90 aastat Eesti raadiot. Tere, mina olen Kersti Inno ringhäälingu 90. aastapäeva puhul meenutame, milline oli muusikatoimetus enne klassikaraadiot. 13. novembril oli Ringhäälingu juubelisarjas eetris Virve Normeti pikk intervjuu staažika raadio muusikatoimetaja Heljo Miilen. Iga tema värvikas jutustus andis ülevaate tee muusikatoimetuse ajaloost 30 sõjajärgse aasta jooksul. Samuti oli hiljuti pikemalt juttu muusikalise tunni tegemistest, mil delta külaline oli Helve võsamäe. Neid saateid saab järele kuulata meie kodulehel. Algava saate mälestuste mosaiigis räägivad Virve Normet, Maia Ligee, Tiina Mattiisen, Merike Vaitma, Age Raa, Helve võsame, Tiiu Hansen, Ene Pilliroog ja Aarne Vahuri. Pierre Normet alustas raadio muusikatoimetajana ligi pool sajandit tagasi. Tagasi vaadates olen mina muidugi üks eelajalooline nähtus siin toimetajate hulgas, sest minu esimene koosseis, kes võttis mind omaks ja tööle rakendas, oli veel vanas raadiomajas. Seal olid tõelised toimetajad, fossiilid ma meelsasti loen, peatoimetaja sõber, ilma Palma Rolf Uusväli, Helga Aumere, Ainostrutskin, Edgar Silberg, Ülo Vinter, Uno Veenre ja läbi aastakümnete olen ma ka näinud õige mitmeid erinevaid peatoimetajaid. Ants Sõber, kes Õnneks tabas minu raadio tööpotentsiaali ja sellest oli mulle väga palju kasu ja sellist tuge. Et ta oskas mind rakendada ja hinnata ja, ja toimetus võttis mind omaks. Sellest toimetuselt sain ma kaasa väga hea kollektiivi tunnetuse tõelise õlatunnetuse, aga ka tollele ajale vastavalt, kus me ei olnud üle uputatud muusika kättesaamisega maailmapildis teatud maksimumi väljaajamine tähendab, kui kusagil keegi teadis, et vaat seda heliloojat on toonud hiljaaegu kaasa kuskilt reisi pealt see teine või kolmas siis oli kuidagi endastmõistetav, et see heliplaat tuli kõigepealt raadiomajja ja sai kasutatud ja sai kindlasti ka kuulajale pakutud. Vaat see oli nagu ideaal, et me töötasime kuulaja jaoks ja muusika toimetas ikka klassika ja eesti muusika propageerimise jaoks, eelkõige Rolf Uusväli mind oma koha pärijaks klassikalise muusikatoimetajaks valis. Siis tema ülesandeks jäigi eesti muusikute salvestamine, ühesõnaga maksimaalselt eesti interpreedid ja heliloojad saaksid jäädvustada kõike seda, mis neil oli. Vaat see kihk jäi mul terveks eluks sisse, et me töötame selle jaoks, kes meid kuulab ja muusikut jaoks, kes on selle raske elukutse valinud et anda neile võimalusi küll kontsertide näol, küll helisalvestiste näol ja olenevalt ajahetkest peatoimetajatest tehnika tasemest, areneb, kust tasandist. Me püüdsime leida võtteid, kuidas interpreedid saaksid rohkem esineda ka ja otse esinemisi ja nii edasi. No sellest kõik sündisid niisugused asjad, mille juures oli tõesti mul rõõm ja au olla tegev. Nagu 14 aastat kestnud ERSO stuudiotund. Või ma ei teagi, kui palju aastaid keskis Eesti raadio näärimuusika päev, Se huvid. Ta lahtiste uste päev, mis tolle aja jaoks oli omamoodi pretsedenditu, et mõlemad raadiomajad olid terve esimese jaanuari avatud ustega. Ja kontserdid toimusid hommikust õhtuni. Nii pillimeeste rõõmuks kui publik rõõmuks ja igasugused sarjad mitmesugustes paikades, ülikooli aulates, Kadriorus, rääkimata väravatorni kontsertide ülekannetest, millest tekkis ju väga-väga tihe kontakt ansambliga Hortus Musicus. Mulle on läbi elu meeldinud helirežissöörid ja nende töö ja dirigendid ja nende töö. Ja vaata, ERSO stuudiotund oli just see saade, kus tõesti tolle hetke parim tehnika oli mängus ja dirigente sain ma tuba ja valida terve nõukogude liidu ulatuses ja, ja neid käis siin ikka päris nii kümneid. Et see oli üks nagu lisaboonus mulle kõige selle töö ja rabamise juures, sest nagu sa ise tead, raadiotöö on halastamatu ja siin tuleb kogu aeg arvestada aega, mitte ainult selles mõttes, et kui sa oled ennast planeerinud eetrisse, siis nui neljaks, peab sega eetris olema vaid ka aeg, kui žanri määraja tähendab, kui sa teed oma saadet, siis on tohutu vahe. Kas sa pead oma teksti mõtet mahutama viie minuti sisse 15 minuti sisse tunni sisse või nagu me tegime stereo pühapäevi, mis olid kella üheksast hommikul kuni kella 23-ni õhtul, tähendab bussi juures ka seda päeva tuli vaadata tervikuna ja selle formaadi me nuputasime Ene Hiioni ja Reet valinguga, kui niimoodi, et seal oleks sõna ja muusika ja, ja võrdselt saaksid ennast näidata sellel päeval üks sõnameister raadiotegijatest ja üks muusika kujundaja, kes tervet päeva kattis siis ka nii muusikasaadetega kui siis nende sõnaliste osade ilmestamise ja, ja kujundamisega. Tiiu Hansen alustas operaatori tööd just muusikatoimetuses. Aga siis, kui mina tuli 59. aastal, siis sel aastal sai valmis, heliplaadistuudio seab, tegutses heliloojate majas. Joani sukk oli selle ülemus, üks meie tuntud pianist tookord ja sinna läks helioperaatoriks Vaike Neeme, kes enne oli muusikasaadet, et operaator, nii et et minul lihtsalt vedas, ma sain teada, et vabanes muusika, helioperaatori koht ja tehti väike konkurss, tuleks just inimene, kes natuke muusikat jagab ja kuna ma olin muusikat õppinud, siis ma saingi selle helioperaatori koha. See oli üks võrratu toimetus. Mul ei lähe elus meelest ära, kui me 60.-te aastate alguses peaaegu terve toimetus sõitis start tusse lindistama, siis olid ju suured lindid veel. Nii et kastide viisi võtsime kaasa, lindid, neil olid heli, režissöörideks olid seal kaasas Asta Kuivjõgi, Jaan Sarv. Rääts vist oli ja terve hulk oli toimetajad Heljo Miilen, Edgar Selberg vist oli ka Viilma Palma eriinseneriks oli meil Meinhard pilvisto ja lindilõikeajaks olin siis mina, Tiiu ja niimoodi me sõitsime siis komandeeringusse Tartusse ja peatoimetaja oli muidugi siis Ants Sõber, kes selle asja nagu oma vedamisele võttis. Me olime minu meelest kaks nädalat seal ja me läksime sellepärast selle suure lindi kuhjaga. Oli plaanis, et kõik see materjal, mis me seal lindistame, et me kõik monteerimine seal ära ka, et me ei too seda monteerimata lindikuhja siia Tallinna lausa ülikooli aula oli tehtud siis stuudioks, seal käisid siis meil järjest koorid laulmas, solistid laulsid seal, ma veel mäletan, et Tordik oli üks, keda me lindistasime, Lehte Mark, ehkki see oli üks suur ettevõtmine raadiol, nii et me elasime seal Toome hotellis ja kõik see materjal lõikasime kokku, koormeister oli tookord veel Silvia Männik oli selle ooperikooriga, ma tean, et lindistasime Eugen p, lasteooperit talvemuinasjutt ja siis Sylviaga. Istusime ja Monteerisime neid kooriosi ja Erich Kõlar oli dirigent ja nii et vot see oli üks niisugune suur ettevõtmine just fondi salvestuseks, need läksid ju kõik fondi. Nii et niisugused niisugused asjad jäävad, jäävad meelde. Aarne Vahuri liitus toimetusega aastal 1965 See oli niimoodi, et ma õppisin muidugi muusikat veel konservatooriumis ja tegelesin pillimänguga siin Tallinnas ja juhatasin vaikselt ansambleid ja siis juhtus niisugune asi, et televisioonis kuulutati välja režissööri assistentide kurtma, tundsin huvi, et mis seal on ja läksin sinna. Televisioon ja Eesti Raadio olid kõik vana saadimaskoossest, seda televisioonimaja Gonsiori tänaval veel ei olnud ja siis lasin endal kursustele, liikus sündinud saadiumas ringi ja siis Edgar Selver tõmbas mind muusika toimetusse lihtsalt. Et meil oleks siin suveperioodil vaja noort inimest, kes kontserte koostaks. Kas sa saad tulla? Ma leidsin, aega sain tulla, pagandan, hakkas meeldima ja siis jäin peaaegu 40-ks aastaks. Need olid ilusad ajad, sest tookord oli ju Eesti raadiol oli üksainus programm see tähendab selle muusika toenduse ülesandeks oli sinus tuleb seda programmi siis väga mitmekesise muusikaga alates klassikalisest vanamuusikast isegi oli meil eraldi toimeta taidlusmuusika jaoks, selles mõttes sellel kollektiivile oli ülevaade tervest sellest ühest programmist, mis tookord töödeks oli. Asi läks siis muidugi segasemaks, kui tuli juurde ka vikerraadio ja siis tuli kolmas programm konnas programm oli esialgu ainuke programmil ainult eetrisse stereofooniliselt. Et õige pea ta võttis endale nimeks stereoraadio. Hiljem läksid ka teised programmid, esimene programm, mis oli saanud juba vikerraadio, hakkas, eks ole. Kui tuli veel raadio kaks, siis sel momendil, kui juba meil oli conprogrammid, vikerraadio, raadio kaks ja nõndanimetatud stereoraadio siis juba õige pea kõik on programmi, said endale võimaluse stereofooniliselt edastada seda muusikat. Ja siis see kolmas programm õige pea, mis oli stereoraadio nime all nagu alustanud, sinna tekkis klassikaraadio. Aga muusikatoimetuse ülesanne oli siis varustada kõiki neid programme muusikaga. Nonii spetsiaalselt klassikaraadio tekkimisega oli jah, ühtne muusikatoimetus kest sisustas kõiki neid kolme programmi ja ühtlasi ka vastutus selle muusikast, mis seal käib. Hiljem, kui tekkis eraldi klassikaraadio ja Raadio kaks ja vikerraadio, siis peeti vajalikuks. Ei ole vaja enam ühtset muusika toimetust või siis asi läks harali. Ma ei olnud nagu seda ühtset nägemust Eesti Raadio kui avalik-õigusliku raadio muusikapoliitikast. Muusikateadlane Merike Vaitma rääkis mõnda aega tagasi oma portreesaates tööst raadios, aga kinnitab siis räägitud ka täna. Heljo Miilen sai aukõrgendust peatoimetaja asetäitjaks, toimetus nagu kasvas tasakesi ja siis oli vaja inimest, kes teeks vahetus saateid Moskva raadiole. Noh, need ei olnud hirmus palju, aga nendega oli muidugi tegemist, nad tuli lindile, kui mängituna esitada ja tekst üle vaadatuna. Minu vene keel polnud loomulikult nii kindel, et ma ka isekirjutatud teksti oleks otse saatnud. Tõlgi käest läbi käis mõne vene toimetuse inimese valvsa pilgu all veel viimased korrektsioonid ja ja tekst pidi alati paberil olema ka oma saadetes eestikeelsetes Eestimaa jaoks. Sest et Eesti Raadio direktor pigem direktori asetäitja küll oli selle töö peal, vaatas iga teksti läbi, ükshaaval, luges ja andis oma allkirja ehk viseeris nagu õeldi. Tegelikult, kui see oli näiteks vestlussaade, siis tekst paberile tekkis lindisaatest ja mis linti valitud oli, seal ei tohtinud paberil esitatud tekstis olla mitte midagi teistsugust ja kui visati sealt näiteks üks lõik välja paberi järgi, siis tuli see linn Tuua ära foonikast uuesti monteerida, uuesti ümber ta tagasi viia. Eriti sellega hädas ei olnudki mitte muusikatoimetus, vaid mõned muud toimetused, näiteks meelelahutussaadete toimetus ehk too aga noh, muusikatoimetuses ikka ka üks ja teinekord muusikaline tundmist lekkis natuke hiljem, kui, siis, kui mina tööle hakkasin. Nendel oli ühtelugu seda Selberg ja Helve, võsame. Aga tööõhkkond raadios, see oli jälle midagi muud ütleksingi võib-olla nii et maja iseloomustas 60.-te teisest poolest ja eriti 70.-te algupoole inimesed versus juhtkond, inimesed contra juhtkond. Tohutu surutis, mis tuli ülevalt poolt paine ja kokkuhoidev toimetused ja mitte ainult, et omavahel, vaid ka teised toimetused, see oli eriti siis, kui oli ainult see vana maja Kreutzwaldi-is. Kõik toimetused seal, aga ka uues majas veel tükk aega. Aga nende pingetega tol ajal aitasid toime tulla siis nalja, nalja? Naer, kolleegid. Naljad naljad olid muidugi küllaltki kibedad sarkastilised, aga vahel ka absurdinalju armastati. See on muidugi pinge lõdvendus, kui sa hakkad südamest naerma, kõik rääkisid väga erinevaid anekdoote. Kõik, kes meil toimetuses külas käisid, niimoodi ukse vahelt sisse vaatasid. Eri Klas, Peeter Saul armastasid kirglikult anekdoote rääkida. Arvo Pärt. Alter Ojakäär. No hea seltskond ju. Kõik tundsid kõiki, ma olen aru saanud, et seda praegu eriti ei ole, aga tookord oi kui palju huvitavaid inimesi, oli raadios kirjandus toimet tuses Merike Rõtoba natuke hiljem. Mari Tarand, Mari Tuulik. Sis Rameeto ess, Vello Mikk oli seal, kes pärast tuli muusikas ja kirjandustoimetusel oli raskem kui meil. Kirjandusel oli Vene riigis alati raskem, sest nemad tegelevad sõnadega, see on arusaadavam. Muusikas võid kritiseerida pealkirju, aga kui on pealkiri on sõitu ja muusika ise on võib-olla modern, siis võib juhtuda, et läheb läbi. Aga muusikatoimetuses ühes toas oli minuga ilma, Paal, ma tookord Eesti muusikatoimetaja, hiljem Estonia teatris toimetaja, seal me töötasime ka natuke aega ühes toas. Rolf Uusväli hästi temperamentne kõvahäälne mees naeris mürinal ja vihastas mürinal ja see viha läks tal hästi ruttu üle. Helga Aumere, palju reisinud Kihnu kapteni tütar huvitavate kihnu lugudega Nõukogude muusika toimet pärast tuli ja tema asemele Tiina Mattiisen. Ivalo Randalu oli noh, autor põhiliselt, aga käis hästi palju just seal toas ja liikus veel veidrik Kivilo, kes ei olnud enam toimetajaga, tegi vahel autorina. Age Raa tuli muusika toimetusse keskööprogrammist. Põhjus oli väga lihtne, sest Ainostrutskin, kes sinnamaani oli teinud taidlussaateid, jäi pensionile ja oli siis vaja asendajat. Ma tean, et Krista Kilvet kadunukene tahtis seda kohta endale, aga Hannes Valdma ei tahtnud Crystalt jälle stereo Rahtlus tehasest. Ja mina ütlesin siis Toomasele, et ma olen nõus tegelema küll koori ja puhkpillimuusikaga, aga mitte mingil juhul rahvamuusikaga, sest see valdkond oli minu jaoks täiesti võõras ja siis tuli Maie Viilup tegema seda rahvamuusikaosa ja tegi niikaua, kuni siis muusikasaated likvideeriti. See oli suur töö mu kella poole viiest viieni oli ju taidlusmuusika päralt ja see tuli siis nii puhkpillimuusika kui ka koorimuusika osas täita. Aga sellega ei olnud probleemsele muusikasaamisega, sest nii nagu te kõik mäletate, Nõukogude kord soosis muusikalist tegevust ja eriti just taidluse osas rahvavaba aeg tuli sisustada muusikaga ja vaat sinna koorimuusikasse ja igasugusesse puhkpillirahvamuusikasse anti palju raha. Sellele meil oli väga palju ja väga häid koore, nii suuri kui väikesi ja kõik tahtsid raadiosse saada lindistama. Ja muidugi peab ka ütlema, et meil oli niisugune harukordne toimetaja nagu ainus. Elas ainult sellele, kes kõik oma nädalavahetused Brazbiilselt pühendas sellele, et sõitis kuhugi jälle lindistama. Ma ei usu, et keegi teine oleks suutnud niimoodi ennast sellele pühendada, et isikliku elu ei olegi vaid ainus taidlus. Kui vaadata praegu Aino aegsed rahvamuusika fonoteeki, siis see on ju täiesti sõnulkirjeldamatu, missugune rikkus seal on, aga täpselt samuti oli juga kooridega. Me sõitsime ikkagi hommikul raadiomajast välja, kusagil Eestimaa teise otsa ja õhtuti ja öösiti lindistasime ja mitte üks laul ja mitte üks pillimängija mitte kunagi ei öelnud, et kuulge, mul on pikk päevatöö selja taga, ma ei viitsi või ma ei taha, ma ei ole võimeline see entusiasm, see oli imeline. Ja tänu sellele muusikaosale sain mina läbi sõita praktiliselt terve Eesti riigi piirist piirini, ükskõik kus suunas. Sest koor oli ja Päidlejaid oli palju. Puhkpilliorkestreid oli palju, see fonoteeki on praegugi küllaltki suur ja kui ma mõtlen Aino-aegset fonoteeki, missugused suured tehaste kuurid olid kas või Pöögelmanni tehases, kui suur segakoor see oli ja see oli hea koor. Ja me tegime ju Aarne, mäletad, kas kord kuus üleliidulisele raadiole kontsert, seal oli niisugune programm liiduvabariikide muusika, iga liiduvabariik sai endale, ma ei mäleta, kas oli pool tundi või tund aega ja me ju tegime spetsiaalselt siin kontserte, valmise tassisime linte Moskvasse. Sest siis ei olnud ju neid nii kindlaid ülekandega Kui ei oleks mängida kontsert ja telefoniliinid olid ja sealt ei saanud muusikat edasi. Võtsin vendi karbiga naelase seitse Poskasse reisil Sariidale. On muidugi selline moment, et vähemalt kergemuusika osas, kui ma käisin sealt muusikat toomas, meie läksime sinna, endal lint kaasas, meie näiteks estraadimuusikast 1000 meetrit linti igasugust esinejatega ja tutvustasime, et meil on selline muusika, see võeti vastu, sest et see oli vennasvabariigi muusika, kahja tasemega muusikat ja siis küsib, mis on teinud meile vastu anda ja vot siis me saime sealt Moskva raadiost, sellist muusikat, mis Moskva raadios eetris ei käinud, oli terve rida. Kes väga heal tasemel tegid nii džässi kui Kivi, Arkadi metroost Moskvas ütles, et meil ei lähe teile, me anname meelsasti, teie võite seal mängida, see muidugi jälle Eesti raadios oli see pluss, et me mängime Moskvas muusikat. Moskva ansamblid esinevad, aga muidugi me kuulasime need kõik üle ja kui ikka panime käe alla, siis täitsa rahul, et tõesti, see on korralik muusika, mis sest, et Moskvast pärit. Ja vaat koorid sõitsid väga palju mööda nõukogude liitu, mina käisin kooridega palju kaasas ja ükskõik, kuhu ma läksin, ma ei läinud kunagi kaks taskus ja ainult mikrofoni magnetofon kaasas, mis siis kaalus ma ei tea, seitse või kaheksa kilo, mis ta kaalus. Mul oli alati kaasas selle koorilindistused, kellega ma koos olin ja need läksid kõik kohalikesse raadiotes ja seal oldi nende kontsertide eest väga tänulikud. Sest kuigi me saatsime Moskvasse siidi oma muusikat eesmärgiga, et nad jaotavad teiste liiduvabariikide raadiatele, seda edasi. Ega see alati ei läinud niimoodi. See jäi ikka väga palju seina Moskvasse toppama, lihtsalt kasutasid seal ise palju raadiot, seda Moskva raadiot transleeris, et ma ei oska öelda. Ma arvan, et Eesti Raadio oli oma tehnilise võimekuse ja ja ütleme, toimetajate aktiivsuse ja teadlikkuse poolest üks edumeelsemaid, kes tõesti propageeris, jaotas Eesti muusikat Moskva kaudu laiali. Kui me siia uude majja kolisime, siis oli ju igal muusikaliigil, kui niimoodi võib öelda omaette tuba jagunesime ju klassikatuba, kergemuusikatuba, muusikaliselt nii tuba ja nii edasi, nii edasi. Meil oli ju väga markantne koosseis, mehi, kes tegid kergemuusika, kontserte. Nendest paraku ei ole mitte kedagi, siin aga baarne. Sina vist olid selle toa tegemistega ka ikkagi seotud. Jah, see tähendab algusaastatel seal vanas majas, siis muidugi olid Ülo Vinter ja Veenre ja Felbergi, aga siis hakkas tulema noori inimesi. Ja kui me tulime juba uude majja, siis tulid juurde veel Jaak Oja, Vello Rand, Jüri Roomerekaart, nojah, ja siis Ahto Veermäe olid ja ütleme, see seltskond oli küllalt pehmelt, öeldakse džässilembeline seltskond. Seetõttu tookordse kergemuusikatoimetuse muusikakavad. Need Jumalale tänu minu arvates olid väga toredalt lembesed, kuigi seal oli ka niimoodi, et kangesti. Me üritasime panna tähele, et oleks kontserdi kavas võrdselt esindatud nii eesti muusika kui ta sõbralike vennasrahvaste muusika ja sotsmaade muusika ja nii edasi. Aga muidugi aeg-ajalt juhtus niimoodi valvsad seltsimehed kuskil kõrges majas, mõnikord kuulusid need. Ja siis juhtus sedagi, et helistati siia meie ülemustele. Meid kutsuti kohvile, mina olen päris paar korda, käid kohvikus, raadiojuht ütles, et vot nii, mis teil hommikul muusikas käis. Täna hommikul mängiti hommikumuusikat saksofoni, teatavasti oli küllalt lühike periood, kus saksofon oli niuke pahapill. Sest Moskvas arvata, et ta mängid saksofoni, homme reedad kodumaal, et saaks nagu ei tohtinud mängida. Ja siis muidugi, meil oli siis juba kõik need kontserdikavad olid arvutis, mina läksin arvutuskeskuse, lasin välja toitidele kontserdiga, vaatasin, mida seal siis momendid ja ainuke selline solismisel esine kerkis, siis oli muidugi Eesti NSV teeneline kunstnik abitseidel, kes teatavasti mingit trompetit, mitte saksofoni ja siis läksin ülemusele, näitasin, et rohkem siin mingit nagu saksofoni, kus tuleb välja, et seltsimees, kes seal kõrgest maast helistas, see eriti ei teinud vahet, mis asi on trompet, saksofon ta midagi kuulis, ah, midagi ägedat seal käib, on vaja nüüd anda nats mida seal näidatakse, vot sellised asja tundvad mõnikord helistasid meile, tekitasid väikest pahandust, eks need, kes ütleme, hindasid seda, kas see muusika või asi võib eetrisse planeerida, mängida selle kultuuritasemest, annab märku ka, ütleme selline fakt, et meil olid saatekava koosolekut, kus nagu arvutati läbi, mis on planeeritud siia siia-sinna saarte Kraas ja vaata JA temaga koosolekul, kus, nagu esindasime, võimetlust vaatab meie ülemus, tundub, et pahmiselivad siin täna hommikul mängitakse, veeribeerib, kes. Ka igasuguseid ma mäletan, kui üks oli, vaata, olid need väiksed 10 minutilised kontserdijupid, mis olid sõnaliste saadete vahel aja näiteks ja kus oli moodi seal flöödimuusikat, eks ole, või siis mingi maarahvalaule või midagi nihukest ja Ühel saatekava koosolekul kerkis täie teravusega üles väga oluline küsimus, seal oli saksa rahvamuusikat. Kas see on saksa demokraatliku vabariigi või liitvabariigi rahvamuusika. Mis puutub selle ristlaaneaega, siis Edgar tegi kunagi ühe väga ilusa muusikalise tunnikellad muusikas. Seal oli igasuguste heliloojate palu ja siis sealt kõrgest valgest majast tuli niuke väga suur etteheide. Muusikaline tund propageerib religiooni. Religiooni propageerimine oli siis see, et seal oli Rahmaninovi kelladest oli seal ka tükke sees, isad ühes tänus Lutskile, tema muidugi sai asjadest õigesti aru ja meil pead maha ei võetud temale jäiga peaotsaga, tema igatahes oma pea kuule ja püüdis endale selgeks teha, et see ei ole religiooni propaganda. Klassikaline muusik. Inimesed olid ju teadlikud, mida tohib, mida ei tohtinud. Oli ajajärk, kus ERSO mängis ilma dirigendid, ta, me teadsime kõik, miks ta seda tegi, oli ajajärk, kus ei tohtinud üht või teist asja kasutada, nii nagu Aarne rääkis saksofonimuusikat. No kes siis tahtis oma pead pakule panna, mitte keegi. Aga seda tehti kuidagi niimoodi vaikselt ja kavalalt. Keegi ei läinud peatoimetajale, ütlevad, kuule, tead, seda ei tohi, aga ma ikkagi teen. No kuulge, eetris kõlas ju sümfoonia ilma orkestri heliloik täiendama. Dirigendid kõlas muusikas on kõik, said aru, milles on asi ja kui mõni kuulaja ei saanud, siis oli tema enda häda ja rumalus mitte midagi rohkemat. Ta saatis meile regulaarselt nimekirju nendest muusikutest, helinevatest, kelle nimetamine ja mängimine ei ole soovitud. See ei ole mitte keelatud, aga just nimelt ei soovita. Sest et noh, kogu aeg, kui seal Moskvas läksid piirid lahti, juudid said välja sõita Iisraeli siis juhtus veel niimoodi, et näiteks väga mitmed isa, muusikaga lindid, mis meil olid eriti, ütleme, kammermuusikast selgus, et me saime nimetada küll, et mängib Borodini-nimeline kvartett ei saanud enam nimetada neid muusikuid, kes seal mängivad, neid enam liidus ei olnud. Vastastikune usaldus sedavõrd suur, et peatoimetajad usaldasid toimetajaid ja vastupidi. Maia Lilje, Tiina Mattiisen saabusid toimetusse samal ajal veel üliõpilastena. Neid küsitles Virve Normet Raadio juubelisaates 10 aastat tagasi. Ma olin konservatooriumi viimasel kursusel, kui raadiost läksid ära Helga Aumere ja Merike Vaitma mõlemat korraga. Ja meie eriala õpetaja Helju Tauk ilmselt nendega läbides kuulis seda ja pakkus meid Maia Lilje ja ega siis nagu asemele. Ja ega me siis pikalt ei mõelnud, pakuti ja miks mitte proovida, nii ma siia sattusin täiesti tundmatusse maailma. Mina olin ju nii-öelda vennasrahvaste muusika toime. Ja alguses, kui ma siia tulin, seal olid ainult nimed, ütleme Hadži Pekovi, Hačjev üks Aserbaidžaanis, teine Usbekistanis, no mitte midagi ei tea. Õnneks olid, eks ole olemas Dakovitš ja Prokofjevi ja teade väärt muusika ka, millele sai alguses tugineda, aga aga alguses oli selles mõttes jah, ikka hirmus raske, sest Leo Normet oli lugenud meile vist ühe poolaasta mingit vennasrahvaste muusikat, aga see ka oli põhimõtteliselt hästi palju nimesid lihtsalt. Ja ega ma nüüd täpselt ei mäleta, kuidas need näod hakkasid sinna kaartide taha tekkima ja muusika. Aga üks võimalusi oli see. No ütleme, üks kvartalis korra sai kuskil sõidus käia. No heliloojate liitude pleenumil kongressi kontserdid, siis veel mingid muusikafestivalid ja seakas päris regulaarseks kujunema ja tagasi vaadates on muidugi ikka erakordne, et see nii-öelda kuuendik planeedist on ikka väga paljudest aspektidest ära nähtud. Selles mõttes oli mul hästi palju abi Ofelia tuisust, kes oli teinud ja tegi vist minu tulles veel ka oma neid saatesarju, need võõrastetoajutud, mis ta tegi Moskvas heliloojate majas ja kontserdid kommentaaridega ja ja tema andis mulle nagu selle mõtte ja selle suuna võiks otsida neid nooremaid loojaid, keda nagu nii-öelda ametlikus linn on, siis väga, ei propageerita, sest üleliiduline raadio saatis vist regulaarselt tulid need mingid lindid nagu nime fonoteeki ja kui sa läksid ametlikus korras kuskile mingile kongressile, siis sulle pakuti ka ikka nende nii-öelda vanameistrite uusi teoseid kaasa. Aga siis mina hakkasin otsima neid nooremaid ja huvitavamaid ja nemad haakusid ju ka kergemini, sest üldiselt nende poole ju eriti ei pöördutud. Ja kui ma mõtlen ikka, et esimene selline suurem komandeeringu oli mul 75, maikuus 10 päeva Tbilisis, see oli teine Taga-Kaukaasia muusika kevad, no see oli midagi täiesti grandioossed, seal oli siis selles uues hotellis Ibeeria Ibeeria, eks ole, siis ta oli uus, iga päev hakkas sellises tohutus banketisaalis ühise hommikusöögiga, kus oli siis laud, kaardus ja siis kus räägiti eelmise päeva kontsertidest ja iga päev oli kuskile mingi väljasõit kultuuriprogramm ja et see oli ikka pööraselt huvitav, seal oli Lepo Sumera heliloojate liidust ja raadiost olime meie Anne Ermiga, eks, eks mina hoidsin siis anne külje alla, sest Anne oli selleks ajaks juba vilunud sõitja ja niimoodi läks. Et olgu siis siiski jagantseeliva ja vetertärian, kellega elu on mitu korda kokku viinud või või Turkmeenias näiteks rõõmu, rõõmu, tegelikult huvitavaid inimesi ja head muusikat andis ikka korjata küll. Meie lähiliiduvabariigid Baltikumist olid ju ka sinu. Protektoraat, seda muidugi praegu, lihtsalt kui hakkad meenutama, siis esimese hooga tahad kuskile kaugemale vaadata, aga, aga Läti Leeduga oli seal ma olin juba konservatooriumi ajal nendel muusikateadlaste konverentsidel sõitnud ja seal olid juba inimesed võtavad ja no näiteks peeteris vasksiga selline ammune tutvus veel siis, kui ta õieti helilooja polnudki, ta hakkas nagu suhteliselt hilja heliloojana tuntust koguma, kumma, ja see oli nagu endastmõistetav, et näiteks snikega intervjuud teha ja ta käis meil veel raadios muusikat kuulamas ja et ega siis sel ajal ikkagi oli meil ka midagi välja pakkuda, näiteks Arvo Pärt käis meie toas muusikat kuulamas ja et kuulda, mis teised ja kuskil teevad ja niimoodi käis Kasnike istes meiega seal pool päeva ja sai maast ja ilmast räägitud. Et kõik see oli ikkagi äärmiselt huvitav ja, ja endale noh, ikkagi väga palju andev. Kui palju umbes oli nädala programmis, mitu kava oli nagu rahvaste muusikat iga päev oli ikka vähemalt üks ju. No ma kardan, et rohkem rohkemgi. Jah, see oli, ma püüdsin nüüd meenutada ka, et ega hästi muidugi ei mäleta, aga pool huvitav tõesti, et siis hakkas nagu press rohkem uuesti peale, et ikka vähe ja ikka vähe, et ikka rohkem, et kas seal, 80.-te alguses või 70.-te lõpus või? Eks mul olid ka mingid sellised rasked perioodid, kui olin mingisugused sellised punased pühad nii-öelda, siis taheti ikka neid nõukogude muusika kontserte rohkem saada ja ja siis proovisid ka panna ikka Šostakovitši, Prokofjevi järsku inimesed kuulavad ja et siis ei taha ju ka igasugust asja eetrisse panna ainult pealkirja pärast, aga Pean häbiga tunnistama, et sai tehtud ka selliseid kontserte mille peale lootsid, et inimesed keeravad raadio kinni, et see lootus oli, et kedagi ei sunnita ju kuulama, et kui sealt tuleb ikka mingit jama, et siis saab iga inimene raadio kinni panna, siis kui oli vaja pealkirja järgi mingeid tähtpäevale programmilisi teoseid, et ega nad ei olnud ju mingid šedöövrid, muusika mõtteid ja ega kedagi ei huvitanud, ütleme, kui mulle öeldi, et on veel vaja ja veel vaja, et siis ikkagi huvitas, mis pealkiri sellel kontserdil on või siis ka vaadati. Neid kavu, mis teosed seal on, siis teosel pidi oli ka programmiline pealkirjaga, kuidas ta kõlas, see ju kedagi ei huvita. Tähendab, muidugi olime muusika toimetas ja tegime muusikasaateid, aga, aga igas aspektis oli see ikkagi kohtumine inimestega. Olgu see siis nagu ma rääkisin oma reisidest ja heliloojatest ja interprojektidest, kes olid nagu siis Saadet objektid või siis töö autoritega. Et eks see saate tegemine on omaette kunst ja välisautorid, kes tulevad, nad ikkagi vajavad toimetajat enda kõrvale. Ja see on selline koosloomise ja koostegemise mõnu, tähendab mida paljudesse ametitesse nagu ei tunnegi, kus sa oled nagu üksinda, aga et siin on tõesti mingi selline kollektiivne looming, kas keegi, kes räägib, siis kuulad muusikat koos, kuidas seda kombineerida? Operaator, kes kokku mängib? Sellises mõttes sai kokku kasvatud nii mõnegi inimesega, eriti kõige rohkem, võib-olla tahan ma ikkagi Helju Tauki meenutada, kes küll oli juba olnud mu õpetajaga, kes oli pärast kauane meie autor ja just siis, kui minul lõpetamisele järgnesid unedajad, kui Helju vallandati konservatooriumist ja kus tal nagu õieti olnud töödki. Ja siis oli tema jaoks ka üks võimalusi, ta tegi meil raadiosaateid täitsa harju, aga ta ei saanud neid oma nime all teha. Ja siis oli hea kolleeg, kes lubas oma nime kasutada. Vilma Paal, ma olin nende saadete autorina siis kirjas. Ja noh, üldiselt oli see vist teada saladus, kuigi see on tõesti jah. Ma arvan, ainuke periood kogu ellu pika tegevuse jooksul, kus ta oma raadiosaated on üles kirjutanud, sest raadiomajja siis tõesti ei tulnud ja ta kirjutas, kõik need saated valmis ja siis meil olid näitlejad palgatud, kes lugesid neid sisse need saati. Ja ükskord oli mul siis selline juhus, mul oli saade juba valmis ja järsku peatoimetaja Harri Kõrvits kutsub mind välja, ma tahan näha selle saate käsikirja. Mina näost punane, selline ma olin, valetada ei oska, aga mis ma muud ütlesin, mul ei ole enam, et ma andsin selle käsikirja juba autorile tagasi. Ja eks ta tahtis mind lihtsalt hirmutada, midagi ei juhtunud ka, aga aga nii oli jah. Aga ellusai oma saateid edasi teha. Enda jaoks egoistlikult võttes oli see ikka väga huvitav aeg. Maia Lilje, ega ma oma ainevaldkonnast suurt midagi ei teadnud, aga ma olin saanud ühe ühe toredat tõugu. Ka Tiina käis Varssavis Varssavi sügisel uue muusika festivalil, kuhu eestlased olid juba 10 aastat või rohkemgi enne meid käinud ja mina tulin ikka tõelise uue muusikaentusiastina tagasi ja mäletan konkreetseid teoseid, mis ma seal kuulasin ja mõningaid heliloojaid, keda ma seal nägin. Nii et selline valmisolek seda tööd tegema hakata oli olemas. Ja muidugi natuke võib-olla ei mõjunud halva valt, aga aga ütleme siis, mis seadis tohutult suure vastutustunde ja meie eelkäijad. Ega Aumere ja Merike Vaitma, mina siis oma alal, kes oli saadete tegemisel ja oma teadmiste tasemelati ikkagi niivõrd kõrgele tõstnud ja ei tahtnud ju kuidagi halvemini teha ja ma mäletan, et et meie leidsime nendelt ka kohe sellist abi ja tuge, et mina vähemasti Merike vait, Malle, küll alguses oma saateid näitasin suure hirmu ja ja erutusega ja mäletan ka oma proovitööd, need olid partoki kolm klaverikontserti esimesed saated, mis siis pooletunniste saaredena läksid. Ja jälle üks selline hea tõuge Marin Ungarist just tulnud, et mingid välised tõuked, nii et, et konservatooriumi teadmistest tegelikult ikkagi ei piisanud peale selle, mina olin alles neljanda kursuse üliõpilane, aga kogu seda raadioaega mina meenutan kui ühte kõige tähtsamat perioodi oma teadmiste täiendamiseks. Et esialgu kindlasti ka igaks väiksemagi saataks, vaid kommentaariks sai valmistatud nagu eksamiks, et mitte ainult et need viis rida diktorile ette kirjutada, mida ta teose tutvustamiseks lugema peaks vaid ikkagi, mis pagan ja selle helilooja taga ja mis see teos endast kujutab. Ja muidugi ma usun küll tonnide kaupa läbi kuulata muusikat, mida ei olnudki enne võimalik, sellepärast et raadio täienes kogu aeg vahetussaadetega kõigist sotsialismimaadest peaaegu. No muidugi, see tuli kõik läbi, Moskva ja tekstid olid venekeelsed. Ja tekste ei saanud alati otse kasutada, sest kas nad olid liiga politiseeritud või liiga ühekülgsed, et pidi ise juurde lugema. Tiina oli selline usin töömees. Tema sõitis mööda liit, mina kurvalt jälle lehvitasin talle järele, sest mind algallikate juurde ju keegi komandeerinud Lääne komandeeringus tulid tegelikult 90. aastal, kui me sõitsime Rootsi uue muusikafestivalile ja ometi olin ma viis aastat järjest üksi teinud Rootsi muusikapäeva, see oli maikuu viimane laupäev ainult siis sellise plaadi materjalile ja Rootsist saadetud lintidele toetudes, aga mingit isiklikku kontakti rootsi muusikaga absoluutselt ei olnud ja ikka sai tehtud. Muusikasaadete toimetajatöökooli väga paljus kodutöö, kui räägitakse, et õpetajal on palju kodutööd, et tunnid on üks asi siis meil ju samamoodi see saate tegemine siin majas ja kokku paneme ja see oli ju lõpus, staadium. Kõik muu, mis sellele eelnes, oli nagu nagu kodutöö, ükskõik siis öösel või raamatukogus või kus. Selles mõttes mina arvan, et, et kui ma 20 aastat raadiost olin töötanud ja läksin kooli, et realiseerida üks oma nooruse unistusi ja sa õpetaja ja ja mitte väga noores. Aga konsijas konsi esimestel olin asendusõpetaja küll väga lühikest aega, ma sain aru, et see on üks koht, kus ma võiks töötada. Et ma ei näe sisulist vahet erinevust raadiotöös, õpetaja töös. Vahe on aga võib-olla õpetaja töö on palju parem, loomulikult sul on silmside ja, ja auditoorium on ju tegelikult, kui seda ikka mõelda, missugune auditoorium, ütleme teoreetiliselt kasvõi selle keskmise kuulaja järgi on ikkagi mõni 1000, ainult et raadiotööd ei saa teha tundega, et issand jumal, nüüd istub raadiot, aga 3000 või 6000 inimest kuulavad sa teed saadet ühele inimesele. Sa ei mõtle isegi konkreetselt, aga mina ütlen nii, et kui minu saadet kuulab üks inimene, ta juhuslikult satub olema tark inimene, siis sedasama ühe inimese pärast. Ma pean vastutama iga sõna eest. Raadiosaade on natuke teistmoodi, et tekstiga, kui ütleme loeng, kui ma teen teoreetikutele eesti muusikast loengut või minu pärast Mozartist loengut, siis ma räägin natuke teistmoodi, kui ma räägin raadiosse. Raadios peab saade olema üldhariv. See ei ole minu isiklik asi. Ma esindan Eesti raadiot või klassikaraadiot. Ma ei tea päris, missugune see kuulaja välja näeb. Võib-olla praegu tean paremini kui, kui vanasti. Kas see tunne, et sa ikka esindad Eesti raadiot kaob ruttu ära, kui oled majast läinud? Absoluutselt ei ole kadunud. Siin on palju muutunud ja, ja seltskond on paljus muutunud, aga mina võin öelda, et siin on mõned minu õpilased, kes on jõudnud läbi muusikaakadeemia raadiosse, nii et, et mul on ka nooremate hulgas selliseid armsalt otsa naeratavaid inimesi, et see järjepidevus tunnen seda tugevam veel. Kas on ka elu kooliliselt midagi, mis sa oled siit kaasa saanud? Tohutult palju teadmisi esinemisjulgust, kuigi mina olen, mäletad see, kes mikrofoni vältis aastaid-aastaid, kuigi ma tulin ja tegin mõned aastad ikkagi oma häälega, aga ma läksin mikrofonist eemale siis kui mul olid lapsed väiksed ja ja siis ma leidsin, et mujal ei ole võib-olla alati nii värske või ma kartsin, aga mul olid nii toredad poisid. Einar, Claudia, Härmo Sharm, kes mu mõnikord tekkis armukadedus, et see pagan on minut, eks ja liks ta loeb, aga ma olin otsustanud, et ma ei loe. Ja kõik, millal sa seal üle läks, sundseisus uue riigikorraga minu arust, kui lugejatele raha enam ei makstud, siis kui üldiselt ei kasutatud enam lugejaid. Raadio on üks selline koht, kus ei saa kivi samal peale kasvada. See ei ole lihtsalt võimalik, koolis on võimalik, raadios ei ole. Ma väga armastasin toimetajatööd ja ma armastasin oma autoreid Leon normetit, Helju Tauk, Madis Kolgi sellepärast, et nad olid vaimselt rikastavad inimesed ja kohvik oli üks tore koht, kus töö välisautoriga Käisi kohvikus, eks ole. Et kus ei räägitud mitte ainult saadetest, vaid ka poliitikast ja kõigest muust. Aga ma tahan toimetuse kohta öelda veel, et, et kui palju me tegime tol ajal niinimetatud poliitilisi apse ja kui palju kordi pidi muusikasse mängitud saatuse eest lause või sõna välja. Kas ma, et me istusime reede õhtuni võilille siin, et kas nädalavahetuse saated lähevad siis sellest Glavlitist või ülemuse lauast läbi ja juhtus ka igasuguseid aps, võiks eraldi saate teha tänutundega, see on absoluutselt kõikidele meie toimetuse inimestele, sellepärast et oleme olnud väga ühtehoidev, pere, on meilgi olnud kriisiperioode. Loomulikult on olnud arusaamatusi, on olnud sirgelt rääkimisi. Mäletan neid õhtuid, kui matsime järjest lahkuvaid N Liidu tippjuhte, et siis oli raadios pidu, sellepärast et sai päevad otsa ja ööd läbi mängitud klassika, et kuidas me neid kavu kokku panime. Et meid liitsid ka sellised ekspromt, ülesanded ja ja ikka tänutunne. Suur tänutunne. Ene Pilliroog toimetas muuhulgas Eesti raadiosaateid rahvusvahelisele areenile. Tegelikult see 80.-te aastate lõpp oli raadiotöös ka rahvusvahelises liinis üks väga oluline aeg. Aastal 1984 pälvis oma saatega läbi müütide prisma Vaike Sarv Rahvusvahelisele raadiokonkursid priimusega raadio, Brennoo tänukirja või kiituskirja või ütleme, diplane viise oli üks väga kaunis paber, mis meiliselt Pärnus tuli. Nii et see oli esimene saade, mis rahvusvaheliselt viis Eesti raadio kõrgliigasse euroga pas. Siis järgmine saade oli Leonormeldilt, juugendstiil ja muusika, aga see meeldinud jälle Moskva saated läksid läbi Moskva. See võeti teatamata programmist maha, aga mind oli kutsutud juba žüriisse Pärnusse ja mina sõitsin kohale ja mis siis selgub, mina vaatan ja vaatan seda nimekirja. Ei ole Eesti saadet ja minu nime järgi on kirjutatud Ukraina. Ja siis ma ei saanud asjast aru, esimest korda ikka sellises auväärses rahvusvahelises žüriis, et mis värk on. Ja siis tead mulle vaikselt professor mürlik, et vaadake talle kohe selline lugu, et saade ei tulnud muskast läbi, aga Ukraina oma tull. Aga meie tahtsime, et teie tuleksite siia žüriisse. Nüüd te peate olema nagu ukrainlane ja hääletama Ukraina moest ja noh, siis ma olin ukrainlane seal. Aga siis aastal 1987 siis Merle karusoo oma saatega Terra Mariana kolmanda koha. See saade on üles ehitatud Veljo Tormise muusikale ja siis 88 oli mul rõõm võitjal seal esikoha saatega Harbos milles on kasutatud Arvo Pärdi muusikat, et ma just ütlen, kasutatud Arvo Pärt ei pea heaks tooniks, kui tema muusikat kasutatakse tekstide vahel ja tegelikult tavaliselt ei ole ta andnud üldse nõusolekut. Aga sellega oli niimoodi, et mul tuli tekst olemas. Ma leidsin väga ja aastapõld teksti emast, mida luges saates Aarne Üksküla. Aga kuna see oli aasta 88, siis ma kirjutasin ise ema ja eesti rahvaga kohest südamest, ikka ühte ja teist ja kolmandat. Ja ma üldse ei mõelnud selle peale, et seal läheb läbi Moskva ja kas seal üldse läbi läheb ja kas Eesti raadios täidajad. Aga Mul ei olnud muusikat. Ja ükski asi nagu ei sobinud ja Tõnu Kaljuste tuli kusagilt väljamaalt ja andis mulle Arvo Pärdi plaadi, nagu ta teinekord lihtsalt andiski mulle toona neid plaate. Ja mina panin selle plaadi mängima. Ja see plaat Ta oli algusest otsani just nagu minu saate jaoks kirjutatud. Ma ei pidanud sealt hakkama mingisuguseid ekstra valikuid tegema, et kõik hakkas jooksma, ainukene mure oli, mis Pärts selle peale ütleb. Ja siis ma ütlesin Tõnule, et kuule, et kuidas siis saaks selle asjaga, et ei tea, kas ta annab nõusoleku või mitte. Ma ei tea, kuidas need omavahel selle asja ära klaarisid, see nõusolek tuli ja, ja Pärt sai hiljem ka selle saate ja tali tänulik ja aga nüüd see saade pidiseid raadiomajast välja minema ja Moskvasse suur seltskond oli kokku kogunenud kullaste kabinetti. Kõiksugused, tähtsad inimesed kuulasid, otsustasid millegipärast tollel hetkel selleks ja sõnasaamiseks oli absoluutselt kuhugi kadunud Mart Siimann. No täiesti oli tema kadunud sealtpoolt seda ja sa nagu ei saanud tulla, aga muidu andja nii saade läks Moskvasse. Ja mis selgus, ütles meie toimetaja Moskvased. Et kas sa tead, mis see saade tegi? Et meid, naised nutsid, mehed olid tõsised ja keegi ei osanud ega julenud ära otsustada, et kas see saade nüüd läheb konkursile või mitte. Aga et kuna see oli glasnost tähendab, seal oli põhisellise mõttena, mis tähendab, et keegi meie noortest meestest võitles valel poolel. Meie mehed võitlesid sellel poolel, kelle või parasjagu Eestis valitses ja vaat et see mõte läks Moskvast läbi. See oli väga-väga nii, et see oli see aasta 88, mis hakkas Eestis mängima ka teatud rolli. Ja eks võit tuli nagu veel prognoost. See oli 90 muusikat, see oli. See oli Cyrillus Kreegi vaimulik muusika. Virve Normet meenutab kurioossumist seoses võistlussaadete eetrisse toimetamisega märksa varasemast ajast. Brannoo võidusaated. Me tahtsime need anda eetrisse niimoodi, et härmas Armoli lugenud sünkroonis ka tõlk ja ühesõnaga nägime suurt vaeva, et et see originaal ilusasti tuleks ja meie kuulajale oleks ka arusaadav ja Rootsi raadiosaade oli puhtalt vaimuliku muusika peal. Kõrvits oli tollal pea toimet. Me olime juba siin uues majas ja Harry ütles, võtan need tekstid välja, kärbi seda, ühesõnaga tee nii ja naa. Ja mina ajan nagu rauda, et ei, me ei tohi seda teha, see on auhinnatud saade, kuidas me võime seda originaali rikkuda. Ja noor ja agar, nagu ma olin, saade kaenlasse ja joonelt Slutski juurde kaebama, hakkasin kõrvitsa peale. Jaa, Lutsk andis mulle õiguse, ütles, tehke nii, nagu õigeks peate. Ja siis natuke aega me Harryga käisime niimoodi, õigemini tema minust serviti mööda. Aga Ta oli siiski seltskondlik ja, ja oskas kaotada, ütleks nii, oli selles situatsioonis nii, et meie vahele ei jäänud mingit sellist pikka vimma ega kiusamist ega midagi taolist. Ja minu meelest tema huumorisoont näitab kõige paremini see, kui Rolf Uusväli pani lauale lahkumisavalduse. Kirjutades palun mind vabastada toimetaja kohalt, sest peatoimetaja on lolle. Nii kirjutaski roll. Ja kujutad ette? Harry istus ja mõtles ja kirjutas peale, nõus. Me imetlesime, tähendab sellel hetkel mitte Rolfi, vaid Harryt. On sul sõnu? Kurioossumitega raadiomajas? No kui jõuda tagasi meie jutu alguse juurde, kus me rääkisime, et oli nagu ühtne raadio, muusika ja sõna otseses mõttes oligi ühtne raadio muusika, et oli küll esimene programm ja teine vikerraadio ja kolmas programm, stereoraadio, aga see muusika toimetus arry ühel korrusel. Ühtne saatekava tegemine oli läbimõeldult ühtne. Et siis oligi võimalik nagu paremini ette näha, et kõik eri valdkonnad oleksid nagu kaetud ja ja oleksid proportsioonis. Et see oli tollase ringhäälikut terviklik muusikaline nägemus, et praegu on ju omaette klassikaraadio vikerraadio, raadio kaks, need on täiesti omaettestruktuurid. Käis igaüks tegeleb oma nägemust mööda seda raadioliku väljendusega. Sellist kompositsiooni nagu tol ajal oli hetkel ju loomulikult. Ei ole tol ajal tõesti terve, saatekava oli kompositsioon, see oli hästi läbi mõeldud ja ei olnud niisuguseid katmata halle alasid, mis nagu sellelegi ei kuulunud, kõik kuulus kellelegi ja igalühel oli oma aeg, kellel rohkem, kellel vähem olenevalt selle asja kaalukuses. Ma võtaks veel ühe teema, on väga palju on kirutud meie kõrgemat juhtkonda ja sinna ei ole midagi parata. Me elasime selles aegruumis ja need pidime tegema seda tööd nii hästi, nagu me suutsime ja igasuguseid tõkkeid, tõrkeid kindlasti elas läbi ja selle all kannatas rohkem raadiosõnaline pool. Muusika on selles mõttes olnud teatud mõttes priviligeeritud soon. Ja eks me seda kasutasime ka ära ja, ja aga no ikkagi nagu raadiojuht Aado Slutsk väljendas, oli situatsiooni olukordi tema väljend kus tuli nii võltsida, valetada kui musta või valget punaseks rääkida seda kõike tulijate. Aga mul on selline kummaline tunne, et raadiomaja vaima, see oli kaasa tulnud rahvusringhäälingu sünniga, nii nagu laps saab sündides oma geenid. Ja mul on tunne, et need geenid elavad tänapäevani. Tähendab, siin on oma eetiline tase, mis on paika pandud oma eetika, oma moraalinõuded ja nii edasi. See kõik on nagu kirjutamata seadus ja see põlvest põlve on ju läinud edasi. Ja sina võid ju seda praegu tunnistada, et ega see ei ole ju kadunud kuhugi, need geenid on rahvusringhäälingus ju tänapäevani alles. Aastaid raadio muusikatoimetuses meenutasid Virve Normet, Maia Lilje, Tiina Mattiisen, Merike Vaitma, Age Raa, Helve võsamäe, Tiiu Hansen, Ene Pilliroog ja Aarne Vahuri. Saate koostas Kersti Inno salvestus Katrin mõõdik.