Tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad. Kuna meie tänane kohtumine on alanud aastal esmakordne, siis kasutan juhust ja soovin kõigile džässmuusika sõpradele head ja õnnelikku uut aastat. Nagu juba teatasime, vestleme täna Tallinna 1966. aasta džässifestivalist enne kui asuda otse asja juurde. Laskem aga sissejuhatuseks kõlada muusikal, mida on helilingile mänginud noored eesti jazzmuusikud pianist, n vain kontrabassist, Aleksander samofalov ja trummimängija en tammik. Palavam porteri, populaarne öö ja päev. Nüüd aga üritusest, mis meie vabariigi džässmuusikutele kujuneb kahtlemata eeloleva aasta üheks huvitavamaks sündmuseks. Jutt on kevadel Tallinnas toimuvat džässifestivalist, mille kohta läinud aasta lõpul ajakirjanduses juba teateid avaldati. Festivalikomiteesse kuuluvad linna kultuuriosakonna, heliloojate liidu ja rahvaloomingu, maja esindajad ning aktivistid muusikaentusiastide hulgast. Festivalile oodatakse osavõtjaid Moskvast, Leningradist, Riiast, hoovist ja teistest linnadest. Tallinnast pääsevad festivalile kolm ansamblid ja väljaspool võistlust kolm estraadiorkestrid. Nende väljaselgitamiseks korraldatakse 1966. aastal märtsikuus eelvoor. Sellest osavõtjaid registreeritakse esimesest jaanuarist kuni esimese veebruarini 1966. Kodumaise džässmuusika viljelemisega huvides tuleb festivali eelvoorus esitada palu ainult nõukogudemuusikast. Festivalil aga peab nõukoguliku muusikat olema vähemalt 60 protsenti. Iga solist võib esineda vaid ühes ansamblis. Ühe ansambli maksimaalne mänguaeg on 20 minutit, kusjuures ettekantavate palade hulk ei ole piiratud. Et ansambli esinemine mõjuks huvitavamalt, soovitatakse repertuaari valikul silmas pidada kontrastide printsiipi ja seda nii kõlavärvide, faktuuri tempo kui ka palade põhimeeleolu seisukohalt. Žüriisse kuuluvad esindajad heliloojate liidust, rahvaloomingu majas ja meie ning vennasvabariikide džässimuusikute hulgast. Nüüd aga kuulake mõningaid uudispalu kodumaistel džäss muusikutelt. Tõenäoliselt kuuleme neid muusikamehi ka eeloleval džässifestivalil Tallinnas. Alustagem kvartetiga Estonia koosseisus Aleksandr Rjabov klarnet, Raivo Tammik klaver, Ants toomingas kontrabass ja Riho Joonase löökriistad. Hiljuti esines ansambel Jugoslaavia föderatiivses rahvavabariigis. Järgnev heliülesvõtte Uno Naissoo palast Neil päevil polnud algust ongi valmistatud Jugoslaavias Zagrebi raadio stuudios. Üks meie tuntumaid noori Alt, saksa foniste tiitwards on komponeerinud hoogsa džässteema nimega teisipäev, mis juba Eesti raadiosaadetes on kõlanud. Seda esitavad autor Alt saksa fonil Ants Meristo klaveril Elmo lööve kontrabassil ja Aivo prääts trummidel. Mõne kuu eest Tallinna televisioonis esinenud Leningradi altsaksofonist kenaadi Goldstein lindistas Eesti raadios koos meie muusikutega mõned palad. Kuulake neist täna hasarti pala, mis uudist. Seda mängib kenaadi Goldstein koos rütmigrupiga, kuhu kuuluvad Peeter Saul klaveril, Elmo lööve kontrabassil ja Eri Klas löökriistadel. Nüüd aga esineb teine tuntud Leningradi altsaksofonist Roman kuntsmann sedapuhku koos Moskvalase Nikolai kroomini kvartetiga, mille koosseisus on kromin ise kitarril Mihhail Tshumatshenko altsaksofon-il, Aleksander hisplatovski kontrabassil ja Vladimir raski löökriistadel. Pala on lindistatud Moskva raadios. Läinud aasta märtsis on Kunsmani omalooming ja kannab pealkirja pluus kaaluta olekus. Peale kroomini soolot kitarril kuulete Kunsmanilt pikka vahest ehk veidi liigagi pikka soolot altsaksofon-il milles on palju seda mängijat, iseloomustavaid võtteid, näiteks noote, millele alumine oktav kaasa resoneerib. Rütmiliselt keerulisi passaaže, ootamatuid meloodilise käände ja muud säärast. Kunsmani soolole järgneb teine altsaksofonisoolo Mihhail suritšenkolt kes aga kahjuks midagi olulist ei lisa sellele, mida me temalt ühes varasemas saates juba kuulsime. Enne kui minna tänase saate viimase muusikapala juurde tahaksin puudutada üht küsimust, millel võiks olla tegemist meie džässmuusika ja muusikute üldise taseme tõusu võimalustega. Jutt on nimelt regulaarsest avaliku esinemise praktikast. Kuivõrd džässmuusika on improvisatsiooniline žanr, siis on selle žanri viljelejatel äärmiselt oluline pidev kollektiivne musitseerimine publiku ees, kelle reageerimine on omamoodi mõõdupuuks mängijate kavatsuste õnnestumise hindamisel. Sääraseid võimalusi ei paku. Tantsusaalid, kus improvisatsiooni osa on minimaalne ja publikuhuvi pole koondunud eeskätt muusikale. Sellest aru saades on paljudes linnades viljeldud džässmuusikat vastavates klubides või kohvikutes. Näitena võib tuua Moskva noortekohvikut maladioosne, kust on välja kasvanud suurepärane ansambel eesotsas pianisti Sakunniga. Hiljuti teatati ka Helsingis džässirestorani Pariis avamisest. Samasuguseid asutusi töötab ka paljudes teistes linnades. Võib-olla polegi väga kaugeks tulevikumuusikaks see, et mõnes Tallinna kohvikus kasvõi esialgu mõnel nädalapäeval pakkuda esinemisvõimalusi noortele džässmuusikutele. Selle üle tasuks igatahes mõtteid vahetada. Tänase saate lõpuks aga kuulake üht noort Tallinna džässansamblit, mille koosseisus on Ivar Krull trompeti Tiit Paulus kitarril, Jüri Plisnik kontrabassil ja Harri Kirsipuu trummidel. Nad esitavad Jimmy Hisi pala. Kõik liikmed. Nüüd aga jällegi head jälle kuulamist, kuni järgmise korrani. Kahe nädala pärast, millal vestleme Wellingtoni?