas sõitev Martin Laas, lõpetades sõidu 45.-na. Tanel Kangert Astana aasta oli 53. ja Rein Taaramäe Katjuša Ast 59.. Kõik eestlased said kirja sama ajasõidu võitnud norralase Aleksander Kristofeliga. Tuur koosneb kokku kuuest etapist ning lõpeb 19. veebruaril. Korvpalliliigas NBA kaotas läänekonverentsi liider Golden State Warriors ööl vastu tänast 110 132 Denver Nagetsile. Seejuures tabas liiga rekordit kordavad 24 kolmepunktiviset. Läänes teist kohta hoidev San Antonio Spurs võitis 110 106, Indiana Beyssersid, kas börs on nüüd juba 20 hooaega järjest võitnud üle poolte põhiturniiri kohtumistest. Idakonverentsis kindlustas oma teist kohta Boston Celtics, kes alistas 111 98 Dallas Mavericksi. Seal jätkab liidrina tiitlikaitsja Cleveland Cavaliers. Inglise jalgpalli meistriliiga 25. vooru viimases mängus võitis Manchester City eile hilisõhtul pool muutusi kaks. Null ning tõusis liigatabelis 52 punktiga teisele kohale. Liiga liider Londoni Chelsea on kogunud 60 punkti, kolmas ja neljas on Tottenham ja Londoni Arsenal 50 punktiga. Ühe punkti vähem kogunud Liverpool on viies ning Manchesterini näiteid 48 punktiga. Kuues. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite teisipäeva 14. veebruari Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass kaunist õhtut ja kuulmiseni.